Kokkuvõte: Esimene maailmasõda (1)

Esimene maailmasõda
28.juuli 1914 – 11.november 1918
Antant : Keskriigid:
Venemaa Saksamaa
Prantsusmaa Austria-Ungari
Suurbritannia Türgi
Itaalia (1915) Bulgaaria
Sõja põhjus:
suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast
Soodustavad tegurid:
Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast
Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina
Balkani sõjad
Riikide eesmärgid:
Saksamaa: kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia
ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina
Austria-Ungari: tahtis endale Serbiat ja Tšernogooriat
Türgi: tahtis endale Taga-Kaukaasiat
Suurbritannia: tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia
Prantsusmaa: tahtis tagasi saada Elsass -Lotringi ja vallutada Saarimaa
Venemaa: tahtis omada Galiitsiat ja kontrollida Musta mere väinasid ning
suurendada oma võimu Balkanil , kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit
Jaapan: vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid
Sõjaplaanid:
Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan:
Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu
Prantsuse sõjaplaan ehk plaan 17:
Lotringi ja Elsassi hõivamine ning seejärel sissetung Saksamaale
Sõja ajend :
ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914
Sõjategevus:
1914
2. augustil hõivasid Saksa väed Luksemburgi.
4.augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse.
21.-25. august nn piirilahing – Prantsuse-Inglise väed said Saksamaa käest lüüa
5.–6. september Marne 'i lahing – Prantsuse ja Briti väed andsid löögi Saksa vägedele
1915
Algas positsioonisõda.
1915. aasta aprillis kasutasid Saksa väed Ypres ’i juures mürkgaasi.
1916
Verduni lahing – sakslased lootsid Verduni kindluse all Prantsuse armeed nõrgestada, kuid see ei õnnestunud, Verduni „hakklihamasinas“ hukkus ligi miljon meest
Somme’i lahing – Inglise ja Prantsuse väed Saksa vägede vastu, kumbki pool ei saavutanud edu, inglased kasutasid esimest korda tanke, osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim lahing Esimeses maailmasõjas
1917
Nivelle’i lahing – sakslased lõid tagasi Prantsuse vägede rünnaku
Cambrai lahing – sakslastel õnnestus inglaste läbimurre peatada
Caporetto lahing – Itaalia sai lüüa Saksa ja Austria-Ungari vägede käest
Eluolu:
toidupuudus, epideemiad, rahvuslik vabadusvõitlus, rahvusvähemuste olukord halvenes, naised asusid tööle tehastes ja kaevandustes, ersatskaupade tootmine
1915 vallandasid Türgi väed Armeenias etnilise puhastuse .
„kadunud sugupõlv“ – sõjast tagasipöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga; neile tundus, et riik ei tunnista nende ohvrimeelsust piisavalt
sõjatehnika areng – allveelaevastik, lennuvägi, tankid
Venemaa kokkuvarisemine :
rahutused sõjaväes, majanduslik kaos, keisrivõimu autoriteedi langus, rahulolematuse kasv
veebruar 1917 – Veebruarirevolutsioon ; ajend oli Petrogradi vilets varustamine toiduainetega; Nikolai II loobus 3. märtsil troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele
Kujunes kaksikvõim:
Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu
Ajutine Valitsus
Tähtsamad parteid:
Rahva Vabaduse Partei
Sotsialistide-revolutsionääride Partei
Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei
VSDTP marksistlik organisatsioon
Enamlased lubasid ainsana rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid : nii rahu, leiba kui ka maad.
Oktoobripööre:
25. oktoobril 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla.
26. oktoobril 1917 II nõukogude kongress , mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. Selle esimeheks sai enamlaste liider Vladimir Uljanov ehk Lenin .
3. märts 1918 Bresti rahu – enamlased loovutasid sakslastele Poola ja Ukraina
11. november 1918 Compaigne’i vaherahu – Saksamaa pidi loobuma okupeeritud territooriumitest ning liitlastele üle andma oma sõjavarustuse
18. jaanuar 1919 Pariisi rahukonverents
28. juuni 1919 Versailles ’i rahuleping – Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi ning muid territooriume, vähendama oma sõjaväge ning maksma võitjariikidele reparatsioone
Tulemused:
Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia.
Serbia , senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia- Horvaatia - Sloveenia (hiljem Jugoslaavia ) kuningriigiks.
Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome.
Saksamaa kaotas osa territooriumi.
Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse .
Itaaliast sai suurriik .
Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma.