Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Elulugu........................................................................................................................................3 Sünd........................................................................................................................................ 3 Haridus....................................................................................................................................3 Tegevus enne presidendiks saamist........................................................................................ 3 Parteiline tegevus........................................................................................................................ 4 Välispoliitiline tegevus...........................................................................
inimväärikusele ja oleks kooskõlas käesoleva konventsiooniga. 3. Osalisriigid arendavad rahvusvahelist koostööd haridusküsimustes ja aitavad sellele kaasa, pidades eelkõige silmas harimatuse ja kirjaoskamatuse likvideerimist kogu maailmas, ning hõlbustavad juurdepääsu teduslikele ja tehnilistele teadmistele ning tänapäeva õpetamismeetoditele. Sellega seoses tuleb eriti arvestada arengumaade vajadusi. Artikkel 29 1. Osalisriigid on jõudnud kokkuleppele, et lapse haridus on suunatud: a) lapse isiksuse, vaimuannete, vaimsete ja kehaliste võimete potentsiaali võimalikult täiuslikuks arendamisele; b) inimõiguste ja põhivabaduste ning ÜRO põhikirjas talletatud põhimõtete vastu lugupidamise kujundamisele; c) austuse kasvatamisele lapse vanemate, tema oma kultuuriidentiteedi, keele ja väärtuste, tema elukohamaa rahvuslike väärtuste, tema sünnimaa vastu ja teiste, tema omast erinevate kultuuride vastu;
grammatika, lingvistika. Enamus koolilõpetajaid suunduski tööle losside juurde, templitesse või jõukate inimeste kirjutajateks, kuid mingi osa pühendus teadusele ning õpetamisele. Meditsiin, arhitektuur, insenerikunst ja skulptuur anti noortele edasi õpipoisimeetodil praktilise kogemuse käigus. Haridus kuulus Sumeriski eliidi pärusmaaks, sest vaestel ei olnud finantsilisi võimalusi, ega aegagi, et saata oma poegi koolidesse. Noored õpilased alustasid oma õpinguid tahvli ning pillirookepikese valmistamise omandamisest, kust mindi edasi esimeste märkide õppimiseni. Seejärel tuli õpilastel omandada erinevaid teadmisi religiooniõpetuse, geograafia, matemaatika, keeleõpetuse, botaanika ning astronoomia vallas. III aastatuhande teisel poolel eKr
* enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega
ja eestlaste eneseteadvuse kasvamisele. Eesti rahvuslikus liikumises eristus peamiselt kaks suunda: mõõdukas kultuurirahvuslik, mille eestvedajaks oli usu- ja keeleteadlane Jakob Hurt, ning radikaalne, poltiiline suund, millele pani aluse pedagoog ja ajakirjanik Carl Robert Jakobson. Sarnasustest võib välja tuua mõlema püüdlused eesti keele edendamiseks ja selle sissetoomiseks asjaajamisse emakeelne haridus, saksa keele asendamist eesti keelega kohtu ja asjaajamises. Ka haridusele pöörasid mõlemad rõhku ja üldiselt eesti rahvusele. Erinevalt suhtusid nad venestamise ideedesse ja poliitikasse Hurt taotles Eesti-Saksa ühise rinde loomist kultuurilise venestamise vastu, kuid vastupidiselt temale nõudis Jakobson Vene seaduste jõustumist Eestis ja ala ühendamist Vene kubermanguga. Venestamisel eestlaste jaoks positiivseid külgi eriti polnud maad võttis masendus, kuid välja
· Koduse korra tagab pereisa autoriteedi abil, mis tugineb tema arukusele, elutarkusele ja õiglusele · Noorem põlvkond kasvatatakse üles vanemate eeskuju järgides · Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale · Naisel oli võimalik abielu lahutada ja teatud juhtudel ka iseseisvat, ühestki mehest sõltumatut elu elada · Peremees ja perenaine võtsid koos vastu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite Kasvatus ja haridus · Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ülesanne · Üldiselt oli kasvatusel praktiline ja poiste puhul ka sõjaline suunitlus · Vaimsele haridusele hakati aja jooksul rohkem tähelepanu pöörama eeskätt Kreeka kultuuri mõjul · Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust omandama · Rikkamad võtsid koduõpetaja, kelleks võis olla kreeka päritolu haritud ori või vabakslastu
peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmises. Kui aga roomlaste hulgas levisid kreeka kombed, hakati suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Kõige rikkamates ja kultuurilembemastes peredes kasutati selleks kreeka päritolu koduõpetaja orja või vabakslastu teeneid, teised saatsid oma pojad ja vahel tütredki 7 aastaselt kooli. Seal omandati kirjatarkuse alused ja enamiku roomlaste haridus sellega piirduski. Suursugustes peredes, kus poistest püüti kasvatada avaliku ja poliitilise elu tegelasi, jätkus atga hariduse andmine veel pikka aega. Õpetati kreeka ja ladina keelt ning kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Kreeka keele ja kultuuri põhjalikku tundmist pidasid suursugused roomlased enesestmõistetavaks. Sageli suundusid noormehed Kreekasse mõne õpetlase juurde kõnekunsti õppima. Kuid rooma aristokraadid ei jätnud unarusse ka praktiliseks riigi- ja
o talurahvas oli vabanenud pärisorjusest, mistõttu ei olnud enam suurt lõhet sakslastest linnarahva ja eestlastest maarahva vahel o toimunud oli rahvuslik liikumine, mis sai jälle juurde hoogu o oli loodud mitmeid seltse nagu Eesti Põllumeest Selts, Üliõpilaste Selts – läbi nende tegevuste suurenes eestlaste rahvustunne, need olid aga lõpetanud oma tegevuse venestuspoliitika tõttu o haridus oli muudetud venekeelseks, ei olnud võimalust kõrgharidust eesti keeles saada tekkisid eestikeelsed reakoolid, alamastme koolides õpetatai eesti keeles, loodi esimene eesti erakond, loodi seltse ja ühistuid, Eesti Kirjameest Selts, Eesti Rahva Muuseum, kutselise teatri algus, eest kino ja eesti film) majanduslikud o tööstuslik pööre – kasutusele hakati võtma masinad ja rajama tehaseid (tekstiili- ja masinatööstus)
