10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-09-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Cristhelk
Õppematerjali autor
Gustav II Adolfi järeltulijad. Üks huvitavamaid Rootsi monarhe oli kuninganna Kristiina, Gustav II Adolfi tütar, kes valitses 1644-1654. Talle abikaasaks mõeldud Karl Gustavit tunnistati tema troonipärijana. Hiljem Kristiina loobus troonist, siirdus katoliku usku ja asus elama Rooma. 1654. aastal tuli võimule Karl X Gustav, kes valitses 1654-1660. 1655. aasta Riigipäeval surus Karl X Gustav läbi otsuse mõisate osalise reduktsiooni kohta. Samaaegselt otsustati uuesti alustada sõda Poola vastu. Sõtta asusid ka Taani ja Venemaa
Ülevaade on koostatud osas, mis puudutab ka Eesti ajalugu. Eraldi on käsitletud Gustav II Adolfi tegevust väejuhina ning tema osa Eesti hariduselus toimunud muutustes. Käsitletud on ka Rootsi aja algust Eestis ja Rootsi aja mõju siinsele elule. 2 Eluloolised andmed Gustav II Adolf sündis 19. detsembril (Juliuse kalendri järgi 9. detsembril) 1594. aastal Karl IX ja Holstein-Gottorpi printsess Kristina pojana. 30.oktoobril 1611 suri Karl IX ning Gustav II Adolfist sai Rootsi kuningas. Kaks kuud hiljem, 31.detsembril 1611 andis Gustav II Adolf kuningavande Nyköpingi riigipäeval. Troonile saades oli Gustav II Adolf kõigest 17-aastane, aga valitsemiseks küps ning oskas isegi viit erinevat keelt. 25.novembril 1620. aastal abiellus Gustav II Adolf Brandenburgis Maria Eleonorega, kes sünnitas talle kaks tütart 1623. aastal Christina Augusta, kes suri aasta hiljem ning 1626 18
1629 Rootsi sai Liivimaa ja Visla jõe suudme; 1630 sekkus Rootsi 30-aastasesse sõtta; 1631 Breitenfeldi lahingVõtab esmakordselt käigule kahurite liigutamise; 1632 Lützeni lahing; Gustav II Adolf Peetakse Rootsi väljapaistvamaks kuningaks Korraldas Rootsi valitsemise ümber; pani aluse kõrgemale haridusele; Pärast kuninga surma 1632 valitses regendina Axel Oxenstierna; Regent valitses kuni kuninganna Kristina sai täisealiseks; Kuninganna Kristiina (16321654) 1645 rahuleping Taaniga 1648 Vestfaali rahu Soome 16.sajandil hakati kohustuslikus korras asustama seni inimtühjasid alasid; 1551 tõlkis Mikael Agricola Piibli soome keelde; 1550 rajati Helsingi linn; 15701595 Rootsi-Vene sõda Soome pärast ,,Pikk viha"; 1595 Täyssina rahumäärati kindlaks RootsiVene piir; Soome ei tahtnud tunnistada Rootsi kuningana Karl IX;
Riiki kutsuti välismaiseid arhitekte ja kunstnikke, teadlasi ja kirjanikke, kellest mtmed jäid Rootsi ka elama. Erik Dahlberg koostas raamatu ``Suecia antiqua et hodierna``, milles oli ülevaade Rootsi suurriigi olulisematest ehitistest. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) Aadliseisusesse tõsteti senisest rohkem perekondi ja tema troonist loobumise hetkeks oli neid üle 700 ehk üle kahe korra rohkem kui kuninganna valitsema asudes. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654) Aadelkonna tähtsus tõusis ja Riiginõukogu mõju vähenes tunduvalt. Rahapuuduse tõttu pantis riik suurema osa maadest aadelkonnale. Tagajärjena võis 600 perekonda koguda maksu 2/3 riigi majapidamistelt. Riik oli suurtes rahalistes raskustes ja seda kuni Karl XI reduktsioonini. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Kristiina (1644-1654)
Johannes Rudbeckius rajas Uppsalas botaanikaaia ja anatoomikumi ning avas esimest rootsi gümnaasiumi. Rajati ülikoolid Tartusse (1632), Turusse (Åbo) (1640) ja Lundi (1668). 1693. aastal andis Karl XI välja kooliseaduse. Ühetaoline õpetus ja uued õppeained. Tyge Brahe – Taani astronoom, kes avastas uue tähe ja rajas observatooriume. Thomas Bartholin – lümfinäärmete avastaja. Ptk 6 Suurriigina mandril ja tagasi Skandinaavias 1. Kuninganna Kristiina 1646. aastal vähendas Kristiina Oxenstierna võimu ja ta sai kantsleriks. Kristiina oskas prantsuse, ladina ja flaami keelt ja tal oli hea luterlik kasvatus. Teda huvitas kultuur ja tema ajal võiks Rootsi kuningakodas tihti kohata Euroopa tuntut kultuuri- ja teadusmehi vastuvõttudel ja peodel. Majanduslik olukord oli halvem kui varem. Kantler andis eravaldusse palju maad aadlitele, et saada rohkem makse. (Samuti oli Eesti- ja Liivimaal) Kristiina ei
1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel Oxensterna. Kristiina ajal tunnustati Liivimaa rüütelkond, mille tagajärjel kujunes välja maariik (Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus). Toimus ulatuslik riigimaade müük ning läänistamine nii k
Peale Edward VI lühikest valitsusaega, tõusis troonile Henry VIII tütar esimesest abielust, Mary Tudor. Ta abiellus Felipe II ga. Inglismaa muudeti jälle katoliiklikuks, hukati umbes 300 protestanti, seetõttu ka lisanimi Verine Mary. Kui Mary Tudor suri jäi ainukeseks troonipärijaks Henry VIII ja Anne Boleyni tütar Elisabeth I. Elisabeth taastas anglikaani kiriku, võideldes nii katoliiklaste kui puritaanidega. Elisabethi käsul hukati Sotimaa kuninganna Mary Stuart, kes oli Henry VIII sugulane ja kellel oli seega õigus Inglismaa troonile. Elisabethi peetakse üheks edukamaks valitsejaks. Tema valitsusajal kujunes Inglismaa suureks mereriigiks, rajati esimene Inglise koloonia PAmeerikas. Sel ajal elas ka William Shakespeare. Prantslastest läks reformatsioon esialgu mööda. Välispoliitikas pooldas Prantsusmaa protestante, aga kodumaal oli nende tegevus keelatud
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid