Igapäevaelu ENSV-s (1)

Kärdla Ühisgümnaasium
Igapäevaelu ENSV -s
Uurimistöö
Koostanud : Joosep Stomma
XI b klass
21.05.2012
Sissejuhatus
Eesti kuulus Nõukogude Liidu koosseisu peaaegu pool sajandit (1944-1991.a).
Elati võõrvõimu all, kuid kõik unistasid oma riigist ning soovisid saada iseseisvaks.
Eesti suutis iseseisvuse taastada 20. augustil 1991. aastal.
Selleks, et saada rohkem teada igapäevaelu kohta Eesti NSV-s, viisin läbi küsitluse inimeste seas, kes on elanud Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis.
Küsitlesin nelja erinevas vanuses inimest. Küsitluse käigus selgus, kuidas elasid inimesed aastaid tagasi ja millised olid nende võimalused võrreldes tänapäevaga.
Küsitletu 1 ja 2 rääkisid elust ENSV-s 50. ndail ja 60. ndail ning Küsitletu 3 ja 4: 70. ndail ja 80.ndail.

Õppimisvõimalused
Küsitletu 1: Peale keskooli lõpetamist suunas kolhoos õppima tehnikumi . Kooli sisse saamiseks tuli sooritada eksamid ning koolis õppimise maksis kinni kolhoos. Kooliskäigu ajal elati internaatides. Õpitungimused olid head, kuid küsitletule oli meeldejääv see, et sunniviisiliselt aeti komsomoli. Kooli korraldatud laulukooris osalemine oli kohustuslik, kuid jäi ka aega kooliväliseks hobiks, milleks oli pildistamine .
Küsitletu 2: Õppimine oli tasuta ning kõrgkoolides maksti stipendiume, õpilased elasid ühiselamutes mille tasu oli madal. Õpitingimused olid igati head. Kõrgkoolidesse sai eksami alusel ning oli konkurss . Keskkoolis korraldati palju üritusi, enamasti korraldasid neid komsomoli algorganisatsioonid. Huvitegevusringe oli palju.
Küsitletu 3: Koolidesse saamine oli väga lihtne: tuli kirjutada avaldus ning sai sisse ilma konkurssita. Õpilades elasid ühiselamutes. Õpitungimused olid väga meeldivad. Huvitegevusega tegeleda sai palju: sai laulda laulukooris, olid tantsuringid ja muud.
Küsitletu 4: Koolidesse saamine oli väga lihtne. Õpiti üldiselt õpetajatele mitte iseendale . Koolist välja kukkuda oli väga raske. Võimalik oli tegeleda orjenteerumise, võrkpalli, laulmise ja rahvatantsuga. Õpitingimused olid suhteliselt head.

Töö ja töökoht
Küsitletu 1: Tööd otsida polnud vaja, kuna õppima minek oli kolhoosi poolt organiseeritud ning peale lõpetamist sai kohe kolhoosi tööle. Töökohal püsimine oli väga lihtne. Palk oli suhteliselt hea, (umbes 250 rubla ) ning selle palga eest elas väga hästi ära.
Küsitletu 2: Kõrgkooli lõpetades suunati kolmeks aastaks tööle, töökoht oli kindlustatud. Uue töökoha sai valida siis, kui oli 3 aastat sellel töökohal ära olnud kuhu suunati. Vallandati väga harva. Oskustöölise palk oli suhteliselt hea, selle pagaga elas hästi ära, sest kommunaalkulud olid väga väikesed ja transport ei maksnud samutu palju.
Küsitletu 3: Töö leidmine oli väga lihtne ning töökohal püsimine samuti. Palk oli hea,(umbes 500 kr) ning selle palgaga elas väga hästi ära.
Küsitletu 4: Tööd polnud vaja isegi otsida. Kolhoosis oli alati töökoht olemas ning töötuid polnud. Koolivaheajal said ka õpilased kolhoosist tööd. Töökohalt kedagi ei vallandatud. Palka sai piisavalt, aga selle eest osta ikka midagi polnud, sest poed olid tühjad.

Varustatus kaupadega
Küsitletu 1: Poest päris kõike saada ei olnud, (apelsine ja viinereid ei olnud peaaegu üldse), ainult tähtsatel päevadel, (näiteks valimispäeval), oli poest saada viinereid. Oli asju mida sai koguaeg , oli ka asju mida ei saanud kunagi ning mõndasid asju sai ainult tutvustega. Kaubanappuse tõttu kasvatati kodus nii palju asju kui võimalik. Kuna poest kardinaid saada polnud- ehitati kardinad ise harjavartest, traadist, nöörist ja riidest.
Küsitletu 2: Poodides kaupa oli vähe, aga inimesed nälga ei jäänud. Maainimesed kasvatasid ise toiduaineid ja koduloomi. Linnades oli toidubalik piiratud, aga teatud asju oli võimalik saada tutvusteda. Kaubanappuse tõttu ehitati kodus ise muruniidukeid (pesumasina mootorist), saage ja muid asju.
Küsitletu 3: Poest sai peaegu kõike, aga kui poest mdiagi saada ei olnud, siis sai neid tutvustega Tallinnast või kaubalaost. Kaubanappuses saadi asju välismaa sugulastelt. Traktorit saada ei olnud ning see ehitatu vanast Moskvitši mootorist.
Küsitletu 4: Poed olid peaaegu tühjad. Oodati poes saia järgi järjekordades mitu tundi ning siis, kui saiarestid tulid, läks kakluseks. Riideid sai läbi tuttavate. Kasutatud riideid pärandati tuttavatele edasi ,sest neid olid raske saada.