Parim näide siin oleks järgmine -nad tegelevad heategevusega. Kokkuvõttes võiks öelda, et mind hämmastas lugemise juures Russeau kompententsus ja asjade just selline nägemine. Tegelikkuses on ju ühiskond läbi sajandite ja kehaliste karistuste jõudnud välja just selliste kasvatusmeetodite juurde mille peale kirjanik tuli juba 17 sajandil. Kõik see oli juba kusagil, kellegi poolt nähtud tõhus süsteem, meie pidime selleni jõudma suure ringiga. KASVATUSSÜSTEEM INTELLEKTUAALNE HARIDUS *LASE LOODUSEL TEGUTSEDA *HOIA EEMALE KULTUURI KAHJULIK MÕJU *KÕNELDA AINULT TÕSISTE ASJADE JA TEGEVUSTE LÄBI *VAATLUS *ASJAD, MITTE SÕNAD *VAATLUS JA TEGEVUS SIDUDA TEINETEISEGA TAHTEKASVATUS *TEGUTSEDA TULEB LASTA AINULT LOODUSE TUNGIL *AIDATA AINULT VAJADUSE KORRAL *MIS ON KEELATUD, SEE NII PEAB KA JÄÄMA *“EI“ MORILISEERIVALE KASVATUSELE *MÕJUV KASVATUSVAHEND ON VABADUS *INIMTEGEVUSTE ÕIGE HINDAMINE *TOITA TULEB ENNAST OMA KÄTETÖÖGA SEKSUAALPEDAGOOGIKA *MITTE RUTATA
................................................................................8 III Rahvastik..............................................................................................................................10 3.1 Rassiline ja etniline koosseis...........................................................................................10 3.2 Usuline koosseis..............................................................................................................10 3.3 Haridus............................................................................................................................11 4.1 Maastik............................................................................................................................12 4.2 Kliima...........................................................................................................................12 4.3 Loomastik ja taimestik...........................................................
Konstantin Stepanovich Melnikov oli Venemaa arhitekt ja kunstnik. Konstantin Melnikov sündis 3.augustil 1890.aastal Moskvas. Ta oli oma pere neljas laps. Tema ema oli Yelena Grigorievna ning isa nimi oli Stepan Illarionovich, kelle ametiks oli teetööde brigadir. Üldiselt oli Melnikovi pere vaene. Konstantin Melnikovi sõltuvust pidevalt joonistada märkas tema isa Stepan Illarionovich juba varakult ning tõi regulaarselt Konstantinile vanapaberit, millele joonistada. Kahjuks oli kogu haridus, mis vanemad said lastele lubada, vaid kahe aasta pikkune koguduse kool. Konstantin Melnikovi elumuutev päev oli seotud piima laiali vedava naisega, kes juhtus töötama ka Vladimir Chaplini pere all, kellele naine Konstantin Melnikovi jooniseid näitas. Rikas insener Vladimir Chaplin oli Melnikovi joonistustest nii vaimustatud, et palkas poisi oma firmasse ja maksis ka tema kunstiõpingute eest. Melnikov õppis Moskva Maalikunsti, Skulptuuri ja Arhitektuuri koolis.
ulatunud. SFINKS lõvi keha ja mehe peaga skulptuur Vana-Egiptuses, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat. Miks Niilus tähtis on? Kuna vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärasele üleujutustele, mis tulenevad vihmaperioodidest Niiluse ülemjooksul. Egiptuse kultuur: KIRI 4-3 at. Ekr KIRJAMÄRGID: piktograafiline kiri, ideograafiline kiri, silpkiri, tähestikuline kiri KIRJUTUSMATERJAL: papüürus. HARIDUS KOOLID: kuninglike järglaste majad, templid ÕPETAJAD: preestrid ÕPILASED: väike protsent rahvast ÕPPEAINED: lugemine, kirjutamine, arvutamine TEADUS ÜLDISELOOMUSTUS: praktilise suunitlusega ASTRONOOMIA: päikesekalender, 365 päeva aastas, ilma liigaastata GEOMEETRIA: kolmnurga, ringi pindala; püramiidi ja silindri ruumala; arv ARSTITEADUS: osati teha silmaoperatsioone ja erinevaid ravimeid. KIRJANDUS RELIGIOONIGA SEOTUD:
Suurimad tehased asuvad puuvilla istanduste juures. Tööstus Üks juhtivamaid on tubakatööstus, mis asub põhiliselt Musta mere ääres. Samuti suhkru tootmine suhkrupeedi kasvukohtades sisemaal. Tubakataim Suhkrupeet Tööstus Türgi on KeskAasia juhtiv terasetootja ja katab enamiku oma riigi terasevajadusest ise. Väiksemamastaabiline rauatootmine toimub paljudes piirkondades. Haridus Kui lapsed saavad 6 aastaseks võivad nad minna kas avalikku või privaatlasteaeda. Ka põhikoole on kahte tüüpi avalikke ning privaatseid. Põhikool kestab 8 aastat ning on mõeldud lastele vanuses 715 a. Haridus Põhikoolis õpetatakse türgi keelt, matemaatikat, loodusteadusi, filosoofiat, kunsti, muusikat, kehalist kasvatust, käsitööd, inglise keelt ning mõningaid teisi aineid. 8. klassi lõpus peavad kõik õpilased
Miguel de Cervantes Saavedra 15471616 ,,Don Quijote ei ole lihtsalt üks paljudsest uusaja silmapaistvatest romaanidest, vaid teos, mille tähendus ulatub kaugele üle kirjandusloo raamide" (Jüri Talvet) Hispaaniat valitses kuningas Carlos I (Karl V). Varsti tekkis kirikulõhe, jaguneti protestantideks ning katoliiklasteks. 1556. aastal Loobus Carlos troonist ja andis trooni oma pojale Felipe II. Inkvisitsioonikohus inkvisiitorid juurisid välja protestandid ja ketserid ning piinasid neid. Elulugu Cervantese täpset sünniaega pole teada, kuid ta ristiti 9. oktoobril Madriidi lähedal Alcala De Henaresi linnakeses. Tema vanaisa Juan teenis aadlitiitli, ta oli advokaat, jurist ning linnapea. Ta isa Rodrigo oli arst, Cervantesel oli 6 õde venda. Nad olid vaesed ning tihti ei olnud vanematel lastele süüa anda....
