materjaalne - nagu ideaalse põhimõte. Kõige tähtsam Plato õpetuses kunstist - see on teooria ideaalsuse näitaja. Selles mõttes, kunst on eelkõike väga tavaline elukutse, vaid ainult maksimaalselt täpne, metoodiliselt korrastatud ja seetõttu ilus. Aristoteles. Tarkus - ebaoluline ja on väga kaugel materjaalsete mõjult. See toimib nagu kõige olemsoleva disainer. Ta - kõikide ideede idee, kujutab ette igat tegelikkust. Esteetika Hellenismi muutuv iseloom. Varajane Hellenism oli suur vallutuste ajastu. Et mõista Hellenismi esteetilist mõtet ja kunsti, tulemusena on tema sotsiaalse elu peegeldus, peame esmalt arvesse võtma uut kohta, mida ta võttis selles uues ühiskonnas. Stoigid deklareerisid ülemaailmset tuld loomingulise või kunstilise algusena. Inimene on ka kunstnik, metoodiliselt ise ennast loov. Epikurendid. Lõbu - on see, mida on loomulik, vajalik ja on mõõdupuuks kõigele sisemises ja välises inimese elus
materjaalne - nagu ideaalse põhimõte. Kõige tähtsam Plato õpetuses kunstist - see on teooria ideaalsuse näitaja. Selles mõttes, kunst on eelkõike väga tavaline elukutse, vaid ainult maksimaalselt täpne, metoodiliselt korrastatud ja seetõttu ilus. Aristoteles. Tarkus - ebaoluline ja on väga kaugel materjaalsete mõjult. See toimib nagu kõige olemsoleva disainer. Ta - kõikide ideede idee, kujutab ette igat tegelikkust. Esteetika Hellenismi muutuv iseloom. Varajane Hellenism oli suur vallutuste ajastu. Et mõista Hellenismi esteetilist mõtet ja kunsti, tulemusena on tema sotsiaalse elu peegeldus, peame esmalt arvesse võtma uut kohta, mida ta võttis selles uues ühiskonnas. Stoigid deklareerisid ülemaailmset tuld loomingulise või kunstilise algusena. Inimene on ka kunstnik, metoodiliselt ise ennast loov. Epikurendid. Lõbu - on see, mida on loomulik, vajalik ja on mõõdupuuks kõigele sisemises ja välises inimese elus
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. K...
Douris- Iliase ja Odüsseia stseenid, vallatud stseenid Dionysose pidustustest, tantsivad habemikud, nõu põhjas üks suur ümar kujutis, erootilised stseenid Polygnotus Kleophrades Amphora Dionysosega- atleedid üleval ja Dionysos, nägu pole näha, viinamarja väädid ümber; Niobiidide maalija- vaba stiil, figuurid on suvaliselt üle vaasi, Meidias- toretsev stiil uhked esemed, riided, figuuride paigutamine taustale, Hilisklassika ja Hellenism 5.saj lõpp- 4. saj eKr Praxiteles- Apollon Saurokontos (sisalikutapja), 350e.Kr hulk õpilasi, Hermes Dionysosega. 219(koopia) 330e.Kr tugi ja nõjajala süsteem, tasakaalukus, õrnus, graatsia, rahulikkus. Oskuslik marmorpindade töötlus. Knidose Aphrodite 350eKr diagonaalne kompositsioon(nõjatumine) Skopas- Mehe pea Athena teplilt Tegeas 350-240ekr inimese näo kujutamine pesonaalsena, emotsioonid ja iseloom Tantsisklev menaad 350eKr Lysippos- pronksimeister
1. KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigivalitsemises ja riigikaitses, nt täiskasvanud vaba mees Poliitika- polise asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak, mida kasutati turuplatsina ja kogunemis paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad...
Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure. Väga hästi õnnestus tal just noore inimese keha ilu kujutamine. Aphrodite ja Hermes on Praxitelese kuulsaimad tööd. Lysippos on kuulsaks saanud oma Kaapijaga. Selle kuju proportsioonid on 1/8. Lysippos oli silmapaistev eriti just portreekunstis, ta oskas väga hästi järele teha välist sarnasust. Ta on loonud ka suure hulga Alexander Suure portreid ja kujusid. HELLENISM 4.saj. II poole e.m.a. alistasid Makedoonlased Kreeka. Makedoonia valitseja peale Philippos II oli Aleksander Suur (tema poeg). Suur hulk kreeklasi rändas koos Aleksandriga Aasiasse sõjaretkele ja nende kaudu levis ka kreeka kultuur sinna. Aleksander Suur oli kartmatu sõjamees, kuigi ta sai sageli haavata. tal olid heledad juuksed ja eri värvi silmad - üks pruun, teine hall. Aleksander Suur lahkus võitjana suurest lagingutest, alistades ühe riigi teise järel
Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Kreeka on vabariik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik. 1. Atika 2. Ida-Makedoonia ja Traakia 3. Ípeiros 4. Joonia saared 5. Kesk-Kreeka 6. Kesk-Makedoonia 7. Kreeta 8. Lõuna-Egeus 9. Lääne-Kreeka 10. Lääne-Makedoonia 11. Peloponnesos 12. Põhja-Egeus 13....
Aleksander Suure surmale järgnes ligikaudu 50 aasta pikkune kodusõdade periood tema väepealike ja nende poegade vahel. Sõdade tulemusena jagunes maailmariik väiksemateks osadeks, millest tähtsamad olid: - Ptolemaioste riik Egiptuses. - Seleukiidide riik Mesopotaamia ja Süüria piirkonnas. - Pergamoni riik Väike-Aasia lääneosas. - Makedoonia ja sellele alluvad Kreeka polised Balkani poolsaare lõunaosas. 4.4. Hellenism: Aleksander Suure vallutusretkega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse. Palgasõdurite järel hakkasid tulema ka teiste ametite esindajad. Kreeka keel ja kombed levisid eriti Vahemere idapoolse ranniku aladel. Kaugemal Aasia sisepiirkondades jäi kreeklaste osatähtsus väikeseks. Hellenismiperioodiks kutsutakse ajajärku alates Aleksander Suure sõjakäigust kuni
Aleksander Suure surmale järgnes ligikaudu 50 aasta pikkune kodusõdade periood tema väepealike ja nende poegade vahel. Sõdade tulemusena jagunes maailmariik väiksemateks osadeks, millest tähtsamad olid: - Ptolemaioste riik Egiptuses. - Seleukiidide riik Mesopotaamia ja Süüria piirkonnas. - Pergamoni riik Väike-Aasia lääneosas. - Makedoonia ja sellele alluvad Kreeka polised Balkani poolsaare lõunaosas. 4.4. Hellenism: Aleksander Suure vallutusretkega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse. Palgasõdurite järel hakkasid tulema ka teiste ametite esindajad. Kreeka keel ja kombed levisid eriti Vahemere idapoolse ranniku aladel. Kaugemal Aasia sisepiirkondades jäi kreeklaste osatähtsus väikeseks. Hellenismiperioodiks kutsutakse ajajärku alates Aleksander Suure sõjakäigust kuni
VANA-KREEKA Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomuliku...
e.Kr. Herodes Suur valitseb 304 e Kr. laseb samasse kohta ehitada valge marmortempli. Pärast Makabite ülestõusu toimus selles templis õli pühitsemine, mida tänaseni tähistatakse hanukka-pühal. Teise Templi hävitasid roomlased Titus Vespasianuse juhtimisel 70 p.Kr. Nutumüür on kõik, mis on järele jäänud Teisest Templist. See oli templi läänemüür. 4. Piiblitõlked 1) 3.2. saj e.Kr. On vaja, sest Aleksandria juudi kogudus ei oska enam heebrea keelt. Maailm on kereekakeelne. Hellenism on kreekamõjuline kunst vahemeremaades (33030 e.Kr). Lõppes, kui tuli Rooma riik. 7072 tõlki tõlgivad 7072 päeva. Tekib identne tõlge septuaginta seitsmekümne-tõlge. 2) Maailm oli muutunud ladinakeelseks (Rooma riik). Püha Hieronymus tahtis saada paavstiks, ei saanud. Oli kloostris. Tõlkis 4. saj e.Kr Vana Testamendi ladina keelde. Ladina keel oli rahvakeel st rahvapärane vulgaarne vulgata. Gutenberg trükkis 14521455. Eesti keeles Anton Thor Helle 1739. 5. Meka
1 Vana-Kreeka. Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses
Ajalugu . Bütsants . Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium . 7.a klass Mary-Liis Pukk 1 Sisukord . Eessõna Lk. 3 Bütsantsi põhijooned Lk. 4 Suurriik ja selle kolm kontinenti Lk. 6 Bütsantsi elanikkond Lk. 6 Talurahvas Lk. 7 Käsitöölised Lk. 8 Orjad ja koloonid Lk. 9 Keiser keisrikojas ja Bütsantsi diplomaatia Lk. 10 Keisrilinn Konstantinoopol ja selle vaatamisväärsused Lk. 11 Hagia Sophia peakirik Lk. 12 Hipodroom ...
aluseks. Kreeklased panid aluse klassikalistele arhitektoonilistele vormidele, kultiveerisid kunstis ja kirjanduses humanismi ideaali ja püüdlesid igati harmoonia poole. Kultuuri levikule aitas kaasa kaubanduse areng. Kreeka kultuurilugu jaotub järgmisteks põhiperioodideks: Homerose ajajärk XI–IX saj eKr arhailine e arhaika ajajärk VIII–VI saj eKr klassikaline ajajärk V–IV saj eKr hellenism IV saj II pool – I saj keskpaik eKr Arhaika perioodil kujunes välja linn-riikide (poliste) süsteem ning põhijoontes kreeka arhitektuur. Klassika ajajärk, eriti kõrgklassika perioodil V saj eKr oli kreeka kultuuri õitsengu aeg. Ehitusstiilid saavutasid oma täiuslikud vormid, lõplikult kujunesid välja ehitusoskused Hilisklassika perioodile oli iseloomulik mõningane ehitustegevuse langus. Kasvavast huvist argielu
3) Tulptesti varjant = 2 tulpa (nimed ühes & suunad teises või nimed & teosed) 4) Lünktest, väike tekstijupp märksõna puudu (õige termin või vaste). 5) Valiktest (kas antud väide on õige või vale) 6) Süstemaatikud. tunnetuse astmed. kuidas erinevatel onimestel on (RAAMAT lugeda kuidas gootil oli, kuidas kirkel) 7) Filosoofia määratlemine,põhiprobleemid, tunnetuse erinevad võimalused, (vundamentaalne osa) 8) Juudi temaatika- nt antisemitism, vanast testamendist, hellenism (tunnused, rooma helleniseerumine) 9) mõtlemistüübid prantsuse (ratsionalism), inglise (empirism) ja saksa (tetailiseeritus) 10) Platifitseerimine, verifitseerimine, paratita?!?! Popper, Kuuni (KAASAJA FILOSOOFIA) 20
· Ehitati losse, templite kohta ei tea, kui mandrile jõudis, siis hakati kindlustama; · Suhtlesid kindlasti ka egiptlastega, arvatavasti vahetasid vilja. Kreeka kultuur · Välja arenenud Kreeta-Mükeene kultuurist; · Ei võta üle Egiptuse usku hauatagusest elust; · Ajajärgud: o Arhailine 7.-6. saj. eKr. o Klassikaline 5.-4. saj. eKr. o Hellenism 330.-146. eKr. · Kreeka tempel arhitektuuri tippteoseks tänapäevani; · Ühendasid metallklambrite abil; · Kreeklased hellenid, roomlaste poolne nimetus; · Usund oli rikas ja huvitav, fantaasia usundis oli elurõõmus. Nende uskumuse kohaselt olid jumalad nende enda sarnased, mistõttu pidid kogu aeg korralikult käituma, sest ei teadnud, kes nende hulgast olid jumalad. Jumalatel inimlikud vead. Tähtsaim jumal
Vormiõpetus- igale asjale on omane sisu ja vorm.Vorm on tähtsam ja püsivam.Põhjusõpetus-Igal asjal on 4 tüüpi põhjusi a)aineline p (materia) b)vormiline p (fassoon) c) mõjutav p d) eemärgiline p (teoloogil- otstarbelikuses).Voorused: intellektuaalsed-vaimsed ja moraalsed-kasvatatavad.Naine on viivistamata mees.--Aspasia ja Sappho- tuntud naised kultuuris.HELLENISTLIK FIL JA ROOMA FIL (3. saj eKr 2.saj keskpaik eKr 6.saj pKr) Esindajad: küünikud, Epikuros, stoikud, skeptikud. Hellenism tuli J.G.Droysenilt(330-Kreeka läheb Maked. koosseisu, 300 a ja 30-Kreeka Rooma impeeriumi koosseisus) saksa ajalooline(1836) Töö hellenismist.. HELLENISMI TUNNUSED(jooned): 1.Kreeka ja Idamaade kultuuri mõjutasid üksteist, Suur Aleksander austas idamaade kult. 2.Tekkisid uued kultuurid ja teaduskeskused. Al. I tõus. Aleksandria linn Egiptuses. Roodose koloss. 3.Muutub kreeklaste enesemääramine. Kreeklased identifitseerisid ennas ennem oma linna järgi, nüüd helleniidena e kreeklastena
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise ...
