Rahvuslik liikumine Eestis 19.saj - Referaat (0)

1 Hindamata

Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium
Bert Rotberg ja Ken Rakki
Rahvuslik liikumine Eestis 19. sajandil
Referaat
Juhendaja : Õp. Kadri Kelner
2011

Sisukord

Sisukord ..........................................................................................2

Sissejuhatus ...................................................................................3

Rahvusliku liikumise sündmused ja nende tähtsus ........................4

Rahvuslik ärkamine ........................................................................5

Kokkuvõte .......................................................................................6

Kasutatud kirjandus ........................................................................7

Sissejuhatus
Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860 – 1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just selle lõpuaastatel, kui venestamine sellele lõppu üritas teha.
Ärkamisaja eelduseks oli see, et selleks ajaks olid tekkinud rahva kihid, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse.
Kõige elavamalt võtsid rahvuslikest liikumistest osa haritlased. Eestvedajaks olid Carl Robert Jakobson , Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen .
Ärkamisaja tähtsamad sündmused olid ajalehtede „ Perno Postimees“, „Eesti Postimees“ ja „Sakala“ ilmuma hakkamine , seltside „ Vanemuine “ ja „Estonia“ loomine, Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine ja Eesti eepose „Kalevipoeg“ ilmumine .
Johann Voldemar Jannseni portree.

Rahvusliku liikumise sündmused ja nende tähtsus
Eesti Kirjameeste Selts asutati Tartus 1872. aastal ning ta tegutses 1893. aastani. Enamus seltsi liikmeid olid kooliõpetajad. Seltsi üldkoosolekuid peeti mitu korda aastas, kus kuulati ettekandeid keele, kirjanduse, kultuuri, rahvaluule, pedagoogika ja muu säärase alalt. EKS korraldas ka kirjutamise võistlusi, kus hinnati algupäraseid teoseid. EKS-i tähtsus väljendub paljude selle aja kohta silmapaistvate eestikeelsete õpikute ilmumise kaasaaitamises ning ka rahvaluule kogumises.
Laulu- ja mänguselts „Vanemuine“ asutati Tartus 1865. aastal J. V. Jannseni eestvedamisel. „Vanemuine“ õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. „Vanemuine“ ja J. V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile. „Vanemuine“ seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus C. R. Jakobson pidas oma kolm isamaakõnet.
Laulu- ja mänguselts „Estonia“ loodi 1865. aastal. Tänu „Estonia“ seltsile algatati „Estonia“ teatri ja kotsenrdihoone ehitamine.
Eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“ idee autoriks on Friedrich Robert Faehlmann , kes esitas selle idee 1839. aastal Õpetatud Eesti Seltsis peetud ettekandel. Teose põhilisteks lähteaineteks on eestlaste muistendid . „Kalevipoja“ tähtsust ei saa alahinnata. Tõlgete abil on saanud „Kalevipoeg“ oluliseks eesti kirjanduse tutvustajaks teistele rahvastele.
Ajaleht „Sakala“ asutati 1878. aastal C. R. Jakobsoni poolt Viljandis . Tegu oli tol ajal radikaalse suunaga rahvusliku liikumise peamise häälekandjaga. „Sakala“ vastu algatati palju kohtuprotsesse, kuna see avalikustas artikkleid, mis käisid võimude pihta. Pärast Jakobsoni surma kaotas, aga leht oma üle-eestilise tähtsuse.
Ajalehe „Sakala“ logo .

Rahvuslik ärkamine
1860. aastail algas Eestis massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga. 19. sajandi lõpuks oli talupoegade omanduses terve Eesti peale umbes 75% taludest.
1857. aastal võttis Johann Voldemar Jannsen kasutusele senise „maarahva“ asemel omanimetusena kasutusele mõiste „eestlased“. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus, määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised ja organiseerisid kollektiivsete palvekirjade saatmise Vene võimudele. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist .
Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv „kihistumata muinasühiskonda“ idealiseeriv rahvusromantiline suund. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjatööst.
Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle maa. Eesti Kirjameeste Selts arendas eesti keelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. „Vanemuine“ pani alguse eesti rahvuslikule teatrile ja korraldas Eesti I Üldlaulupeo, mis toimubs 1869. aastal.
Eesti I Üldlaulupidu 1869. aastal Tartus.

