probleemidega tegelemine), huumor (ängi põhjused naeruvääristatakse) ja sublimatsioon (instinktiivsed psüühilised jõud suunatakse sporti, meelelahutusse). 10. Need mõned teooriad olid kõige aluseks psühhoanalüüsis valdkonnas. Neid põhimõtteid muudeti juba Sigmund Freudi eluajal tema õpilaste poolt. Tema õpilased arendasid psühhoanalüüsi täpsemini igas veel eraldi psühhoanalüüsi valdkonnas nagu näiteks Carl Gustav Jung, kes arendas analüütilist poolt, Alfred Adler individuaalpsühholoogia, Erik Erikson ego-analüütiline, Erich Fromm sotsio- psühhoanalüütiline jne.
3.mail.2011.aastal ,kus saime osa noore publiku programmist ,,Minu orkester,, . ,,Minu orkester" on programm,mis toimub TallinnEuroopa Kultuuripealinn raames.Millega loodetakse kasvatada Eesti noortes huvi kultuuri vastu.Ning noore publiku programm on mõeldud 1-12.klassi õpilastele,õpetajatele ja lapsevanematele. Estonia kontserdisaalis esinesid Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel.Kontserdil esitati orkestri muusikat ning esitusele tulid : Gustav Mahleri 10.sümfoonia, Eino Tambergi ,,Avafanfaarid" ja Maurice Raveli ,,Daphnis ja Chole" süit nr 2.Lood mis kõlasid kontserdil oli kirjutatud klassikalises stiilis. Helilooja Gustav Mahleri (1860-1911) 10.sümfoonia Kes alpides on käinud, ja mägiojade tulva näinud ja kuulnud õhtupäikeses mäenõlvadel sööva karja igatsevat kellamängu, see teab ,kus see muusika sündis.Looduses on ise võimsam helilooja ja läbi aegade on suur kunst temast jõudu ammutanud.
kultuuri- ja kirjanduselu. G.Suitsu toimetusel ilmus 3 albumit "Kiired" (1901-1902), neljas album ilmus juba nime all "Noor-Eesti" (1905). Rühmituse tekke eeldused: · Rahvusliku ärkamise aeg otsene eestindus baltisaksa kultuurist · IX saj lõpp XX saj vahetus Tartu renessanss; majanduslik iseseisvumine · Urbanisatsioon rahvuslik haritlaskond, intelligentne linnakultuur Juhtivad kirjanduslikud jõud: · Gustav Suits rühmituse initsiaator, esteetiliste sihtmärkide seadja · Friedebert Mihkelson (Tuglas) · Johannes Aavik keeleteadlane, keeleuuendusliikumise algataja · Villem Grünthal (Ridala) · August Kitzberg lõi kaasa rahaasjade ajajana · Bernard Linde tegeles peamiselt kriitikaga Moto: "Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits) Etapid: 1. 1905-1908 tegevuse algus seoses 1905
4.detsembril õnnestus mul külastada minu ühe suure lemmiku Austria dirigendi ja helilooja Gustav Mahleri 150. sünniaastapäevale pühendatud kontserti. Estonia kontserdisaalis toimunud kontserdil esitas Eesti Riikliku Sümfooniaorkester Gustav Mahleri 6. Sümfooniat, kriitikute poolt antud alapealkirjaga traagiline. Mahleri sümfooniaid esitavad mujal maailmas maailmakuulsad orkestrid enamasti täissaalidele. Seekord oli Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdile kogunenud vaevalt poole saalitäie jagu publikut. Põhjus oli arvatavasti Mahleri loomingu keerulisuses ja raskepärasuses, mistõttu olid kontserdil vaid tema muusika tõelised austajad
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte.
Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Oli aastatel 1970-- 1975 Noorsooteatris muusik ja 1975--1991 muusikaala juhataja, aastast 1991 töötab Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Suure Vankri preemia 1997. Ernesaks, Gustav (12.12.1908 24.01.1993) Helilooja ja koorijuht. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja samal aastal ka kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klass). Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ning 1937-1941 konservatooriumis õppejõuna. Osales Teise maailmasõja ajal Eesti Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti Rahvusmeeskoori (RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni
tantsule ja laulule, eelkäijad: koomiline ooper, vodevill (lühikomöödia). Iseloomustab: tantsulisus, meeldejäävad ja lihtsamat sorti laulud, palju tantsunumbreid, tantse esitavad kõik operetitegelased, kasutatakse moes olevaid tantse (19. saj kankaan ja valss). Tüüptegelased: 1) tõelised armastajad 2) koomikutepaar. Esimene operett: kirj Jacques Offenbach ,,Orpheus põrgus". Viini opereti rajaja Johann Strauss ,,Nahkhiir" eeskujuks teistele. Gustav Mahler(1860-1911)- Elulugu- Tsehhis sündinud, vaesest perest, sama andekas kui Mozart, 8.a mängis tänaval pilli, 10.a sõitis Viini, alustas muusikaõpinguid, lõpetanud Viini Konservatooriumi, temast sai Viini õukonna Ooperiteatri direktor, kunstiline juht ja peadirigent. Väga nõudliku iseloomuga ja edu oli kõige tähtsam. 1907-1911 elas Ameerikas, 3 kuud pärast Viini saabumist suri Viinis südamehaigusesse Looming- 8 sümfooniat
§27 Balti erikord, aadlimatriklid, Roseni deklaratsioon Balti erikord Peeter I andis Balti aadlikele rohkem õigusi. Jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus. Alles jäi Luteriusk. Säilis saksakeelne asjaajamine. Tollipiir jäi alles. Ametisse jäid kindralkubernerid Vene keskvalitsus määras. Toimus restitutsioon e. Rootsi ajal riigistatud mõisate tagasi andmine endistele omanikele. Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Roseni deklaratsioon 1739 seletuskiri siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis temaga kõike teha. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse. §28 Browne positiivse määrused 1765, asehalduskord Kaitse...
See tassibki peremehele varandust kokku, kuid siis paneb talu põlema, kägistab peremehe ja lõpuks kaob vanakurjaga, kes on ahne taluniku hinge järele tulnud. E. Tubina looming on zanritelt väga mitmekesine, silmapaistvamad teosed kuuluvad lavamuusika ja orkestrimuusika valdkonda (10 sümfooniat), ta on Heino Elleri üks andekamaid õpilasi, kes 1944 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi, kuhu ta jäigi. Sümfooniatest on tuntuim tema 5. sümfoonia. Gustav Ernesaks (1908-1993) Helilooja ja koorijuht. Eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Rahvas kutsus teda Laulutaadiks. G. Ernesaks lõpetas Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja kompositsiooni erialal. Peale lõpetamist töötas muusikaõpetajana Tallinnas ning oli Tallinna Konservatooriumi dirigeerimise õppejõud. Tema tuntumad õpilased on: O.Oja, T. Loitme, K. Areng, E. Klas jt. 1944
ja lainete. Mu armuke, Mu kullake läks üle vee ja lainete! Mu armuke, Mu kullake on üle vee ja lainete! Silm kaugele käib üle vee, käib üle vee ja lainete. Ei laineke ei kõnele mul üle vee ja lainete. Siin laineke, seal laineke: kuuld üle vee ja lainete. Gustav Suits Ma sõuan merel Ma sõuan merel ja sõuan, üht saart mina otsin seal. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere peal. Mõnd saart on määratud meres, mõnd sadamat vilusat. Oma saart aga mina ei leia, oma unistust ilusat. Ma sõuan merel ja hõljun ja lained need hõljuvad ka. Kõrgel kiiguvad liiguvad pilved, - Oma saart aga otsin ma. Ernst Enno Ei tea Kord oli, kord, ei tea,
Eesti elu 1940ndatel Üldine elu 1940ndal • 1. september 1939 – algas II maailmasõda • 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik ja kultuuriline ar...
Siuru Siuru moto on ,,loomise rõõm-see olgu meie ainus tõukejõud." (Fr. Tuglas). Siuru jätkas Noor- Eesti uusromantilist suunda, taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Siurulased rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Looming väljendab isiklikke tundeid ja elamusi. Siuru pöördub oma luulega lihtinimese tunnete, maiste rõõmude ja ihade poole. 17.mai 1917 registreeriti ametlikult kirjanduslik sõpruskond, kelle perekonnanimede esitähed moodustasid sõna Gustav.(Gailit(Ge), Under(Printsess), Semper, Tuglas(Felix), Adson(Paaz), Visnapuu(Vürst)). Siuru luuletajad on emotsionaalsed. Proosasse tuleb koos nendega katastroofipilte ja fantastikat. Pilkav suhtumine tõusikutesse. Avalikud esinemised ja sagedased skandaalid. Luuletasid lilledest ja armastusest ajal, mil oli sõda. Rühma esimene suurem ettevõtmine oli album. Esimene album võeti väga hästi vastu. Teine ja kolmas album ei tekitanud enam põnevust ning märkamatult sai Siuru kevadest sügis
20. Sajandi Muusika Table of Contents Sissejuhatus.............................................................................3 Hilisromantism.......................................................................... 4 Gustav Mahler (1860 - 1911)............................................................4 Richard Strauss (1864 - 1949)..........................................................5 Impressionism..........................................................................6 Claude Debussy (1862 - 1918)..........................................................6 Ekspressionism.........................................................................7 Arnold Schönberg (1874 - 1951)..........................
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie
Orgaaniline kosmeetika jaguneb turul kolmeks: 1. „100% orgaaniline“ – sisaldab vaid orgaanilisi aineid; 2. „orgaaniline“ – koosneb 95% orgaanilistest ainetest; 3. „valmistatud orgaaniliste ainetega“ – koosneb 75% orgaanilistest ainetest. (Begoun, Kosmeetika Politsei teaduslik arvamus orgaanilisest kosmeetikas) 12 2 UURIMUS 2.1 Metoodika 2.1.1 Õpilaste küsitlus Küsitlus viidi läbi kirjalikul teel Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumis õppivate tütarlaste seas juhuvalimi alusel, teemal „Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumi õpilaste teadlikkus meigitoodete koostisest ja mõjust nahale“ (vt. Lisa 1). Ankeetküsitlus toimus 06.05.2013-24.05.2013 vahemikus ja viidi läbi 11.D klassi õpilase Regina Siniorg poolt. Küsimustikus taheti teada saada, kui palju teavad õpilased kosmeetikatoodetes sisalduvaid aineid ja nende kahjulikest mõjudest nahale. Vastamine toimus anonüümselt. 2.1
Dmitri Sostakovits 1906-1975 Ülemaailmse kuulsusega vene helilooja. 20.sajandi suurimaid sümfoniste. Oxfordi ülikooli muusikadoktori diplom. 1954 rahvusvaheline rahupreemia. 7 Muusikat loonud väga paljudes zanrites: 15 sümfooniat, klaverilooming (ise ka väljapaistev pianist) - sonaate, kontserte, 24 prelüüdi ja fuugat, kammermuusikat - 15 keelpillikvartetti, koorimuusikat Gustav Ernesaksale pühendas poeemi Ustavus, oopereid - tugevaim Ekaterina Izmailova. Sostakovitsit peetakse filmimuusika rajajaks, muusika ca 40 filmile (Hamlet, Noor kaardivägi, Kiin). Astus 13-aastaselt Peterburi konservatooriumi, lõpetas pianisti ja komponistina. Kaalukam osa Sostakovitsi loomingus on tema 15 sümfooniat. Mitteprofessionaalsele kuulajale on Sostakovitsi sümfooniline muusika tavaliselt arusaamatu. See on teravakõlaline, harjumatute pingeliste kooskõlade ja
Rudolf Tobias (1873 1918) · Helilooja, organist, koori ja orkestridirigent, muusikapedagoog ja kriitik · Oratoorium ''Joonase lähetamine''; ''Julius Caesar'', ''Johannes Damaskusest'', ''Sest ilmaneitsist ilusast'', ''Eks teie tea'', ''Varas'' · Uued zanrid: avamäng, keelpillikvartett, kantaat, klaverikontsert, oratoorium. 50kroonisel. · Eesti esimene sümfooniline avamäng ''Julius Caesar'' 1896 Artur Kapp (1878 1952) · Helilooja, organist, dirigent, õppejõud (kompositsioon) · ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine; ekspression...
Kunstiteose põhjalik analüüs 1. Faktiline materjal Autor: Gustav Klimpt Valmimisaasta: Alustas 1908.aastal, kuid muutis hiljem 1915./1916. aastatel Teose pealkiri: Ingliskeeles ’’Death and Life’’, eesti keeles ’’Surm ja Elu’’ ning saksa keeles ’’Tod und Leben’’ Materjal ja tehnika: Tegemist on õlimaaliga lõuendil Suurus: 178 x 198 cm Asukoht: Viini Leopoldi Kunstimuuseumis (Austria) Vool: Juugend ehk Art Noveau Žanr: Allegooriline maal 2. Sisuline analüüs
tunnetuses 4) Viljelesid romantilist laadi luulet 5) Järgisid klassikalisi luule traditsioone 6) Sisemise tõe väljendamine 7) Individuaalsus Ajaluule - ühiskondlike probleemide käsitlus (Alle, Barbarus, Kärner; Semper, Under, Visnapuu, Adson). Teemad : ühiskonnakriitika, tööteema, filosoofiline luule, inimmõistuse ülistamine, sõjavastane hoiak, vaesus, ühiskondlik ebavõrdsus, sotsiaalsed probleemid. 3) Gustav Suitsu elu ja looming Gustav Suits 1883-1956. Sündis 30. novembril Tartumaal, võnnu vallas, koolmeistri peres. õppis Tartu Kroonu Gümnaasiumis 1894-1906. Valdas palju keeli (saksa, vene, prantsuse, soome, kreeka). Andis saksa ja prantsuse keele tunde. 1899 debüüt luuletusega "Vesiroos". Lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Õppis TÜ-s. kirjanduslugu ja esteetikat, lisaainetena soome keelt ja folkloori. Täiendas end Helsingi Ülikoolis. Esimene luulekogu 1905 Soomes "Elu tuli"
1) Perekond 2) Noorpõlv 3) Esimene maailmasõda 4) Õllekeldriputs 5) Hitleri eraelu 6) Hitleri surm 8) Hitleri võimuletulek Perekond Adolf Hitler sündis 20 aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem- Ausria väikelinnas. Adolfi isa oli Alois Hitler kes oli tolliametnik, ema Klara Hitler. Alois Hitleril oli väga palju armukesi, kui kõik nendest surid üsnapea. Hilleri perekonnas oli kokku 6 last, Gustav sündis 17. mail 1885. 25. mail 1886 sündis tütar Ida. 1887. aasta talvel surid Gustav ja Ida mõlemad difteeriasse. 1889 20. aprillil sündis poeg Adolf, 1892 juunis poeg Otto kes suri paarpäeva hiljem. 1894 24 märts sündis poeg Edmund, kes 1900 28 veebruar suri leetrisse. 1896 21 januar sündis tütar Paula. Kuuest lapsest kaks jäi elama, Adolf ja Paula. Noorpõlv Hitler hakkas 1903 saama toitjakaotuspensionit