Aleksander Suure surmani ja seda nimetame kreeka kirjanduse klassikalise ajastuks; teine periood kestab Aleksander Suure surmast antiikmaailma hävimiseni ja seda võib üldiselt nimetada hellenistlikuks ajastuks (Hellenism tähendab kitsamas mõttes kreeka kultuuri suurima leviku perioodi Aleksander Suure ajast kuni kreeklaste lõpliku alistumiseni Rooma ülemvõimule (330-30 aastat eKr); Laiemas mõttes tähendab hellenism kreeka kultuuri üldse). 1. Defineeri mõisted: antiikkirjandus, vanakreeka kirjandus, hellenism. 2. Milisteks perioodideks jaguneb vanakreeka kirjandus? 3. Millistel perioodidel on vanakreeka kirjanduse juurde tagasi pöördutud? KREEKA TSIVILISATSIOON
Roomas feodaalühiskond. Seda arengut veel lisaks kiirendasid Lääne-Rooma vallutanud germaanlaste hõimude algsed feodalismi tunnused. Kuna Idas latifundiume polnud, oli feodalismi areng Bütsantsis tugevasti aeglustatud ning seega Diocletianuse süsteemi kriis saabus seal hiljem, kui Läänes. Etniliselt oli Bütsntsi rahvastik väga kirju (sarnaselt tänapäeva Venemaale) ning ühendavaks ideeks oli Ortodoksi kristlus ning ühiseks kultuuriruumiks oli romaniseeritud Hellenism. Armee Ühtse keisririigi jagunemisel, jagati arvuliselt üldsõjajõud umbes pooleks kahe uue riigi vahel. Bütsantsile läksid viis magistratuuri: I Magister in praesenti ; II Magister in praesenti; Ida armee Magister; Fraakia armee Magister ja Illiriku prefektuuri Magister. Sõjaväe üldarv oli 320 tuhat meest, millest 118 tuhat olid riigi palgal elavad Legionäärid ning 202 tuhat olid dux´ide poolt
heaoluühiskond ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus heliotsentriline maailmakäsitlus Mikolai Koperniku õpetus, mis peab Päikest planeetide süsteemi keskpunktiks ja väidab, et Maa koos muude planeetidega tiirleb umber Päikese. Varem arvati, et planeetide süsteemi keskpunkt on Maa hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal hellenism ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga heloodid kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde; Lakoonika põliselanikud, kelle spartalased olid alistanud, nende esiisad olid neil aladel elanud juba enne doorlaste tulekut hieroglüüf kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna
heaoluühiskond ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus heliotsentriline maailmakäsitlus Mikolai Koperniku õpetus, mis peab Päikest planeetide süsteemi keskpunktiks ja väidab, et Maa koos muude planeetidega tiirleb umber Päikese. Varem arvati, et planeetide süsteemi keskpunkt on Maa hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal hellenism ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga heloodid kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde; Lakoonika põliselanikud, kelle spartalased olid alistanud, nende esiisad olid neil aladel elanud juba enne doorlaste tulekut hieroglüüf kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna
heaoluühiskond ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus heliotsentriline maailmakäsitlus Mikolai Koperniku õpetus, mis peab Päikest planeetide süsteemi keskpunktiks ja väidab, et Maa koos muude planeetidega tiirleb umber Päikese. Varem arvati, et planeetide süsteemi keskpunkt on Maa hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal hellenism ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segu- nes Idamaade kultuuriga heloodid kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde; Lakoonika põliselanikud, kelle spartalased olid alistanud, nende esiisad olid neil aladel elanud juba enne doorlaste tulekut hieroglüüf kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna
Platoni kujundatud terviklik õpetus riigist ütles, et riik peav põhinema hüvel ja olema muutumatu ja täiuslik. Filosoofid juhivad. Utoopia - sotsialism Aristoteles väitis ei inimene saab olla õnnelik vaid riigis elades. Tuleks tugineda keskmisele klassile. Hindas Soloni aegset korda ateenas. 4. Esimesed inimese käitumise ja moraali üle arutlema hakkajad. Ajalugu Page 17 Hellenism 12. oktoober 2009. a. 14:35 4.- 1. sajand. Alga aleksander suure vallutusteda ja lõppes vana-rooma riigi algusega. Vanakreeka keele ja kultuuri levik idamaades. Makedoonia võimu all (philippos II). Kolm riiki: egipltus, seleukiidid, makedoonia vanakreekaga. Võimukorraldused: eesotsas spiiramatu võimuga jumalikud kuningad. Talupoegade allutatus. Palgasõjavägi. Linnade valitsemiskorraldus näiliselt säilis. Rahvakosolek ja nõukogu. · Linnad:
