Romantiline proosa - kordamine kontrolltööks (0)

Kordamine romantilise proosa kontrolltööks

• F. R. de Chateaubriand on Euroopa mastaabis romantismi tugisammas , Prantsusmaal selle voolu isa. Kirjutas romantilisi teoseid klassitsismiajastul, väärtustas teose autorit , oli esimene, kes pidi vanu harjumusi murdma. Iseloomult oli ta väga edev, ennastarmastav, tujukas , teatraalne, salapäratsev, kuid sisimas oli tal tugev alaväärsuskompleks. „René“ on võtmeks autori kunstnikuisiksuse ja loomingu mõistmisel, see on tulipunktiks, kus ristuvad kirjaniku elukäik ja mitmed tema eri aegadel kirjutatud suuremad teosed. Põhiteema oli indiaanlased .
  
• E. T. A. Hoffmann tegeles oma elu jooksul muusika , joonistamise, õigusteadusega, oli jurist , teatri muusikadirektor, muusikaõpetaja, dirigent , komponist, dekoraator, kapellmeister. Austusest Mozarti vastu vahetas ta oma nimes Wilhelmi Amadeuse vastu. Hoffmanni loomingus segunevad unistuste maailm ja reaalsus , fantaasia ja argielu. Tema loomingut läbiv teema on kunst ja kunstnik. Teda nimetatakse tondi-Hoffmanniks, sest ta kasutab tihti oma teostes haldjaid, vaime, tonte. Filister on enesega rahulolev piiratud silmaringiga väikekodanlane. Tema looming on mõjutanud: Poe, Baudelaire , Gogol, Dostojevski , Wilde .
  

Novellikogud: „Fantaasiapalu Callot’ maneeris“, „Serapioni vennad“
Romaanid : „ Kuradi eliksiir “, „Õpetlikke ülestähenduse kõuts Murri sulest“,
Kunstmuinastjutt: „Väike Zaches“

• E. A. Poe on Ameerika poeet, tema luuleraamatud on „Tamerlan ja teisi luuletusi“, „Al Aaraaf, Tamerlan ja lühemaid luuletusi“, „Luuletusi“. Ta töötas peamiselt ajalehtede toimetajana . Virginia Clemm oli Poe elus oluline, sest naine oli kirjanikule peamiseks inspiratsiooniks, elujõuks ja nii mõnigi teos on saanud ainest Virginiast. Töid iseloomustavad märksõnad on mitmekihiline ja kummaline. Tema looming on mõjutanud nt Dostojevskit, Tolstoid. Peetakse kaasaegse õudusjutu, science-fictioni ja detektiivikirjanduse teerajajaks.
  
• W. Scott rajas ajaloolise romaani. Ajaloolisele romaanile Euroopas pani aluse „ Waverley “. Tema romaanid jagatakse kahte tsüklisse: 1. Šotimaa minevikku käsitlevad teosed (17.-18. saj. Šotimaa – kiriku ja klannide vahelised võitlused), nt. „Rob Roy“; 2. Inglise tsükkel – teosed millega ta tuntuks sai, nt. „ Ivanhoe “, „Talisman“. Scotti tegelasgaleriisse kuulusid talupojad, maarentnikud, hõimupealikud, ülikud, kerjused, rändurid, mustlased jne. Romaanide tegevus toimub ajaloolistes paikades, autor kirjeldab detailselt loodust, ehitisi , ümbritsevat. Tema looming on olnud eeskujuks järgmistele isikutele: Hugo, Vigny, Flaubert , Tolstoi , Cooper .
  
• J. F. Cooper pani aluse rahvuslikule USA kirjandusele (USAs, New Yorgi osariigis?). Tema teoste temaatika : hakkas kujutama Põhja-Ameerika loodust, indiaanlasi, kes asustasid põlismetsi, kuhu olid valged uusasukad relvade jõul vähehaaval tunginud. „ Nahksuka jutud“ ja „Salakuulaja“ on tuntuimad (esimene on kogum kuhu kuuluvad nt „Hirvekütt“, „ Preeria “). Populaarsuse saavutas teosed „Nahksuka jutud“. Teemaringid: 1. revolutsioon (USA iseseisvumisega seotud sündmused-probleemid); 2. mereromaanid (ajast mil ta oli teenistuses); 3. indiaani suguharude elu käsitlevad romaanid.
  
