Mitmetel taimedel on tähtis koht Jaapani kultuuris. Kirsiõied, mille ilu kestab ainult mõned päevad, sümboliseerivad elu ja maailma muutlikkust. Mänd on kujunenud pikaealisuse sümboliks ja bambus oma tugevuse ja paindlikkusega on eeskujuks, kuidas elus raskusi ületada. Jaapanis kääbuspuid bonsaid kärbitakse, nii et nad ei kasvagi. Kuigi Jaapanis on väga palju väikesi loomaliike ja putukaid, on seal vähe suuri imetajaid. Praegu on mägedes elav karu Jaapani suurim loom, kuigi kunagi elasid seal ka elevandid. Leidub ka rebaseid ja kährikkoeri, kes hulguvad talude ümbruses ja kes on tegelasteks jaapani muinasjuttudes. 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine Jaapan on kõrgeelutasemega heaolu riik 2.1 Arengutaseme iseloomustamine 2.1.1 Elanikearv Jaapanis elab 126 772 000 inimest. Jaapan on rahvaarvu suuruse poolset üheksas riik Temast suuremad on näiteks Hiina (1251,2 mln), USA (273,1 mln.) ja Venemaa
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland).
nende silmad avanevad 10...12 päeval ja imetamine kestab 2 nädalat. Suguküpsuse saavutavad noored hiired juba 2 kuu vanuselt ning see tähendab seda, et kevadel sündinud toovad enda pojad ilmale juba samal suvel. Heades tingimustes võib juttselg-hiir elada maksimaalselt 4 aastat vanaks. Vaenlastest hiirtel puudus ei tule - hiiri püüavad nii nirgid, kärbid, tuhkrud ja rebased kui ka metssead, kullid ja kakud. Pisihiir Pisihiir on üks meie väiksemaid imetajaid. Loomakese pikkuseks on 6...7 cm, saba pikkuseks 5...7 cm. Keha kohta üsna pikal sabal on ka oma funktsioon - see on haardevõimeline ning aitab hiirel põõsastel või kõrtel ronimisel tasakaalu hoida. Pisihiir kaalub 5...6 grammi. Nagu enamik hiiri, nii on ka pisihiire karvkate pruuni värvi. Puun on eelkõige seljapool, rinnal ja kõhul muutub see heledamaks. Tänu oma heale ronimisvõimele saavad pisihiired oma järglaskonda ning ka ennast kaitsta maapinnalt kõrgemale ronides
Rapla Ühisgümnaasium Eliise Orav 11. r klass RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE TEADLIKKUS GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMIDE KASUTUSEST EESTIS MÜÜDAVATES TOIDUAINETES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Luule Linamäe Rapla 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID........................................................4 1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid?...............................................4 1.2.1. Geneetiliselt muundatud taimede saamise metoodika..........................5 1.2.2. Geneetiliselt muundatud loomade saamise metoodika..........................6 1.3. Miks konstrueeritakse geneetiliselt muundatud organisme?........................7 1.4. Põhiargume...
RABA Kevad Märts: mäng raba- põldpüü, teder. Aprill: õitsema sookask,paju,hanevits. Mudatildri mängulaul. Mai:mänd tolmlemaÕitseb mustikas, alpi jänesvill. Suvi Sookail õitseb. Juulis viljad tuppvillpea ja kukemari. August Seemned sookask kaevakask. Lindudel tibud..noored konnad. Sügis-sept palju sääski. Valmivad pohlad, jõhvikad. Rändlinnud hakkavad lahkuma(sookurg,mudatilder). Talv teder,leevike,tihased, rabapüü võib näha. Või suuri imetajaid. Rohttaimed jääall puhkeseisundis. Silmailu sammal II Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon. Eri rühmade liikide iseloomustused. Kuidas jaotub elusloodus: Neli riiki: taimed, loomad, seened ja bakterid,viirused ja eukarüoodid Taimeriigi hõimkondi:(11) punavetikad,liitvetikad,rohevetikad, sammaltaime,õistaimed, paljasseemnetaimed, soontaimed Selgrootud putukad,liblikad,sipelgad,mardikad,ussid,rohutirtsud, (jõe)käsnad,(lamelimused)