- tema looming on žanritelt mitmekesine (mitmekesine teose liikide poolest) ja mõjub rahvuslikuna (rahvuslik helilooja); - põnev instrumentide valik (kontrabassist balalaikani); - tema sulest on ilmunud eesti esimene ballett „Kratt“ 1939/1940 (kirjutatud rahvaviisidele) ja 10 sümfooniat, mis moodustavad eesti muusikavaramu väärtuslikuima osa (kõige rohkem eesti heliloojatest!). 2. Gustav Ernesaks – millal elas, tegevusvaldkonnad; looming: loomingu iseloomustus, 3 näidet! Gustav Ernesaks (laulutaat ja laulupidude grand old man) elas aastatel 1908-1993. Ta oli koorijuht, helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja ning RAM-i asutaja (tänane Rahvusmeeskoor). Gustav Ernesaksa loomingus on üle 300 koorilaulu, soololaule, lastelaule. Kõlapilt romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud
Üldiseid arengujooni 1. 20.saj peamised muusikavoolud olid hilisromantism, ekspressionism, impressionism, neoklassitsism ja avangardism. Koolkondadeks uusviini ja rahvusromantilised koolkonnad. 2. 20.saj muusikakultuur erineb eelnenud ajastute omast stiilide rohkuse ja mitmekesisuse poolest. Hilisromantism 3. Hilisromantism oli eriti võimas Saksamaal ja Austrias. 4. Selle muusikastiili tähtsamad heliloojad on Johannes Brahms, Richard Wagner, Richard Strauss ja Gustav Mahler. 5. G. Mahler kirjutas sümfooniaid ja orkestrisaatega laulutsükleid. 6. G. Mahleri kuulsaim sümfoonia on 1907. aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Juba oma ettekandekoosseisult on teos monumentaalne: 5- kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks. Esimese osa sõnade aluseks on katoliku
looming unikaalne ristlõige. Elamud Austrias, Vienna linnas. PETER BEHRENS AEG Turbine Factory. Berliinis. Behrens’i majas olev muusika tuba. Behrens’i disainitud tööstuslik kell AEG’is. AUBREY BEARDSLEY Illustratsioon O.Wilde’i’’Salom’’le ’’Excalibur järves’’ ’’Tantsija Reward’’ GUSTAV KLIMT ’’Suudlus’’ õli lõuendil ’’Kevadine sulamine’’ Adele Blaoch-Bauer I portree
(6000). Kasutas seda kõike oma loomingus(polüfoonilised töötlused ja muud). Mõned ta lood olid isegi 8- häälsed. Looming umbes 1000 laulu(väikesed koraali ja rahvaviisi seaded; humoristlikud laulud. Lõi esimese Eesti reekviemi: 8-osaline "Reekwiem"(1927***1929). Rahvapärased laulud: "Ai siga link link" "Ma kõndisin vainul". Originaalsed tema lood: "Hällilaul" "Nõmmelill" "Talvine õhtu"(V. G. Ridala). Kirj. Lühikokkuvõte 10 eesti helilooja loomingust : Heino Eller, Eduard Tubin, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt, Erki-Sven Tüür, Urmas Sisask, Raimo Kangro, Lepo Sumera, Toivo Tulev, Helena Tulve, Ester Mägi Heino Eller (1887-1970) oli Tobiase õpilane. Asus õppima Peterburi konservatooriumis viiuli eriala, aga lõpetas hoopis heliloojana.Rahvalike traditsioonide kujundaja eesti instrumentaalmuusikas. Iseloomulik on keelpillide kõlavärvid, õhulisus, nüansirikkus, viimistletud detailid. Helikeel on lüüriline, tasakaalukalt jutustav
EESTI KIRJANDUS: REALISM Üldiseloomustus Saab alguse 19. saj viimasel aastakümnel. Hilistekkeline Naturalismi mõjud. On nimetatud kriitliseks realismiks (ebaõiglust rõhutav hoiak) Ajalehtede suur tiraas kindlustas ilukirjanduse leviku. Anti välja ka tõlkekirjandust. Põhiliselt eepilistes, jutustavates zanrites (proosaeepika: jutustused novellid romaanid) Tekib põhjalikum arutlus kirjanduse ülekriitika Esimene realistlik romaan J. Järve ,,Vallimäe neitsi" Eduard Vilde Esimene jutt ,,Kurjal teel" krimijutt Peterburi elust teine jutt ,,Musta mantliga mees" põnevusromaan kolmas jutt ,,Põletatud peigmehed" Töötab ,,Virulase" toimetuses. (Ka Juhan Liiv on seal tööl) Ajakirjanik 20a. (Tallinn, Tartu Postimees, jälle Tallinnas ja Riias) Kirjutas sellel ajal järjejutte. Esimene kutseline literaat eestis. Kümne aastaga kirjutab 15 raamatut ...
