Asjaarmastajad võivad oma meelt ja harjumusi muuta päevapealt, sestap ka ametit vahetada. Kui kõik vanemad võtaks oma võsukesed koolist ära ja otsustaks alustada kodukooli teekonda, võiks sellest tulla suur katastroof. Maailmale on vaja tasakaalu ja senikaua kuniks on teisitimõtlejaid, kes oma lapsi traditsioonilise koolihariduse eest hoiavad, peaks kõik ka tasakaalus olema. Seega traditsiooniline haridus ei ole kõigi jaoks, kuid kodukool pole seda ka! Niisamuti mõlemates on omad plussid ja miinused, aga mis juhtub, kui loobuda traditsioonilisest kooliharidusest, ei tea otseselt meist keegi.
"Inimese elu on lõpetamata jääv kool" Inimene õpib sünnist surmani. Iga hetk inimese elus on uus kogemus. Õppida võib erinevatel viisidel: olgu siis kogemuse, kooli või kordamise kaudu. Laps hakkab sünnist alates omandama mitmesuguseid kogemusi. Imik hakkab mõne kuu pärast teadma, kes on tema ema, kuidas küsida süüa või isegi näidata välja enda pahameelt. Võib öelda, et kõige kiirema arengu. Läbibki inimene lapseeas, sest siis peab kohanema väga erinevate elutingimustega. Vanematel on sel perioodil noore inimese arengus vga suur roll. Kui vanemad ja targemad inimesed aitavad kaasa ning julgustavad, siis on õppimine palju lihtsam kui omapäi. Edaspidi hakkab laps omandama uusi kogemusi suheldes teiste inimestega väljaspool oma perekonda. Näiteks lasteaias saab suhtluskogemusi teiste lastega ja algteadmisi teda ümbritsevast kekskonnast nagu pood, linn, loomaaed, tänavaliiklus, mänguväljakud ...
Pythagoras u.570/580- u. 500 e.Kr Sündis Samosel, kuid põgenes küllaltki noorena türann Polykratese võimu alt Lõuna- Itaaliasse Krotonisse, kus rajas ka kooli olles vahepeal teinud 30 aastase rändeelu tõenäoliselt Egiptuse ja Babüloonia radadel ja puutudes kokku tolleaegsete kõrgelt haritud teadlaste ja preestritega. Tema kaasaegsed on kirjeldanud P. kui erakordselt kaunist inimest ja välimuselt olevat ta võrreldav olnud Apolloniga (kreeka valgusjumal). P. pidas ka ise end eriliseks jagades näiteks kõik mõistuslikud olendid kolme kategooriasse: a) jumalad b) inimesed c) Pythagorase sarnased. Väitis end olevat ka jumal Hermese ( tiivuliste sandaalidega saadik, kes toob sõnumeid jumalatelt inimestele) poeg eelmistes eludes ja nüüd lihtsalt mitme ümbersünni abil saanud selles elus Pythagoraseks- uskus hingede rändu, väitis, et hinged keha küljes vangis, kuid inimene võimeline hinge kehast vabastama väga kõlbelise ja askeetliku eluga (hind...
Läbiviidud uurimustöö kokkuvõte. Autor: Pealkiri: Norm ja hälve tavakoolis Kokkuvõte:Tegin väikese uuringu, mille eesmärgiks oli välja selgitada mida tähendab norm ja hälbe tavakoolis õpilaste arvamusel. Uuring (küsimustik) oli jagatud 4 grupiks/blokiks. Küsimustikus oli 16 valikvastust (jah/ei) ja 7 vabavastusega küsimust. Küsitud oli lapse vanus ja sugu ning olid esitatud sellised küsimused, nagu: Millised probleemid valmistavad teile muret koolis, milliste probleemsete lastega olete koolis kokku puutunud,mis mõjutab teie valikut ja käitumist,kas teie või teie sõbrad käivad suitsetamas tunni vaheajal jne. Vastasid tuttavad 11. klassist Valga Vene Gümnaasiumist. Vastanutest oli kokku 27 inimest, nendest 11 tüdrukut ja 16 poissi. Niisiis, tulemustest: 1.) Küsimus ,,millised probleemid valmistavad teile muret koolis"? Üldvastused olid sellised: - haridusega seotud probleemid (poisid: keelega seotud...
Haridus Mõned haridussotsioloogilised uurimisteemad - hariduslik ebavõrdsus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes - hariduse mõju ebavõrdsusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas - koolis toimuvad sotsiaalsed protsessid, õpilaste omavahelised suhted ja suhted õpetajatega, koolivägivald Hariduslik ebavõrdsus Haridusliku ebavõrdsuse mõõtmine
Miks ma vihkan koole, kuid armastan haridust? http://24tundi.ee/miks-ma-vihkan-koole-kuid-armastan-haridust/ Postitatud autori poolt admin, aug 19, 2015 Haridus on meie elus oluline. See voolib meist haritud isiksuse. Kui ma ütlen olla haritud, siis paljud seostaksid seda tubli õppuriga koolis. Mina julgeksin vastu väita ja öelda, et haridus ja tänapäeva koolisüsteem ei sobi kuidagi kokku. Kõiki ei saa mõõta ühe puuga ja see fakt teebki haridussüsteemi ebavõrdseks. “Tarkmees” mäe otsas pani paika ranged reeglid ja mõõtmed haridussüsteemi loomiseks. Süsteem, kus värvilise iseloomuga individuaalidest saab kooli lõpetamisel ühtselt mõistetavad kloonid, kes vastavad ni,i nagu on ette dikteeritud. Ma ei väida, et kool on halb, kuid väidan, et kool piirab hariduse tegelikku olemust.