sõlgi, ripatseid, kaela- ja käevõrusid ning sõrmuseid. Kaubandushuvid suundusid nüüd Rooma impeeriumi poole, võimalik, et Eestis kasvatatud vilja vahetati põhja- ja idapoolsete naabritega karusnahkade vastu, mida omakorda lõuna poole edasi müüdi. Kauplemine lõungas toimus enamasti balti hõimude vahendusel. Lõuna poolt hangiti enamasti pronksi. Edusamme majanduselus soodustas see, et rooma rauaaeg oli rahulik ja sõdadevaba aeg. PILET 14 1.Makedoonia tõus ja hellenism Philippos II. Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed sh hellenismi kujunemine. Hellenismiperioodi kultuur ja teadus. Philippos II (382336 eKr) oli Makedoonia kuningas alates 359 eKr kuni surmani. Ta oli Aleksander Suure ja Philippos III isa. Tema naiseks oli Olympias. Philippos oli mees, kes pani aluse Makedoonia suurvõimule. Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed- sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja
Nüüd oli juba aasta 30 eKr. ... Egiptuse riik liideti Rooma riigiga. Octavianusest sai peagi keiser Augustus (tõlkes: üllas), Kleopatra ja Caesari poja lasi ta hukata, Antoniuse ja Kleopatra lapsed kasvatas üles suuremeelne Octavia Antoniuse eelmine abikaasa ja keisri õde. Vähesed kahtlevad Antoniuse siirates tunnetes Kleopatra vastu. See siiras armastus kestis 10 aastat. Kas aga Kleopatra vastas vaprale sõjamehele samaga? Mida arvad sina, hea lugeja? _____________ 1 hellenism (sõnast 'helln' kreeklane) kreekapärasus kreeklaste (makedoonlaste) poolt vallutatud aladel; kreeka kultuuri segunemine vallutatud maade kultuuriga 2 Kleopatra tõlkes: isa kaudu kuulus 3 intrigaan intriigide sepitseja; intriig salasepitsus 4 Pompeius (106-48 eKr) Rooma riigimees ning andekas väepealik; püüdis takistada Caesari pürgimist ainuvõimule, kuid sai viimaselt 48. a. lõplikult lüüa; lootes leida kaitset Egiptuses, mõrvati Ptolemaios XIII käsul 5
4. Kui kõrge oli Pheidiase loodud Athena Parhenose originaal ja millist materjali skulptor kasutas selle loomisel? 5. Kus saab tänapäeval Pheidiase Athena Parhenoset imetelda? 6. Millise Ateena riigimehe valitsemise ajal püstitati Parthenon? 7. Milliseid rajatisi oli (on) Ateena Akropolil veel? 8. Kus asuvad säilinud Parthenoni reljeefid tänapäeval? 9. Kas Londonis paiknev Briti Muuseum peaks Kreekale tagastama nn. Elgini marmorkujud? 10. Kes on hellen ja mis on hellenism? 6. PERGAMONI SUUR ZEUSI ALTAR (2. saj. eKr.) Kreeklastega asustatud Pergamoni linn asus Väike-Aasia loodeosas praeguse Türgi Vabariigi territooriumil. Saksa arheoloogid alustasid siin väljakaevamisi 19. saj. teisel poolel. Zeusile ja Ateenale pühendatud altari üksikud osad toimetati Berliini, kus teadlased need taas kokku panid. Praegu Berliini südalinnas, nn. Muuseumide saarel, paikneva Pergamoni Muuseumi hoone avati 1930. a
Arstiteadusest kirjutati samuti atika murdes. Dooria murre: kõneldi Peloponnesosel ja lõunapoolsetel saartel (nt.Rhodos). Räägiti laialt avatud suuga. Dooria murdes Pindarose oodid, koorilaulud tragöödias (näitleja räägib atika murret, koor laulab dooria murdes). Aioolia murre: kõneldi Väike-Aasia lääneranniku põhjaosas, Tessaalias ja Lesbosel (luuletajad Sappho ja Alkaios). Kõneldi pruntis suuga. II hellenistlik periood IV/III saj. e. Kr IV saj. p.Kr kreeka hellenism IV/III saj. e. Kr. I saj. e. Kr. rooma hellenism I saj. e. Kr. IV saj. p.Kr IV saj-iks oli atika ja joonia murde baasil tekkinud kreeka ühiskeel e. koinee. 7 9. Mütoloogia. Eelhellase kosmogooniline müüt Mütoloogia koosneb kosmogooniast (maailma, jumalate ja inimeste teke) ja kosmoloogiast (millest koosneb kosmos, maailm jne.) Kosmogoonia. On müüt Eel-Kreekast
Aoid on kutseline laulik. Aoid laulab jumaliku sisenduse mõjul, ta pigem improviseerib, kui esitab juba valmis laule kindlakskujunenud tekstiga. To pole mitte üksnes laulik, vaid ka laulu looja. Eriti värvikalt kirjeldadakse pimeda aoidi Demodokose esinemist faiaakide juninga Alkinoose kojas pidulikul koosviibimisel. Rapsood rändlaulikud, kes esitasid neile tundmatu publiku ees enam-vähem fikseerunud tekste. Esimene rapsood jääb aega 6. saj e. m. a., Soloni ja türann Peisistratose aega, mil Ateenas hakati regulaarsel Homerose eeposeid ette kandma. Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eepo...