Mööblitööstuses hinnatakse vihmametsadest pärit väärispuitu. Selleks on punane puu, eebenipuu, tikkapuu jt. MULLASTIK. Ekvatoriaalsetes vihmametsades on kujunenud ferralliitmullad. Punase värvi annab neile raua- ja alumiiniumoksiidide rohkus. Mullad sisaldavad vähe huumust. LOOMASTIK. Vihmametsade loomastik on erakordselt liigi-ja eluvormiderohke. Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents, et jääda ellu ja hankida toitu. Palju on erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, kalu ja putukaid. Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised. INIMESED VIHMAMETSADES. Ekvatoriaalsete vihmametsade vöönd on suhteliselt hõredalt asustatud. Seal, kus mets ulatub ookeani rannikuni, elab rahvast rohkem. Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele kasulik. Paarikümneliikmelised pered rändavad vihmametsas ning kütivad toiduks loomi, kalastavad ja korjavad metsaande
näiteks avokaado, apelsinipuu, hapulaimipuu ja mangopuu. 10 Poolniisketel aladel, näiteks L'Artibonite'i jõe orus, on põhiliselt savann, kus siin-seal kasvab palme. Cul de Sacis ja teistes kuivades piirkondades (tasandikel) kasvavad kaktused ja astelpõõsad. 11 Loomad Haitil on palju putukaliike, kuid suuri imetajaid ega mürkmadusid ei ole. Tavalised on pardid, pärlkanad, flamingod ja metsikud tuvid. Mitmete endeemsete liikide seas on üks ohustatumaid haiiti pilukoonu. Keskkonnaprobleemid Metsade pindala väheneb hoogsalt, sest metsamaad põllustatakse ja puitu kasutatakse kütusena. Muldasid kahjustab erosioon. Joogivett napib. Loodusvarad Haiti loodusvarade hulka
- rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); - samblikke (3 liiki) - seeni (3 liiki) Tutvustuses toon välja: - liigi nimi eesti keeles, ladina keeles, rahvalikud nimetused; - kasvukoht (kasvunõuded); - foto(d); - kas on kaitsealune liik; - kasulikkus, kahjulikkus, kasutamine vm. legendid, uskumused - 2. Loomariik Tutvusta kodukandis elavaid, pesitsevaid: - imetajaid (10 liiki); - linde (10 liiki); - kahepaikseid/roomajad (4 liiki) - putukaid (5 liiki) Tutvustuses too välja: - liigi nimi eesti keeles, ladina keeles, rahvalikud nimetused; - eluviis; - foto(d); - kas on kaitsealune liik; - legendid, uskumused. 1. Taimeriik 3 1. Harilik mänd, pedajas (Pinus sylvestris)
Mikrobioolgia Uurib baktereid Algoloogia Uurib vetikaid Mükoloogia Uurib seeni Lihhenoloogia Uurib samblikke Zooloogia Uurib loomi Protozooloogia Uurib algloomi Etoloogia Uurib loomade käitumist Entomoloogia Uurib putukaid Ornitoloogia Uurib linde Ihtüoloogia Uurib kalu Terioloogia Uurib imetajaid Botaanika Uurib taimi Brüoloogia Uurib samblaid Rakendusbioloogia Tegeleb erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamise võimaluste otsimisega inimkonna huvides Biotehnoloogia Tegeleb elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamisega inimesele vajalike ainete tootmiseks. ELU TUNNUSED: 1
Puudel on jäme tüvi, et säilitada niiskust. o Loomad: 1) kiired jooksjad, et läbida pikki vahemaid vee- ja toiduotsinguil 2) loomad elavad karjades, kuna üksi on ohtlik liikuda. 3) veevajaduse rahuldab paljudel toit. Kõige levinumad loomad on rohusööjad ja kiskjad. Suuri rohusööjaid on palju, nad liiguvad vihma järgi ühest piirkonnast teise. Suuri imetajaid on Aafrikas 44 liiki. Ookean. · Sügavustsoonid maailmameres: o ?? · valgustsoonid maailmameres: o Eufootiline e valgustsioon kuni ca 100 m. o Düsfootiline e hämarikutsoon kuni ca 200m. o Afootiline e pimedusetsoon alla 200m. · Toiduahel ookeanis. Algab fütoplanktonist. · Primaarproduktsiooni soodustavad nähtused. Väetiste sattumine veekogusse. · Tähtsamad apvellingu piirkonnad maailmameres
25 · Kilekotid on ohuks ka kuival maal. Loomad võivad süüa toidu järele lõhnava kilekoti ja surra. · Loodusesse jäetud õngekonksud ja -tamiilid võivad jääda lindude nokkade külge, sattuda neelu või jääda kinni jalgadesse või tiibadesse. Konksudesse ja tamiilidesse jääb kinni nii veelinde kui ka rannal liikuvaid väikesi linde, kahlajaid ning ka imetajaid. · Mahajäetud võrgud või kaotatud kalavõrgud ohustavad kõiki vees liikuvaid elusolendeid. · Lõngad, lõngajupid ja nöörid võivad takerduda lindude ja imetajate külge. Maas liikuvail linnas elavail lindudel jäävad kergesti jalgade ümber maas vedelevad lõngajupid. · Loodusesse jäetud okastraat toimib aastakümneid loomade püünisena. · Loomadele eluohtlikud võivad olla ka sellised esemed, mis on lihtsalt jäetud valel moel
