Ristiusu kiriku kujunemine Esimene kristlik kogudus 1.saj pKr. Alates 381 oli ristiusk Rooma riigi usk(katoliiklus) euroopa ristiusustamine oli pikk protsess ja toimus enamasti vallutuste kaudu(va. Iirimaa) kirik muutus hierarhiaga institutsiooniks. Paavst- peapiiskop, kõrgeim vaimulik. Algselt oli piiskop austav üldnimetus. Ajajooksul Rooma tähtsuse tõusuga hakati paavstiks kutsuma ainult sealset piiskoppi. Piiskop- algselt oli koguduse ülevaataja; I Rooma piiskop Apostel Peetrus. Ülesanded: preestrite ametisse pühitsemine Ristitute Altarite pühitsemine Kirikute ja kabelite sisseõnnistamine Preester- tegi kristlaste hingehoiu tööd. (varem). Oli õigus pühitseda amulauda ja jagada teisi sakramente, pidada jutlust. Diakon- vaimulikud, kes abistavad preestreid. Sakramendid- rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Missa- armulaua, -leiva...
KÕRGKESKAEG: 1)valitseb feodaalkorraldus 2)kujuneb lõplikult välja seisuslik kord 3)areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4)tsunftikäsitöö õitseaeg 5)kaubanduse areng 6)algab tsentraliseeritud riikide teke 6)ristiusk 7)rahvastiku kasv HILISKESKAEG: 1)kapitalistliku majanduse teke 2)keskajale omased tunnused asenduvad uusaja omadega 3)feodaalsuhete ja rüütliväe tähtsuse langus 4)100a sõda-Inglise ja Prantsusmaa vahel, Prantsumaa sai oma valdused tagasi INGLISMAA KUNINGAVÕIM: William: kehtestas feodaalsuhted, kõik Inglismaa ülikud, ka kuninga vasallide vasallid pidid talle truudusvande andma Henry II: pani aluse Plantageneti dünastiale, korraldas valitsemist kohtadel ja tugevdas kohtuvõimu, kujunes uus tavaõigus PRANTSUSMAA KUNINGAVÕIM: Philippe II Auguste:kasvatas endale alluva domeeni kolmekordseks, osavate poliitiliste trikkidega ning ka relvajõudu kasutamata murdis kuningas oma vastaste võimu, koolitati välja suur hulk osavaid ...
Allvar Gullstrand Kelly-Krette Kase Elulugu 5.juuni 1862 28. juuli 1930 Rootsi silmaarst ja arstiteadlane sõjaväearsti Pehr Alfred Gullstrandi Sofia poeg Abiellus 1885 Signe Christina Breitholtziga Tütar suri noorelt Haridus ja töö 1880 - 1885 Uppsala Ülikool aasta Viinis, lõpetas 1888 meditsiiniõpingud Stockholmis 1890 sai doktorikraadi, töötas dotsendina 1894 - 1927 oftalmoloogia- ja optikaprofessor Uppsala Ülikoolis, ülikooli esimene oftalmoloogiaprofessor Haridus ja töö 1905 sai Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks 1921 kuulus Nobeli füüsikaauhinna komiteesse, vastuseisu tõttu jäi füüsikaauhind välja andmata Albert Einsteinile. Auhinna sai järgmisel aastal, fotoefekti selgitajana Avastused Uuris 1890. aastast astigmatismi ehk silma sarvkesta või läätse kuju muutust. Täiustas korrigeerivaid läätsi, et kasutada seda pärast katarakti ehk läätsekae silmast eemaldamise operatsiooni Ra...
Arhiiviseadus § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab dokumentide hindamise, arhivaalide kogumise ja säilitamise, neile juurdepääsu võimaldamise, nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest, avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi (edaspidi koos avalik arhiiv) tegevuse alused. § 2. Dokument ja arhivaal (1) Dokument käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (2) Arhivaal on dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse, Ta on osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt. (4) Avaliku ülesande täitmise käigus...
et nad peavad üksteist mõistma. Raamatu tõlkimine vene keelde on Vooglaidu austusavaldus Eesti venekeelsele elanikkonnale. Viimastel aastatel on ilmunud palju raamatuid ja artikleid, mis mõjutasid ühel või teisel viisil mitte ainult eestlaste huve, vaid neid ei avaldatud ka vene keeles. Raamat koosneb 13 peatükist, 465 leheküljest. Peatükkide pealkirjad on väga lihtsad: Inimene, Elu, Keskkond, Ühiskond, Kultuur, Suhtlus, Haridus, Töö, Ärevus jne. Ülo propageerib süsteemset lähenemist igale ülesandele. Ülo on omaks võtnud kõik meie eluvaldkonnad. Ülo kirjutab, et aktiivsus ja julgus on täpselt see, mida meie ühiskond praegu vajab. Esimeses osas käsitletakse moraali. Inimest peetakse indiviidiks. Öeldakse, et kodanik on inimene, kes igati püüab ühiskonda paremaks muuta. Teie asemel teeb seda keegi teine, arvab Vooglaid naiivselt ja infantiilselt.
kaitsevad indiviidi vabadust. · Toetavad proportsionaalset maksusüsteemi, madal tulumaks (lubasid 10%). Proportsionaalne maksusüsteem tähendab seda, et kõik maksavad ühise maksumäära alusel. · Vaba kaubandus. · Riik on halb peremees ning erakapital on kõige parem peremees, ehk nad soosivad erastamist. Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. · Tasuline haridus, aga tuleb finantseerida õppelaenuga. · Riigi kulud võimalikult väiksed. Isamaa ja Res Publica liidu programm: · Kehastab konservatiivset maailmavaadet. Res Publica (M.Laar) on palju liberaalsem, Isamaliit (J.Parts) aga rahvuslik konsrvatiivne. · Inimene kui ühiskonna osa, rõhutavad ühiskonna sidusust, rõhutavad Eesti kultuuri, kristlikku traditsiooni ja rahvuslust. · Pere väärtused: perekond ja lapsed. · Isikuvabadus. · Turumajandus.
