There aren't very many books, which talk about our ancestors' ways of healing. How would we know that our ancestors used aconitum ( known as aconite, monkshood, wolfsbane, leopard's bane, women's bane) in case of a tumour and at the beginning of a cold, Lichen Islandicus for fever, cold, tuberculosis, calendular salve on wounds, trefoils' tea for cough and put a hop inside a pillow in case of a sleep deprivation, if our ancestors hadn't taught that to us. When my stomach hurt, my mother used to read those lines to me: '' Kiirmus-kaarmus Varesele valu Harakale haigus Mustale linnule muu tõbi Meie laps saab varsti terveks.'' And beside human knowledge and cultural heritage, we will lose a knowledge of human
Negative stress can affect people's ability to be positive. I'd probably agree with the statement. To begin with, one of the main sources of stress for young people today can be relationships with parents. Everybody knows that fighting with parents can affect ours ability to be positive. Moreover, parents are the closest persons in our lives and fighting with them break us. For instance, I am always so depressed after arguing with my mother, I do not want to hurt her feelings. In my view, young people should avoid fighting with parents to cope with this source of stress. Secondly, school is another main source of stress and can affect people's ability to be positive. Nowadays young people have so much to study in school. They are always under the pressure, because tests are almost everyday and everybody wants to pass them. For example, I used to be under the pressure and study almost everyday, while my stress raised and raised. In
KORDAMISKÜSIMUSED 12.KL. EESTI MUUSIKAST: 1. .Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2. Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3. Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4. Mis on algriim, skandeerimine
valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Vallal oli oma eelarve, valla eesotsas seisis vallavanem. 5. See oli kirjutatud lihtsas, piltlikus ja rahvapärases jutustusviisis. See pani püsiva aluse perioodiliselt ilmuvale eesti ajakirjandusele. 6. Tähistati pärisorjuse kaotamise 50.aastapäeva. Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. 7. Hariduse väärtustamine 8. Hurt osales agaralt kõigis seltsi tegevusvaldkondades ning tegi erii suure töö ära eesti rahvaluule kogumisel ja avaldamisel. 9. Enajeekse rahvahariduse edendamine. Rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine, kutseoskuste omandamise soodustamine. 10. kes olid rahvusliku liikumise juhid ja nende tähtsamad tegemised? -J.V.Jannsen(1819-1890): asutas `Pärnu Postimehe (1857) Eesti Postimehe (1864) vanemuise seltsi. Organiseeris esimest üldlaulupidu
Kordamisküsimused 12. klassile I osa 1)Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2)Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3)Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4)Mis on algriim, skandeerimine.
EKM Ajalugu. Eesti Kirjandusmuuseumi ajalugu on tema kogude ajalugu. Käsikirjalisi allikmaterjale hakkas süstemaatiliselt koguma Pärnu pastor J.H.Rosenplänter 19. sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud K.J.Petersoni, O.W.Masingu jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle Eesti Üliõpilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O.Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum, oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu. 1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis, mille ülesandeks sai Eesti ajakirjanduse sisu avamine. 1924
.............................................7 7. 2. Sissejuhatus Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860 1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just selle lõpuaastatel, kui venestamine sellele lõppu üritas teha. Ärkamisaja eelduseks oli see, et selleks ajaks olid tekkinud rahva kihid, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavamalt võtsid rahvuslikest liikumistest osa haritlased. Eestvedajaks olid Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen. Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid ajalehtede ,,Perno Postimees", ,,Eesti Postimees" ja ,,Sakala" ilmuma hakkamine, seltside ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" loomine, Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine ja Eesti eepose ,,Kalevipoeg" ilmumine. Johann Voldemar Jannseni portree. 3. Rahvusliku liikumise sündmused ja nende tähtsus Eesti Kirjameeste Selts asutati Tartus 1872. aastal ning ta tegutses 1893. aastani. Enamus seltsi liikmeid olid kooliõpetajad. Seltsi
MINU PÕLVKOND JA SELLE TULEVIK EESTIS 1870. aastal lausus Jakob Hurt oma kuulsad sõnad "Kui meil pole võimalik suureks saada arvult, tuleb meil suureks saada vaimult." Sellest hetkest on möödunud pea sada nelikümmend aastat ja vahepealse aja jooksul on saavutanud nii mõndagi, millest minu põlvkond on osa saanud ja millest suurmehed poleks osanud siis unistadagi. Kuid mina, alles hiljuti täiskasvanuikka jõudnud abiturient, olen näinud elu, mis on paremaks õppematerjaliks kui kooliõpikud või muu raamat. Tundub, et praegune noorte inimeste
Eepos – pikk, jutustava sisuga teos, kus tegelased on kangelased või mütoloogilised tegelased Näit. Kreeklaste ,,Odüsseia“ ja eestlaste F.R.Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg“, soome E. Lönroti ,,Kalevala“, sumeirte ,, Gilgameš“. Epiteet – omadussõna, mis iseloomustab talle järgnevat nimisõna Näit. Ere päike, virk tüdruk Folkloor – rahvaluule Näit. Eestis üks tuntumaid rahvaluule kogujaid oli Jakob Hurt Fraseologism – tervikliku tähendusega sõnaühend Näit. Maailm – vanajumala katus Homonüüm – samakõlaline, kuid erineva tähendusega sõna Näit. Aas – silmus, rohumaa Humoresk – humoorikas lühijutt Näit. Juhan Liivi ,, Juak“ Idee – kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist Ilukirjandus - kirjanduse liik, mille põhiülesanne on pakkuda lugejale elamusi, kujutelmi Näit. Ilukirjandus jaguneb eepika, lüürika, lüroeepika, dramaatika
....................................................................................................... .......................................................................................................................................................................................... .......................................................................................................................................................................................... Jakob Hurt: vaated ............................................................................................................................................................................... .......................................................................................................................................................................................... ................................................................................................................