peremeeste vahel nimetatakse arboviirusteks (arthropode borne virus). Alfa-viirused on tüüpilised abroviirused: Infektsioonide hooajalisus ja tsüklilisus. Infektsioon vektoris asümptomaatiline. Levik ülekandevektori kaudu on ainus looduses esinev ülekandevorm. Levik inimesele on juhuslik (tupikperemees) ja on seotud muutustega moskiitode populatsioonis. Alfa-viiruste levik, peremehed Erinevad alfaviirused nakatavad imetajaid, linde ja kalu; peale selle nakatatakse ka oma selgrootuid vektoreid. Alfaviirused põhjustavad palavikku, löövet ja artriiti, kuid mitmetel alfaviirustel on võime põhjustada ka letaalset entsefaliiti. SIN ja SFV laboratoorsed tüved on apatogeensed ja on tähtsad nii mudelobjektidena kui ka geenitehnoloogia süsteemidena. Mõju peremeesrakule Selgrootute rakkudes: läheb kiirelt üle püsivaks infektsiooniks, mõjutab rakke
· Keskmine kuni madal toodang · Söömus pole liiga suur · Positiivne energiabilanss · Piisavalt aminogeenseid toitaineid · Piisavalt glükogeenseid toitaineid · Kvaliteetne koresööt · Vähe kontsentraate · Kaitstud proteiini pole vaja · Vähe tärklist+suhkruid · Pole vaja vatsas lõhustamatut tärklist. · Piim-imetajate piimanäärme sekreet Maakeral on üle 4000 liigi imetajaid, kelle järglastele on piim esmaseks toiduaineks. Piim on täisväärtuslik toiduaine vastsündinule, kuid peale selle täidab ka mitmesuguseid teisi füsioloogilisi funktsioone. Organismi kaitsev funktsioon ( immunoglobuliinid, lüsosüüm ja teised antibakteriaalsed ühendid Seedesüsteemi arendav ja seedet toetav funktsioon ( ensüümide takistajad-inhibiitorid) Sisaldab kasvufaktoreid/hormoone. Piim inimtoiduna Teiste imetajate piima hakati inimtoiduks kasutama koos loomade kodustamisega.
· Tasmaania metsik loodus · Uluuru-Kata Tjuta Rahvuspark · Troopika ala Queenslandis · Willandra järvede piirkond FAUNA Varajases geoloogilises ajaloos, Austraalia lõigati ära mandrist ning see võimaldas loomadel arendada oma populatsiooni. Peaaegu kõik Austraalia põlised imetajad on kukkurloomad. Kukkurloomad sünnitavad pojad ning siis kannavad neid endaga kaasas kukrus kõhu all, kuni poeg on piisavalt vana et ellu jääda üksi. Teine ebaharilik tüüp imetajaid on monotreemed. Monotreemed munevad oma munad selle asemel, et sünnitada elusaid poegi. Maailmas on ainult kahte liiki monotreemesid- nokkloomad ning sipelgasiilid- mõlemaid võib leida Austraaliast. Nokkloom Nokkloomi võib leida Austraalia ida rannikult, Tasmaaniast kuni Põhja-Queenslandini. Nad on väikesed tumepruuni karvaga imetajad lestakujuliste käppadega ja pardi kujulise nokaga. Nokkloomad elavad urus, mille nad ise kaevavad jõede äärde. Nad on sukelduvad
Ameerika mink tõrjus ühest viimasest pelgupaigast 1990ndail välja euroopa naaritsa. Suhteliselt uuteks, ent taastunud asukateks on metssiga ja kobras. Pärast II Maalimasõda jõudsid meie aladele võõraist liikidest ondatra ja kährik. Juhukülalistena on registreeritud 1985. a valgevaal, 1987. ja tõenäoliselt ka 1995. a ahm. Võimalik on punahirve siia sattumine Lääne-Virumaalt. 3.5 Elupaigad ja asukad 3.5.1 Metsad METSAD hõlmavad siinsest maismaast üle poole. Imetajaid kohtab siin peamiselt maapinnal, kuid ka maasse kaevatud urgudes ja puuvõrades. Peamiselt metsaga, kuid ka teiste elupaikadega on seotud pisiimetajaist mets-karihiir, kaelushiir, orav ja kasetriibik, suurematest valgejänes, metsnugis, mäger, rebane, hunt, kährik, metssiga, metskits ja põder. Liike, kelle peamiseks elupaigaks on mets, leidub Eestis ligemale paarkümmend. Neist enamik on liikvel aastaringi.