Reisimine , puhkamine ning eluase
Küsitletu 1: Tänu kolhoosile, (ametiühing), sai reisida palju. NSVL piirides reisimine oli vaba ning lisaks sellele suhteliselt odav. Liiduriikidest välja reisimine oli peaaegu võimatu. Eluaseme sai töökoha kaudu, elamistingimused olid head ning kommunaalmaksud olid madalad. Uusi maju väga palju ei ehitatud, enamasti renoveeriti vanu talumajasid.
Küsitletu 2: Reisida ja puhata sai NSVL piirides, välismaale sai turismituusikuid väga harva. Linnadesse ehitati kortereid ning nende järele oli järjekord. Eramaju oli võimalik küll ehitada, kuid enaikel inimestel nii palju raha korraga kuskilt võtta polnud ning seega ehitati mitmepereelamuid.
Küsitletu 3: Reisimisvõimalust väga polnud. Lennupiletid ENVL siseselt olid väga odavad. Korterite hinnad olid väga taskukohased.
Küsitletu 4: Reisida sai läbi kolhoosi ja turismituusikutega. NSVL piiridest välja reisida oli raske. Kolhoosi poolt oli võimalik saada eluasemeid ning saadi ka päranduseks. Korterit saada oli üpriski lihtne, aga uusi maju ehitati vähe.

Kodanikuvabadused
Küsitletu 1: Kodanikuvabadusi ei olnud, kuid ei osatud ka puudust tunda, sest keegi polnud vaba elu näinud ning informatsioon selle kohta ei liikunud. Elu ei olnud meelduv, elati suhteliselt hirmus , sest saadi aru, et süsteem kukub igahetk kokku.
Küsitletu 2: Kodanikuvabadusi ei olnud, aga rahvas sellele väga tähelepanu ei pööranud, sest kõik üritasid kuidagi ära elada. Enamik elanikke ei tundnud nendest puudust, sest igapäevaeluga oli niipalju tegemist.
Küsitletu 3: Kodanikuvabadusi ei olnud. Lihtinimene elas suhteliselt normaalselt, teda ei tülitatud ning inimesed ei osanud paremast elust unistada .
Küsitletu 4: Kodanikuvabadusi polnud. Kellegil polnud õigust midagi öelda. Kui kõrgemal pandi midagi paika, siis nii see asi oligi. Vabadustest ei osanud keegi puudust tunda. Küll hiljem, kui sugulased välismaalt külla tulid, nähti, et välismaal oli elu väga hea.

Hinnang sellele perioodile
Küsitletu 1: Kogu periood oli talutav. Hirmu pole olnud, et kedagi taga ei ole kiusatud. Perioodi üle ei virise, aga uuesti ei tahaks.
Küsitletu 2: Elu oli muretu sellel ajal, tulevik ja töökoht oli kindel. Pension oli hea. Inimestel oli suurem kindlustunne kui praegu.
Küsitletu 3: Ei osanud midagi paremat tahta. Väikestest asjadest oli palju rohkem rõõmu kui tänapäeval ning paremast elust ei osatud unistada.
Küsitletu 4: Lapsepõlv- muretu ja tore. Sellel ajal keegi ei nurisenud, et elu oleks halb olnud. Keegi ei osanud paremast elust palju unistada.
Minu hinnang
Küsitletuid oli väga huvitav kuulata ning teada sai mitmeid uusi asju. Kõige huvitavam oli see, et kui poest teatud kaupa ei saanud, siis läbi tutvuste oli see asi võimalik saada. Kõige parem asi oli see, et haridus oli tasuta ning töökoht oli kindel. Kodanikuvadadusi küll polnud, aga inimesed ei osanud neist puudust tunda. Mind ei üllatanud see, et reisimisvabadust polnud.
Kokkuvõte
Kõik küsitletud olid enamike vastustega suhteliselt ühe meelel . Koolidesse saamine ja töö leidmine oli väga lihtne. Kõik küsitletud olid sellega nõus, et palgad oli piisavalt head, et ära elada. Poodides kaupu oli vähe ning asju mida poodidest ponud võimalik saada, sai läbi tutvuste. Kodus üritati võimalikult palju asju ise kasvatada ning ise ehitati ka kodutarbeid ja masinaid. Kõik küsitletud ütlesid, et kodanikuvabadusi polnud, aga neist ei tuntud ka puudust. Reisida oli võimalik ainult NSVL piirides, liidust väljapoole reisida oli peaaegu võimatu.