Gustav Suitsu elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-
Kontserdipäevik ,,Gustav Adolfi kooli saladus" Henry Lehts Õpetaja: Malle Veske Kuressaare 2017 Sissejuhatus Mina külastasin 6. novembril 2016 Gustav Adolfi Gümnaasiumi 385. aastapäeva tähistamiseks loodud rokkooperit "Gustav Adolfi kooli saladus", mis toimus Nordea Kontserdimajas. Heliloojaks ning muusikaliseks juhiks oli Siim Aimla, kes juhatas ka orkestrit, lavastajaks oli Mari-Liis Pruul ning ajalooülevaatelise libreto kirjutas Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalooõpetaja Jaak Juske. Laval laulsid ja tegid muusikat Gustav Adolfi Muusikakooli õpetajadest koosnev bänd, segakoor, kelle juhendajateks olid Merle Ilus ja
Paulig OY Gustav Paulig Ab Oy Gustav Paulig Ab on osa Paulig- konsernia, ja sen toimitilat ovat Helsingin Vuosaaressa. Vuonna 1876 perustettu Paulig on edelleen perheyritys. Oy Gustav Paulig Ab:n toimialat ovat kahvintuotanto sekä kahvi- ja kaakaojuomatuotteiden myynti. Paahtimotoimintaa Paulig on harjoittanut vuodesta 1904. Oy Gustav Paulig Ab:n visio on olla johtava kahvipaahtimo valituilla markkinoilla. Suomen johtava kahvinvalmistaja Paulig toimii nykyään myös Baltiassa, Venäjällä ja Venäjän naapurimaissa. Paulig tunnetaan erityisesti korkealaatuisista kahvimerkeistään. Laaja kahvivalikoima tarjoaa makunautintoja niin vaalea- ja tummapaahtoisia suodatinkahveja, papukahveja kuin espressokahveja arvostaville kuluttajille. Horeca- ja
Kalmari unioon 1397-1521 1503. a. saab regendiks SVANTE NILSSON STURE ja on seda kuni oma surmani 1512. a. o Maksab maksu HANSULE , kuna too ei saa olla Rootis kuningas. o SVANTE NILSSON on esimene rootslane, kellel oli süüfilis. Kalmari unioon 1397-1521 Riiginõukogu seab ueks eestseisjaks unioonisõbraliku ERIK TROLLE. Erik Trolle astub varsti tagasi ja 1512. a. saab uueks kuningaks Svante Nilssoni poeg STEN STURE NOOREM. Peapiiskop Gustav Trollele uue kuninga ambitsioonikus ei meeldinud ja ta sõlmis taani kuningas Christian II liidu. Kalmari unioon 1397-1521 Sten Sture Noorem laseb Riigipäeval peapiiskop ametist vabastada ing vallutatakse Trolle loss. Trollele appitõtanud Christian II sai Brännküra all 1517. a. lüüa. Rootsi uusaeg Pärast Stockholmi veresauna põgenevad regent Sten Sture pooldajad, ka 25- aastane aadlik GUSTAV ERIKSSON VASADE suguvõsast.
Välisilme meenutab baroklikku klassitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman. Maalikunst. Renessanss ehk Vasa-aja kunst Portreekunst – valitsejate ja teiste silmapaistvate isikute portreed. (välismaa kunstnikud) Urban Larsson – pks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest. Peatöö : Vädersoltavla (1535) Stockholmi Suurkirikus (J.Elbfasi koopia 1630) Skulptuur : Wilhelm Boy'd Gustav Vasa hauamonument Uppsala toomkirikus (1572) Barokk maalikunst D.K.Ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana. Erik Dahlberg kujutas Rootsist suurriiki oma graafika sarjas Suecia Antiqua et Hodierna (Endine ja nüüdisaegne Rootsi, ladina k.) Mitmeid kunstnikke kolis Rootsist välja mujale Euroopasse. Rokokoo maalikunst Rokokoo-ajastu portreekunst tõi rootsi kunstnikele ülemaailmse tuntuse.
millel on paisul sinine puri. M arie Under Nooruse aeg Aeg antud naerda, aeg antud nutta, aeg antud pisaraid pühkida. Aeg seatud elada, aeg seatud surra, aeg musta mulla all magada. Kuid mis on nooruse aeg? Ei ole see paastuda, ei ole see paluda, ei vaimu närides närtsida: see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda- ja armsa kaela ümber hakata. Gustav Suits Vabaduse deemon Jäägu teistele alandlik jaatus: tahta võimatut on meie elu saatus, sina mu teejuht, kellega koos matkan ruskelt auravas soos. Milliseid lahinguid siin ka ei lööda, ikka sa manitsed mind: mine mööda! Kõik mu ihad ja armud on põrm, kui mu rinda riivab su sõrm. Iial ei võida sind ükski sõdur, kuigi su ihu on vermeis ja põdur, ning su vabadus jumalast neet. Usklik sind nähes kõik uksed
.......................................................................lk 12 Kokkuvõte .............................................................................................lk 13 Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk 14 2 Gustav Ernesaks on Eesti helilooja ja koorijuht ning legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema auks on püstitatud Tallinna lauluväljakule Gustav Ernesaksa pronksist kuju, kust ta iga laulupidu saab jälgida kõike mis toimub ning kuulata kuidas rahvas laulab tema ,,Mu isamaa on minu arm", mis kujunes nõukogude ajal eestlastele ka mitteametlikuks hümniks. 3 Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi
Elutants. Edvard Munch Karje. Edvard Munch Haavatud Ingel. Hugo Simberg Rändav Poeet. Gustav Moreau Juudit. Gustav Klimt Hotel Tassel Brüsselis. Victor Hurta Claude Monet. Tõusev päike Pühapäeva pärastlõuna Grande-jatte'i saarel. Georges Saurat Päevalilled. Vincent van Gogh Autoportree. Vincent van Gogh Tähisöö. Vincent van Gogh Kollane kristus. Paul Gauguin Autoportree. Paul Gauguin
EEVALD AAV Referaat Vändra 2008 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................3 Elulugu..........................................................................................................4 Looming........................................................................................................5 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus.....................................................................................10 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Evald Aavast. Selle teema sain ma oma muusikaõpetajalt, et silmaringi laiaendada. Evald Aava oli kuulus Eesti helilooja. ta elas aastatel 1900-1939, kahjuks jäi ta olu lühikeseks, aga ma arvan et ta jõudis ...
· G. Suits · Fr. Tuglas · M. Under · A. Gailit · O. Luts · B. Alver · 20 sajandi I poole kirjanduslikud rühmitused 1. Kes olid Noore-Eesti rajajad? a. Koidula ja Tammsaare. b. Suits ja Tuglas. c. Tuglas ja Tammsaare. 2. Millest sai alguse Noor-Eesti? a. Salajastest õpilasringidest. b. Tuglase ja Tammsaare sõprusest. c. Albumist NoorEesti. 3. Mis ilmusid aastatel 1901-1902 Gustav Suitsu toimetamisel? a. Albumid NoorEesti. b. Postimees. c. Kolm kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 4. Kelle luulet ,,päästis" Noor-Eesti? a. Juhan Liivi luulet. b. Lydia Koidula luulet. c. August Gailiti luulet. 5. Mis olid Gustav Suitsu tähtsateks teejuhtideks? a. Vene kirjaniku Lev Tolstoi tööd. b. Vene luuletaja Aleksander Puskini tööd. c. Taani kirjandusloolalse Georg Brandese tööd.
Ilmar Mikiver Ilmar Mikiver oli ajakirjanik, kirjanduskriitik, teatrimees ja raadiohääl. Ilmar sündis 1.01.1920 Loksal kellassepp Jakob Mikiveri peres. Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt. Ernst-Peterson Särgava ehk Habe oli sel ajal kooli inspektor. Temaga puututi kokku iga kolmapäeva hommikul, kui toimus aulas hommikupalvus
Gustav Adolfi Gümnaasium 7.B GAG 2015 SEELIK ЮБКА PÜKSID БРЮКИ TEKSAD ДЖИНСЫ SVIITER СВИТЕР PLUUS БЛУЗКА SÄRK РУБАШКА ÜLIKOND/KOSTÜÜM КОСТЮМ LIPS ГАЛСТУК SUKKPÜKSID КОЛГОТКИ SOKID НОСКИ PINTSAK ПИДЖАК KLEIT ПЛАТЬЕ KINGAD ТУФЛИ POOLSAAPAD БОТИНКИ MÜTS ШАПКА STIILSELT СТИЛЬНО MOODSALT МОДНО LIHTSALT ПРОСТО TÄNA ON СЕВОДНЯ KÜLM ХОЛОДНА SOE ЖАРКО Gustav Adolfi Gümnaasium 7.B GAG ...
(kool) Mooste mõis Referaat Koostaja: (nimi) (Koht, aasta) Sisukord Ajalugu 1.1 16.sajand (lk 3) 1.2 18.sajand (lk 3) Perekonnad 1.3 Esimesed Nolckenid (lk 3) 1.4 Gustav von Nolckeni aeg (lk 4) 1.5 Axel von Nolckeni aeg (lk 5) 1.6 Eduard von Nolckeni aeg (lk 5) Mõisa-ala iseloomustus (lk 5) Mõisas asuv kool (lk 6) Mõisa paranormaalne pool (lk 6) Pildid (lk 7) Kasutatud kirjandus (lk 10) 2 1.7 1 Ajalugu 1.1 16.sajand Esmakordselt mainitakse kirjalikes allikates Moisekatzi( eesti k. Mooste) Kirumpää lossipiirkonda kuulunud külana, mille läänistas Poola kuningas Stefan Bathory 16
WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................... 3 Ajalugu........................................................................................................................... 3 ITO ja GATT..............................................................................................................3 Genevast Tokyoni.................................................................
· 6.detsembril 1917 · Nõukogude valitsusest olenes, kas välisriigid tunnustavad Soome iseseisvust. · 31. detsembril 1917 Lenin tunnustas Soome iseseisvust. · Sellele aga ei järgnenud Vene vägede väljaviimist, kuigi Soome senat seda taotles. KODUSÕDA · 27. jaanuar 15. mai 1918 · Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta · Kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918. aasta algul seadusliku valitsuse. · Kindral Carl Gustav Mannerheim-pani punaväe edasitungi seisma KODUSÕDA · Aprillis saabusid keiserliku Saksamaa väed · Lõppes mais kommunistide lüüasaamisega. · Lahingute jätkumine Karjala rindel veel mitu aastat. PÄRAST KODUSÕDA · Carl Gustav Mannerheim - riigihoidja · Soome hakkas uuesti otsima poliitilisi kontakte lääneriikidega. · 1919.aastal - vabariik · 17. juulil 1919 kinnitati põhiseadus · Soome suhted välisriikidega hakkasid normaliseeruma
Gustav II Adolfi järeltulijad. Üks huvitavamaid Rootsi monarhe oli kuninganna Kristiina, Gustav II Adolfi tütar, kes valitses 1644-1654. Talle abikaasaks mõeldud Karl Gustavit tunnistati tema troonipärijana. Hiljem Kristiina loobus troonist, siirdus katoliku usku ja asus elama Rooma. 1654. aastal tuli võimule Karl X Gustav, kes valitses 1654-1660. 1655. aasta Riigipäeval surus Karl X Gustav läbi otsuse mõisate osalise reduktsiooni kohta. Samaaegselt otsustati uuesti alustada sõda Poola vastu. Sõtta asusid ka Taani ja Venemaa. Sõda Taaniga lõppes Roskilde rahuga 1658. aastal. Kuid samal aastal puhkes sõda uuesti ja seekord kavatseti Taani tervikuna enda valdusesse saada. Madalmaad aga tõttasid Taanile appi, sest läbi Taani alade oleks rootslased saanud madalmaid vallutama asuda. Rootsi olukord halvenes 1660. aastal kui nende kuningas suri. Siis sõlmiti
Tartu Ülikool Academia Gustaviana(1632-1665) Asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt Pidulik avaaktus 25. november 1632 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Esimene rektor Johan Skytte Vene-Rootsi sõda 1656-1665 ülikool Tallinnas Tartu Ülikooli avamise kõne tiitelleht Academia Gustavo-Carolina (1690-1710) 1690. aastast ülikool taas Tartus Näljahädade ja Rootsi-vastase koalitsiooni tõttu koliti ülikool Pärnusse Ülikool suleti 1710 Kaiserliche Universität zu Dorpat (1802- 1918)
Senat esitas Nõukogude Venemaale palve tunnustada Soome iseseisvust, mida Lenin 31. detsembril 1917 ka tegi. Sellele aga ei järgnenud Vene vägede väljaviimist, kuigi Soome senat seda taotles. KODUSÕDA Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Kodusõda peeti maha ka Soomes, kus kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918. aasta algul seadusliku valitsuse. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ning pani punaväe edasitungi seisma. KODUSÕDA Aprillissaabusid valgetele appi keiserliku Saksamaa väed ning mais lõppes see võrdlemisi julm sõda kommunistide lüüasaamisega. Siiski kestsid lahingud Soome ja enamliku Venemaa vahel Karjala rindel veel mitu aastat. PÄRAST ISESEISVUMIST Riigihoidjaks sai 1918. aasta lõpus Carl Gustav Mannerheim. Tema juhtimisel hakkas Soome uuesti
Võlgnik teab sellisel juhul, kellele ta peab kohustuse täitma, kui ta täitab valele isikule ning ta ei teadnud seda, siis tema vastu ei saa õkv rakendada Võlgnik saab siis teada, kellele ta saab vastuväiteid esitada ja tasaarvestust teha Nõue loetakse loovutatuks isikule, kellest on võlgnikule teatatud § 170 I lause Sama kehtib, kui uus võlausaldaja esitab võlgnikule loovutamise kohta välja antud dokumendi VÕS § 170 II lause 2. Gustav otsustas kinkida oma vennapojale gümnaasiumi lõpetamise puhul kasutatud sportauto. Kasutatud autode müüja Toivo pakkus talle "uue mootoriga Porsche Cayenne 4.8 298kW 2009 mudel" hinnaga 13 000 eurot. Gustav oli sellega nõus ja leppis Toivoga kokku, et vennapoeg Sulev tuleb ise järele ning ka selles, et dokumendid vormistatakse Sulevi nimele. Kui Sulev läks autot ära tooma, keeldus Toivo auto üleandmisest, kuna ostuhinda ei olevat veel tasutud
Dirigendiks oli üks oma põlvkonna maailmas nõutuim dirigent Paavo Järvi, kes on üks olulisemaid Eesti heliloojate teoste esitajaid ja plaadistajaid. Erinevatest aegadest pärit klassikalise instrumentaalmuusika valikust tulid esitusele kolme erineva helilooja - Benjamin Britteni, Joseph Haydni, Gustav Holsti teosed. Mängiti ette Benjamin Britteni teost ,,Sinfonia da requiem" D-duur, Joseph Haydni tsellokontsert nr 1 C-duur ning Gustav Holsti teos ,,Planeedid", mis koosneb seitsmest eri osast. Kontserti esimene osa koosnes Benjamin Britteni (1913-1976) teosest ,,Sinfonia da requiem". Teos on kirjutatud 26-aastase helilooja paariaastase Põhja-Ameerikas elamise ajal aastatel 1939-1940. Benjamin Britten oli ise veendunud patsifist ja otsustas selle teosega väljendada isiklikku suhtumist sõtta ning nimetas selle teose reekviemiks surnutemissaks. ,,Sinfoonia da requiem" on kirjutatud Jaapani valitsuse tellimusel
"Tuules ja tormis" (1927) "Sinine kari" (1930) "Meretäht" (1935) "Laulud ja kauged rannad" (1938) "Väike luuleraamat" (1969) Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte.
"Karje" Edvard Munch Sümbolism "Elutants" Edvard Munch Sümbolism "Metsavaim" Odilon Redon Sümbolism "Lootus" Gustav Klimt Sümbolism "Kalevipoeg kivi heitmas" Kristjan Raud rahvusromantism "Kalevipoeg kellukest helistamas" Oskar Kallis rahvusromantism "Lennuk" Nikolai Triik Rahvusromantism Tallinna Draamateater A. Bubõr Juugend Antonio Gaudi juugend "Danae" Gustav Klimt juugend Art Deco naistemood Marimekko Paimio sanatoorium Alvar Aalto "Pastill" Eero Aarnio "Pall" Eero Aarnio Kohaspetsiifiline kunst Kohaspetsiifiline kunst Kohaspetsiifiline kunst "Pehmed kellad ja sulav aeg" Salvador Dali Salvador Dali teater-muuseum Figuereses, Hispaanias
Kuninganna Kristina Cristhel Kraav, Merit-Mariam Saleem, Geethe-Grislyn Ütt 10.a Christina Augusta 18.12.1626 19.03.1689 Gustav II Adolfi tütar Oma aja haritumaid naisi, kunsti ja kirjanduse metseen. Ei soovinud abielluda. Valitsemis aeg · Oli Rootsi kuninganna 16321654. · Tõusis troonile 8 aastaselt. · Algul tegeles riigiasjadega innukalt, kuid hiljem tüdis neist ning jättis kõik kantsleri või soosikute hoolde. · Kristina-aegne välispoliitika osutus õnnelikuks. · Seevastu Rootsi majanduslik seisund halvenes, alguse oli saanud juba isast.
a troonile tulles tühja riigikassa olukorra väljapääsuks nägi võimalust ,,kingitud maade" tagasi võtmist ehk algas reduktsioon. 17.saj. jätkus vilja väljavedu Eestist saab ,,Rootsi viljaait". Ida- ning Hansakaubandus käis alla.Tekkisid esimesed manufaktuurid Hiiumaalne ning Narva. Valitsemise kõige tunnuslikum joon- keskvõimu ja aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus Rootsi esinduskogus, riigipäeval 1611.a. asus Rootsi troonile Gustav II Adolf. Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-a. tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Alex Oxensterna. Toimus ulatuslik riigimaade müük ning läänistamine kohalikele kui Rootsi aadlikele. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid. Lugemisoskus hakkas levima,
Kondserdi arvutus Mina käisin 25.septembril Estonia teatris vaatamas G. Verdi ooperit ,,Maskiball", mis oli kolmes vaatuses ja itaalia keeles. Ooper esietendus 17. veebruaril 1859, Roomas (Teatro Apollo) Antonio Somma libretole kirjutatud ooper räägib kirest, armastusest, poliitilistest intriigidest ja elu keerdkäikudest. Oli pingeline aeg, kuningavõimu taheti kukutada. Kuningas Gustav III oli armunud oma parima sõbra ja peaministri naisesse Ameliasse, naine osutas talle ka vastuarmastust. Naine soovis aga oma mehele truuks jääda ja läks nõia juurde, et see tema lubamatud tunded kininga vastu ära võtaks. Segastel asjaoludel Amelia suri. Too sama nõid ennustas kuningale, et ta tapetakse maskipallil ning seda teeb ta sõber. Kuninga parim sõber oli väga lojaalne ning lükkas nõia ennustused ümber, ausate kavatsustega. Kui aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