Väikestest asjadest oli palju rohkem rõõmu kui tänapäeval ning paremast elust ei osatud unistada. Küsitletu 4: Lapsepõlv- muretu ja tore. Sellel ajal keegi ei nurisenud, et elu oleks halb olnud. Keegi ei osanud paremast elust palju unistada. Minu hinnang Küsitletuid oli väga huvitav kuulata ning teada sai mitmeid uusi asju. Kõige huvitavam oli see, et kui poest teatud kaupa ei saanud, siis läbi tutvuste oli see asi võimalik saada. Kõige parem asi oli see, et haridus oli tasuta ning töökoht oli kindel. Kodanikuvadadusi küll polnud, aga inimesed ei osanud neist puudust tunda. Mind ei üllatanud see, et reisimisvabadust polnud. Kokkuvõte Kõik küsitletud olid enamike vastustega suhteliselt ühe meelel. Koolidesse saamine ja töö leidmine oli väga lihtne. Kõik küsitletud olid sellega nõus, et palgad oli piisavalt head, et ära elada. Poodides kaupu oli vähe ning asju mida poodidest ponud võimalik saada, sai läbi tutvuste
Mil määral ladina keelne kirikulaul võime vaid oletada. Kloostrikoolides õppis ka eesti poisse. Suuremate kirikute ja kloostrite juures peeti pärast jumalateenistust kirmeseid. Võeti linnamuusikud palgale. 1585. sai alguse Eesti esimene kõrgem kool - Jesuiidi kolleegium 1632 rajasid rootslased Tartusse ülikooli, mille nimi oli Akadeemia Custaviana. See oli pikem rahuaeg rootslaste võimu all eestimaal. See aeg mõjus positiivselt Eesti haridus ja usuelule. Ilmus esimene protestantlik lauluraamat. 1684 asutati Tartu lähistele seminar, mis valmistas ette köstrid, koolmeistrid, õpetajaid Seminari nimeks sai Forseliuse seminar. 17. saj lõpul oli kohustuslik koraalilaulu õppimine koolis. Lavastati koolidraamasid. Johann Valetin Meder Elas kümme aastat Tallinnas, juhtis Oleviste kiriku muusikaelu, on kirjutanud 20 kantaati. Muusikaelu 18. 19. sajandil 1721 - põhjasõda
keskharidus töökogemus assistendina või büroojuhina väga hea eesti ja vene keele oskus hea inglise keele oskus pinge- ja rutiinitaluvus iseseisvus väga hea kontoritarkvara kasutamise oskus Ettevõte: Andevis AS – klienditoe spetsialist Nõudmised kandidaadile Väga hea suhtlemisoskused Positiivne lähtumine väljakutsetele Energia lahenduse leidmiseks Soov õppida ja ennast parendada Nõutud haridus Kõrgharidus Nõutud keeled eesti, inglise, vene Ettevõte: Ecofarm TÜ – assistendi ametikoht Nõudmised kandidaadile: Kõrgharidus Väga hea inglise keele oskus Kasuks tuleb eelnev koostöö tootmises Ettevõte: HR Power – kontori assistent Nõudmised kandidaalie: Vähemalt keskharidus Varasem töökogemus ja baasteadmised arvuti kasutamisel Inglise keele oskus vähemalt algtasemel nii kõnes kui ka kirjas
EELKOOLIPEDAGOOGIA MÕISTED EKSAMIKS Pedagoogikateadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Kasvatus- tingimuste teadlik muutmine, et toimuks kasvamine paremini. Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine, selle suunamine. Kasvatus lähtub sellest, et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada. Kasvatus on lapse kasvamise toetamine Haridus- kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus orientatsiooni ja suhtumistesüsteemi omandamine koolieelsetes, üld-,kutse- ja täiendõppeasutustes,
Eestis võib tuua näiteks Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli. Taanis õppivatel välisüliõpilastel on enamjaolt samad õigused sotsiaalsele kindlustatusele, nagu näiteks tasuta arstiabile, mis kohalikelgi. Kuna õpe on tasuta, tipptasemel ning probleemipõhise lähenemisega, siis üha enam õpilasi valivad Taani riigiks, kus omandada kõrgharidus. Paljud peavad oluliseks ka kaunist loodust ning kultuurset arengut, kuid peamiseks põhjuseks on siiski haridus ise. (Miks tulla Taani õppima? 2015) Ülikoolid pakuvad õpilastele 24-tunnist sissepääsu koolimajja, pidevalt arenevaid IT- vahendeid ning tasemel raamatukogu. (Miks tulla Taani õppima? 2015) 8 Taani kõrgharidussüsteemi üheks põhitunnuseks on probleemipõhine õpe, mis tugineb juhtumite ja eluliste ülesannete lahendamisele (Problem Based Learning: "Tell me and I'll forget, show me and I may remember, involve me and I understand.")