rahvuslikku eneseteadvust ja ta pöördus rahva poole "Tere, armas Eesti rahvas!" ning sõna ja mõiste "Eesti" hakkas levima, inimesed seostasin end Eestiga. Rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega võrdsed, kritiseeris ümberrahvastumist, tõstis oma eestlust esile, tegi ettevalmistusi esimeseks üldlaulupeoks (1869). Lydia Koidula - kirjutas rahvuslikel (ärkamisaja) teemadel, töötas isa (Jannseni) ajalehes. Jakob Hurt - rahvuslikult meelestatud üliõpilane, tema vahendusel sai Aleksandrikoolist rahvuslikke keskusi ühendav ettevõtmine, pidas kõnesid ja kutsus oma rahvast üles jääma rahvusele truuks ja seisma eestikeelse hariduse eest Carl Robert Jakobson - koostas eestikeelseid kooliõpikuid, pidas isamaalisi kõnesid, nimetas saksa aega orjaajaks, oli rahva seas populaarne, orienteerumine Venemaale, jõuline isiksus 3. Miks hääbus ärkamisaeg? a
4) Etümoloogiline sõnaloend. Esimene süstemaatiline katse selgitada eesti ja soome keele ühist sõnavara. Saksa, vene, rootsi laenud. XIX sajandi teine pool. Kolm põhisuunda Eesti keeleuurimises: 1) võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine (diakroonia) - Mihkel Veske; 2) deskriptiivne keeleuurimine (sünkroonia vaatenurk): keelematerjali kogumine ja kirjeldamine - Ferdinand Johann Wiedemann; 3) kirjakeele arendamine - Jakob Hurt, Karl August Hermann, Jaan Jõgever. 5. Ferdinand Johann Wiedemann. 1805 1887 Uurimusi ja ülevaateid paljudest soome-ugri keeltest. Peterburi teaduste akadeemia akadeemik. Paul Ariste: üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast XIX sajandil (Reguly, Hunfalvy, Budenz Ungarist, Sjögren, Castrén Soomest, Wiedemann Eestist) Keeleuurijana kavandas sarja : 1) Sõnaraamat 2) Grammatika (põhjaeesti) 3) Etnograafilis folkloristlik ülevaade.
Eesti Kirjameeste Selts oli Tartus aastail 18711893 tegutsenud kirjandusselts. Seltsi asutamispõhimõte pärineb F. R. Kreutswaldilt, C. R. Jakobsonilt ning H. Wühnerilt. EkmS-i tähtsamaid tegevusalasid oli eesti keele uurimineja korraldamine ning uue kirjaviisi propageerimine. Teiseks seltsi ülesandeks oli sõnalise ja ainelise vanavara kogumine. J. Hurda juhtimisel alustati süstemaatilist rahvaluule korjamist. Eesti Kirjameeste Seltsi esimene president oli Jakob Hurt, pärast teda Carl Robert Jakobson, Hugo Treffner, Mihkel Veske, Johann Köler ja Karl August Hermann. MHG 1. septembril 1906 a. alustas õppetööd esimese eestikeelse erakeskkoolina Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi I järgu Tütarlaste Kool Tartus. Kooli asutajateks olid Jaan Tõnisson, Oskar Kallas ja Peeter Põld. Kirjanikud Otto Wilhelm Masing (1763-1832) 15 Oli esimene valgustaja, ta tõi eesti keelde õ-tähe
väljaandja tütar Lydia, selle ajastu tippluuletaja Koidula. ,,Eesti Postimees" käsitles maa ja valla omavalitsustega seotud probleeme, avaldas tehnika- (raudtee, aurulaev jm) ja välisuudiseid, sõnumeid seltsielust, laulupeost. Olulisel kohal oli koolide, laiemalt haridusega seotud temaatika, samuti uue kirjaviisi küsimus. ,,Eesti Postimehele" tegid kaastööd F. R. Kreutzwald, J. Adamson, J.Jürison (reisikiri ,,Eestimehhe teekond ümber mailma ,,Askoldi" laewa peal"), J. Hurt (toimetas 1871.aasta ka lisalehte) ja teised ärkamisaja nimekad tegelased. Eriti tähenduslik oli aga C.R.Jakobsoni kaastöö koolide, ilmaliku hariduse, kirjaviisi, väljarändamise, põllumajanduse jm probleemide osas. Tema põhjendatult teravaid seisukohti taunisid vanameelsed, samuti rüütelkond, kelle survel J. V Jannsen pidi 1871.aastal oma ajalehe veerud Jakobsonile sulgema. 1880.aastal haigestus Jannsen afaasiasse ning pidi lehe toimetamisest loobuma. Selleks ajaks oli Eesti