KOSE GÜMNAASIUM Uurimistöö Tsiilist Küsimustiku alusel I Üldandmed Ülevaade Tsiilist Geograafilised koordinadid: 30 00 S, 71 00 W Tsiili on pikim riik maailmas (põhjast-lõunasse), ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetri. Tsiili kogupindala on 756950 ruutkilomeetrit, maismaad 748800 ja territooriumi merel 8150 ruutkilomeetrit. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago, seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). Tsiili hümniks loetakse "Himno Nacional", seaduslik kogu asub Valparaísos. Suurimad linnad:...
Järv-lahnarohi, harilik jugapuu, säga. 56 loomaliiki 6 liiki selgrootuid (apteegikaan, paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas,väike- punalamesklane, männisineslane, mustlaik- apollo) 2 liiki kalu (säga, tõugjas - Emajõgi) 2 liiki kahepaikseid (harivesilik, mudakonn) 23 1 roomajaliik (kivisisalik) 33 liiki linde ning 12 liiki imetajaid (nahkhiired - 11, viigerhüljes). III kategooria: liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka. On praegu suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Atlandi tuur, lagrits, pähklinäpp. 135 loomaliiki. 45 selgrootut (sh kimalased- 18, metsakuklased - 7) 5 kalaliiki (Atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjas)
Eesti Keskkonnategevuskava, Säästev Eesti 21, Eesti Bioloogilise mitmekesisuse kaitsestrateegia ja tegevuskava, Hea Põllumajandustava, Põllumajanduse- keskkonnaprogramm, Maaelu arenguprogramm. LIIGIKAITSE Ajalugu: 1664 Rootsi metsaseadus. 1910 Esimene kaitseala - Vaika linnukaitseala. 1920 E. Sphor tõstatas 11 liigi kaitse vajaduse. 1920ndad E. Reinwaldt uuris haruldaste imetajate levikut ja tõstatas nende kaitseküsimuse. Teisi imetajaid ja linde püüti kaitsta jahiseaduse kaudu. 1935 – Looduskaitseseadus. 1936 riiklik kaitse 26 ja müügikeeld 6 liigile. 1938 - Loodushoiu seadus. 1957 - seadus Eesti NSV looduse kaitsest. 1979 Eesti Punane Raamat. 1980ndate alguses oli ENSVs kaitse all 59 taime- ja 198 loomaliiki.1983 ulatus kaitsealuste taimeliikide arv 119 liigini. 1994 - Kaitstavate loodusobjektide seadus (3 kategooriat). 2004 – Looduskaitseseadus.
reaktiveerumisel. Rakkude transformatsiooni põhjustab viiruse esimene serotüüp Viiruse ulatuslik ekspressioon Transformeerunud rakud sisaldavad 5-15 viirusgenoomi koopiat Viiruse genoomi on inkorporeeritud onc-geenid, mis sarnanevad lindude retroviirustele Haiged linnud eritavad viirust väliskeskkonda nõredega, organismi satub viirus respiratoortrakti kaudu, tekib rakuga seotud vireemia · Koronaviirused nakatavad imetajaid, sh inimest ja linde. Lipiidse · Tabanduvad: ümbrisega Hingamiselundid Magu ja sooltrakt Pleomorfne Närvisüsteem · Viiruse transmissioon Üheahelaline aerogeenselt Fekaal-oraalselt mehhaaniliselt LINDUDE INFEKTSIOOSNE BRONHIIT
taluvus pesitsusperioodi jooksul? Igasugune inimtegevus võib linde ehmatada ja nad võivad pesa ja pojad hüljata. Paljude kaitsealuste lindude pesapaikadele on kehtestatud ajutised liikumispiirangud munemis haudumus ja poegade kasvatusperioodil. Häiringute taluvus kasvab pesitsusperioodi lõpupoole 94. Miks on kaitse alla võetud imetajad? Mis neid ohustab? Imetajad on kaitse all, sest nende liikide isendite arv on vähenenud ja neid võib ohustada väljasuremine. Imetajaid ohustab inimtegevuse tagajärjel elupaikadest ilmajäämine ja hukkumine. 95. Millised on kaitsealuste loomade kaitsmise põhimõtted? (lendorav, käsitiivalised, hülged) Millised on nende elupaikade ohud ja nõuded? Lendorav armastab segametsade elu, puud peavad olema vähemalt 60 aastat vanad, toidupoolis külluslik. Tihedad alusmetsaga puistud. Ohtudeks on aga see, et 60 aastane puu on küps ja väga hinnatud metsamajanduses, seega hävitatakse palju oravate pesapaiku.