geograafia. Hinnalisemaid ajaloolasi oli Polybios, koostati esimesd kreekakeelsed teosed Idamaade ajaloost. Hellenistlik kultuur ei kadunud riigist ka siis, kui roomlased ülemvõimu saavutasid. Kaubandus käis endiselt kreeka keeles, mis oli ka kultuuri kandjaks. Hellenistlik kultuur on linnade kultuur. See tootis massis sulanud üksikisikuid, kes sageli kaotasid personaalse isikupära ja elu tähendusrikkuse. Hellenism oli hea pinnas religioossele sünkretismile, kreeka ja rooma jumalused elasid rahulikult kõrvuti. Oli olemas ühtne vaimu-reaalsus ja palju erinevaid väljendusviise. Hellenismi ajastul levis kreeka kunst kõigis Vahemeremaades ning Lähis-Idas. See on tähtis kogu maailma kunsti edasises arengus. Inimene kaotas tasakaalu, enesevalitsuse, temas ärkas kirg ja sügav erutus. Inimvaimu haare laienes ja muutus sügavamaks. Hellenistlik
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia li...
keda ei toetatud, sest ta ema oli Pärslanna ning seega polnud piisavlt puhas. * Tal oli ka poolvend, kuid too oli nõrgamõistuslik ja ka teda ei soositud seega. * Inpeerium jagunes sõdade tulemusena neljaks erinevaks osaks. * 1. Osa: Makedoonia & Kreeka väepealik Antigosele (Antigoniidide riik). * 2. Osa: Pergamon väepealik Attaliit. * 3. Osa: Egiptus väepealik Ptolemaios. * 4. Osa: Mesopotaamia & Pärsia väepealik Seleukos (Seleukiidide riik). * Hellenism sai levida seetõttu, et toimus Kreeklaste väljaränne. -) Välja rändasid Kreeka sõdurid, käsitöölised, kaupmehed. * Kujunesid välja uued Kreeka kultuurikeskused. * Kõige tähtsam oli Aleksandria Egiptuses (täiesti uus riik, mis loodi Aleksander Suure käsul) * Pergamon oli samuti tähtis. * Kolmas linn, mille tähtsus tõusis, oli Antiookia. * Kreeka keel sai mõjutatud väliste idamaiste keelte poolt. -) Seda keelt nimetati koinee'ks.
(Juhan Sütiste.) Hektor kõige üllam ja vapram Trooja sõja kangelane, kes sai surmavalt haavata kahevõitluses Achilleusega. Helena ka Ilus Helena. Kreeka mütoloogias Sparta kuninganna Leda ja Zeusi tütar. Helena oli maailma kauneim naine, keda kõik kreeka printsid tahtsid kosida. hellenism kreeka kultuuri suurima leviku periood Aleksander Suure ajast kuni kreeklaste lõpliku alistumiseni Rooma ülemvõimule, aastad 33030 e.Kr. Laiemas mõttes tähendab hellenism kreeka kultuuri üldse. Hephaistos kreeka tule- ja sepatööjumal, kes oli Zeusi ja Hera poeg. Hephaistos oli inetu ja lombakas, kuid olümplaste seas tuntud oma lahkuse ja rahuarmastuse poolest. Hera kreeka taevajumalanna, peajumal Zeusi naine ning abielu kaitsja. Hermafrodiit kreeka mütoloogias jumal Hermese ja jumalatar Aphrodite poeg; mõlemasooline organism. Hermes kreeka usundis peajumal Zeusi käskjalg, kes oli teekäijate, kaupmeeste ja varaste jumal
- Industriaalne ajastu Carl Andresen: - Esimene periood: u aasta 700. - Teine periood: 700-1300, kiriku kasvamine germaanlikus ruumis, teiselt poolt pöörab tähelepanu bütsantslikule vaimulaadile (k.a slaavimaailmas). - Kolmas periood: 1300-1648 (Vestfaali rahuga). Sekulariseerumisperiood II LOENG – 03.09.2020 – EELLUGU Oluline on kõigepealt aastat 229.-228. a eKr – esimene Ilüüria sõda, kui Rooma allutas Vahemere idaalad, mistõttu hellenism levis Väike-Aasiasse, Pärsiasse, Egiptusesse. 1.-5. saj oli kristlikuks ruumiks Vahemere ruum. Kristluse tekkeaegne Rooma impeerium, mis on veel Ilüüria sõja ajal vabariik, aga I eelkristliku sajandi ajal muutub autokraatseks vabariigiks (Caesar-keiser/Augustus-auväärne). Augustuse (Octavianus) suurimaks teeneks on nn Pax Romana/Augustana – see on periood, mida tuntakse 27. a eKr-180. a pKr (aeg, kui Rooma riik ei sõdinud). Piiriõgvendusi küll