Õpetaja kui koolimeeskonna liige ja arengu suunaja Tunnete end alaväärsena, vaevatuna, süüdistatuna kõigis ühiskonna pahedes? Siis olete ilmselt õpetaja. -Times Educational Supplement(`Times'i hariduslisa)(1997) Õpetaja on tavaline inimene, kes kuulub kooli nagu iga teinegi inimene oma töökohta. Tavaliselt arvatakse, et õpilaste haridus sõltub eelkõige õpetajatest, nende tegutsemisest ja mõtlemisest, kuid tegelikkuses vastab see ka tõele. Enamasti võetakse koolidesse tööle sellised õpetajad, kellel on paremad oskused ette näidata. Kahjuks aga ei väärtustata õpetaja tööd, sest on selgunud, et õpetamistingimused on aastatega halvenenud. Koolielu mõjub õpetajatele stressitekitavana ning enamasti kogunevad kooliga seotud probleemid just õpetajate õlgadele ning selle tõttu ei saagi nad oma tööst rõõmu tunda
Tänaseni on Eesti koolidesse toonud erinevaid kultuure endise Nõukogude Liidu liikmesriikide rahvaste järeltulijad (venelased, ukrainlased jne.), kuid kaugel pole aeg, mil klassiruumides võib kohata Euroopa Liidu erinevatest liikmesriikidest tulnud lapsi. Vastavalt Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu direktiivile 77/468, peab liikmesriigimaad tagama tööjõu vaba liikumise korras saabunud tööliste lastele hariduse asukohamaal. Mitmekultuuriline haridus toob endaga kaasa suuri muudatusi haridussüsteemis- tähelepanu tuleb pöörata riigikeele õppele, õpetajate (täiend-) koolitustele jt. mitmekultuurilise hariduse õpetamise aspektidele. Kuid Eesti on õnnelikus olukorras erinevalt mõnest teisest riigist, sest me ei pea alustama nullist, vaid saame toetuda varasematele kogemustele- venekeelsete laste õpetamisele. Kuid hoolimata sellest, et meil on olemas väike kogemus õpetada teisest rahvusest
halastades hardalt paluvale emale muutis pühak lapse sugu. Üldiselt oli levinud arvamus, et pojad ühendavad ja tütred lahutavad perekondi. Positiivne on see, et lapse surma puhul leinati võrdselt nii tütart kui poega. Tänapäeval sellist diskrimineerimist täheldada ei saa. Lapse sugu ei määra talle mingeid piiraguid ja vanemad võivad uhked olla nii tütarde kui poegade üle. 5 Haridus Keskaja kasvatus oli eelkõige ja alati perekonnakasvatus. Perekond ands lapsele esimese kõige olulisema moraaliõpetuse ja eeskuju, sageli ka hariduse algelemendid lugemise ja kirjutamise. Tüdrukud ja naised said hariduse põhiliselt kloostrist. Parimates naiskloostrites oli kirjalik kultuur nii arenenud, et mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju. Nende hulgas leidus ka raamatute illustreerijaid, kuid neid ole võimalik kindlaks teha, sest töid ei signeeritud.
Albu Põhikool Transpordist ja majandusharudest Ettekanne Koostaja: Merilin Talimaa Juhendaja: Külli Pesti Albu 2011 TRANSPORT ÕHUTRANSPORT St atistika järgi m o o d u sta b õ h utran s p ort ainult 1, 3 % ko g u m a ail m a tran s p ordi st, s ell e rah alin e v ä ärtu s a g S e et õttu o n kiirs a a d eti st e ja kallihinn ali st e ka u p a d e (v ä äris m et allid, k õrgt e h n ol o o gilis e d s e a d m e d , juv e elid rikn ev ka u p jn e ) tarn e õi g u statud ja ka s uto ov va ata m ata s ell el e, et lennutran s p ordi tariifid o n k õig e k õr Lennutran s p ordi p e a min e e eli s o n ka u b a ko h al etoi m eta mi s e kiiru s. Lis ak s s ell el e pu u duva d õ htura praktilis elt g e o g r a afilis e d piirid. S e e v õi m ald a b...
See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata. Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamine. Iga võimekas noor peab saama kandideerida senisest tunduvalt suuremale stipendiumile, et ka n-ö vaesel Einsteinil ei jääks haridus omandamata. Reaalselt abi vajavad tudengid peavad saama taotleda vajaduspõhist õppetoetust, sedagi senisest suuremas mahus. KES PEAKS HARIDUSE EEST MAKSMA? Ülikoolid võtku tasuta kõik, kes seda väärivad. IRL küsis hiljuti inimeste arvamust läbi üleriigilise küsitluse 43 686 inimest toetas tasuta kõrgharidust. See on kolmveerand kõigist, kes IRLi küsitlusele vastasid. Tasuta kõrgharidus on õigus, sest vaid see tagab kõigile võrdse ligipääsu haridusele
Tänapäeval räägitakse üha enam kaasavast haridusest. See tähendab, et erivajadusega lapsed sobitatakse tavalasteasutustesse. See võimaldab erivajadusega last integreerida ühiskonda. Nad saavad osa tavaelust ning mõningatel juhtudel on tänu sellele nende areng kiirem. Tervetele lastele annab selline sobitus kogemuse suhtlemiseks endast erinevatega. Õpetajal tavalasteasutuses on suhteliselt raske toime tulla erivajadusega lapsega, kui tal puudub eripedagoogiline haridus või ta pole läbinud vastavaid koolitusi. Kuigi kõik lapsed võivad olla ettearvamatud, on erivajadustega laste puhul ootamatu käitumine tõenäolisem. Need teadmised ja oskused, mis aitavad maha rahustada tavalast ei pruugi toimida intellektipuudega lapse puhul. Suured erinevused on ka nende õpetamisel. Lihtsam on sobitada kergema puudega lapsi. Kerge ja mõõduka vaimse alaarenguga, kuulmislangusega, nägemis-ja kõnepuudega lastele on mõeldav sobituskasvatus
Kas võib rääkida vanast heast Rootsi ajast? Rootsi aeg kestis tinglikult 1629-1699, üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivisõda, mille lõppedes jäi Eesti Rootsi võimu alla ning lõpuks Põhjasõda. Rootsiaeg kestis mitukümmend aastat ja see aeg tõi kaasa endaga väga palju muutusi. Rootsi aega meenutatakse, kui vana head Rootsi aega. Kuigi see ,,hea aeg" ei kestnud väga kaua, tõi see kaasa olulise muutuse rahava mentaliteedis. Peale Liivisõda oli Eestimaal paljud linnad sõjast purustatud ja tühjaks jäetud- maa oli laastatud, kuid rahvaarv taastus üllatavalt kiiresti, sest paljud inimesed koloniseeriti Eesti aladele ja lõppenud oli ka sõjategevus, mille tulemusena hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Rootsiaja alguses üritati tulutult vabastada Eesti talupojad pärisorjusest. Sunnismaisusega kaasnenud talupoegade allutamine mõisnikule tegi nad pärisorjadeks, mis toonud sugugi oodatud leevendust Eesti talupoegadele. ...
Haridus Riigieksamid ei peegelda koolis tehtud töö väärtust. Riigieksamite keskmine tulemus näib paljude pingerea tõlgendajate arvates olevat otseses seoses tehtud töö mahuga. Samuti on Eesti nende riikide esireas, kus seos on sotsiaalmajandusliku tausta mõju ja soorituse vahel on väike. See kõk peaks tähendama, et Eesti lapsevanem võib koolivaliku seisukohast üsna muretu olla. Inimestel on enamasti erinev arusaamine sellest, millised on need ,,head väärtused", mille eest kool seisma peaks. Milline võiks välja näha üks väärtuspõhist haridust propageeriv kool? Arvan, et kool, mis lisaks haridusele suudab juurutada arusaama vägivalla ja hoolimatuse letaalsusest ning tolerantsuse heast mõjust meie elukvaliteedile, on rohkem väärt kui ükskõik millise pingerea esimene koht. Kool, mis õpetab olema ühiskonnas aktiivne ja vastutav liige, võiks olla abiks liiklussurmade vähendamises, alkoholismi ja...
inimesed on rikkad, kellel on palju raha? Kus maal on siis piir rikkuse ja vaesuse vahel? Mulle meeldib väga Inglise näitekirjaniku William Shakespeare öeldu: ,,Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." Igaüks saab sellest ütlusest välja lugeda seda, mida ta tahab. Mis on aga Eesti peamiseks rikkuseks? Loodus, vabadus, inimesed kõik see, kuid arvan, et suurimaks rikkuseks oleme ikkagi meie ise, Eesti rahvas. Eelkõige noored, kes on aru saanud kui tähtis on haridus tööturul. Eestlased on töökad ja ettevõtlikud ja seda rõhutatakse palju. Seega pole ime, et suur osa noori lihtsalt lahkub kodumaalt ja suundub laia maailma, et saaks oma haridusele ja teadmistele väärilist tasu, mis paratamatult väljendub numbrites ehk siis rahas. Näiteks meditsiinitöötajad. Eestis makstakse neile nii vähe, kuigi nad on väärt enamat, rääkimata õpetajatest, kes meie lapsi harivad. Ka nemad ei saa oma ametile väärilist tasu
Ühiskonna arenguetapid. NB! Tabel kehtib Lääne ühiskondade kohta Agraarühiskond Industriaal-e. tööstus- Postindustriaal-e. Info-e. teadmusühiskond, ühiskond teenindusühiskond ka postmodernistlik üh. Aeg 5000 a. tagasi-18. saj. 18. saj.-20. saj. II pool 20. saj. lõpp 20. saj. lõpp, 21. saj. algus Primaarne Põllumajandus Tööstus Teenindus Teenindus maj. sektor Oluline Talupojad, põllutöölised Töölisklass Haritud, tehnoloogilise, Laialdase ettevalmistuse tööjõud ...
Carl Robert Jakobson Karl August Hermann Ado Grenzstein (26. juuli 1841 Tartu 19. (23. september 1851- 11. kirjanikunimega Ado märts 1882 Kurgja) jaanuar 1909 Tartu) Piirikivi oli eesti ühiskonnategelane, oli eesti helilooja, (5. veebruar 1849 publitsist, kirjanik ja keeleteadlane ja 20. aprill 1916 pedagoog. entsüklopedist. Lõuna-Prantsusmaa, Menton) oli eesti ajakirjanik ja pedagoog, Tõnis Grenzsteini vend Päritolu Sündis Tartus. Noorpõlv...
5. Kaubandus Kaugkaubandus 1.Teravili peamine Eesti ala ekspordi artikkel. 2.Aadel üle mere kaubelda ei tohi(Müüs hoopis kaupmehele, kes omakorda edasi müüs) 3.Kaubandus Rootsi, Vene ning hansalinnadel Põhja-Euroopa linnadega. Sisekaubandus 1.Sõbrakaubandus: Igal talupojal kindel kaupmees, kellega ta äri ajas. 2.Väikelinnades kaupmeeste arvu ülempiir, leevendamaks kaupmeeste omavahelist konkurentsi. 3.Linnas vene kaupmeeste tegevus keelatud 4.Salakaubandus 6. Kultuur ja Haridus Rootsi aeg : 1.Joachin Jhering esimene eestikeelne aabits, kirikukaristuse süsteem. 2.Hermann Samson- luterliku fundamentalismi silmapaistvaim esindaja 3.Johann Fischer koolimeistrite õpetamiseks asutati Tartu lähedale Piiskopmõisasse õpetajate seminar. 4.Bengt Gottfried Forselius korraldas Johann Fischeri Piiskopmõisas seminaril praktilist tööd Poola aeg: 1.Taastati Katoliku kiriku organisatsioon 2. Jesuiidid : Tartus tegutses jesuiitide gümnaasium ja tõlkide seminar
Samuti on värsketele emadele tagatud emapalk ja -puhkus samas kui liberaalse korraldusega USAs puuduvad tasustatud lapsehoolduspuhkus ja sünnitoetused ja toetusi makstakse ainult lastega peredele kelle sissetulek jääb alla vaesuspiiri ja on teinud vaesustesti. Samas Eesti maksusüsteem ei sarnane eriti sotsiaaldemokraatliku korralduse omaga. Sotsiaaldemokraatliku riigi maksukoormus on kõrge, kuid riigi kodanikud saavad tänu sellele mimeid hüvesid nagu tasuta haridus ja kõrgekvaliteediline arsti abi. Eesti maksusüsteem sarnaneb pigem liberaalse ühiskonnakorralduse omaga, kuna maksud on suhtelised madalad. Selline maksusüsteem on soodne ettevõtetele - nad on ka vabastatud tulumaksu tasumisest kui nad ettevõtte kasumi investeerivad. Eesti pensioni- ja tervisekindlustuse süsteem erineb aga liberaalsest tunduvalt. Liberaalse korraldusega riigis, nt USAs ei ole riik võtnud endale kohustuseks selliste heaoluhüvede
Muistne Egiptus: ajalugu, riik ühiskond, usk, kiri, haridus, teadus, kirjandus, kunst. Muistne Egiptus paiknes Kirde-Aafrikas. Niiluse jõe org sobis põlluharimiseks (pikkus 1000 km, laius 20km) Niiluse delta on jõe haruline suudmeala enne vahemerd. Põlluharimine egiptuses On võimalik tänu Niilusele ja tema üleujutustele. Põllumaa laiendamiseks tegeleti niisutuspõllumajandusega. Selleks rajati šaduffe ehk veetõstukeid. Peamine teravili oder. Koduloomad veised, lambad, sead. 3000 eKr Tekkis ühtne Egiptus kahe väikeriigi asemele
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod. Chlodovech- tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. Tema valitsusajal pandi kirja Saali õigus- oli saali frankide tavaõiguste kogum. Karl Martell- tema valitsemisajal toimus Poitiers lahing, kus araablaste pealetung peatati. Tema valitsemisajal tehti ka sõjavarustuses 2 suurt muudatust: võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, millele toetamine suurendas terariista löögijõudu mitmekordselt. Nii saigi aluse tema valitsemisajal raskeratsavägi, mis püsis pikalt võitmatuna. Kuid kuna kogu selle krempli üleval hoidmine nõudis palju raha, siis leidis Martell lahenduse maise ja taevase sõjaväe liitmises, adnes kõrgemad vaimulikud ametid väejuhtidele. Nii tagas ta alamate ustavuse ...
Johann Voldemar Jansen (sünninimi Jaan Jansen). (1819-1890). Koostajad Laura Helena Soonvald ja Grete Mägi. JOHANN VOLDEMAR JANNSEN v J.V.Jannsen on Eesti ajaloos väga tähtis, ta on Eesti hümni sõnade autor ja tema pani eestlased tundma nagu päris eestlastena ("Häbenegem et me rumalad oleme, aga mitte et me eestlased oleme" - Jannsen). v Ta tegi ka Perno Postimehe ehk Näddalilehe. v Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana-Värdna vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. v Jannseni nimeks oli esijalgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Jannseni hüüdnimi oli Papa Jannsen. v Oma jutukalt ja arukalt emalt pärandas ta elurõõmsa iseloomu, tugeva huumorimeele ja lopsakalt ladusa jutustamisande. v Suure hoolsuse ja andekusega õppides jõudis ta varsti muusikalises hariduses nii kaugele, et ta oli küps pidama köstriametit. HARIDUS v 1838. aastal 19 aastase poisina läksiki Jannsen tööle ...
Mõisted Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude...
Sündinud 31.07.1950 Tallinnas. On Eesti helilooja ja pianist. Eesti Heliloojate Liidu ja Eesti Teatriliidu liige on ta aastast 1977. 2001. aastast on ta Eesti Heliloojate Liidu esimees. Aastast 1991 on Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Aastatel 1970-1973 oli ta ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. Olav Ehala on Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige. Ehalat kutsutakse mitmel pool tema hüüdnimega Olku. Haridus 1969. lõpetas ta Tallinna Muusikakooli. 1974. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Looming Suured menukid tema teostest on pärit filmidest (kirjutanud muusikat ligi 60 filmile; kõige rohkem Priit Pärna filmidele, mis on pälvinud ka rahvusvahelisi auhindu). Kirjutanud veel muusikat erinevatele, ligi 50 näidendile. Suurem osa Noorsooteatrile. Paljud lood kõlanud ka laulupidudel.
Muusikaelu ja haridus Eestis 12.-18. sajandil Eesti rahvalaulu kõrval hakkas alates 12. sajandist Eestis kõlama ka mitmesuguste võõraste kultuuride kunstmuusikat. 13. sajand, kui toimus esimene suurem ristiusustamise laine, jõudis koos Saksa ordu ja katoliku usuga siia ka gregooriuse laul. Gregooriuse laul Rooma katoliku kiriku laul, ühehäälne, laulavad mehed, ladinakeelne, keerulise meloodiaga, vaba rütmiga. Nii linnadesse kui ka maale hakati ehitama kirikuid ja kabeleid ja rahvas pidi hakkama regulaarselt missal käima (esialgu käidi vastutahtmist ja püüti säilitada vana usku ja kombeid). Kirikute juurde hakati rajama kiriku- ja kloostrikoole. Muude ainete hulgas õpetati laulmist ja orelimängu. Alates 13. sajandust levis linnades vaimuliku muusika kõrval ka võõraste maade ilmalik laul ja pillimuusika. Mängiti neid avalikel pidustustel ja laadaplatsidel. Võõraste maade muusikud sattusid Eestisse peamiselt koos kaubalaevadega. Aga 1...
Mite kunagi pole liiga hilja või võimatu õppida Ma olen selle väitega täiesti nõus, sest arvan, et vanus ei ole seotud õppimisega. Peamine on tahtmine, ei ole tähtis mis vanuses inimene hakkab õppima, on tähtis, et ta tõesti tahaks seda ja tunneks vajadust õpimise järele. Kes ei taha õppida, see leiab sada põhjust mitte õppida. Meeldiv on tõdeda, et Eestis haridus on tasuta. Iga inimene, kellel on tahtmine õppida, saab õppida tasuta. Meil on palju ülikooli, on olemas ka rahvaülikoolid. Võimalusi õpida on väga palju. Kellel ei ole aega, võib õppida internetis ka. On palju video-kursusi, mida võib vaadata kodust ka. Motivatsiooniks tuleb pidada ka see, et haridus annab hea töö. Tööandjad tahavad enamasti saada endale spetsialiste, kellel on sobiv haridus. Elu näitab, et haritud inimesed on edukamad kui hariduseta
Aga enda heaolu siin on õige väiksem asjaolu. Suurem määraja selle küsimuse juures on aga see, et kas mingit muud varianti peale kõrghariduse ka on? Minu arvates ei ole. Juba peale keskhariduse omandamist, peab midagi edasi tegema. Siis on variant, kas tulla kõrgkooli või minna tööle. Tööle aga ei pruugi nii kergelt saada, kui loodad või on seal teisi agasid, mida ei tahaks arvestada. Lõpuks on seis üsna nigel, puudub kindla väljaõppega haridus ja senine töö ei pruugi jääda terveks eluks. Midagi on vaja ju edasi teha? Võib minna ka ju kutsekooli, mis on minu arvates aja raiskamine kuna sellisel juhul võiks minna juba peale põhikooli kutsekooli, vastasel juhul ei ole mõttet istuda kolm aastat keskkoolis. Aga kui otsustataksegi õppida kutsekoolis teatud eriala siis tõenäosus, et leiad tööd sel erialal väheneb iga päevaga. Kuna neid inimesi, kes on õppinud sama eriala on juba nii palju. Ring on täis.
Enamus teoseid on tänapäeval saadaval e- raamatuna, mistõttu on raamatud igal hetkel nutiseadmest kättesaadavad. Kirjanduse roll pole ajaloos palju muutunud. Kirjandus on alati olnud viis info edastamiseks ning meelelahutuseks. Muutunud on aga see, kuidas kirjanduse erinevad rollid välja näevad. Info edastamine on tehnoloogia arengu tõttu muutunud järjest kiiremaks, kuid selle roll on jätkuvalt sama mis see oli sadu aastaid tagasi: edastada teavet. Ka haridus pole muud kui info edastamine õpetajalt õpilasele või kirjanikult lugejale. Tänu internetile ja arenenud tehnoloogiale on hariduse omandamine muutunud lihtsamaks, kuna õppetekstid ja isegi ülikoolide kursused on interneti vahendusel kättesaadavad peaaegu igas maailma nurgas. Kirjanduse meelelahutuslik roll on ajas rohkem muutunud. Ajal, mil paljud riigid olid võõrvõimu all ning kehtis tsensuur oli kirjanduse meelelahutuslik roll väiksem, kuid
............................................................................................................... Koolieelsete laste arv Teie peres: 1) 1 2) 2 3) 3 3) üle 4 1. Kes ja mis aitab Teid lapse kasvatamisel? (nummerdage tähtsuse määra järgi: 1 suurim, 8 väikseim). Koolieelne lasteasutus (pedagoogid) Abikaasa nõuanded, abi (mehe või naise) Teie sugulased, lähedased inimesed Raamatud, TV-saated Enda kogemus Haridus Asjatundlike isikute abi, milliste______________________________________________ Muu______________________________________________________________________ 2. Kas on Teil raskusi lapse kasvatamisel? a. Jah, väga sageli b. Jah, osaliselt c. Harva d. Ei ole 3. Mis tekitab Teil raskusi lapse kasvatamisel? a. Aja puudus b. Kogemuse puudumine c. Hariduse ebapiisavus d. Abi puudumine abikaasa, lähedaste sugulaste poolt e
vandikele esitatavatest nõudmistest ja õpetuse kirjeldused. Seitsmeks vooruseks peetakse: usku, armastust, lootust, õiglust, mõõdukust, tugevust ja ettevaatlikust. Seitsmeks surmapatuks aga: kõlblusetust, prassimist, upsakust, viha, laisukust, ihnust ja kadedust. Kristust vaadleti kui pedagoogi ja samal ajal ka kui isa ja kui ka kasvataja käändajat. Kasvatus oli kristuse täiendamine nii õpetajate kui ka õpilaste poolt. Haridus oli tõe selgitamine ja tõlgendamine. 10 Kirikuisade pedagoogika eitas antiikset individualismi ja iseseisvat tahet. Individu- aalsuse käsitlemisel ei olnud rõhk asetatud mitte kasvandiku kujunemise välistele teguritele, vaid vaimse olemuse sisemisele psüholoogilisele kujunemisele. See sisemine mina toetus mõistusele, usule, tahtele ning alandlikkusele. Kristliku hariduse jaoks oli antiikpärandist üle võetud: keel, loogika, õigus, rakendus- teadused ja meditsiin
kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev: 29.10.2009 Üliõpilane: Andres Põder (Allkiri) 2 Annotatsioon Töö eesmärk on välja tuua tänapäeva noorte püüdluste sihid ja neid analüüsida. Seisukohad: Noored püüdlevad rikkuse, kuulsuse, edukuse poole, seejuures on haridus väga tähtis edu saavutamiseks. Materiaalsete väärtuste kõrval on tähtsad ka vaimsed, nagu sõprus, armastus ja perekond. Järeldused: Noorte püüdlused on erinevad, aga kõik ühendab see, et nad tahavad saavutada rahulolu oma eluga. 3 Essee Noorus on inimese elus kõige ilusam aeg. See on esimese armastuse tärkamise, esimeste ootuste ja lootuste täitumise aeg. Samas on noorus aeg, mil kujuneb välja isiksus ja püstitatakse
Zwingli hakkas pidama igal hommikul jumalateenistust, mis algas Piiblist mingi teksti ettelugemsega. Peale selle levitas ta oma vaateid trükisõna kaudu.Ta esitas ka Lutheri seisukohti, kuid ei võtnud tema õpetust tervikuna omaks. 1525. aastal hakati asutama kirikukoole. Kogu reformatsiooni vältel toimus hariduse areng. Kirik oli inimeste eludes väga tähtsal kohal. Kõik teadmised pärinesid kirikust, jumalateenistustest, lauludest jne. Haridus tugines Piiblile. 1 Inglise reformatsiooni iseloomustas selle esimesel etapil 16.sajandil poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. Tugev mõjutus reformatsioonile oli kuningal ja tema perekonnasuhetel. Inglismaa kuningas Henry VIII leidis reformatsioonis võimaluse oma poliitiliste plaanide teostamiseks. Kuna katoliku kirik keeldus kuninga järjekordset abielu
VIII. SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Sa käsid mul vältida rahvahulka, tõmbuda endasse ja rahulduda oma teadvusega," ütled sa, "kuhu jäävad nood teie juhtmõtted, mis käsivad tegevad olla surmani?" Selle jaoks, mida sulle aeg-ajalt näin soovitavat, olen ise tagasi tõmbunud ja välisuksed lukustanud, et saaksin paljudele kasulik olla. Ükski päev ei möödu mul jõude. Võtan öödelt lisa õpingute jaoks. Uneajaks pole ma vaba, uni võidab minu ja mu öistest valvustest väsinud ja kinnikippuvad silmad on suunatud tööle. (2) Olen eemaldunud mitte niipalju inimestest kui asjadest ja eriti omaenda asjadest; ajan järelpõlvede asju. Panen kirja mõndagi, mis neile kasu võiks tuua. Kirjutan tervislikke manitsusi, otsekui kasulike arstimite retsepte, olles kogenud nende tõhusust omaenda haavadel, mis, olgugi veel paranemata, o...
näitab see ainult seda, et riigis on midagi valesti. Väljarändamine toimub siis, kui pole tööd, või elukeskkond pole päris see.. Inimesed tahavad mugavust ja ei viitsi igapäev sõita näiteks Haapsalust Tallinnasse, et seal tööl käia kuid ise elada Haapsalus, seega kui inimestel ei ole umbes 30-40 minuti kaugusel sobivat ja hea palgaga tööd, siis nad lahkuvad. Samas ka, kui noor inimene tuleb Tallinnasse kooli, et hea haridus saada ja midagi saavutada, siis tal pole muud pääsu, kui omandatud haridust realiseerida Tallinnas, sest väikelinnades muutub see järjest võimatumaks. Meile on antud kaks varianti, kas realiseeri õpitut Tallinnas, või sõida minema! Kahjuks ongi meie kõige suurem probleem lahkuvad Eesti noored - noored on need, kes on valmis tegema sammu, et oma elu parandada, vanema põlvkonnaga see mure nii suur ei ole.
Hiljuti saavutatud 5. koht PISA uuringus on selleks väga hea tõestus. Aga kui me oleksime harimatud, kas oleksime veel üldse maailmakaardil. Meie esivanemad on olnud pärisorjad mitmeid sajandeid. Eestlane on pidanud kannatama Venemaa, Rootsi, Taani, Poola ja Saksamaa võimu omal maal. Selle põhjuseks võib lugeda meie harimatust ja seetõttu ei osanud me enda eest seista. Aga alates ärkamisajast oleme saavutanud üha suuremat mõjuvõimu omal maal, sest haridus oli aina kasvamas. Vabadussõjas saavutasime iseseisvuse tänu haritlastele ja nende õigele tegutsemisele. Kas oleksime saanud iseseisvuse, kui meil poleks olnud vene armeest pärit kõrgelt haritud ohvitsere, nagu näiteks Johan Laidoner, Ernst Põdder ja Johan Pitka. Kõik,mis me oma riigi jaoks oleme saavutanud, on tänu eestlase visale õppimisele, et olla haritud. Et säilitada riigi püsimajäämine, on vaja haritud inimesi. Tänapäeva maailmas ei saa riigiasju
Which I consider to be more important: education or upbringing? I can not even define which is more important to say, education or upbringing. For me are both very important. About education: Education is provided by the school, and whose existence will be checked. Education is a prerequisite for personal development, purpose and resources. Education is a purposeful process. Education is a prerequisite for communication, rather than treatment. Educational effects will turn out truthfully, in a problematic choice of situation. Education makes or tries to make the human body from the''normal''bodies, people who see things, think and behave as they should, as is the right fit. General education option will live in society normalises all relatively the same way. About upbringing: The primary prerequisites for the upbringing is love, caring, spirituality, continuity, integrity, justice, forgiveness, trust, dignity. Upbringing is...
Hariduse kaudu taastoodetakse generatsioonide ebavõrdseid võimalusi. Kui vanematel on halvem sotsiaalmajanduslik staatus, vähendab see hiljem lapse võimalusi koolis edukalt toime tulla. Seetõttu on paljudes Euroopa riikides püütud vähendada hariduslikku kihistumist, vältides laste varast selektsiooni ja eelistades ühtluskooli printsiipi. Erineva sotsiaalse taustaga laste ebavõrdset stardipositsiooni saab tasandada, kui kõigile tagatakse kõrgekvaliteediline haridus. Seetõttu pööratakse Põhjamaades tähelepanu juba kooli-eelsele haridusele, et kooli minnes oleks lastel võrdsemad või-malused. Samuti võimaldab see emadel tööle minna, mis omakorda loob lastele võrdsemad võimalused. Seega on lasteaiamaksu tõus, eriti aga lasteaiakohtade puudus väga tõsised hariduspoliitilised küsimused. Seevastu uusliberaalne poliitika mis tähtsustab indiviidi vastutust näeb hariduskulutuste kokkuhoidu üksikisiku vastutuse suurendamises. Miinused
kultuuriruumist. Riiklikus koolisüsteemis venekeelne õpetus säilis, ent 1905.aasta revolutsiooni tulemusena lubati emakeelsete erakoolide rajamine suur samm hariduselus. 1870. alghariduse alal algasid põhjalikud ümberkorraldused kohustuslikuks muutuks vallakool. Sellega seoses tuli rajada hulgaliselt uusi koole. Tekkisid üldained kirjutamine, arvutamine ja maateadus. Tänu sellele said kirjaoskuskoolidest üldhariduskoolid. Nagu mainitud, hakkas levima eestikeelne haridus. Kasutusele võeti hulgaliselt uusi õppevahendeid, s.h geograafilised kaardid, gloobus, arvelaud, seinatahvel. Algkoolide raudvaraks said C. R. Jacobsoni lugemikud. See kõik andis eelduse jätkata õpinguid keskhariduse omandamise suunas, mida üha rohkem ja rohkem eestlasi ka teha püüdis. 1870.aastatel asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis, mis kujunesid 8-klassilisteks õppeasutusteks. Ehk siis väärtustati haridust juba tol ajal nagu tänapäevalgi
Inimene õpib kogu elu Kuulsas Ruja laulus on mainitud ,,Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina..." Sellest järeldub, et nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, ei ole ka inimene iialgi kõike-teadev. Tänapäeva ühiskonna arenev infotehnoloogia, keerukad süsteemid, proaktiivne majanduselu, pidevalt uuenev tehnika ja sellega kaasnev sõnavara lausa nõuavad pidevat juurdeõpet. Käesoleval hetkel on meil hulganisti võimalusi täiendõppeks peale koolide lõpetamist. On erinevid töötubasid, kus arendadada ja täiendada oma teadmisi ning oskusi koos teiste sellest valdkonnast huvitatutega. Ülikoolides on erinevaid täiendõppe kursused, kus saab osaleda loengutel. Töökoha kaudu on võimalik käia oma eriala koolitustel. Täiesti omaette maailm on internetipõhine mõte. Interaktiivse maailma avarustest on võimalik leida vastuseid miljonitele küsimustele, saada infot pea kõige kohta ning lugeda, vaadata ...
Mida saavad hariduselus reaalselt muuta õpilased? Arutluse aluseks võtan gümnaasiumiõpilase ja jagan küsimuse hariduselu muutmises kahte kategooriasse: väiksemaks ja üldisemaks kategooriaks. Väiksemasse gruppi kuuluvad muudatused, mida on võimalus teostada kooli siseses keskkonnas ja üldisemasse gruppi kuuluksid üldstandardite muutused. Suurem võimalus reaalselt muuta koolisisest elu on nendel, kes kuuluvad õpilasomavalitsusse. Näilised on vaid üldised muudatused. Seal on võimalus jagada enda ideid ja näiteks osaleda ürituste organiseerimises. Üldiselt on igal õpilasel võimalus sinna kuulumiseks. Samas volitused, mis on antud selle grupi liikmetele on üsna reglementeeritud kooli poolt, mis omakorda on piiritletud riigi poolt. Seega suuremaid muudatusi keskkooli õpilasel pole võimalik teostada,kui vaid oma kooli heaolu kujundamisel. Kui tekitada veelgi üks grupp, kahe sissejuhatuses loodud grupi vahelele...
Mina haridusliku erivajaduse õpilase õpetajana. Haridus on meie eluteel väga määrava rolliga. Juba imikueast me talletame endale mällu eluks vajalikke termineid ja mida vanemaks,seda rohkem me elult õpime. Sageli aga ei ole lapsed kõik ühesugused. See tuleneb sellest, et osad lapsed sünnivad siia maailma puudega. Nende haridustee, aga sisaldab väga erinevaid etappe ja takistusi. Ka nende õpetamine pole kerge ja on suhteliselt aega nõudev ja sageli ka väga raske. Aga kuidas siis õpetada erivajadusega lapsi? Tänapäeval üha sagedamini suunatakse puudegalapsi tavakooli. Et puudegalaps saaks õppida tavakoolis ja tuleks seal edukalt toime, siis me peaksime esmalt talle selgeks tegema kuidas asjad tavakoolis toimuvad. Samuti tuleks kaasõpilastele selgeks teha, et puudega last tuleks samasugusena võtta nagu teisi kaasõpilasi. Samuti peaks õpetaja tedma lapse seisundist, et mis puudega on täpsemalt tegemist ja kuidas vajadu...
Parem noores eas õppida kui vanas eas kahetseda Täna päeval on haridus ja selle omandamine maailmas väga tähtsal kohal. Selleks, et midagi saavutada ja tulla toime edaspidises elus, peab ennast pidevalt täiendama ning õppimist võtma tõsiselt, sest maailma areng on pidev ja nii peab ka olema meiega. Õppimine ei ole iseenesest raske tegevus - tuleb lihtsalt leida aega ja vältida arvutit ning lihtsalt olemist. Väga paljud on nüüdseks juba ammu kooliaja seljataha jätnud ning üritavad karjääriredelil laineid lüüa. Mõndadel õnnestub ja
Kahekõne 1.Tegemist on saatega Kahekõne, milles osalisteks on Priit Kuusk (saatejuht) ning Jaak Aaviksoo ja Heiki Nabi. 2.Jaak Aaviksoo intervjuu teemaks on haridus. Üldiselt on raske seda teemat kindlalt määratleda, kuna tegemist on saatega, mille kategooria on elu arvamussaade elust. Heiki Nabi räägib intervjuus oma muljetest pärast olümpiahõbeda võitmist. 3.Intervjueeritavat tutvustatakse ja seda tema ametinimetuse ning täisnimega, ehk Jaak Aaviksoo näitel, haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo. Heiki Nabit tutvustatakse kui meest, kes kuu aega tagasi pani meid rõõmust võpatama, võites olümpiahõbeda. 4
aastaselt, koolis käidi 10-12 aastat Sumeri õpetaja Kooli eesotsas seisis ummia, kooli isa Õpetaja funktsioonid abi, nõuanne, ravi, teadmised, mõistus. Pedagoogid rakendasid kehalist karistust iga üleastumise puhul Kokkuvõte Sumeri kool oli küllaltki sünge ja ebasõbralik Palju õpilasi, kes ei täitnud korraldusi Koolis valmistati ette peamiselt kirjutajaid Kirjaoskusega inimesed olid lugupeetud Haridus Egiptuses Koolid templite juures, õpetajateks preestrid Peamised õpilased ülikote pojad, kuid oli ka lihtrahvast. Tüdrukuid haris ema. Kooli mindi 5.aastaselt, kool lõpetati 16.aastaselt. Tänu õppetöö keerukusele olid Egiptuses vaid 2% rahvastikust kirjaoskajad. Haridus oli privileeg see võimaldas ka talupojal saada kirjutajaks või ametnikus. Haridus tagas kindlustatud elujärje ja auväärse ühiskondliku positsiooni.