OLULISED MOMENDID Arsti elukutse on vastutusrikas ja pingeline. Arstide elukutse nõuab põhjalikke teadmisi loodusteadustest ja inimese kehast. Arsti elukutse on väärikas ja lugupeetud. Arstiks õppida on üheaegselt nii raske kui ka huvitav. Arstid on kõrgharidusega meditsiinitöötajad. TÖÖ ISELOOM Arstide põhiülesanne on hoolitseda selle eest, et inimesed oleksid terved. Inimeste juhendamine, kuidas oma tervist paremini hoida. Inimeste tervisliku seisundi diagnoosimine, vajaduse korral ka vastava ravi määramine. Haiguste ennetamine ning haigete (patsientide) ravimine. Esialgsed uuringud teostab perearst, kes otsustab patsiendi seisundi järgi, millist ravi või lisauuringuid ta vajab. Eriarstid on spetsialiseerunud kindlate elundite ja elundkondade haiguste spetsialistideks. Arstlikke erialasid on palju, Eestis on neid ametlikult 33, lisaks hambaarstierialad. Kuna arstiteadus on iidsete traditsioonidega ...
Millal sinu arvates vastab abiellumine alaealisena noore inimese huvidele? Miks on abiellujaile määratud ooteaeg? Abiellumisele on kehtestatud teatud piirangud, et tagada selle abielu jätkusuutlikkus. Seaduski ütleb, et peale abielu sõlmimist on üheks kohustuseks perekonna ülalpidamiskohustus. Tänapäeval, kui sa tahad abielluda alaealisena ei tule sul saada ainult vanemate nõusolek vaid ka kohtu nõusolek. Kuid kuidas peaks alaealine noor inimene, kellel veel haridus omandamisel koos abikaasaga hakkama saama? Teiseks on alaealise noore eeskostjal või hooldajal tema ees kohustus. Kohus võib laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Eesti
5. Tehnoloogiad, spetsialistid ja kapital Lõunariikides on sageli Põhjariikidest ning selle kaudu mõjutatakse Lõunariikide poliitikat. Majandustegevuse vormid: Primaarsed majandusharud--looduskeskkonda kasutavad toorainet hankivad harud. Sekundaarsed majandusharud--tooraine töötlemine (tööstus). Tertsionaalsed harud--teenindavad tootvaid harusid ja inimest (transport, olmeteenisdus, välismajandus kaubandus jne). Kvarternaarne tasand--nad aitvad inimtegevusel areneda (teadus, haridus, infotööstus). Kvinaarne tasand--juhtimistegevus (riikidevahelised ühendused). Majandustegevuse ruumilise paigutuse seaduspärasused: 1. Primaarsed harud paigutuvad vastavate loodusressursside piirkonda. 2. Sekundaarsed harud paigutataske maksimaalse kasumi teenimise eesmärgil. 3. Kõrgtehnoloogilised harud paigutatakse teadusasutuste, kvaliteetse tööjõu ning heade sidepidamisvõimalustega piirkodadesse. 4. Majandusharude globaliseerumisele on olulist mõju avaldanud
Niiluse tähtsus: ulatuslikum põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Niisutussüsteemid, terasside rajamisega püsis tulvavesi kõrgematel oruservadel. Vana riik (2700-2200a eKr) * Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas * Kujunesid välja trivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik (2000-1650a eKr) * Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks * Teeba tõusis riigi usukeskuseks * Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi *Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule * 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud * Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik (1550-1075a eKr) * 1550a taastati riigi ühtsus *uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg * arenes sõjavägi *Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal *1075 eraldus Ülem-E Alamast * pealinn Teeba *vaaraid maeti Kuningate ...