3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arvu ja arvatava tegeliku liikide arv vahekord, uurituse tase, lüngad liikide arvu hinnangus). Erinevate autorite hinnanguil on maakeral 3 kuni 100 miljonit liiki. Praeguseks on kirjeldatud ligikaudu 1,5 miljonit liiki. Eestis on kirjeldatud veidi üle 24 000 liigi, eeldatavalt on neid aga 40 000. Kirjeldatud liikide arv pidevalt kasvab. Uurituse tase - Kõige täiuslikumalt on uuritud linde ja imetajaid, kes kokku moodustavad vähem kui 1% kõigist tuntud liikidest. Putukad moodustavad üle 50% kirjeldatud liikidest. Kõikidest senikirjeldatud liikidest moodustavad mardikad 24%, kuid tõenäoliselt on teada vaid väike osa tegelikult eksisteerivatest liikidest. Lüngad Kui erinevad hinnangud on korrektsed, tähendab see, et tuhanded bioloogid on mitme sajandi jooksul kirjeldanud vähem kui 5-20% maakeral elunevatest liikidest
taluvus pesitsusperioodi jooksul? Igasugune inimtegevus võib linde ehmatada ja nad võivad pesa ja pojad hüljata. Paljude kaitsealuste lindude pesapaikadele on kehtestatud ajutised liikumispiirangud munemis haudumus ja poegade kasvatusperioodil. Häiringute taluvus kasvab pesitsusperioodi lõpupoole 93. Miks on kaitse alla võetud imetajad? Mis neid ohustab? Imetajad on kaitse all, sest nende liikide isendite arv on vähenenud ja neid võib ohustada väljasuremine. Imetajaid ohustab inimtegevuse tagajärjel elupaikadest ilmajäämine ja hukkumine. 94. Millised on kaitsealuste loomade kaitsmise põhimõtted? (lendorav, käsitiivalised, hülged) Millised on nende elupaikade ohud ja nõuded? Lendorav armastab segametsade elu, puud peavad olema vähemalt 60 aastat vanad, toidupoolis külluslik. Tihedad alusmetsaga puistud. Ohtudeks on aga see, et 60 aastane puu on küps ja väga hinnatud metsamajanduses, seega hävitatakse palju oravate pesapaiku.
Igasugune inimtegevus võib linde ehmatada ja nad võivad pesa ja pojad hüljata. Paljude kaitsealuste lindude pesapaikadele on kehtestatud ajutised liikumispiirangud munemis haudumus ja poegade kasvatusperioodil. Häiringute taluvus kasvab pesitsusperioodi lõpupoole 94. Miks on kaitse alla võetud imetajad? Mis neid ohustab? Imetajad on kaitse all, sest nende liikide isendite arv on vähenenud ja neid võib ohustada väljasuremine. Imetajaid ohustab inimtegevuse tagajärjel elupaikadest ilmajäämine ja hukkumine. 95. Millised on kaitsealuste loomade kaitsmise põhimõtted? (lendorav, käsitiivalised, hülged) Millised on nende elupaikade ohud ja nõuded? Lendorav armastab segametsade elu, puud peavad olema vähemalt 60 aastat vanad, toidupoolis külluslik. Tihedad alusmetsaga puistud. Ohtudeks on aga see, et 60 aastane puu on küps ja väga hinnatud metsamajanduses, seega hävitatakse palju oravate pesapaiku.