Mõiste ärkvel olek, tuleb ümber sõnastada ja välja rebida sellest kontekstist, mida me oma igapäeva elus mõitsame. Minu jaoks tähendab ärkvel olek seda vaimsust ja intelligentsi, mis peitub inimese sees. Hing on ärkvel inimese arenedes ning kõik, mis on seotud ühe indiviidi eluga, on osa arengust. Hinge hoiab ärkvel inimese teadlikus elust ja ümbritsevast. Siia saab tuua näite, ühest olulisemast etapist eestlaste ajaloos: rahvuslik ärkamine. Selle aja patrioodid Jakob Hurt, J.V Jannsen, C.R Jakobson ja paljud teised edastasid rahvale ühtset sõnumit: Rahvas, aeg on enese harimisele ja enese teadlikusele. Aeg on ärgata. Ja tsiteerides Jakobsoni: "...algamas on koiduaeg." Hinge saab mingil määral võrrelda lemmikloomaga. Võib tunduda labane, aga nii see on. Et oma hinge enda juures hoida, tuleb ta eest hoolitseda. Hingega tuleb pidevalt tegeleda, et ta õpiks uusi asju, saaks uusi kogemusi. Hinge tuleb hellitada, et ta oleks õnnelik
Realism-(1830-70), Pr. (kindlapiiriline kirjandusvool)/V.Hugo "Jumalaema..."; Stendhal "Punane ja must"; Dickens, Balzac, Flaubert;/ kriitiline realism- kristieerib ühiskonda ja kihte, enda kogemused C.Dickens- Ing realismi esindaja, tõi realismi emotsionaalsust, puudus haridus, elus õpetusi saanud Cervanteselt ja Londoni aguliseltskonnast // "Oliver Twisti seiklused", "David Copperfiled", 13 romaani Gustave Flaubert- Pr., teostes teaduslikud meetodid, filosoofilised ja psühholoogilised otsingud; range stiili ja keele suhtes; "Madame Bovary"(romantismivastane, lugu Prantsuse provintsielust); "Salambo", "Tundekasvatus"- peategelase luhtunud eneseotsingud ja -teostus E.A.Poe- (1809-1849)- Ameerika poeet, novellist, kirjanduskriitik, toimetaja; sünd Bostonis, 2-a-lt orb, rikas kaupmees lapsendas, tark, probleemid distsipliiniga, loomingu mõjutus- alkohol +naised, kirjastus Broadway Journal pankrotti; looming: 2 teemat- hirm ja surm, ka ar...
Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes. Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid
When she left her home, he also goes to his father's office. There she gives her father a purse where is fifty pounds because she wants that her father buy some new clothes. One day Bradley Headstone, who is Charley Hexam's schoolmaster, asks Lizzie to marry him and Charley is already agreed with that, but Lizzie says no and Charley gets angry about that answer. A sailor knows that Rogue Riderhood had lied about Harmon Murderer because of money and tells him that his blaming words can hurt Hexam's children. Mr. Boffin becomes more unkind to John Rokesmith every day and Bella feels sorry about him. Eugene Wrayburn tells Mr. Lightwood that every evening when he goes out after dark, he is followed by Bradley Headstone and sometimes Charley Hexam is with him. So Mr. Wrayburn goes to walk with Mr. Lightwood and the schoolmaster is following them. After some time Mr. Rokesmith decides to leave his work and says that he loves Bella
9.klass Eestlane laulab ja pajatab 19. sajandi alguses kaotati Eestis pärisorjus ning eestlased said endale perekonna nimed. Paarkümmend aastat hiljem asutati Friedrich Robert Faehlmanni initsiatiivil Õpetatud Eesti Selts. Aastal 1888 ilmus Jakob Hurda ,,Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele``. 20. sajandi alguseks oli Hurda kogudes üle 122 000 lehekülje rahvaluulet. Perioodi tähtsaim esindaja oli Jakob Hurt (1839-1907). Tema sõnastas rahvusliku liikumise põhiülesanded. Lisaks avaldas ta aastail 1875-1886 rahvalaulukogumikud ,,Vana Kannel´´ 1-3. Rahvaluule ehk folkloor. Selles kajastub kõige ilmekamalt esivanemate ajalugu. Rahvalaul Eesti rahvaluule vanim kihistus, kus väljendusid eestlase teadmised maailmast, tema usk, elukogemus ja kunstimeel. Regilaul lühike, anonüümse autoriga.
aktiivsuse tõus, talude päriseks ost, vallavalitsuste- ja kohtute teke, lihtrahvas haritum kui naaberriikides, Eestikeelse ajakirjanduse teke, Balti-s tegevus Eestis (valgust, estofiilid); Eesm- emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva harrastuste toetamine, silmaringi laiendamine, kutseoskuste uuendamise soodust, kultuuriühtsuse kujundamine, hiljem pol.eutronoomia; Seos- rahvuslik liikumine ka mujal Euroopas. 23. J. V. Jannsen ja tema tegevus. 24. L. Koidula ja tema tegevus. 25. J. Hurt ja tema tegevus. 26. C.R.Jakobson ja tema tegevus. 27. J.Köler ja tema tegevus: Eesti päritolu kunstnik, kes ei eitanud oma Eesti päritolu. Oli lausa Peterburis tsaari ihukunstnik. 28. Mõõdukas ja radikaalne tiib, nende lahkhelid.
And treat those two imposters just the same; If you can bear to hear the truth you've spoken If you can talk with crowds and keep your virtue, Or walk with kings - nor lose the common touch; Twisted by knaves to make a trap for fools, If neither foes nor loving friends can hurt you; Or watch the things you gave your life to broken, If all men count with you, but none too much; And stoop and build 'em up with wornout tools; If you can fill the unforgiving minute With sixty seconds' worth of distance run -
Reeglid ja näited TV lk 30 WB p 34 ex 5a tee see harjutus! Vastused harjutusele 5a: 2) a five-week holiday 3) a hundred-year-old house 4) a ten-day trip 5) a half-hour bus ride 6) a three-star hotel 7) a 20-minute queue 8) a four-page letter 9) a 1,000-piece puzzle 10) a 15-member team 3) PASSIVE VOICE AM/IS/ARE + III PÕHIVORM WAS/WERE + III PÕHIVORM Tee TV lk 36 h 8! Vastused: 1) was attended 2) are soaked 3) were damaged 4) should be baked 5) weren´t hurt 6) is meant 7) were flooded 8) can be booked 9) were surveyed, were published 10) can be hired EXERCISE PASSIVE VOICE Pane laused passiivi! 1) My great-grandfather built this house. 2) The policeman stopped the car. 3) In Canada people speak English and French. 4) The car killed his dog. 5) Robert took these photos. 6) Even the best pupils sometimes make this mistake. 7) Tailors make suits and overcoats. 8) The children do all the housework.
Rahvuslik ärkamisaeg(1850-1880) · 1816 kaotati Eestis pärisorjus · 1819 Liivimaal · Enne 1850 aastat viidi läbi agraarreformid, mis tähendas, et talupoeg sai nüüd osta talu endale päriseks · Lõuna-Eesti talupojad kasutasid seda väga agaralt · Venemaal kaotati pärisorjus alles 1851 · Venemaal viidi läbi reformid,mis omakorda tähendasid ka reforme baltikumis: talupojad said passi ja õiguse elukohta vahetada,seati sisse kohalikud omavalitsused · Nii tekkiski rahvuslik liikumine intelligentsi juhtimisel, mis oli suunatud igandite(vanade asjade) vastu, ja ka sakslaste vastu, kes olid meie maal peremehed · Ärkamisajale aitas kaas oma keelse kirjasõna teke(Jannseni poolt välja antud Perno Postimees 1857)Pöördus: Tere, armas eesti rahvas! · Rahvusliku liikumise keskuseks oli Tartu (Ülikoolilinn) · Tartu sai ka keskuseks Laulu- ja mänguseltsile 1865 · 1870 Eesti tea...
Past Tenses • Lihtminevik (Past Simple / Past Indefinite) – ära toimunud, lõpetatud tegevus • Kestev minevik (Past Progressive / Past Continuous) – minevikus pooleli olnud tegevus • Enneminevik !!! (Past Perfect) – minevik enne minevikku OLI -NUD • Kestev enneminevik (Past Perfect Progressive) – enne minevikku äsja lõppenud või toimumas olnud tegevus Created by Aari Juhanson, MA 2009 Past Simple • Ära toimunud (regulaarne) tegevus: I WORKED yesterday. S/he didn’t WORK last Monday. • Lõpetatud tegevus: I already CALLED them today. (I’m not going to call again!) Which countries did you VISIT? (You’re back …) BUT: Which countries have you VISITED so far? (You’re not back yet or you travel regularly …) • Jutustused, mineviku sündmuste kirjeldus: Once upon a time there LIVED a Garfield who HAD many friends. The first one WAS Odie, … • 2pv; ?/-...