• V. Hugo. 1820. aastate II pooles toimus tema maailmavaates murrang – avar kaasaelamine ühiskondlikule õiglusele, võitlusele, poolehoid rõhututele, hüljatutele, jõuline eetiline protest maise ülekohtu vastu. Küpses tema filosoofiline ideestik. Hugo muutis draamas oluliseks groteski , mis oli vastand ülevale. Selle abil liitis ilus ja inetuse; lükkas ümber põhimõtte „ kunst -kunsti-pärast“, oluline oli kunstniku vastutus ühiskonna ees. Tema ajaloolisi näidendeid võib nimetada pseudoajaloolisteks, sest ta ei pööranud mingit tähelepanu ajaloolistele faktidele, puudus täpsus.
  

Luuleteosed: „ Oodid ja ballaadid“, „ Idamaised luuletused“, „Sügislehed“, „Videvikulaulud“
Romaanid: „ Jumalaema kirik Pariisis“, „Mees, kes naerab “, „Meretöölised“, „93. aasta“, „Hüljatud“
Draamad: „ Cromwell “, „Hernani“, „ Marion de Lorme“

• G. Sand oli tegelikult prantslanna Armandine Lucile Aurore Dupin, kes kaitses oma teostes naiste võrdõiguslikkust, pöörast tähelepanu sotsiaalsetele probleemidele. Tema looming on olnud eeskujuks C. Bronte’le, G. Eliot ’ile (XIX sajandi naiskirjanikele). Sand’i loomingu neli perioodi:
  

• Käsitles naiste probleeme; idealistlikud, romantilised , protestivaimu kandvad romaanid. („ Indiana “, „Valentine“)
  
• 1840-48. tema vaadetes oli toimunud murrang, võttis aktiivselt osa poliitikast , liitus vasakpoolsete vabariiklastega, kirjutas nn sotsialistlikke romaane, kus püüdis leida lahendust ühiskondlikele vastuoludele. („Horace“, „Prantsuse rändsell“)
  
• 1848-60. algusaasta tähistab revolutsiooni algust Sand’i loomingus. Toetas reforme, kirjutas idüllilisi talupojaromaane ja ka mälestusi. („Väike Fadette“, „“Minu elulugu“)
  
• Käsitleb taas sotsiaalseid probleeme. („Vanaema jutud“, „Mlle de Quintine“, „Markii de Villemer“)
  

• P. Mérimée esindab nii romantismi kui ka realismi. Loomingu tunnusjooneks on teiste rahvaste keelest, kommetest, minevikust huvituda, rääkida. Tundis suurt huvi Venemaa vastu (ka mustlaste?). Tema novellid paistavad silma teaduslikult täpse stiiliga, mitmed põhinevad eksootilisel ainestikul. Kangelasteks on vastuolulised isikud, karakteris segunevad hea ja kuri, alatus ja suursugusus, autor ei idealiseeri inimest.
  
• Folkloor ja muinasjutt. Romantikuid lummasid keskaegne rahvaluule , muistendid , pärimused. Rahvaluulet kogusid Herder , Burns, Scott, Eestis Jakob Hurt („Vana kannel “). Rahvaluule kogumine omandas teadusliku ilme 19. sajandi II poolel. Kunstmuinasjutte kirjutasid vennad Grimmid (?), W. Hauff, E. T. A. Hoffmann.
  
• Vennad Grimmid olid keeleteadlased, uurisid mütoloogiat, koondasid oma raamatutesse muistseid ime- ja loomamuinasjutte, pärimusi, legende. Ainest oma teoste jaoks said C. Perrault’, rüütliromaanidest ja –novellidest. Nt. „ Tuhkatriinu “, „Lumivalgeke“, „Punamütsike“, „Okasroosike“, „Rapuntsel“, „Hans ja Grete“, „Hunt ja seitse kitsetalle“ jne.
  
• H. C. Andersen sai oma lugude jaoks inspiratsiooni muinaspõhja pärimustest ja müütidest. Nt. „ Vankumatu tinasõdur“, „Pöial-Liisi“, „Väike merineitsi “, „Inetu pardipoeg “, „Lumekuninganna“, „ Metsluiged “, „Tütarlaps väävlitikkudega“.