Kuld (0)

KULD
AU & AURUM
Keemiline element
Kuld on keemiline element, järjenumbriga 79.
Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga197.
Keemilistest omadustest on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega
hapetega.
Kuld on väärismetall.
Normaaltingimustes on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus
on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C
Kuld mineraalina
Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia
mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on
ta maakmineraalile tüüpilisena
läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus
puuduvad. Kullal on metalliläige.
Maailma suurimad kullavarud asuvad
Lõuna-Aafrika vabariigis
Koostis / struktuur
Keemiline element kuld
(Aurum,
Au)kristallstruktuur ­
tahkkeskendatud kuubiline
võre
Omadused
Kollane, pehme (kõvadus 2,5),
Sulab temperatuuril 1337.33 K
(1064.18 °C).
Hea elektrijuht
Keemiliselt inertne ­ viimane väide
aga lakkab olemast õige, kui
tegemist on väga väikeste
kullaosakestega
Saamine
Kulda leitakse looduses ehedana, nt.
mineraal kvartsi pragudes
("kullasooned"), terakestena kulda
sisaldunud kivimitest tekkinud liivas
(kullaliiv). Uute kullaleiukohtade
avastamine on sageli esile kutsunud
nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898
Klondikes Alaskal).
Ajalugu
Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara
säilitajana ja juveelinduses.
Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Puhas
kuld on eredat kollast värvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks,
lisaks on ta pehme, tihe, läikiv ja kõige vormitavam ning plastilisem
väärismetall.
Juba eelajaloolistest aegadest alates
on kulda peetud tähtsaimaks
metalliks. Egiptuse hieroglüüfid
kirjeldavad kulda juba aastal 2 600
eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse
mitmetes kohtades kulda.
Mali impeerium (riik Lääne-Aafrikas, 1235­
1645) oli vanas maailmas kuulus oma
kullavarude poolest. Põhiliseks kulla
eksportijaks sai impeeriumi valitseja Mansa
Musa, kes vahendas Põhja-Aafrika riikidesse
nii palju kulda, et sellest tekkinud inflatsioon
tekitas majanduskriisi, mis kestis rohkem kui
10 aastat.
Kuna kuld on hävinematu (ei põle ega roosteta)
ja teda leidub üle kogu maakera, on kulda
peetub paljude tsivilisatsioonide poolt tähtsaks
metalliks, millest on välja kujunenud sümboolse
raha mõiste. Tänu kullale sai võimalikuks
rahvusvaheline kaubandus sellises mõttes
nagu me seda tänapäeval mõistame.
KASUTAMINE
Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide
valmistamiseks ­ kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks.
Dekoratiivsed rakendused ­ kuldehted
Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks
Infrapunakiirguse peeglite kattena
optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides),
Kaitseks päikese soojuskiirguse eest
Soojuskiirgust peegeldavate
aknaklaaside kattekihina
Elektroonikas kontaktide katteks
Elektronmikroskoopias kaetakse
uuritavad objektid elektrijuhtivuse
tagamiseks õhukese kullakilega
Kulda on lisatud erinevatel põhjustel väga
väikestes kogustes joogile.
Hambaplomme tehakse vahel kullast.
Kuld on ülihea elektrijuht, tänu millele on ta
kasutust leidnud elektroonikas.
Võistluste võitjad autasustatakse tihti
kuldmedaliga.
Kullast CD-d peavad kauem vastu.
Masinates kasutatakse vahel kulda
soojusisolaatorina. Näiteks McLaren F1 sõitja
kajut on isoleeritud kullakihiga.
Tootmine
Alates 1880ndatest on Lõuna-Aafrika
olnud maailma tähtsaim kullatootja,
umbes 50% kogu maailma kullast on
kaevandatud Lõuna-Aafrikast. Aastal
1970 toodeti seal 79 % maailma kullast,
mis oli umbes 1000 tonni. Kuid aastal
2007 tootmine kahanes 272 tonnini, sest
erinevad faktorid mõjutasid
kullatootmist.
Aastal 2007 võttis maailma
juhtiva kullatootja positsiooni
üle Hiina, tootes 276 tonni
kulda. Teised põhilised tootjad
on Ameerika Ühendriigid,
Austraalia, Hiina, Venemaa ja
Peruu.
Kulla sünteesimine teistest ainetest on
tänapäeval võimalik, aga majanduslikult
on see mõttetu, sest kulla sünteesimine
läheb maksma tunduvalt rohkem kui
saadud kulla enda väärtust on. Kuid juba
vanadel aegadel üritati seda saavutada,
antud nn teaduse nimi oli alkeemia.
Näidised
Kuldpeegel - vaakuumaurustatud kuldkile klaasi pinnal.
Kullahelbed vedelikus. Kiri "23K" (ik 23 karat) ütleb, et tegemist on
kullaga, milles muid metalle sisaldub 1/24 osa (puhast kulda 23/24).
Teisisõnu on tegemist kullaga, mille proov on 960 (sisaldab 96% puhast
kulda). Seda ei tohi mitte segi ajada vääriskivide massiühikuga "karaat"
(ik carate = 0.2 g). Vaatama näivalt suurele kogusele on helveste
kogumass tühine.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Sünteetilised kulla kristallid
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level