1. . 2. , . 3. . 4. . 5. . 6. : . 7. , , , , , , , , . 8. . . 9. - . , , . 10. . -, - -, . 11. . 12. - , . 13. . 14. . 15. . 1. Enne kooli läheb laps lasteaeda. 2. Eestis võib saada põhi-, kesk- ja kõrgharidust. 3. Haridus on kättesaadav eesti ja vene keeles. 4. Peamiselt käiakse koolis üheksa aastat. 5. Keskkoolis õpitakse kolma aastat. 6. 12. klassis käsitleme 12 õppeainet. 7. 12. klassis õpilased õpivad matemaatikat, füüsikat, ajalugu, ingliskeelt, bioloogiat, ühiskonda, kirjandust, eesti keelt ja vene keelt. 8. Abituriendid teevad ühe eksami. See on eesti keeles. 9. Gümnasistid teevad valikuliselt tavaliselt 3-4 eksamit. Need on matemaatika, füüsika, keemia, ajalugu. 10
Minu elu kutse Inimese elus üheks tähtsamaks asjaks on haridus ja töökoht. Hariduse saame me kõik koolist ühesuguse, aga töökoha peame me ise valima ja see ei pruugi olla alati lihtne. Mõned inimesed juba teavad, mida nad oma tulevikuga ette võtavad, aga on ka neid kes ei suuda otsustada või ei oska. Inimese tulevik sõltub väga palju temast endast. Kui palju on ta koolis läbi töötatud materjali omandanud ja kas ta oskab ka neid tulevikus kasutada. Kuid tihti on nii, et õpitakse
Püüeldes oma soovide poole Enamus inimesi soovib olla edukas, haritud ja majanduslikult kindlustatud. Inimesele on omane soov olla teistest parem ning saada tunnustust. Eesmärkideni jõudmine sõltub aga sellest, kui palju ollakse valmis selle jaoks vaeva nägema, milliseid piire ületama ning kui palju on õnne. Tänapäeva noortel on soov õppida hästi ja omandada hea haridus, sest sellest sõltub nende tulevik ja töökoha valik. Tänapäeval nõuab suurt pingutust saada hea töökoht ilma kõrghariduseta. Noored on muutunud laisemaks õppimise suhtes. Selle põhjuseks võib olla tehnoloogia areng ja liigne pidutsemine noorte seas. Kuid leidub ka neid, kes on õppetöös väga tublid. Paljud noored püüavad anda endast kõik, et hinded oleks korras. Noored käivad ka olümpiaadidel ja paljudel muudel võistlustel, et näidata oma teadmisi ja oskusi mingis vallas.
7x, palvetatakse ja puudutakse. *Islam lõhenes 7.sajandil, tekkisid sunniidid ja siidid. *Moslemid on kuulsad oma mošeede (pühakojad), minarettide (kuppelkatused), hauakambrite ja kaubatänavate poolest. *Moslemid ei kasuta oma piltide peal elusolendeid, sest need keelas Muhamed ära. *Islamis olid kuulsad Ibn Sina ehk Avieena arst, kelle juures käidi õppimas ning Al-Idrisi, kes oli geograaf ja maailmakaardi koostaja (1154.a). *Koolihariduse valdkonnas oli koraan ülimtõde. Haridus peamiselt meestele. 3. KESKAJA ÜHISKONNAELU JA HARIDUS. *Euroopas oli üldine suhtluskeel keskaja algul ladina keel, sest see oli Lääne-Euroopa põhikool ning see sai ka katoliku kiriku keeleks. *Katoliiklus levis Lääne-Euroopas (keskus oli Rooma), islam levis araabia maades, Põhja- Aafrikas ja Hispaanias (keskus Meka), õigeusk levis Vene, Kreeka ja Türgi aladel (keskus Konstantinoopol) ja omausulised ehk nn paganad levisid venemaa aladel.
Kas 19.saj 40-80 oli Eestis esimene ärkamisaeg? Käsitlen arutluses 19. sajandil esile tõusnud rahvuslust Eestis, Vene impeeriumi koosseisus. Käsitlen teemasid: laulupidu, rahvaluule kogumine, seltsid, ajakirjandus ja haridus. Seltsiliikumine aitas hästi kaasa rahvuslike ideede kiirele levikule. Algselt oli eestlaste jaoks see au küsimus, seltsi astumine oli kui ,,olla sakslane", seepärast olid esimesed seltsingud ka saksa kõrgkihtide hoolduse all, nagu näiteks 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia. Seltsid hakkasid järk-järgult elama omaette elu, need ühendasid rahvast ja korraldasid rahuvuslikke üritusi ja kooskäike. Näitena, 1870. aastal asutatud Eesti Põllumeeste Selts, mis sai oma iseseisvuse ja tegutsemise poolest eeskujuks paljudele analoogilistele edaspidi rajatud seltsidele. 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mis seisis eesti keele edendamise eest, uuele kirjaviisile ülemi...
Ra- päike, Amon- teeba, Horos- taevas, Osiris-viljakus, surm, Seth- viljatu, kõrvetav Tempel Karnaki, Luxori 5) Meso perekond ja eluolu: mehel võis olla mitu naist, naise vara jäi naisele, olid lubatud abieluvälised seksuaalsuhted v.a naisel. Egipt : võis olla aind 1 naine, abieluvälised suhted keelatud, v.a vaaraol. Naise vara jäi naisele 6 ) Egipt : hierogrüüfid, 1 % elanikkonnast oskas kirjutada, papüürus, haridus polnud kättesaadav. Arstiteadus,, päikesekalender, geomeetria novellid ,, sinuge jutustus ,, Meso: kasutusel kiilkiri, laiem levik , matemaatika, astronoomia, kirjandus, kuukalender Sumerid-tsiviliaatsiooni rajajad, ratta kasutuselevõtt, kasutasid piltkirja, meso elanikud Tsikuraat- astmiktempel Kiilkiri-pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga Hammurapi koodeks- Uruk, Ur, Kis- Sumeri linnriigid, tähtsamad Sargon- Akadri riigi looja, muutus Mesos ideaalse valitseja sümboliks