on meessugu, kuna enamal juhul toimub spermatogeneesi jooksul palju enam rakutsükleid, kui munaraku küpsemisel. Selle viimase kohta on mitte just palju, kuid siiski juba pikema aja jooksul ilmunud artikleid, viimane neist 1997 sügisel Nature Genetics (lindudel). Pöördume tagasi generatsiooni aja ja molekulaarse kella juurde. Allan Wilson (1977) näitas, et kui võrrelda omavahel pika ja lühikese generatsiooni ajaga imetajaid (elevant, vaal, hiir, küülik) terve hulga valkude järjestuste erinevuse osas ja võtta eelduseks, et liinid, mis viivad elevandi ja vaalani on olnud siiski valdavalt esivanematest, kelle põlvkonna pikkus oli suurem, kui neil esivanemail, kes paiknevad hiire ja küülikuni viivail liinidel, siis peaks neist ristvõrdlustest selguma generatsiooni aja effekt. Kui suur see loodetav effekt peaks olema? Wilsoni arvutuste
partnerile edasi kanda. 12. Selgroogsete loomade järglaste hooldamine. Pesahülgajad ja pesahoidjad. Näited. Poegade eest hoolitsevad paljud loomaliigid. Osa liike asub järglaste eest hoolitsema juba kohe pärast munaraku viljastamist, osa alles pärast sündi/koorumist. On liike, kelle järglastega tegeleb emasloom, on liike, kel seda ülesannet täidab isane. Kõige rohkem hoolitsevad oma poegade eest imetajad. Osa imetajaid poegib pesas või urus. Ema kehast väljunud pojad on algul pimedad ja abitud, nende jäsemed on nõrgalt arenenud ja nad pole võimelised iseseisvalt liikuma. Iseseisvalt ei suuda nad reguleerida ka oma kehasoojust ning peavad jääma ema hoole alla seniks, kuni suudavad ise hakata end toitma ja kaitsma. Linnud - hoolitsevad oma järglaste eest, nad hauvad mune, toidavad, kaitsevad ja õpetavad poegi seni, kuni need kasvavad ja saavad iseseisvaks. PESAHOIDJAD
omased Pärsia lahe lääneküljele. Nende seas on vihmavee kogumise vannid, mida leidub peamiselt riigi Põhja-ja Kesk-Kataris. Need piirkonnad on kõige viljakamad ning neid peetakse põllumajanduslikult headeks aladeks. Riigi kõrgeim punkt on Quaryn Abu al Bawl 103. meetriga. (Qatar Geography 2012). 13 Looduslikus taimkattes on peamised kuivlembesed põõsas ja poolpõõsad. Kataris on 11 liiki imetajaid, 14 liiki pesitsevaid linde ja 10 liiki roomajaid. Kaitselasid on kokku 15. Riigis valitseb kuum troopiline kliima. Suvel puhuvad Araabia poolsaare kõrbealadelt kuivad kuumad tuuled, mis sageli tugevnevad liivatormideks. Talvel sajab pisut vihma, umbes 80 mm aastas. Temperatuurid kõiguvad 7. kraadist jaanuaris kuni 45. kraadini suve keskel. Ilm on meeldiv oktoobrist maini. (Ibid.) Katari rahvastikust moodustavad ainult 20% põliselanikud Katari araablased. Sama
partneri bioloogilise edukuse huvides. Sigimispartnerite koostöö võib ulatuda ühisest paarumisaktist kuni ühise järglaste hooldamiseni ehk vanemhooleni. Koostöö ulatus ja vorm on aga eri liikidel väga erinev: 1. Koostöö piirdub paarumisega (munaraku viljastamise aktiga). Sellised liigid jagunevad omakorda kolme suurde rühma: 1) vanemhoole puudub (nt konnad, enamik kalu); 2) esineb ainult emahoole ehk maternaalne hoole (enamik imetajaid, pardid, emakala jt); 3) esineb ainult isahoole ehk paternaalne hoole (ogalik, merihobuke jt); 4) esineb biparentaalne ehk mõlema vanema hoole (enamik linde, marmosetid, gibonid jt), kusjuures kummagi vanema panus hooldesse võib siiski suurel määral erineda. Seega viljelevad erinevad liigid (ja tihti ka liigi piires erinevad sigimispaarid) erinevaid sigimisstrateegiaid. Millest sellised erinevused on tingitud?