· Tartu ülikool > eesti haritlaskond, baltisaksa kultuuri areng 1802 ülikooli taasavamine kokkuvõtteks: · sajandi jooksul järsud ja kiired muutused · muutused peaaegu kõikides eluvaldkondades · 19. saj lõpuks tekkimas rahvuslik kutseline kultuur 2. Venestamine · NB! 1780. a. & 1880. a. & 1980. a. · Ulatuslikud poliitilised, kultuurilised, sotsiaalsed ümberkorraldused Venemaa äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks · Taust: -rahvusliku liikumise hoo vaibumine (1881 Jakobson sureb, Hurt lahkub Eestist, Jannsen jääb halvatuks jmt) -1881-1894 Aleksander III (riigi ühtlustamine) -1885 asevalitsejateks: Eestimaal S. Sahhovskoi (Nevski katedraal) Liivimaal M. Zinovjev · Sisu: - Eestile laiendati Venemaa seadused - Asjaajamiskeeleks vene keel (varem saksa) - Piirati omavalitsuste tegevust (1000>400 valda) - Tugevnes tsensuur - Toetati õigeusu kiriku tegevust - Haridus: 1887.a venekeelne õpe al 3. klassist, 1892.a alates 1. klassist, 1893.a venekeelne õpe Jurjevi ülikoolis
Johann Voldemar Jannsen oli rahvusliku liikumise keskne kuju. Tema sihiks oli eesti rahva eluolu edendamine kehtiva korra raames. Jannsen asutas oma ajalehe Perno Postimees, mis sai kiiresti populaarseks. Perno Postimees pani aluse eesti ajakirjandusele. Jannsenite perekonna algatusel loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine. Johann pidi ka korraldama esimese eesti üldlaulupeo. Laulupidu kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Jakob Hurt tõusis rahvusliku liikumise eesotsa pärast I laulupidu. Ta oli Eesti Kirjameeste Seltsi president. Suureks ideek oli ehitada eestikeelne kreiskool, mis nimetati Aleksander I auks Aleksandrikool. Hurt oli Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas. Carl Robert Jakoson hakkas välja andma ajalehte Sakala, mis tõusis kiiresti loetaivamaks eesti leheks. Ta oli ka Eesti Kirjameeste Seltsi president peale Jakob Hurta. 12. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL (õpiku II osast lk 78-81)
abijõudu ja kogu lehe juures tarvilik tehnilinegi töö tehti kodus. Põhiraskus oli Koidula kanda: "T a p o l e o l n u d m i t t e ü k s i l e h e t o i m e t u s s e k r e t ä r , m i t t e a i n u l t lehe kirjandusliku osakonna toimetaja, vais ühtlasi selle raamatupidaja, korrektor, ekspiitor; jah, puudus ainult et ta ise oleks p i d a n u d l e h t e l a d u m a g i !" (A. Kallas) Hiljem tegid "Eesti Postimehele" kaastööd F.R. Kreutzwald, J. Adamson, J. Jürison, J. Hurt ja mitmed teised ärkamisaja nimekad tegelased. 19. sajandi teisel poolel hakkas levima teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes "Eesti Postimees" kirjutaks ainult sakslastele meelepärast juttu. See väide leidis hiljem ka kinnitust: Rudolf Põldmäe leidis Balti aadli arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta "Eesti Postimehele". Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1865
· kujundab maailmavaadet ÜLDDEFINITSIOON: Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Ajalooline käsitlus: Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes 19. sajandil tõlkena saksa keelest. 1896. aastal esineb Hurt Riias muinasaja uurijate kongressil ettekandega eesti rahvaluulest ja esitab selle saksakeelsena. Hiljem tõlgib oma ettekande eesti keelde. Seal viib ta eesti ja saksakeelsed terminid vastavusse. Ta kasutab mõistet ,,vanavara", millega tähistab rahvamälestusi. Vastava eriala uurimist nimetab Hurt ,,Folklore" ehk rahvateadus. Hiljem viib Eisen selle mõiste vastavusse ,,rahvaluulega", olles mõiste ,,rahvaluule" looja. (1893). Eisen peab
Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talupoegade kirjad oma armsale südameisakesele Zinzendorfile. Vennastekogude liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Kõrvale ei saa ka jätta liikumise kõlbelise külje tähtsust. Pole ülearune lisada, et nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui Jaan Tõnisson olid kõik pärit hernhuutlikest perekondadest. 2.baltisaksa kultuur Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu.Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida
Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3
1877.aasta algul sai Jakobson lõpuks loa ajalehe asutamiseks ning 11. märtsil 1878. ilmuski Sakala esimene osa. Lehel oli rahva hulgas suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste õiguste eest, kritiseeris majandus- ja kooliolusid ning õhutas rahvuslikke algatusi. Sakala ümber olid kogunenud tollase eesti ühiskonna aktiivsemad jõud. Rünnati kirikutegelasi ning peagi ei jäänud ka religioon puutumata. Eriti vaenulik oli sellele Jakob Hurt, kes oli ka üks rahvusliku liikumine aktiviste. Tekkinud lahkhelide tõttu muutus rahvuslik liikumine mitmesuunaliseks. 3 Isamaakõnet 1868-1870 pidas ta "Vanemuise " seltsis kolm isamaakõnet, mis ilmusid ka eraldi raamatutena. Esimene kõne oli 1868 "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" . Kõnes kirjeldas Jakobson muistset priiust kui valguse aega ja saksa võimupäevi kui pimeduse aega.