Noorte tööotsijate hulk on viimastel aastatel suurenenud. Sellele on kaasa aidanud majanduskriis nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Samuti on Eesti tööandjad hakanud töötajates hindama rohkem kogemusi.Töö leidmine on raske praegu kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvab ka kõrgharidusega töötute hulgas. Noorte olukord tööturul on kehvem kui täiskasvanutel. Noorte kahjuks räägib ka vanus, paljudel neil puudub kõige tavalisem haridus ja varasem töökogemus. Nendel, kes on koolist väljalangenud on tööleidmise võimalused hariduse omandanud noortega võrreldes viletsamad.Samuti satuvad nad kuritegelikule teele kergemini. Suurim oht töötuks jääda on just noortel põhihariduseta isikutel, kellel puudub eriala ja töökogemus. Õppimine ja töötamine üheaegselt on Eestis üldiselt vähe levinud. Mina isiklikult arvan, et kooli kõrvalt töötamine on väga väsitav ja see ei lase õppimisele keskenduda
Saj tallinn peamiseks tööstuslinnaks. · Eesti oli paberitootimis keskus. · Aluseks aurumasinate kasutusele võtt. · Seotud venemaa turuga. · Tekkisid kalevivabrikud Narva, Sinti, Kärdlasse. · Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriino lammaste kasvatamist. · Kalevi vabrikutes toodeti kedratud puuvilla · Narva eest kõige olulisem tööstuskeskus. 5. Vaimuelu 19. sajandil: a) haridus; b) eestikeelne trükisõna; c) usuelu. a) haridus · estofiil haritlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri · 19. sajandi alguses 4-astmeline ühtluskool: maakondades kihelkonnakool ja kreisikool; kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool · 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · vallakool algas talurahva haridustee b) eestikeelne trükisõna · 1842 Eestimaa Kirjanduslik Ühing (andsid välja rahvuseepose "Kalevipoeg") c) usuelu
b) Varaklassitsism 1760-1780- Sümfoonia. Varem tekkinud žanrid arenesid küpseteks teosteks. Haydni ja Mozarti varajane looming. c) Klassitsismiajastu kõrgaeg 1780-1810- Haydeni ja Mozarti parimad teosed. Beethoven 1780. Herailisus, üliklikkus, rahvuslikud jooned. 3. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. 5. Kuulsaimad valgustusajastu filosoofe: a) Rosseau „Muusikasõnastik“ b) Voltaire „Kohtlane“ c) Romeau „Harmooniatraktaatidega“ 6. Mõisted: a) Ekspositsioon- esitlus b) Töötlus- muusikalise materjali töötlemine c) Repriis- tutvustatakse uuesti põhiteemat. 7. Sonaadivormi skeem lk 85. !!! 8. Klassikaline sonaaditsükkel: a) Kiire/aeglane/kiire (instrumentaalne, kontsert/avamäng) /3-osaline kammersonaat/
LUULEANALÜÜS Juhan Liiv ,,Isamaale" Koostanud: Aarne Vinkel, Juhan Liivi muuseumi 10-nda sünnipäeva tähistamisels. Marten Martinson · Juhan Liivi Elulugu Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Otsustavat mõju avaldas Liivi kujunemisele aasta Virumaal Triigi-Avisepeal: abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna . Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a.
Hinnang Eesti ühiskonnale sotsiaaleetiliselt positsioonilt STSTB, 1. kursus Eestis on mitmeid ühiskondlikke probleeme mis majanduse arengut ja ühiskonna heaolu tagasi hoiavad. Rahvatervis, haridus, tööhõive ja vananev elanikkond on ainult osa probleemsetest valdkondadest, mis ei kao iseenesest vaid vajavad lahendamist. Alkoholism on üks lahendamist vajav sotsiaalprobleem tänapäeva Eestis. Probleemi lahendamisel põrkume aga nii mõnegi sotsiaaleetilise küsimuse otsa. Käesolevas essees käsitlen läbi alkoholismi sallivuse teemat ja püüan leida vastused kahele küsimusele: Kas alkoholisimi ravi peaks olema riigi poolt tasustatud
Toomkiriku juures oli toomkool. 15. Ordud ja kloostrid. Padise ja Kärkna klooster, nende ümber olid põllud, heinamaad, tiigid pidid elama lihtsat elu ja ise end oma tööga ära toitma. Tsistertslaste vahendusel uus käsitööoskus ja põlluharimisviis. Esimesed vesiveskid, kerjusmungaordud. Naisklooster lesk või isiklik kutsumus. Dominiiklased ja frantsisklased suuremad avastused, jutlustamine, rahva vaimulik hooldamine, kohaliku keele oskus, haridus. 16. Haridus Vanal-Liivimaal. Üldharidus puudus, kättesaadav vähestele, kogu hariduselu oli allutatud kirikule, preestritele keeleoskusnõue. Toomkoolid, kloostrikoolid, ladinakoolid ehk linnakoolid. 17. Eesti keelse trükisõna algus. Esimene eesti keelne raamat 1525 Lüübek jumalateenistuse käsiraamat (katekismus) kogu tiraaz hävitati. Esimene osaliselt säilinud raamat 1535 Wanradt-Koelli katekismus. Hans Susi tõlkis osaliselt Uut Testamenti 1547. 18
Vaimuelu Rootsi ajal Liivi sõja järgne Eesti oli usuelus pöördunud tagasi oma juurte juurde. Ka pastorite haridus ja kõlblus jättis palju soovida. Seepärast hakati Rootsi võimu ajal luteri kiriku ülesehitamiseks rohkem rõhku panema. Peagi muutus luteri usk valitsevaks usuks talurahva seas, ka pastorid olid rohkem koolitatud ning olid võimelised pidama jutlust eesti keeles. Samas hakkas rootsi võim agaralt välja juurima eestlaste muinasusku- hävitas hiisi, ehitas ohvrivetele vesiveskid jne. Algas ka eriti agar nõiajaht ja nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks
Essee: Narkosõltuvuse ennetamine Eestis Narkosõltuvuse ennetamise põhieesmärk Eestis on kujundada ühtne narkomaania ennetamise poliitika. Taolise poliitika rakendamise tulemusel väheneb narkootikumide pakkumine ja nõudlus. Toimib ravi ja taastusravi süsteem sõltlastele ning väheneb tarbimisest tulenev kahju nii ühiskonnale kui ka üksikisikule. Narkomaania ennetamise riikliku strateegia on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond koostöös Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja teiste asjaomaste institutsioonidega. Narkomaania ennetamise strateegia koostamisel on arvestatud EL uimastistrateegia eesmärkidega ja samuti on tagatud vastavus EL narkovaldkonna acquis'le. Uus Eesti riiklik strateegia on kavandatud aastani 2012 ning hõlmab kuut valdkonda ennetamine, ravi-rehabilitatsioon, kahjude vähendamine, pakkumise vähendamine, narkootikumid vanglas ja uim...