loomi ohverdama o Pidas paika, sugu mõjutas, mehed ohverdasid enam o Eriti suur erinevus oli suitsupääsukese, rabakonna, säga ja punase metsasipelga puhul · Suhtumine peaks vanuseliselt muutuma o Ei pidanud paika, vanus ei mõjuta · Hõimuvaliku printsiibi kohaselt peaksime enam tahtma kaitsta neid, kes meiega geneetiliselt sarnanevad o Pidas paika imetajaid kaitsti enam o Samas on teised aspektid sellelt näha: suurus, esteetika, nunnumeeter Hüpotees 2 · Loomakaitse-alased eetilised valikud on seotud inimeste isiksusomadustega, mis samuti muutuvad elu jooksul väga vähe (sest vanuseline hüpotees ei pidanud paika) Praktiline töö etoloogias 2008 · Seotud koostöövalmidusega eri sugude vahel o Mehed on rohkem altid üksteis petma o Isahoole liikidel hindavad emased koostöövalmidust
ühise päritolu tõttu. Hamiltoni reegel: looma inklusiivse fitnessi seisukohast tasub tal teise isendi abistamine ära, kui hind on väiksem kasu ja suguluskoefitsendi korrutisest. Lõimetishoolde tüübid, nende varieeruvuse põhjused ja tasuvus. Selle koostöö ulatus ja vorm on liigiti väga erinev: (a)lõimetishoole puudub ja koostöö piirdub üksnes viljastamisaktiga (n: konnad, enamus kalu) (b)maternaalne ehk emahoole, kus järglaste eest hoolitseb vaid emane sigimispartner (enamik imetajaid, pardid, emakala) (c)paternaalne ehk isahoole, kus järglaste eest pärast munemist või sünnitamist hoolitseb vaid isane sigimispartner (ogalik) (d)biparentaalne ehk mõlema vanema hoole (enamik linde, marmosetid, gibonid). (1) lõimetishoolde puudumine tasub ära siis, kui (a) noorloomad suudavad ise toituda (b) nende ohustatus kiskjate poolt on madal (näiteks kärnkonna kullesed on halvamaitselised). Nende vanemad jätavad kõige rohkem järglasi sel juhul, kui nad
a) Neil on sama levila; b) Neil on ühesugused tunnused, mis erinevad teiste liikide tunnustest; c) Annavad omavahel viljakaid järglasi; d) Teise liigi isendiga järglasi ei anna või on need viljatud. * Mille järgi otsustatakse, kas tegu on samast liigist või erinevatest liikidest isenditega, kui nad väliselt on üsna sarnased? --- 83 Kõik ühe elupaiga populatsioonid moodustavad koosluse Samal niidul elab veel palju teisigi putukaid, aga ka mitut liiki ämblikke, tigusid, väikseid imetajaid ja linde. Samuti kasvab seal mitmesuguseid taimi. Kõikide nende liikide isendid moodustavad populatsioone, näiteks ristämblike isendid ristämbliku populatsiooni, aasristiku isendid aasristikute populatsiooni. Kõik vaadeldud niidul elavad populatsioonid kokku moodustavad selle niidu koosluse. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas (ühesuguste keskkonnatingimustega alal). Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Isendid, populatsioon, kooslus.
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
Samblarinne: harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati ka turbasammal. Niitude selgrootuid: lapsuliblikas, pääsusaba, verikireslane, maipõrnikas, marjalutikas, kuldpõrnkas, admiral, koerliblikas, päevapaabusilm, emane jaanimardikas, sirelane, siniliblikas, õiesikk, ristämblik, kodumesilane, krabiämblik, kimalane, vahustaja, seitsetäpp-lepatriinu, kakstäpp lepatriinu, triiplutikas, sirts, harilik rohutirts, harilik niidutirts, heinaritsikas, harilik lauluritsikas. Niitude imetajaid: halljänes, niidu-uruhiir, pisihiir, kärp, nirk, rebane, metskits. LÄÄNEMERI -sisemeri, mis on ühendatud Põhjamerega Taani väinade kaudu -suuremad lahed: Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht -suuremad saared: Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland -ümbritsetud 9 riigiga -üldiselt madal meri, keskmine sügavus 52m, suurim sügavus 459m (Landsorti süvik) Rannikud -Järsakrannik tekib, murrutab randa, nt
Kombinatiivne muutlikkus on suhteliselt harv nähtus, suurusjärk 10-8 kombinatsiooni ühes genoomis oleva ühe geeni kohta ühe generatsiooni jooksul . § Kuigi kombinatsioone tekib harva, siis kui see juhtub, on bakterid võimelised geene vahetama ka väga suurte erinevuste puhul (madal ristamisbarjäär! - loob võimaluse info vahetuseks erinevate bakterite liikide vahel). § Kombinatiivse muutlikkuse käigu vahetatud geneetiline materjali hulk bakteritel on väike - võrdle imetajaid viljastumisel. Konjugatsioon 1 § Info ülekanne doonorilt retsipiendile toimub plasmiidiga. Vajalik on retsipiendi ja doonori otsene kontakt. Konjugat-sioonivõimelised on F+ faktorit (plasmiidi) omavad rakud. F plasmiid tagab: § plasmiidi autonoomse replikatsiooni; § raku pinnale sex-pilide või adhesiinide sünteesi; § F plasmiidi mobiliseerimise ja ülekande F- rakku; § F plasmiidi võime integreeruda retsipiendi genoom