Itaalia minetas oma eelisseisundi. Provintsides toimus romaniseerumine: võeti üle ladina keel, elulaad, provintside aristokraatlikud esindajad said ka senaatoriteks, st et ka senat muutus. Alates 1. saj lõpuks tulid ka keisrid provintsidest. Rooma võim kandus Roomast ja Itaaliast laiali provintsidesse. Provintsid- Nad romaniseerusid, aga regiooniliselt erinev. Eelkõige tegid seda lääne provintsid- Hispaania, Gallia, Põhja-Aafrika. Samas idas püsis selgelt hellenism, seal olid vanad linnad, aga sõjavägi arenes. Ladina keel kõrgkultuuri ja igapäeva ei jõudnud. Rooma tsivilisatsiooni hiilgeaeg, kus keisrite sponsoreeringutel ehitati Rooma linn välja. Impeerium ühendas terve Vahemere. Rooma oli miljonilinn. Keisrivõim pidi tagama ka Rooma linna elanike rahulolu, kuna seal oli palju töötuid ja vaeseid- tsirkust ja leiba. Kolm dünastiat oli: · Augustus ja tema järglased Julius Claudiused. Nad olid tuntud kui neli halba keisrit, kes ei saanud
Loengukonspekt [2]Tuletagem meelde õigusfilosoofia põhiküsimus: kas inimene võib vabalt otsustada õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime üle? Või esinevad mingid piirid (jumalikud, looduslikud, mõistuslikud, relatsioonilised1 või kommunikatiivsed), mida inimene, olemaks inimene, ei saa või ei või ületada, või mida inimvõimed lihtsalt ei suuda muuta ega ületada. [3]Õigusfilosoofia suundi, mis tunnustavad selliste piiride olemasolu, nimetatakse loomuõiguseks. Need ei välista aga positiivse õiguse olemasolu, viimase olemasolu on pea võimatu eitada. Kuid positiivne õigus peab paratamatult vastama loomuõiguse nõuetele. Tänapäeval nähakse neis piirides eelkõige küsimust õiguse ja eetika vahekorrast: õiguse allumisest eetilistele printsiipidele või eetikast lausa kui õiguse allikast või alusest. Samas küsimus õiguse ja eetika vahekorrast on tundlik eetika autonoomia ning moraalse reali...
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (...
Pologna peab survele vastu. Lahingud gallidele nõrgestasid etruske, roomlased tungisid etruurias peale. Roomlased vallutavad täielikult etruuria 3 saj ekr. Etruskid sulandusid roomlastega. Ei toimunud vägivaldset assimileerumist. Etruski keelt räägiti veel 1 saj pkr. Titus Livius tähtis allikas, tema kirjutatud raamatust säilinud kolmandik. 59 ekr- 17 pkr. Roomlased käisid pikka aega etruskide juured õppimas, eriti linnas Caere. Hellenistlikud maailmateadmised. Hellenism 3 saj ekr. Kreeka kultuuri raskuskese oli väljaspool kreekat, Egiptuses ja aleksandrias. Peagi hakkasid roomlasi õpetama kreekast pärit orjad. Tähelepanuväärne on arhitektuur, mida on tänapäevani näha. Väga hästi on säilinud haudehitised, kindlustused. Etruskid tõid itaaliasse olulise elemendi poolringkaare, tehniliselt raskesti teostatav, kaarest saab rooma arhitektuuri alus. Etruskidel tuleb see kreekast. Tulnud mesopotaamiast. Skulptuur hästi säilinud, terrakota ja pronks
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco.