See oli ikka veel seesama kristlus, kuid pakkus hoopis teistsugust maailmavaadet ja inimestesse suhtumist. Uue usutunnistuse eesmärgiks oli lähendada inimest jumalale. See usk kuulutas, et kõik inimesed on jumala ees võrdsed. Kas katoliiklus ja reformatsioon olid pigem Eesti vaimuelu arendajad või takistajad? Hariduse seisukohalt olid nii reformatsioon kui ka katoliiklus elu arendajateks. Hariduse ulatus laienes. Katoliikluse puhul oli miinuseks see, et haridus oli võõrkeelne, aga luterluse puhul oli haridus igas riigis emakeeles. Haridus oli paremini kättesaadav ja oli rohkem haritud inimesi. Nii reformatsioon kui ka katoliiklus aitasid hariduse arengule kaasa. Katoliiklus ja reformatsioon andsid kirjanduse arengule palju juurde. Katoliikluse puhul olid arendavaks faktoriks kloostrite raamatukogud. Reformatsiooniga algas ka eesti keelde tõlkimise algus ja eesti kirjakeele kujunemine. Seoses reformatsiooniga tõlgiti piibel eesti keelde.
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Ühiskond on inimeste kooselu vorm, see on süsteemne tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tavaliselt jagatakse ühiskond mitmesugusteks sektoriteks, mis omavahel põimuvad. Kõige suuremad ühiskonna jaotused on avalik ehk ühiskondlik elu ja eraelu. Demokraatlikus riigis ei sekku riik inimese eraellu, ka majanduses peaks riigile jääma eeskätt üldine reguleerimine. Samas ajab nüüdisaegne riik ka haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat, mis mõjutavad iga inimest. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna, mida nimetatakse majanduseks. Ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu- ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused, kes rakendavad seadusi, jagavad ühiskonna rahalisi ja varali...
Fandango Albenize Hispaania tantsud boolero habaneera Religioon Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks Majandus Kiirestion kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv . Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Haridus Hispaania haridus ei ole muude Euroopa riikide omast palju erinev. Nende haridussüsteem on jagatud tasemeteks nagu ka paljudes teistes riikides: lasteaed, algkool, põhikool. Erinevused hariduses võivad põhiliselt olla kohalike keelte õpetamises, kirjanduses jne; samuti teatud õppekavades detsentraliseerimise tõttu. Kliima Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne.
Mida peaksin arvestama tulevase elukutse valikul Tulevase elukutse valikul peaksin ma kindlasti arvestama kolme küsimusega. Kes ma olen? Kuhu ma tahan jõuda? Kuidas ma sinna saan? Kuna neile kolmele küsimuselegi inimese elu toetub.Neile küsimustele võiks ikka vastust teada. Kuna haridus on inimese elus väga tähtis tegur siis seepärast peab eriti teadma vastust küsimusele KUHU MA TAHAN JÕUDA? Ei piisa sellest, kui on põhikool läbi ja on 9 klassi haridus käes, alati on vaja rohkemat . Nüüdisajal on väga raske saada tööd ainult põhikooli haridusega. Ma isegi arvan, et võib väita, et pea 99% tööandjatest peavad haridust tähtsaks.Nt kui Eestis ei ole võimalik töötada on seda ju võimalik teha välismaal, kuid ka seal on omad nõudmised ja neist kõige tähtsam on minuarvates keeleoskus, kuna tööd saab veel paari päevaga ära õpitud, kuid keelega on juba natuke raskem . Karjääriplaneerimine eeldab
Annely Peebo Karl-Tõnis Truup VKHK 2012 Sisukord 1. Elulugu, amet 2. Haridus 3. Saavutused 4. Ooperirollid 5. Pilte.. 6. Konserdid 7. Välislingid 8. Viited Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas) Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Haridus Peebo on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, kus ta õppis koorijuhtimise eriala ja klaverimängu, ning Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga koos Marko Matverega juhtinud 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres" Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre" Giuseppe Verdi "Rigoletto"
Portugallaste keskmine eluiga on 77,7 aastat, meestel 74,43 aastat ja naistel 81,2 aastat. Imikute suremus on 4,98 surmajuhtumit 1000 elussünni kohta. Rahvastiku kasvu määr on 0,275%. Sünni-määrus on 10,45 sündi 1000 rahvastikust. Surma-määrus on 10,62 surma 1000 rahvastikust. Rändesaldo määrus on 3,14 migrant (s) / 1000 rahvastikust. Linnastumine: linnaelanikkond on 59% kogu elanikkonnast. Linnastumise määrus on 1.4% aastas. Portugalis on riiklik haridus tasuta. Tasuta riiklik haridus on kättesaadav kõigile 3-15- aastastele lastele, kuid kuni 6-aastaste õ p p ija te o s a tä h ts u s v a n u s e r ü h m a s (% ) 1 0 0 koolieelne haridus ei ole kohustuslik. 1 0 0 8 0
korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi. Pol id ettekujutus ideaalsest ühiskonnakorraldusest; esitab seisukohti, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe. Parempoolsed: liberalism vabameelsus, esiplaanil indiviid ning tema õigused, riik peaks motiveerima, vaba konkurents. Konservatism alalhoidlik ellusuhtumine, traditsioonidel põhinev, mõõdukad maksud. Vasakpoolsed: sotsialistid üldise võrdsuse saavutamine, tasuta haridus, maksude erinevused klassides. Riik rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Demokraatia kõrgeima võimu kandjaks rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste; põhitunnused: vabad ja õiglased valimised, alternatiivsed teabeallikad, konkurents võimu nimel, seadusandliku täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamatus üksteisest, inimõiguste tagamine. Diktatuur: autoritaarne, totalitaarne.
lihtsalt elavad ükspäev korraga. Aga kui see juba harjumuseks muutub, siis on raske sellest välja tulla, sest sõbrad ootavad sind, vanematel on ükskõik ja äkki oled isegi koolist väljaviskamise äärel. Siis on juba hilja asju ringi teha ja nad peavad kõik järgi õppima ja elu ei olegi enam nii ilus. Ka mina olen selliste juhtumitega kokku puutunud aga ma arvan, et neid ei ole palju. Ma isiklikult arvan, et kõige populaarsem noorte seas on saada hea haridus ja siis vaadata, mis edasi saab. Ka mina valisin selle tee. Vahet ei ole kas sa omandad hariduse kuskil kutsekoolis või lõpetad gümnaasiumi ja lähed ülikooli. Selles mõttes, et haridus on haridus, kui hea hariduse omandatud siis on ka lihtsam oma elu alustada ja saada rikkaks või lihtsalt ära elada nii, et ei ole vaesust ega rikust. Paljudel noortel just poistel on tavaliselt ka plaanis peale kooli lõpetamist ja enne tööleminemist, käia ära sõjaväes. Viimasel ajal on ka
Mina nõustun sellega täielikult. Inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina. Miks siis mitte kogu õppimisprotsessist viimast võtta ja arendada ennast nii palju kui võimalik? Juba põhikoolis endast maksimumi andmine garanteerib sissesaamise korralikku gümnaasiumisse, misläbi pole ülikooli pääseminegi midagi ületamatut. Ja siinkohal tulebki mängu see miljon, sest head ülikoolid pole just odavad. Sellegipoolest see kokkuvõttes igat senti väärt, sest haridus viib elus edasi. Teine hea võimalus raha targalt kasutada on reisimine. Maailmas rändamine avardab tunduvalt silmaringi. Seoses korvpalliga olen juba mõnevõrra välisriike külastanud nind see on mulle ainult head mõju avaldanud. Minu silmis on haridus ja reisimine mingil määral seotud. Kreekas vaatamisväärsusi uurides ei õpi küll arvutama ega paremini noote tundma, ent näiteks geograafia või ajaloo tundides olen mitmel korral äratundmisrõõmu kogenud.
Mitte kõik andekad pole targad, juhul kui nad ei oska ennast õigel ajal õiges kohas sobivalt väljendada. Mõni targutaja võib näida lausa rumal, kui ta haritlasringkonnas teemast täiesti sõltumatu fraasi lausub sellised õpilased kindlasti ei sobi ülikooli parimasse kihti, kuigi neil võib olla mõni hästiarenenud või eriline anne. Valimistel sai kord lubatud, et alates 2012. aastast on kõikidel võimekatel õpilastel ülikooli tasuta haridus avatud selle eest pidavat hoolitsema Eesti Vabariik, kuid tegelikkuses pole see reaalne. Ülikoolidel on vaja raha, millest enamuse saavad nad kätte õpilastelt, kes ise maksavad. Reformi teostamiseks kuluks Jüri Alliku sõnul minimaalselt 58 miljonit lisaeurot, mis kompenseeriks kahju, mida õpilaste rahavoolu lakkamine paratamatult kaasa tooks. Peaministril pole aga neid miljoneid kusagilt võtta ja nii tal muud üle ei jäägi, kui teha ette
Kas Rootis aega võib nimetada "Vanaks heaks Rootsi ajaks?" Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda kui Liivimaa oli Rootsi võimu all. 1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. TALUPOEGADE OLUKORD + Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. - Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati...
Väikegild käsitöögild, koondas eri käsitööharude tsunfte Mustpeade vennaskond sinna kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid, nemad olid ka linna tuletõrjujad. 7. Nimeta vähemalt 3 vaimulikku ordut, kelle kloostrid tegutsesid keskaegses Eestis. Miks tähtsad majanduses, hariduses, sotsiaalses hoolekandes? a) Tsistertslaste ordu Majandus: esimesed vesiveskid, uued põllukultuurid, aiakultuurid, kasvatasid loomi. Haridus: Ei püüelnud suuremale avatusele, range distsipliin. Sotsiaalne hoolekanne: pidid end ise oma tööga toitma, võttis oma ridadesse üksnes aadlikke. b) Dominiiklaste ordu Majandus: tahtsid suuremat avatust, ei omanud suuri maavaldusi. Haridus: pidid oskama kohalikku keelt, suur rõhk haridusele. Sotsiaalne hoolekanne: võtsid vastu linlasi, rahva vaimulik hooldamine c) Frantsisklaste ordu
Christoph Kolumbus ELU PIIRDAATUMID · Sündis enne 31. oktoobrit 1451. aastal Itaalias · Suri 20. mail 1506. aastal Hispaanias PÕLVNEMINE · Tal oli 3 venda: Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta · Isa Domenico Colombo · Ema Susanna Fontanarossa PEREKOND · Abikaasa Filipa Moniz Perestrelo · 2 poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego HARIDUS · Tal oli oma aja kohta omandatud hea haridus. · Oskas mitmeid keeli: näiteks ladina, portugali, hispaania. · Luges palju, olid laialdased teadmised klassikalisest kirjandusest . TÄHTSAMAD TEGEMISED · Kokku tegi 4 reisi · 1. reis 1492 (Ameerika) · 2. reis 1493 (Dominica ja Guadeloupe) · 3. reis 1498 (Trinidad ja Lõuna-Ameerika põhjarannik) · 4. reis 1502 (Kesk-Ameerika rannik) KAASAEGSETE REAKTSIOON · Tema järgi nimetati linnu ja riike näiteks Lõuna-
Noor jälgib pigem popkultuuri ja nende teadmised koosnevad üha suuremas osas massimeediast saadud teabest ja nende ümber kultuuripärandi tähtsus teiseneb ja kahaneb, ehk see, mida tajume on tugevasti seotud sellega, mida teame. Teadmised, oskused ja hoiakud on omavahel lahutamatult seotud. Sellest, millised on inimese väärtushinnagud, sõltub sellest, kuidas ta suhtub haridusse, kultuuri ja kuidas ta oma teadmisi ja oskusi rakendab. Kunagi oli haridus privileeg, tänapäeval on see kättesaadav kõigile. Noored on taibanud, et tihedas konkurentsis peab kõvasti pingutama, et läbi lüüa ja edukas olla. Ehkki eesti noored on orienteeritud õppimisele, ei soovi nad minna sügavuti. Nad on rohkem huvitatud selles, et milline eriala on kõige kasulikum raha teenimiseks. Haridus ja teadmised on noorte jaoks mehhaanilised vahendid, mille abil midagi saavutada. Teadmised oleks justkui olulised ainult
Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu, ning praeguseks on avaldatud mitu heaolu hindavat näitajat – indeksit. Sageli kasutatakse heaolu iseloomustamisel majandusnäitajaid nagu näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP). Majandusnäitajatest ei piisa siiski heaolu mõõtmiseks, kuna need ei sisalda informatsiooni sotsiaalvaldkonna ja keskkonna kohta, nagu näiteks inimeste ajakasutus, haridus, tervis ja elukeskkonna kvaliteet. Seetõttu on tegelikkusele paremini vastava teabe saamiseks peale majandusnäitajate vaja arvesse võtta ka mittemateriaalsed näitajad. Elukvaliteedi näitajad hõlmavad kaheksat valdkonda: tervis, töö- ja pereelu ühiltamine, haridus, kogukond, turvalisus, valitsemine ja kodanikkond, keskkond ning subjektiivne heaolu. Joonis 1. OECD heaolu ja progressi mõõtmise raamistik Inimese heaoluIndividual
jagama paljude ebamääraste kriteeriumide abil, mistõttu kardavad haridustemplid, et riik saab nende üle liiga suure võimu 4. Kõrgharidusreform saab hoo sisse / Mart Laidmets Postimees (2011) 12. juuli, lk. 15 Ülevaade uuest kõrgharidusreformist, uuendustest Eesti kõrgkoolide rahastamisskeemis (a:(mart laidmets) and d:(kõrgharidus)) and t:(Postimees); teemabaas: ISE haridus 2. Mitu arvustust, mis puudutavad Mati Undi lavastust “Vaimude tund” ja mis on ilmunud ajakirjades, leiate? Millist teemabaasi kasutasite? Vastus: kaks 1. Valgemäe, Mardi, 1935- Eesti barokk? / Mardi Valgemäe Vikerkaar (2002) ak. 16, nr. 11/12, nov./dets., lk. 174-176 2. Mati Undi teater revisited / Luule Epner Teater. Muusika. Kino, ISSN 0207-6535. (2009) nr. 1, lk. 15-31 : ill.
ütluse ja tegudega. Islami kunst Domineeriv roll kunstis kuulub arhitektuurile. Hooneid kaunistati rikkaliku ornamentikaga. Muhamed keelas kujutada Allahi loodud elusolendeid ning seetõttu puudub islami kunstis skulptuur ja maal. Teadus Tõelised Islami teadused olid seotud koraaniga, nt. Grammatika uuris koraani lauseehitust. Tadziki teadlane Ibn Sina ehk Avicenna oli kuulus meedik. Marokolane Al-Idrisi koostas 12ndal saj. maailmakaardi, kus olevat ära märgitud ka Eesti. Koolid ja haridus Kirjaoskus oli suhteliselt vähe levinud. Islami hariduse aluseks oli koraan. Enamuste moslemite haridus piirdus koraani koolidega. Islami kesk õppeasutused ja ülikoolid olid medresed. Õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, sunna ja koraan. Kursus ülikoolis kestis 4-6 aastat, üliõpilased said stipendiumid. Medresed olid samal ajal ka raamatukogud ja ühiselamud
HUMANISM maailmavaade, mis hindab isiksust, kaitseb inimväärtust ja isikuvabadust, inimese ja isiksuse vaba arengut. Eesmärk vabastada inimene keskaja kammitsaist. Eeskujud antiikajast. Nimetati taassünniks, sest toimus antiikkultuuri tagasitulek. KIRI antiikva lihtne mõõdupärane GRAAFIKA puulõige, vaselõige, söövitus TRÜKKIPRESS Gutenberg täheladu, Johann Getenberg leiutas trükikunsti. Trükipress ajastu sümbol HARIDUS tänu trükikunstile levis haridus Suur osa teadmisi renessansi kunstist pärineb maalijalt ja arhitektile GIORGIO VASARILT OLME elamud ehitati jaotatud ruumidega, valgusküllasemad, trepid, pargid Keskuseks Firenze. Eeskujuks antiikkunst. Linna tellimused avalikku ruumi. Metseenlus sponsorlus ARHITEKTUUR Peamine ühiskondlik ehitus. Ehitise osade proportsioonid. RUSTIKA jämedalt tahutud kivid. SKULPTUUR Baramante Peetri kiriku arhitektidest Brunellaschi Firenze kirikukuppel Palazzo = palee
Valgevene ja P-Korea turumaj. - müüjad, ostjad vahetavad kaupu, teenuseid vabalt kokkulepitud hindadega; on erafirmad, konkurents, riik sekkub võimalikult vähe, loomariiki moodi; leidub Holland, Singapur segamaj. - kõrvuti era- ja tugev riiklik sektor, riik reguleerib suuremal/vähemal määral (maksud, seadused); leidub Eestis (E Energia, E Air, Muuga Sadam) Valdkonnad, mis ei tooda kasumit on teedeehtus, haridus, ühistransport Turutõke on olukord, kus ei teenita kasumit. Riik sekkub maj. 4 viisil: võib reguleerida teatud kaupade hindu (tollimaks, aktsiis), kvaliteeti (toit, ehitus), kvantiteeti võib tegeleda tootmisega (Estonian Air, E Energia) sotsiaalsetel eesmärkidel rajab riik koole, lasteaedu, raviasutusi jne võib mõjutada majandust maksude (aktsiis), subsiidiumitega (juurdemakse põllumeestele) võib teha rahaülekandeid, väljamakseid vastavalt sots
Mis on eduka majandusliku toimetuleku aluseks tänapäeva Eestis? Eduka majandusliku toimetuleku aluseks on eelkõike kättesaadav ja kokurentsivõimeline haridus.. Mitmete haridusnäitajate poolest on Eesti juba praegu maailma tublimate hulgas. Seda eelist tuleb kasutada ja edasi arendada, sihiks olukord, kus õppimisest on saanud iga Eesti inimese elulaadi osa. Haridusstrateegia projektis mõistetakse hariduse tähendust avaralt: haridus on igaühe õnneliku elu eelduseks ning kultuuri kestlikkuse ja ühiskonna koostoimimise aluseks, samas aitab kaasa riigi majanduse arengule ning arendab meie ühist inimvara. Teel targa ja tegusa ühiskonnani ootab haridusekspertide hinnangul Eesti haridust järgmisel kümnendil viis suurt väljakutset: liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsitluse suunas, õpetaja positsiooni ja maine tõus, õppes osalemise kasv, hariduse tugevam
1976 taasühendati Vietnam 1995 Normaliseeritakse USA ja Vietnami suhted . Ajalugu Kultuur Vietnami kultuur on vanim omasuguste seas Aasias Vaikse ookeani piirkonnas Leiduvad mõned tunnusjooned, mille järgi tuntakse Vietnami: Ao Dai, beetli-areekapalmid ja areekapähklid, bambus, kogukonna ja perekonnaväärtuste austus. Sotsialistlikul ajal mõjutab Vietnami sügavalt valitsuse kontrolli all olev meedia Kultuur Haridus Vietnam on riik, kus hea haridus on väga tähtis Vietnamis on suur riigi poolt kontrollitud koolide, ülikoolide ja kolledzite võrgustik Suur arv avalike koole on jaotatud üle linnade ja külade Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/Vietnam https://www.reisiguru.ee/riik/Vietnam http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/Vie tnam/vietnam_tegevused.php
8) Rahas endas pole midagi halba; aga juhtub, et tal on halvad liitlased. 9) Tõde väänavad need, kellele see talutav pole. 10) Kaugele ei jõua teistest üle käies, vaid teisi edasi viies. 11) Mitte alati ei nõua aeg meilt aru, igavik aga kindlasti. 12) Aeg on kõige suurem uuendaja ja leiutaja. 13) Maailmas on ainult kaks kohta, kus aeg omab suuremat kaalu kui tööneed on kool ja vangla. 14) Armastust, vikerkaart ja aega osta ei saa. 15) Haridus on see, mis jääb alles, kui kõik õpitu on ununenud. 16) Igas teaduses on niipalju tõde, kuipalju seal on matemaatikat. 17) Kõik on suhteline, välja arvatud valguse kiirus. 18) Õpetamine on õppimine. 19) Õnn on nagu tervis kui sa teda ei märka, tähendab ta on olemas. 20) Kõik loomad on võrdsed, kuid mõned loomad on teistest võrdsemad. 21) Inimesed võivad olla õnnelikud vaid tingimusel, et nad ei pea õnne elu eesmärgiks.
Tänapäeval puhkemajandus, vähesel määral nafta ning maksuparadiis Majanduslik abi praeguselt emamaalt Kõrge kirjaoskuse tase ning koolikohustus Riigid : Bahama, Barbados, Jamaica Agraarühiskond = põllumajandusühiskond Tööd tehakse peamiselt käsitsi MAJANDUS : naturaalmajandus, domineerib hankiv sektor POLIITIKA : õiguslik kaitsetus ÜHISKOND : sotsiaalne kihistumine, paikne eluviis, linnastumine on madal HARIDUS : kirjaoskamatus on suur, madal haridustase Industriaalühiskond = tööstusühiskond Tegevusaladeks tööstus, veondus, ehitus Tööd tehakse masinate abil MAJANDUS : töötlev tööstus, tehnika revolutsioon, vähene tegelemine põllumajandusega POLIITIKA : demokraatia areng ÜHISKOND : linnastumine suureneb HARIDUS : haridustaseme tõus , inimeste koolitamine Infoühiskond Vaimsete ja mitteaineliste hüvede tootmine
Noor-Eesti: - vaimne ja kultuuriline liikumine 1905-1915a. - moto:"enam kulturi!enam europalist kulturi! Olgem eestlased,aga saagem eurooplasteks!(Suits 1905). -Eesmärgiks tuua Eesti kirjandusse uusi suundi euroopa kirjandusest. -haridusmetslased-haritlane,kes on saanud formaalse hariduse,kuid kellel kultuurilised huvid täiesti puuduvad, haridus on neile vaid mõnusa elu saavutamise ja karjääri tegemise abinõu. -väljaanded-5 albumit ja ajakirjad. -,,noorte püüded"-üksmeele ja ühistunde puudus on meie rahva needus. Eestis pole leida julgust, ettevõtmist, lootust tulevikku. Üleskasvanud noorsool ei ole tahtmist tegu teha. Keegi ei taha ise vaeva näha. Keegi pole eestlastest kuulnud, euroopale ei ole isegu asja meie kultuuri- rahvust näidata. See mis inimesi kannab ja tõstab on haridus. Sihiks on noort ja julget edendada.
Renessanss · XIV saj muutus maailmavaade · Tähelepanu keskpunkti sattus inimene · Otsiti eeskuju antiikajast · Renessanss taassünd, humanism inimlik · Sai alguse Itaaliast, · XVI saj levis üle kogu Euroopa · Jõukus oli moes. Rajati uhkeid paleesid. · Linna kaunitsamiseks telliti kuntsinkelt maale ja skulptuure. · Haridus oli tähtis · Ei usutud elusse peale surma · Hakati hindama inimese keha ja hingeharmoonilits tervikut · Inimsese nähti looduse osa ja teda käsitati Jumala loomingu tippsaavutusena · Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära aga rõhutatud enam inimsese tühisust · Ideaalseks sai igakülgne õnnelik inimene, kes saab elus hästi hakkama ja kellest on kasu teistelegi · Idealiseeriti antiikunimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi
Portugal Jette Numa Üldiseloomustus Riiginimi: Portugal Pealinn: Lissabon Rahvaarv: 10 531 000 Pindala: 92 391 km² Rahaühik: euro Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Religioon: roomakatoliiklus Teine tase Valitsemisvorm: vabariik Kolmas tase Riigikeel: portugali keel Neljas tase Viies tase Rahvastik Linna ja maa rahvastik Asukoht Portugal on riik Lõuna Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Euroopas Pürenee poolsaare Teine tase lääneosas. Portugal piirneb Kolmas tase idast ja põhjast Hispaaniaga. Neljas tase Tal on pikk merepiir Atlandi ...
Minu perega seotudühiskonnaelu valdkondadega. Minu pere on seotud erinevate valdkondadega : majandus, kultuur, valitsemine, tervishoid ja haridus. Majandusega on seotud väga minu perega. Ema ja isa käivad tööl ja maksavad tulumakse. Veel maksavad nad vee, elekti ja toidu ees. Kui poes käime ja ostame midagi peame selle eest ka maksma. Enamus inimeste elus mängib tähtsat rolli ka kultuur. Igal inimesel on oma hobi. Minu peres on kõikidel omad hobid. Isale, emale ja minule meeldib mängida võrkpalli ja mu vennale meeldib mängida jalkpalli. Haridusega on minu pere seotud nii palju ,et mina ja mu vend mõlemad käime koolis.
See, et suremiste arv ületab sündimiste arvu, tuleneb tihti mitmetsest erinevatest probleemidest näiteks: noored õppivad kaua, karjäär on tihti tähtsam kui perekonna rajamine. Rahvastiku vananemine on praeguses Eestis suur probleem. Üks peamine põhjus on noorte pikk õppimisperiood. Noored, kes tahavad olla tulevikus majanduslikult kindlustatud peavad kaua hariduse omandamise nimel koolis käima. Selle tõttu lükkub pere rajamine edasi ja sageli seda ei juhtugi. Haridus on praeguses majandusolukorras väga tähtsal kohal ja seetõttu ei mõtlegi noored pere rajamise peale. Kõrge haridustase tõstetakse pere tähtsusest tihti ettepoole, mis on oluline põhjus, miks rahvastik vananeb. Haridus on tänapäevases postindustriaalühiskonnas väga tähtis, ning sellega kaasen paratamatult ühiskonna vananemine. Rahvastiku vananemises on suur osa ka kõrgel elueal. Keskmine eluiga on tõusnud viimaste
Keskonnapoliitika ja korraldus Praktiline töö nr 1 Ülesanne 1. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad: *Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ *Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 *Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015–2018 *Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 *Looduskaitse arengukava aastani 2020 *Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 *Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 *Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 * Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ * Transpordi arengukava 2014–2020 *Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu) *Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ *Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020 *Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 *Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 Ülesanne 2. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava Isik/asutus Mõju/huvi Keskkonnaministeerium ...
skaalade pööramine liitmine - kategoriseerida tunnuse nimed korda nr - visual binning (vahemik)' M/N - (bin) tekstina mitte diagrammina vanus - visual binning, recode ülevaade ehk grupid moodustada (19-25; 26-32) (15-24; 25- 34; 35-50) transform- record different output arv - haridus - frequency - sagedus valid percent - vastanute protsent cumulative - kuni järjest summeerib grupid split file - (jagab andmestiku osadeks ) maakond piirkond sag tabel - haridus split maha sag.tabel - kujundamine - järjestamine recode- jagasime gruppideks split file sort cases select - ainult naised, sugu väärtusega 2. use filter- mitte vastanud välja risttabel - % piirkonna ja erakonna suhe põhja-eesti 100% kesk-eesti 100% Histogram - numbrid vahemikesse, (kuni, 0-9; 10-19; 20-30) sektor - pie tulp bin - vahemik
........................................................................................7 3.2 Majanduse nõrgad küljed:............................................................................................8 3.3 Import ja eksport..........................................................................................................8 3.4 Veondus........................................................................................................................8 4. Haridus ja tervishoid..........................................................................................................9 4.1 Haridus.........................................................................................................................9 4.2 Tervishoid..................................................................................................................10 5. Turismi..................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Helena Ajaots EUROTOETUSTE VÄHENEMISE MÕJU EESTILE Essee õppeaines Majanduspoliitika Õppekava TABB Tallinn 2017 Eurotoetuste vähenemise mõju Eestile Aastatel 2014-2020 on Euroopa Liidul on aastateks 2014- 2020 loodud strateegia "Euroopa 2020", millega toetatakse majanduse arengut kõigis liikmesriikides (Tammistu 2016). Alates 2021. aastast muutub eraldatavate toetuste maht, mistõttu väheneb ka Eestile eraldatavate toetuste hulk (Riigikontroll 2017). Tänu eurotoetustele arendatakse põllumajandust, tööhõive- ja sotsiaalvaldkonda, maaelu, merendus- ja kalanduspoliitikat, teadusuuringuid ja innovatsiooni, regionaal- ja linnaarenguid ja pakutakse humanitaarabi (Euroopa Liit 2017). Eurotoetused on abiks paljude vald...
- haridust, mida iseloomustatakse kirjaoskajate osatähtsuse ja koolikohustuse järgimise alusel; - üldist elatustaset, mille indikaator on SKT ühe elaniku kohta. ÜRO arvestuses oli Eesti inimarengu indeksi järgi 2003. aastal 38. kohal. Nüüd aga vaatame, mida näitab viimane Inimarengu aruanne. Inimarengu Aruanne 2007 koosneb neljast peatükist. Esimeses analüüsitakse meie positsiooni inimarengu pingereas, inimarengu komponentidest on põhjalikumalt vaatluse all haridus. Teine peatükk on pühendatud Eesti demokraatia ja kodanikuühiskonna edenemisele, kolmandas on vaatluse all mitte-eestlaste roll ja perspektiivid Eesti ühiskonna osana. Viimane, neljas peatükk käsitleb Eesti majandusarengu väljavaateid, uurides meie majandusstruktuuri võimekust tagada meie järelejõudmine Euroopa edukamatele riikidele. Inimarengu pingereas oleme langenud 44. kohale ( Leedu on 43., Läti 45., Venemaa 67.)
püüdma alati parimat, on sellest noorest kasvanud ka tulevikus hea töötaja ning perekonnainimene, kelle väärtushinnangud on õigel kohal ning kes ei pelga ka raskusi. Ideaalne näide on minu ema, keda ma väga hindan. Tema ema, minu vanaema, kasvatas teda väga rangelt, üritades teda suunata võimalikult õigele teele, et tulevikus oleks palju vähem pettumusi. Mu ema kuulas mu vanaema ning rügas tööd ja nägi vaeva. Hinded olid korras, haridus olemas, tuju oli hea, sõbrad olid olemas ja kõik oli tore. Mu ema on väga tark inimene ning ma hindan väga ka seda, et ta üritab mind suunata õigele teele ning et ta üritab hoiatada mind vigade eest ning üritab kasvatada minus õigeid väärtushinnanguid. Kuid kõigil pole kahjuks sellist õnne ning tutvused ja rahakoti paksus tulevad sageli mängu. Kahjuks mängib raha nii praegu kui ilmselt ka tulevikus elus äärmiselt suurt rolli
konservatoorium *töötas Taani kuninglikus teatris *Taani kuninglik konservatoorium (juhatajana) *reisis Euroopas Saksamaa, Rootsi *1925 tuli tagasi Taani LOOMING *kantaat ,,Kevad Fynis" *2 ooperit ,,Saul ja Taavet", ,,Maskeraad" *progressiivne tonaalsus (pala algab ühes helistikus ja lõpeb teises helistikus) *6 sümfooniat *kammermuusika Aleksander Borodin (1833-1887) *Vene helilooja *Sündis Peterburis *isa Kaukaasia vürst *väga hea haridus (koduõpetajad) *õppis meditsiini (Peterburi Kirurgiline Meditsiini Akadeemia) *töötas professorina (teadustöö) *tema algatas Võimsa Rühma LOOMING *ooper ,,Vürst Igor" ( 17.aastat) *2 sümfooniat *keelpillimuusika (kvartett) *kammermuusika *laulud Nikolai Rimsi-Korsakov (1844-1908) *väga hea haridus *Peterburi Mereväe Kadettide kool *kuulus Võimsasse Rühma *avastas musikaalsuse hiljem *töötas õppejõuna Peterburi Konservatooriumis (õpetas kompositsiooni),
Raha eest saab osta maja, kuid ei saa osta kodu. Pere on armastuse vili, millega kaasneb kodu, kuhu naasta. Tõeline armastus tuleb tunnetest ja kiindumusest kindla isiku vastu, mitte tema maise vara vastu. Minu arvates on armastus üks vähestest maailmas, mis on ainulaadne ja mida on väga raske saavutada. Pere, mis on elu üheks raskeimaks katsumuseks, saavutatakse läbi kogemuste ja raske töö. Elus on palju juhtumeid, kui armastatakse inimese raha, mitte teda ennast. Haridus on teine elu põhitõdedest, mida ei saa rahaga osta, kuid saavutatakse raske tööga. Põhikooli haridus on Eestis kõigile lastele tasuta ning isegi kohustuslik, kuid gümnaasiumisse on raskem saada ning on olemas ka erakoolid, mis õpetavad lapsi raha eest. Ülikooli rahata õppima ei saa, sest alati peab keegi selle eest tasuma. Ka stipendiumi puhul makstakse rahalist toetust. Isegi haridus pole elus täiesti tasuta, sest raamatud ning õpetajad maksavad raha.
vaesematele. 2) ca pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Bismarck 1880ndatel tööõnnetus- ja tervisekindlustus Beveridge aktiivne tööhõivepoliitika: in koolitatakse välja vastavalt tööturule 1) Liberaalne heaoluriigi mudel: investeerib sotspoliitikasse; inimestele ei maksta suuri toetusi; töötajad maksavad võimalikult vähe makse; üritab kaotada takistused vabale konkurentsile; meditsiin ja haridus tasulised. N: USA, GBR 2) Sotsdemokraatlik mudel: kõrged maksud; kõrged toetused; eesmärk: luua võimalikult võrdne ühiskond (regionaalne, sooline, varanduslik jne) N: Põhjamaad, Belgia 3) Korporatiivne mudel: läbi lööb inimene, kes on integreeritud mingisse gruppi (mitte indiviid) N: Pr.maa; Hispaania Astmeline tulumaks kes teeb rohkem, sellelt suuremad maksud, nt põhjamaad
2010. aasta II kvartalis oli see arv aga juba 58,2 tuhat (joonis 1.2). Teine tähtis näitaja on töötute vanus. Eestis on väga suur töötus noorte seas. 15-24 aastased inimesed kannatasid tööpuuduse suurenemisega kõige rohkem. Kui firmal tuleb valida, milliseid inimesi tal vaja on ning milliseid inimesi mitte, siis kahjuks jäävad noored ning kogemustevaesed noored tihtipeale vanematele ning kogemuslikumatele töötajatele alla. Suurt rolli mängib ka kindlasti haridus, mida noored on omandanud. Haridus viib meid ka viimase tähtsa tööpuuduse näitaja poole, milleks on sugu. Püsivalt on meeste tööpuuduse arv suurem naiste tööpuuduse arvust. Tihtipeale valivad noored mehed lihtsama tee oma edasiseks rahateenimiseks. Näiteks noormehed, kes omandasid põhihariduse ning selle järel läksid kutsekooli ehitust õppima, said alguses hea kutsehariduse. Ning kindlasti ka suure palgaline töö
vastu või siis müüa (peamiselt Rootsi). Seda muidugi ainult siis, kui oli viljakas aasta. - Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada. HARIDUS JA USK Tänu Rootsi ajale paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. + Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge
· Luuletaja , kirjanik , ajaloolane . · Esimene naine , kes elatus kirjutamisest . · Erakordselt mitmekülgne haridus (retoorikat, dialektikat, grammatikat, filosoofiat, loodusteadusi ja ka ladina keelt) . · Astus väitluste üles naissoo kaitseks.
parandamiseks. Materiaalsed elamistingimused määrab sissetulek, elamumajandus ja töökoht. Selle kõik saab inimene endale ise luua. Siinkohas on kindlasti tähtsal kohal haridus. Üldine heaolu ning sotsiaalne turvatunne on üks tähtsamaid elukvaliteedi näitajaid. Elukvaliteeti mõjutavad väga paljud tegurid, milleks on töö-ja pereelu, kogukond, turvalisus, keskkond, valitsemine, kodanikkond ja subjektiivsene heaolu. Väga tähtsaks elukvaliteedi osaks on ka haridus. Heaolumajanduse valem tuleneb võimalikult palju head haridust võimalikult paljudele. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas toimub sissetulekute diferentseerumine sõltuvalt haridusest. Mida parem on haridud, seda väiksem oht on olla töötu ja vaene. Heaolu kindlustab neli ressurssi, milleks on loodusvara, majanduslik kopital, inimkaptal ja sotsiaalne kapital. Maailmas toimuvad muutused, riikide majanduslik ning sotsiaalne areng ja globaliseerumine mõjutavad pidevalt heaoluühiskondade
näiteks. Ja ka selleks, et riik ei jääks võlgadesse, tuleb raha koguda maksudest. Mitmed riigi täidetavad ülesanded on põhimõtteliselt võimalik jätta turu majandada ning sellisel juhul maksaksid inimesed konkreetsete kaupade või teenuste kasutamise eest erasektori pakkujale. Selleks võib olla teede või muu infrastruktuuri kasutamine, hariduse omandamine või ka tervishoiuteenus. Näiteks oleks erasektori juhtida tervisehoid, haridus ning sotsiaalkaitse, siis ei jätkuks paljudel resursse, et seda endale lubada. See omakorda tähendaks, et Eesti iive langeks, inimesed ei saaks arstiabi ning paljud ei saaks endale ka haridust lubada. Ilma keskhariduseta on raske tööd leida ja kehtib ka reegel, mida kauem õppida, seda kõrgemat palka on võimalik tulevikus teenida. Seega tasub ära, kui saada endale kõrgem haridus, kuna siin on töötasude erinevus kõrghariduse ja keskhariduse palgasaajate vahel üle 50%
Kristjan Jaak Peterson Nimi_Siia Kool_Siia Sissejuhatus Päritolu Haridus Saavutused Looming Emakeelepäev Päritolu Sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias Kolmas laps peres Suguvõsa ja tema isa olid pärit Viljandimaalt Tema isa oli kirikus kellamees Talupoja päritolu Haridus Riia kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskond Õppis ja õpetas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ning vene keelt Pidas kõige tähtsamaks emakeelt Kirjutas luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis Saavutused Tegutses keeleõpetaja ja kirjanikuna Avaldas Rosenplänteri ajakirjas artikleid eesti keele kohta XIX sajandi esimese poole silmapaistvam lüürik Tõlkis raamatuid Looming
Teisisõnu toon kerge ülevaate kõigest sellest üleüldiselt. 1 Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost Eestis alustati erivajadusega laste õpetamist juba XIX sajandil: kurtide kool asutati 1866. a, pimedate kool 1883. a, esimene asutus vaimupuudega inimestele 1895. a, liikumispuudega laste kool 1920. a, esimesed õpiraskustega laste klassid ja koolid aastatel 19211925. Kliinilise koneraviga alustati 1920. aastatel. Okupatsiooniaastatel oli haridus kattesaadav ainult kerge vaimupuudega lastele (abikoolid), keskmise, raske ja sugava vaimupuudega lapsed saadeti hooldekodudesse ja olid tunnistatud õpetamatuteks. 1990. aastal laienes koolikohustus mõõduka, raske ja sügava vaimu- ja liitpuudega lastele. Alles peale taasiseseisvumist kõrvaldati kõik diskrimineerivad kitsendused ja kehtiva Eesti Vabariigi seadusandluse kohaselt on kõigil lastel õigus voimetekohasele haridusele ja kõikide õppimist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