zanamivir ja oseltamivir nii A-l kui B-l). Influenza A NA muutub, suurimad muutused saavad nimed: N1, N2 jne. M1, M2, NP on tüübispetsiifilised, kasutatakse A eristamiseks B-st, C-st. M1 montaažiks, M2 uncoatinguks (influenza A-l amantadiini, rimantadiini sihtmärk). Epidemioloogia. Virionid on suured, ümbrisega – inaktiveeruvad kuivas, happes, detergentidega. Segmenteerunud genoom võimaldab suuri muutusi, eriti HA ja NA valkudes. Influenza A nakatab paljusid selgroogseid, sh imetajaid ja linde. Looma ja inimese tüve koinfektsioon võib genereerida väga erineva viirustüve geneetilisel reassortatsioonil. Viiruse ülekanne toimub tihti enne sümptotite teket: levib väikestet aerosoolipiiskadena rääkides, hingates, köhides. Viirusele meeldib jahe vähem niiske atmosfäär. Eriti sage koolilaste seas. Risk? Seronegatiivsed: täiskasvanutel klassikaline gripp, lastel asümptomaatilisest tõsise hingamisteede infektsioonini. Kõrge
taimeliike, mis on mujal Euroopas haruldaseks muutunud või isegi välja surnud. Näiteks leidub siin looduslikke elupaiku suurkiskjatele, nagu karu, ilves ja hunt, kelle populatsioonid on säilinud vaatamata küttimisele. Sellegipoolest teatakse veel väga vähe metsaliikide tegelikust liigirikkusest. Arvatakse, et Eesti metsades elutseb üle 20 000 liigi. Praeguseks on kindlaks tehtud on üle 8000 liigi imetajaid, linde, selgrootuid, soontaimi, krüptogaame ja seeni (7). Metsas elavad ja kasvavad liigid moodustavad 30,4% (401 liiki) 1314-st ohustatud liigist Eestis (4). Umbes 600 liiki peetakse haruldaseks ja/või ohustatuks laiemas mõttes: enam kui 200 neist on haruldased ja ohutatud ka Euroopas. See võrdlemisi suur hulk rahvusvaheliselt haruldasi ja ohustatud liike (võrreldes maa suurusega) tuleneb peamiselt madalast majandusintensiivsusest
Erosiooni kõrval põhjustab metsade maharaie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. Endla Reintam, 2008/2009 2 Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intensiivseks muutus jaht tulirelva leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning nii algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljude kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland).
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks ...
Ukraina pindala (Weiss, 2006). See laik ei kao, kuna sisaldab endas bioloogiliselt mittelagunevat plastikut. Teadlased oletavad, et polüetüleen, millest on valmistatud plastikkotid, laguneb alles 500 aastaga. Ainuüksi USA-s võtavad inimesed iga 5 sekundi jooksul kasutusse 60000 sellist kotti. Igal aastal tapab meie plastprügi üks miljon merelindu, 100000 merekilpkonna, hülgeid, vaalasid ja teisi meres elavaid imetajaid (Weiss, 2006). Meie jäätmed sisaldavad ka ohtlikke kemikaale ja ühendeid nagu plii ja elavhõbe, mis võivad saastada õhku, maapinda ja vett. Reostus kahjustab ülimal määral taimkatet ja loomi, sealhulgas inimesi. Tootjate jäätmekäitluse alase vastutuse suurendamine. Mõned tootjad on jäätmekäitlusega tegelenud juba kaua aega. Näiteks 1947. aastal villis USA karastusjookide tööstus 100% oma toodangust klaaspudelitesse. Tarbijad maksid jooke ostes esmalt
vähe rohelisi taimi. Taimed jagunevad: kaldataimed - pilliroog, kõrkjas; ujuvate lehtedega taimed - penikeel; üleni vee all kasvavad taimed, vaid õitsemise ajal ulatuvad õied veepinnale. Bakteriaalne bentos eriti rikkalik mudapõhjal. Seeneliike leidub vaid eriti saastatud veekogudes. Loomne bentos samuti rikkalikum litoraalis: putukate vastsed, molluskid, vähilaadsed, lestalised, käsnad. Bentos on vähearvuline liivapõhjal. Nekton - valdavalt kalad, vaid suurtes järvedes esineb ka imetajaid (hülged Laadoga järves). Arvukus on suurem kaldalähedastes piirkondades, kus leidub rohkem toitu. 3. Sood. Sood on mitte eriti sügavad veekogud, mis on pealt osaliselt või täiesti kaetud taimestikuga - üleminekuala vee ja maismaa vahel, kus piiri on võimatu kindlaks teha. Iseloomulik on turbakihi moodustumine surnud samblast ja teistest veelembestest taimedest. Soode elustik on vaene nii liigiliselt koosseisult kui arvukuselt. Negatiivselt mõjuvad: humiinainete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