2 krooni sinakashall Tartu ülikool 1992,2006 Baer Narva jõgi koos Narva 5 krooni oranz Paul Keres ja Jaanilinna 1991,1992,1994 linnustega Tamme-Lauri tamm 10 krooni punane Jakob Hurt 1991,1992,1994,2006 Urvastes Anton Hansen 25 krooni roheline Vargamäe talu 1991,1992,2002,2007 Tammsaare 50 krooni1 roheline Rudolf Tobias Estonia teater 1994 100 krooni sinine Lydia Koidula Põhja-Eesti paekallas 1991,1992,1994,1999,2007
V.Jannseni, J.Hurda ja C.R.Jakobsoni peamisi seisukohti ja ettevõtmisi? J.V. Jansen Oma ajaleht 1857 "Perno Postimees"-pani püsiva aluse eesti ajakirjandusele Eesti rahva eluolu edendamine- kõik mis eesti rahvas saavutada võib, peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega Virgutas eestlasi talusid ostma Andis õpetusi põllupidajatele Kirjutas hariduse vajalikkusest Uus ajaleht 1864 "Eesti Postimees"- ilmus Tartus J. Hurt Asutas Eesti Kirjameeste Seltsi Esimene eesti keelne kool, mille nimeks sai Aleksandrikooliks C.R. Jakobson Ajaleht ,,Sakala" looja 15)Mida kujutas endast Eesti Aleksandrikooli idee? Kas see realiseerus? Aleksandrikool kujutas endast eesti keelset kreisi kooli, mille ülalpidamiseks saadi raha annetustest, see realiseerus. 16)Seletage:1857, 1865, 1866, 1869, 1870, 1872, 1878. 1857-Perno postimees 1865-Vanemuise loomine, Jakobsoni esimeste kirjade ilmumine 1866-Uus vallaseadus
Tundis suurt huvi Venemaa vastu (ka mustlaste?). Tema novellid paistavad silma teaduslikult täpse stiiliga, mitmed põhinevad eksootilisel ainestikul. Kangelasteks on vastuolulised isikud, karakteris segunevad hea ja kuri, alatus ja suursugusus, autor ei idealiseeri inimest. · Folkloor ja muinasjutt . Romantikuid lummasid keskaegne rahvaluule, muistendid, pärimused. Rahvaluulet kogusid Herder, Burns, Scott, Eestis Jakob Hurt (,,Vana kannel"). Rahvaluule kogumine omandas teadusliku ilme 19. sajandi II poolel. Kunstmuinasjutte kirjutasid vennad Grimmid (?), W. Hauff, E. T. A. Hoffmann. · Vennad Grimmid olid keeleteadlased, uurisid mütoloogiat, koondasid oma raamatutesse muistseid ime ja loomamuinasjutte, pärimusi, legende. Ainest oma teoste jaoks said C. Perrault', rüütliromaanidest ja novellidest. Nt. ,,Tuhkatriinu", ,,Lumivalgeke", ,,Punamütsike",
2. Johann Voldemar Jannsen *1857- ,,Perno Postimees" alus püsivale ajakirjandusele *1864- ,,Eesti Postimees" *1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine alus teatri arengule *Eesti Vabariigi hümni sõnad *1870- Eesti Põllumeeste Selts *1869- I üldlaulupeo korraldamine eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt *1869- avakõne I üldlaulupeol (,,..eesti rahvas peab saama suureks vaimult..") *1870- kõne Helmes (sama teema mis laulupeol) *1871- Eesti Kirjameeste Seltsi president *1872- Eesti Aleksandri kooli peakommitee president Carl Robert Jakobson *1868- isamaaline kõne Vanemuise seltsis (jagas Eesti ajaloo kolme perioodi: valguse (iseseisvuse), pimeduse(orjapõlve) ja koiduaeg)
Pärisorjuse Kaotamine: Tsaar Alexander I avaldas survet Eesti- ja Liivimaa rüütelkondadele siinse talurahva olukorra kergendamiseks. 1802 võttis Eesti maapäev vastu I talurahva seaduse ,,Iggaüks" Talupoja õigus vallasvarale, põlise pärdndamiseõiguse(pidi talu korralikult ülal pidama) · Koormiste fikseerimine eramõisates muudeti kohustuslikuks · Mõisnike kodukari õigust piirati · Loodi valla ja kihelkonna kohtud, kus talupoegade kohtuasju arutati nende endi osavõtul · Talupoeg jäi sunnismaiseks, kuid teda ei tohtinud maast eraldi müüa. 1804 anti Liivimaal sarnane, kuid täiendatud seadus. · Normeeriti teokoormised, viidi vastavusse talu majandusliku kandevõimega, koormisi ei tohtinud tõsta · Keelati talupoegi müüa, vahetada, kinkida · Piirati kodukari õigust · Taluperemeestele ei tohtinud ihunuhtlust anda Eestimaal ja Liivimaal loodi rüütelkonna krediidikassa, et võlga...
hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele 1864- ,,Eesti Postimees" 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule Eesti Vabariigi hümni sõnad 1870- Eesti Põllumeeste Selts 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt 1869- avakõne I üldlaulupeol (,,..eesti rahvas peab saama suureks vaimult..") 1870- kõne Helmes (sama teema mis laulupeol) 1871- Eesti Kirjameeste Seltsi president 1872- Eesti Aleksandri kooli peakommitee president Carl Robert Jakobson 1868- isamaaline kõne Vanemuise seltsis (jagas Eesti ajaloo kolme perioodi: valguse (iseseisvuse), pimeduse(orjapõlve) ja koiduaeg) valiti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks
Eriti silmapaistev oli ajakirjanikuna ta tütar Lydia ja ka poeg Harry. Pärnust lahkudes oli Jannsenil lehe tellijaid 40, Tartus aga aitas ajalehe tõusule kaasa erinevad lisalehed ning tellijate arv tõusis 2000 tellijani. Jannsenite kodust kujunes välja rahvusliku liikumise läbikäimiskoht. Enamik ärksamatest eestlastest õppis sellel ajal Tartu Ülikoolis ning lugesid Postimeest. Johann Voldemarist sai ärkamisaja alguse liider ja ta seisis kõikide oluliste algatuste juures. Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, kes olid Eesti Postimehe kaastöölised, hakkasid avaldama baltisakslaseid kritiseerivaid artikleid ning nõudma nendega võrdseid õigusi. Jannsen kartis sakslastega läbisaamise kaotust ja vene mõju kasvamist. Ta eemaldas baltisakslaste nõudmisel Jakobsoni ja Hurda Postimehe toimetusest. See tekitas eestlaste seas arusaamatust ja Jannsenil oli isegi konflikt oma tütre Lydia Koidulaga. Hiljem selgus, et sakslased maksid Jannsenile selle eest raha.