Peaministri ülesannete seas on ELi küsimuste siseriiklik koordineerimine ja ta kannab vastutust selle efektiivse kulgemise eest. (http://www.valitsus.ee/? id=6033). Riigi majandusest rääkides mõeldakse üldiselt riigieelarvet, maksusid, sisemajanduse koguprodukti (SKP), rahvuslikku koguprodukti (RKP), kaubavahetusest, selle defitsiiti või ülejääki, laenusid-võlgasid, kulusid-tulusid. Riigi majandustegevuse lahutamatuteks osadeks on näiteks ka sellised suunad nagu haridus, teadus, riigikaitse, sotsiaalkindlustus, meditsiin. Turumajanduslikus ühiskonnas, niisuguses, nagu elame meie, toimib majandus üldiselt oma seaduste kohaselt. Valitsuse, seega ka peaministri, ülesandeks on riigi majandusse sekkuda vaid sellisel määral, et ära hoida majanduse isetoimimise tulemusena tekkivate turgu ja ühiskonna sotsiaalset korraldust takistavate nähtuste tekkimist. Loengumaterjalidest saab lugeda, et peamised majanduse ja ühiskonna sotsiaalse
· Ketserid olid väärõpetuste kandjad, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud · Kujunes katoliku kirikule vastanduv kiriklik organisatsioon oma preestrite ja piiskoppidegaInnocentius III kuulutas katarite vastu välja albilaste sõjad (1209-1229) mille käigus rüüstati LõunaPrantsusmaa õitsvad linnad 17) Kuidas oli korraldatud hariduselu linnas? Millist rolli mängis seejuures kirik? · Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid haridus vaimulik, ladina keeles · Ametikoolid ehk abakusekoolid arvutamise ja raamatupidamise õppimine, haridus emakeeles 18) Iseloomustage keskaegse ülikooli ülesehitust. Milline oli ülikooli tähtsus keskaegses ühiskonnas? · Üliõpilased olid nagu õpipoisid ja sellid scolarius, studiosus · Õppejõud olid nagu meistrid magister, doktor, professor · Asjade korraldamiseks määrasid õppejõud dekaanid, ülikool valis rektori
8. Kultuur ( kultuurikapital, professionaalne kultuur) 1925a. Jõuti kultuurikapitali loomiseni, Kultuurikapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid mitmesugustest maksudest, sissetuleks jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Tänu sellele sai teoks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine. Andekamatele määrati riiklikke abirahasid ja suunati neid vajaduse korral välismaale ennast täiendama. 9. Haridus · Koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte, kooskõlastati programmid · Koolireformi teine etapp teostati 1937 lisaks kolmele kooliastmele tekkis nüüd kaks
Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva...
o talurahvas oli vabanenud pärisorjusest, mistõttu ei olnud enam suurt lõhet sakslastest linnarahva ja eestlastest maarahva vahel o toimunud oli rahvuslik liikumine, mis sai jälle juurde hoogu o oli loodud mitmeid seltse nagu Eesti Põllumeest Selts, Üliõpilaste Selts läbi nende tegevuste suurenes eestlaste rahvustunne, need olid aga lõpetanud oma tegevuse venestuspoliitika tõttu o haridus oli muudetud venekeelseks, ei olnud võimalust kõrgharidust eesti keeles saada tekkisid eestikeelsed reakoolid, alamastme koolides õpetatai eesti keeles, loodi esimene eesti erakond, loodi seltse ja ühistuid, Eesti Kirjameest Selts, Eesti Rahva Muuseum, kutselise teatri algus, eest kino ja eesti film) · majanduslikud o tööstuslik pööre kasutusele hakati võtma masinad ja rajama tehaseid (tekstiili- ja masinatööstus)
Formaalharidus Riiklike õppekavadega fikseeritud, eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus, millel on fikseeritud kestvus ja õppekava, mis on astmete ja hinnete tasandite alusel hierarhiliselt struktureeritud, millel on vastuvõtu tingimused ja formaalne registreerimine. Hõivatu Isik, kes - töötab ja saab selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena - töötab pereettevõttes või oma talus otsese tasuta või - ajutiselt ei tööta. Informaalne haridus Informaalne haridus hõlmab igasugust õppimist, nii töö käigus kui vabal ajal perekonna ja sõprade ringis ning ei ole struktureeritud, puuduvad otsesed õpieesmärgid, õppematerjalid ja õppekavad. Pädevus ehk kompetentsus hariduse kontekstis on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute kogum, mis on vajalik tulemuslikuks ja jätkusuutlikuks tegutsemiseks teatud valdkonnas. Pädevused on õpitavad, aga nad ei kujune välja mingi konkreetse aine õpingute tulemusena
Hiina haridussüsteem Hiinas on haridus jaotatud 3 alakruppi: Educational stages in China Age Education Compulsory 18-22 University or college No Senior high school (middle school)
Kosmopolitism Kosmopolitism ─ ideoloogia, mis inimkonna ühtekuuluvuse nimel (sõltumata konkreetsetest tingimustest) mõistab hukka igasuguse rahvuslikkuse ─ maailmakodaniku ideed esindav suundumus, mis peab rahvusi, rahvuskeelt ja -kultuuri väheoluliseks ─ mõtteviis, mille kohaselt ei ole tähtsust isiku rahvusel, usul ega päritolul Kosmopolitismi vastand on natsionalism. Kosmopolitism ei ole kindlapiiriline ideoloogia ega usk, kuid toetab enamasti demokraatlikku globaliseerumist, ühist suhtlemiskeelt, ühisvaluutat, universaalset haridus- ja tervishoiusüsteemi, viisavabadust jne. Kosmopolitismi mõiste pärineb Antiik-Kreekast küünik Diogeeneselt, kes vastas, kui temalt küsiti, kust ta pärit on, et ta on maailmakodanik. Ta elas 5. sajandil enne Kristuse sündmust. Positiivse sisu omistasid kosmopolitismi mõistele stoikud, kes kujuta...
ja eluolu Seisuslik ühiskond Ülemkiht: · Keiser · Senaatoriseisus (ülikud) · Ratsanikuseisus (rikkad ja mõjukad) Alamkiht: · Vabad mehed(käsitöölised, põlluharijad, proletaarid) · Vabakslastud · Orjad Perekond · Patriaarhaalne pere pereisa võimu alla kuulusid naine, alaealised lapsed, abiellumata tütred, pojad oma peredega a kõik kodakondsed. · Naised isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Kasvatus ja haridus · Perekonna ülesanne · Haridusel praktiline ja sõjaline sunnitlus · Enamik poisse (ja ka mõned tüdrukud) käisid koolis · Rikastel koduõpetajad · Avaliku elu tegelaseks harimine: kreeka keel ja kultuur, rooma kirjandus ja ajalugu, kõnekunst + sõjaline ettevalmistus Rooma õigusriik Rooma oli õigusriik, st riigivõimu teostamine pidi olemine kooskõlas õiglusega. Seaduste
KESKMINE BRUTO- JA NETOKUUPALK Eesmärk: Vaadelda keskmise bruto- ja netopalga muutusi viimase nelja aasta jooksul kolmes peamises tegevusvaldkonnas-ehitus,finantsvahendus ja haridus.Hõlmatud on töölepingu, teenistuslepingu ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötajad. Andmed on saadud statistika kodulehelt www.stat.ee. Aasta 2004 2005 2006 2007 Tegevusala Ehitus Finantsv. Haridus Ehitus Finantsv. Haridus Ehitus Finantsv. Haridus Ehitus Finantsv. Haridus
Melgem selle le.. meie koolides pivad tiskasvanud noored: ppurid, kelle jaoks ppimine ei ole phitegevus, kes on esmase hariduse omandanud ning prdunud hiljem koolis ppimise juurde tagasi pdlevad Tg-des ldharidust sotsialiseerumiseks vajalike teadmiste, oskuste ja mistmise htsust osalevad elukestvas ppimises kigis elu jooksul ette vetavates ppetegevustes, eesmrgiga parendada oma teadmisi, oskusi ja kompetentsi neis kujuneb eluharidus - haridus, millega kaasneb oskus tulla toime igapevases suhtlemises erinevates rollides, rajada perekond ja kodu, osaleda hiskonna- ja kultuurielus kujunemisele. Levinud vrarusaamu haridusest... Enamikul (vga paljudel) on vga kindel kujutlus, et haridus on see, mida antakse koolis, ppetund on petaja "t" mtmiseks sobiv hik, petajad petavad ainet (mitte pilasi), petajad annavad tundi ldharidus ongi kogu haridus hinded iseloomustavad pilast vi tema mingeid omadusi.
2003 776 94 4 475,00 4 17.03.2003 27 78 9 916,20 5 18.02.2007 956 55 1 546,20 6 11.10.2005 455 19 5 076,40 4 12.01.2000 722 46 13 603,80 6 18.02.2007 580 53 938,80 6 29.08.2011 4 11 11,30 3 1.05.2003 14 79 3 782,70 4 1.06.2005 9 64 1 822,50 6 1.06.2003 13 20 1 803,60 3 9.09.2008 1104 7 1 669,90 1 Kliendi hinnang kaubale Tegevusvaldkond Asukoht 2 Haridus, teadus Tallinn 5 Haridus, teadus Tallinn 6 Haridus, teadus Tallinn 6 Haridus, teadus Tallinn 6 Haridus, teadus Tallinn 6 Haridus, teadus Tallinn 6 Haridus, teadus Tallinn 5 Haridus, teadus Harjumaa 3 Haridus, teadus Harjumaa 4 Haridus, teadus Harjumaa 7 Haridus, teadus Harjumaa 6 Haridus, teadus Harjumaa 7 Haridus, teadus Harjumaa 6 Haridus, teadus Harjumaa
Püüdke hinnata, mil määral on saavutatud tasakaal ja mil määral on see tasakaalust väljas. Samuti, milliseid eeliseid pakub tasakaalu saavutamine, milliseid probleeme tekitab tasakaalu puudumine või ühe osapoole domineerimine. + Haridusasutuste tegevuse majanduslik kindlustamine on lahus pedagoogilisest juhendamisest ja kontrollist. Maakonnal on kindel roll ka olümpiaadide, tasemetööde, põhikooli lõpueksamite ning gümnaasiumi riigieksamite korraldamises. Kõigi õppeasutuste juhid valitakse avaliku konkursi korras. Olenevalt asutusest ja omandisuhtest on konkursi väljakuulutaja ning valikuprotseduur erinevad. Oluliseks koostöövormiks maavalitsustega on kujunenud maavalitsuste haridus- ja kultuuriosakondade juhtidest koosneva Hariduskorralduse Nõukoja tegevus, kelle kaudu vahendatakse koolikorralduslikku informatsiooni, samuti on nõukoja liikmed olnud kaasatud ekspertidena hariduskorralduslike otsuste/õigusaktide ettevalmistamisse. ...
Ühiskondlikud väärtused. Osad inimesed arvavad et tähtsaim väärtus on raha, teised, et haridus, kolmandad, et rahvaarv.Millised on ühiskondlikud väärtused ja millised on tähtsaimad? Minu arvates on tähtsaim väärtus haridus, sest ilma hariduseta ei suudaks ühiskond mõelda ega korraliult tegutseda. Haridus on tähtis ka noortele, et nad õpiksid selgeks selle, mis aitas edasi vanemaid ühiskonnakihte. Väga tähtsal kohal on ka sõprus, sest kui kõik oleksid vaenulikud ei oleks maailma midagi muud peale sõdade.Sõprus on kõigile oluline,et suureneks rahvaarv ja ka haridus.Nii lasterohkus,haridus,ausus,usklikkus,julgus ja jõukus on kõik sõprusega seotud.Kui mitte kellegil pole mitte ühtegi sõpra ei saa tekkida lapsi.Kui ei teki lapsi ei levi haridus, sest seda pole kellegile õpetada
............................................................................. 4 Sisepoliitika......................................................................................................................... 4 Välispoliitika........................................................................................................................ 5 Majandus............................................................................................................................ 5 Kultuur ja haridus................................................................................................................ 6 Kokkuvõte........................................................................................................................... 7 2 Sissejuhatus India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt
Naise positsioon Vanaaja kultuurides Maailmas on aegade jooksul välja kujunenud mitmeid tsivilisatsioone ja kultuure, igal ühel neist kujunes välja just neile omane maailmavaade ja ühiskonnakorraldus. Niisamuti nagu võime leida sarnasusi ja erinevusi Vanaaja ja tänapäeva vahel, võime neid leida ka võrreldes Vanaaja kultuure omavahel. Ka naise positsioon ja roll ühiskonnas on olnud aegade jooksul erinevates kultuurides isesugune. Vanas -Kreekas oli naise positsioon mehe omast väga erinev. Naistel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus nad kuulusid kogu oma elu isa, abikaasa või mõne muu meessugulase eestkoste alla. Ka Vanas Roomas oli naise õiguslik seisukord põhijoontes sarnane, kuid erinevalt Vana -Kreekast osales naine vähemalt kodus korraldatud õhtusöökidel ja korraldas abikaasaga vastuvisiite. Võrreldes nende kahe kultuuriga oli naiste seisund vanas Egiptuses tunduvalt kõrgem. Seal oli naistel ...
vastanduv kiriklik organisatsioon oma preestrite ja piiskoppidega Innocentius III kuulutas katarite vastu välja albilaste sõjad (1209- 1229) mille käigus rüüstati Lõuna- Prantsusmaa õitsvad linnad · Inkvisitsioon püüdis ketserid õigele teele tagasi tuua, kui see aga ei õnnestunud, siis karistada · Ketserid olid väärõpetuste kandjad, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud · 26.1 · Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid haridus vaimulik, ladina keeles · Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste pojad said alghariduse, haridus emakeeles · Ametikoolid ehk abakusekoolid arvutamise ja raamatupidamise õppimine, haridus emakeeles · Linnakoolidest, kus anti vaimuliku hariduse asemel (või kõrval) ka õigus ja arstiharidust, kujunesid ülikoolid · 26.2 Ülikool oli õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendus: · Üliõpilased olid nagu õpipoisid ja sellid scolarius, studiosus
Palgapoliitika Eestis 2011. aastal toimunud rahvaloendus näitas, et Eesti elanike arv on märkimisväärselt vähenenud. Põhjuseks pole mitte laastav katk, vaid riigi poolt pakutav tööturg ja tasustamine. Majanduskriis jättis sügava jälje ning tööturu taastumine ja pikaajaline tööpuudus sundis inimesi tööotsinguile välismaale. Lahkujateks on olnud nii noored kui vanad, kuid just noorte potentsiaalist midagi muuta tunneb Eesti riik kõige rohkem puudust. Tänase Eesti probleemiks pole ainult tööpuudus, vaid väikesed palgad, suur töökoormus, maksud ja aina kallinevad hinnad. Selline olukord on põhjuseks käesoleval aastal toimunud haridus- ja tervishoiutöötajate streigile, lisaks üha rohkem tuure koguvale poliitilisele kriisile. Palgapoliitika on töötajate tasustamise üldpõhimõtete kogum, mille organisatsioon kehtestab vastavalt oma eesmärkidele ja mis on konkreetsema palgasüsteemi lo...
Hariduse ja teaduse kohta mõtteteri, vanasõnu 1. Haridus suurendab inimese sünnipärast väärtust. ( Horatius ) 2. Ainsad võidud, mida ei kahetseta, on võidud harimatuse üle. (Napoleon) 3. Parim, mida inimene võib teha, on harida iseennast ning arendada oma võimeid, et temast oleks maksimaalselt kasu inimkonnale. (J. Fields) 4. Kasvatus ja haridus on lahutamatud. Pole võimalik kasvatada, edasi andmata teadmisi, kuid iga teadmine mõjub kasvatuslikult. (L.Tolstoi) 5. Laps, keda on haritud ainult koolis, on harimatu laps. (Santayana) 6. Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada. (O.Wilde) 7. Haridus on see, mis pärast koolis õpitu unustamist järele jääb.(A. Einstein) 8. On ime, et uudishimu suudab üle elada formaalse hariduse. (A. Einstein) 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