tekkis üsna tõhus postiteenuste süsteem. Kehtestati ühtne maksusüsteem (10 % maaga seotud tulust, kaubandus oli enamasti maksuvaba). Hõivati Põhja-India. Järgnesid Xerxes I ning Dareios II ja III. Pärsia impeerium oli suurim impeerium nn Vana-Idamaades. Tegemist oli suhteliselt tsentraliseeritud riigiga, kuid paljudes piirkondades oli lokaalsetele üksustel arvestatav autonoomia (nt Kreeka linnriigid Väike-Aasias). IV VANA-KREEKA POLISTE SÜSTEEM, HELLENISM JA ROOMA IMPEERIUM 1. Kalssikaline Kreeka poliste süsteem 11 III aastatuhandest eKr – 1200 eKr Kreeta-Mükeene ajajärk (Minose). 12 sajandil toimus doorlaste (üks kreeka hõimudest) sissetung. 12 sajandil eKr toimus Trooja sõda, mida kirjeldatakse Homerose eeposes Ilias. Vahepeal nn pime ajajärk – kultuur käis alla. 8
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
rüüstamise käigus. Hellenistlik maailm Kreeka ja idamaade ajaloos on ajajärk Aleksander Suurest Vahemere idaosa kreeka riikide langemiseni Rooma võimu alla tuntud hellenismiperioodina. Tavaliselt loetakse selle alguseks Kreeka linnriikide alistumist Makedoonia kuningale Philippos II-le 338. a. ja lõpuks hellenistliku Egiptuse langemist Rooma võimu alla aastal 30. Sisuliselt avas uue ajajärgu aga Aleksander Suure vallutusretk. Termin hellenism, mis võeti kasutusele ülemöödunud sajandil, tähistab eeskätt kreekluse ja kreeka kultuuri levikut idamaades. Sageli on antud perioodi nähtud langusajana eemaldumisena klassikalisest linnriiklusest ja vaimukultuurist. Teatud muutused varasemaga võrreldes kindlasti toimusid, kas neid aga tõlgendada allakäiguna või mitte, jääb igaühe enda otsustada. Kreeklaste riigid olid poliitiliselt võimasmad ja hellenite tehnoloogia ning teadus arenenum, kui kunagi varem.
preesterkonna seas. Amasis võitles kreeka palgasõdurite vastu ainult sel määral, kuivõrd nad palgasõduritena toetasid tema vaenlasi, kuid ta taipas väga hästi, et ilma kreeklasteta ei saa vastu pidada võitluses idapoolsete maadega. Seepärast astus ta Kreekaga veelgi intensiivsemasse suhtlemisse. Tema nimi püsib kreeka traditsioonis kuningas-filhelleeni, s.o. kreeklaste sõbra nimena (võib öelda, et Egiptuses hellenism tekkis mitte 4.sajandil, nagu teistes maades, vaid 3 sajandit varem: juba Psammetih I ajal). Ta teeb kingitusi kreeka templitele, võtab osa üksikute kreeka linnriikide (poliste) omavahelistest võitlustest, lööb aktiivselt kaasa kaubandussuhetes Kreekaga. On säilinud tema kujutis, kus Amasis on kujutanud Korüntose raudkübaraga peas, tal oli naine-kreeklanna, tal oli sõbralikud suhted Kreeka türannidega (näiteks Polykratesega), Lüüdia kuninga Kroisosega jne. Pärsia sissetung
Kujunesid eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Ehituses jälgiti egeuse , eriti mükeene ehituskunsti traditsioone. Järgmisel, arhaika perioodil (8.-6.saj.eKr) kujunes välja linnriikide (poliste) süsteem ning põhijoontes kogu kreeka arhitektuur. 5.saj. eKr. Sai alguse kreeka kõrgklassika periood, mis tähistas kreeka kultuuri igakülgset õitsengut. Järgmist, 4.saj. eKr. Nim hilisklassika perioodiks, sama sajandi lõpul sai alguse hellenism, mis kestis 1.saj.eKr. Pärast seda kuulus Kreeka Rooma maailmariigi koosseisu. Kreeka ehituskunsti süsteem ja stiilid sündisid arhaika perioodil. See oli aeg, kus põhijoontes kujunes välja ka kreeka linn ja tema olulised osad. Tähtsaimaks kultuslikuks keskuseks oli akropol, seal asusid peamised pühamud. Akropol paiknes reeglina kõrgendikul ning selle läheduses (tihti jalamil) oli teater. Viimane arenes välja koorilaulude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