Katekismus oli trükitud eesti ja saksa keeles. 5. Mis aastal ilmus soomepärastatud eesti keele grammatika? Kes selle koostas? 1843. aastal E. Ahrensi grammatika soome keele eeskujul, selle põhjal kujunes uus häälduspärane kirjaviis. Koostas e. Ahrens. 6. Kes algatas rahvaluule kogumise Eestis? Eesti keelse rahvaluule kogumise algatas Jakob Hurt, kes oli ka rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja rahvajuht 7. Kellele kuulub idee panna kirja eestlaste rahvuseepos? 8. Friedrich Robert Faehlmannile. 9. Kes tõlkis piibli eesti keelde? Millal see ilmus? Piibli tõlkis eesti keelde täielikult Anton Thor Helle 1739. Aastal. Kuid ka Tallinna Linnakooli õpilane Hans Susi, kuid 1549 suri katku ja käsikirja pole säilinud. 10. Peterson. Eluaastad
Hiljem kolis Itaaliasse. Seal oli tema loominguline õitseaeg. Erinevalt Kölerist osales Weizenberg Eesti kunstielus ta esines siinsetel kunstinäitustel. Hiljem elas Weizenberg Peterburis, viimastel eluaastatel Tallinnas. Looming: Stiililiselt eklektiline, klassitsismist lähtuv. Lemmikmaterjaliks marmor. Loomingut võib grupeerida: 1) Portreed · Ema portree Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: · Fr. R. Kreutzwald · J. Hurt · J. V. Jannsen 2) Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: · Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. · Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. · Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist-originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel · Kalevipoeg 3) Allegoorilised tööd · Lootus · Surematus · Emaarmastus
,,kus viga näed laita, seal tule ja aita", see kehtib küll vaieldamatult igal tasandil. Kodanik peaks enam pühenduma ühiskonna arengu üle muretsemisele. Ometi on ainsaks aktiivsuse märgiks meie kodanikel: pass taskus. Enamik meie riigi kaasvõitlejatest on passiivseks muutunud: ei käida enam valimistel, ega üldse ei huvituta riigi toimimisest. Tuues paralleele Eesti ärkamisajaga - kas ekisteeriks praegusel kujul üldse meie riiki, kui ei oleks tollal olnud nii aktiivseid kodanikke nagu Hurt, Jannsen, Jakobson? Loodi seltse, nagu Vanemuine, hariti inimesi Cimze seminar, tõsteti meie teadvust- riigi teke sõltus rahvast. Nüüd on iseseisev riik käes ja justkui polekski vaja enam midagi teha. Aga riik vajab elupidevat hoolt, kantseldamist, noomimist, tunnustust- riik on justkui laps. Kodanikud ei mõista ilmselt, et aidates riiki, aidatakse ka oma elu ning tekivad ka paremad võimalused oma elu korraldamiseks.
osa suurest maailmast. Meie maa ühiskonnakorraldus ja haridussüsteem võtavad snitti Euroopa suurimatelt ja arenenuimatelt riikidelt. Eesti on osa paljudes Rahvusvahelistes liitudes, nagu Rahvaste Liit, ÜRO, Euroopa Liit ja NATO. Meil on nimetatud organisatsioonides täpselt sama suur sõnaõigus kui kõigil teistel riikidel, olenemata nende suurusest ja vanusest. Eesti on teinud palju lühema ajaga sama töö, mille poole on paljud riigid püüelnud juba sadu aastaid. Nagu on Jakob Hurt öelnud ,,Kuigi me ei ole suured arvult, saame olla suured vaimult". Eestlased on töörahvas. Haritust,tööd ja kõrget moraali peetakse siin väga hinnas. Kui lähtuda meie vanasõnast ,,Ise tehtud, hästi tehtud" , siis tulebki välja eestlaste pealehakkamine ja tahe teha midagi ise, sealjuures seda hästi tehes. Me oleme oma lühikese eksisteerimisajaga suutnud saada juba üle maailma tuntuks arvutis globaalselt
Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, mis nõudis Hitleri-Stalini 1939.a. salasobingu paljastamist; siis Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), kes pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele (vabariigi aastapäev, Tartu rahu aastapäev, märtsiküüditamine). Nüüd ärkamisaka kõrgpunkidest. 1870-ndatel aastatel, kui rahvusliku liikumise juhiks sai J. Hurt seadis ta eestlastele ülesande ,,saada suureks vaimult". Üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja organisatsioone. Koguti ja avaldati rahvaluulet. Rahvusliku ärkamise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Loodi Eesti Kirjameeste Selts (loojateks võib pidada F. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoni), mille põhiülesanne oli eestikeelse kirjasõna, eelkõige kooliõpikute väljaandmine. Radikaalsemad jooned tõi ärkamisaega 1870-ndatel C.R.Jakobson. Oma
Running around at the square is just liberating. Also it's extreme enough, very interesting and basketball can be play with big company. Basketball can be played inside and outside, this can be played even alone. If there aren't people who agree play whit me currently I'll take my ball and I start just throwing ball through hoop. But actually basketball has dark side too. This game can be very dangerous. I have had a lot of very serious injuries. Twice I broke my leg and once hurt my hand so that I needed an emergency splint. I couldn't play basketball for months and meantime I swore to myself that I will never play this horroble game ever again. But I improved and next moment i was back to square, ready to run myself out of breath. Basketball can be unpleasant for some people. This can happen when person is very small, because basketball is kind of ,,tall people game". Basketball might become unpleasant when if