Kokkuvõte
Eestlaste rahvuslik lliikumine ning kõik sellega kaasnenud tegevus ja seltsid lõid aluse tulevasele Eesti riigile ning äratasid eestlastes patriootlikkust mitte olla mõne teise riigi omand.
Ärkamisaja tähtsaimaks inimeseks võib pidada Carl Robert Jakobsoni, kes oli ühtlasi ühiskonnategelane, publitsist , kirjanik ja pedagoog .
Carl Robert Jakobsoni portree.
Carl Robert Jakobson Eesti endise raha suurima pabertähe „500 krooni“ peal.

Kasutatud kirjandus
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/rahvuslik_liikumines.ht m

www.miksike.ee/referaadid/rahvusliku_liikumise.htm
http://www.estonica.org/est/lugu/html?menyy_id=49&kateg=8&alam=12&leht=3
www.hot.ee/urtz/jakob.htm

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 7 allalaadimist

Rahvuslik liikumine Eestis 19 saj - Referaat #1

Rahvuslik liikumine Eestis 19 saj - Referaat #2

Rahvuslik liikumine Eestis 19 saj - Referaat #3

Rahvuslik liikumine Eestis 19 saj - Referaat #4

Rahvuslik liikumine Eestis 19 saj - Referaat #5

Rahvuslik liikumine Eestis 19 saj - Referaat #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kenrakki1 Õppematerjali autor

Referaat

rahvuslik liikumine eesti saj

Sarnased õppematerjalid

doc

Rahvuslik liikumine Eestis

Rahvuslik liikumine Eestis 19.sajand ja 20. sajandi algus Rahvusliku liikumise eeldused ja peamised keskused mõiste Rahvuslik liikumine-eestlaste rahvusliku ärkamise ja enseteadvuse tõusu periood, mille käigus: · Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena · Tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu · Hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest · Nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis loodud eeldused: · Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest(1816/1819) · Sunnimaisuse tühistamine · Talupoegade majandusliku olukorra parandamine · Talude päriseksostmine

Eesti ajalugu

doc

REFERAAT - Rahvuslik liikumine Eestis, Carl Robert Jakobson

RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS Carl Robert Jakobson Referaat Tallinn 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS Selle referaadi teema andis õpetaja. Töö eesmärgiks on tutvumine rahvusliku liikumisega Eestis. Proovin rohkem teada saada Eesti ajaloost, rahvuslikust liikumisest üldiselt, rahvusliku liikumise sündmustest ja nende tähtsusest, erinevatest rahvusliku liikumise tegelastest ja eriti Carl Robert Jakobsonist. Infot leidsin internetist, teatmeteostest ja õpikusest. Töö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis tutvustan ma rahvuslikku liikumist üldiselt ja teises käsitlen Carl Robert Jakobsoni elu ja tegusid. 2 1. RAHVUSLIKUST LIIKUMISEST ÜLDSIELT

Kirjandus

doc

ÄRKAMISAEG

soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest (lina hinda tõstis USA kodusõja tõttu vähenenud puuvilla sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus)

Ajalugu

docx

Alice's Adventures in Wonderland (inglise keelne kokkuvõte)

Ärkamisaeg Mis on ärkamisaeg eesti kultuuris? Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist.

Inglise keel 8 klass

doc

Ärkamisaeg eestis

Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt vabaturuhinnaga, mis valitseva maapuuduse ja ostusoovide suure hulga tõttu oli mitu korda kõrgem kui Venemaal. Talupojad ostsid oma põliskohad välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti lina- ja kartulikasvatusest saadud tuludest (lina hinda tõstis USA kodusõja tõttu vähenenud puuvilla sissevedu Euroopasse). 19. sajandi lõpuks oli Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermangus) talupoegade

Ajalugu

doc

Rahvuslik liikumine

Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik

Ajalugu

rtf

Eesti 19. sajand- ärkamisaeg

19. sajand kui Eesti rahvuskultuuri säravaim aeg Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. 19. sajandil oli

Ajalugu

doc

Johann Voldemar Jannsen

Tootsi Lasteaed-Põhikool Johann Voldemar Jannsen Referaat Katrin Klemmer 8. klass Tootsi 2014 Sisukord Elulookirjeldus.............................................................................................3 Roll rahvuslikus liikumises...............................................................................5 Kasutatud kirjandus ........................................................................................8

Ajalugu

Rohkem sarnaseid