märgukiri Aleksander II-le Märgukirjas taotleti soodsamaid maa ostu- ja rendihindu, teoorjuse kaotamist, eesti keele kasutamise laiendamist, rahvakoolide allutamist vene haridusmin-ile ning, et kogudus saaks endale valida kirikuõpetaja ise Eesti Aleksandrikooli rajamise katse, eesti keelse õppega kõrgem rahvakool Kooli jaoks raha korjamise kommiteedest kujunes ülemaailmne organisatsioon mille ees otsas oli peakomitee president Jakob Hurt Komitee tegeles rahvuslike ideede levitamise ja kultuuriürituste korraldamisega 1865 asutas Jannsen Tartus laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" Sellega sai aluse eeesti rahvuslik teater 1869 korraldas baltisaksa laulupidude eeskujul üldlaulupeo , seda käis vaatamas kuni 12 000 pealtvaatajat Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus, Viljandis ja Võrus( 1900. a. Oli neid üle 40-ne) Eesti Kirjameeste Selts(1872-93 Tartus) EKS arendas eesti keelt ja kirjandust,
In a suite at the Plaza Hotel, Tom accuses Gatsby of running a bootlegging operation and lying about having attended Oxford. Gatsby answers by saying that Daisy has never loved Tom. However in the light of accusations Daisy finds herself siding with Tom and that makes Tom very happy. Tom knows that he has won and to taunt Gatsby he lets Gatsby and Daisy ride together back to East Egg. Tom doesn't seem to care much that his mistress was killed but he seizes the opportunity to hurt Gatsby. He tells vengeful George Wilson who is the owner of the car Tom drove earlier and because of that George goes and shoots Gatsby killing him instantly. After that Tom and Daisy move away and don't come back for Gatsby's funeral. When Nick encounters Tom in New York he reluctantly shakes hands with Tom because Nick is mad that Gatsby died because of Tom. ,,I couldn't forgive him or like him, but I saw that what he had done was, to him, entirely justified
That means that it's the lifetime of the speaker. I have travelled to Europe (in my life). If the person is dead we can't use Present Perfect. Hitler has killed killed many people. (Hitler's time period is finished, so Past Simple must be used) Used with just, already, yet, ever, never. I've just finished my work. I've already walked the dog. He hasn't done his homework yet. Have you ever seen a dragon? I've never hurt anybody. Used to talk about an action in the past when you can see the result now. Oh, you've had a haircut. Used with "It's the first/second/third/etc. time" It's the first time he has kissed a girl. Used with superlatives That's the ugliest frog I've ever seen. Present Perfect Continuous Used to talk about an action that began in the past and continues now when we are interested in how long. Usually we know when the action begun.
Bella has a bad dream in which Rosalie is fighting Billy Black in his wolf form and sees the Third Wife's knife in her own hand. She wakes to find Edward reading Wuthering Heights, a novel he previously claimed to dislike. As he lulls her back to sleep, he tells her that she is awakening human emotions in him, and that he can now relate to Heathcliff as he couldn't before. The next morning, Bella remembers what Edward said, and finds her book open to Heathcliff's declaration that he could never hurt Catherine by killing her husband, though he longs to do so. She talks herself into discounting the passage as being indicative of the change in Edward's feelings.
vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ,,vana vara" Hurt ,,rahvamälestused" (kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud) 1878. a esimest korda kasutas mõistet ,,rahvaluule" Jaan Bergmann vana rahvalaulu tähenduses. Üldine arusaam rahvaluule minevikulisest. Nõukogude folkloristika näeb rahvaluule all vaid suulist kunstiloomingut:
-18-20.juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeole tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest. -Esinesid üksnes meeskoorid. -Segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusvastaseks ja ''ülimalt ohtlikuks''. -Algas rongkäiguga ning Maarja kirikus toimunud piduliku jumalateenistusega. -Pidu ise leidis aset ''Ressource'' seltsi aias ( praegune Tartu ülikooli staadion) -Peeti isamaalisi kõnesid. -Esimest korda esines laiema avalikkuse ees noor usuteadlane Jakob Hurt, rõhutades hariduse tähtsust ning manitsedes eesti haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. -Eesti koorilaule oli esimese laulupeo kavas veel vähe. -Lauldi Kunileiu laule ''Mu isamaa on minu arm'' ja ''Sind surmani''ja ''Mu isamaa, mu õnn ja rõõm'', millele Jannsen oli sõnad teinud. -Laulupeole oli kogunenud lihi paarkümmend tuhat inimest Eestimaa kõigist paigust. -See oli esimene kord, kus eestlased jälle ülemaaliselt kokku said tulla.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
