· Võrreldes Noor-Eesti luuletajatega jäi Enno oma ajas ülekohtuselt tagaplaanile. Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. Teosed: · Uued luuletused (1909) · Hallid laulud (1910) · Kadunud kodu (1920) · Valge öö (1920) · Valitud värsid (1937) · Üks rohutirts läks kõndima (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) · Väike luuleraamat (1964) · Rändaja õhtulaul (1998) · Laps ja tuul (2000) Gustav Suits Elulugu: · 1883 1956 · luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane · Sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas · Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri gümnaasium) · gümnaasiumipäevil viibis suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse- ja saksa keelt. · Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Peale seda astus ta Tartu ülikooli
Island 1402. katk hävitas üle poole rahvast. Islandil hakkasid 15.saj I poolel aktiivselt kaubitsema Inglise kaupmehed. Huvi Islandi vastu tundis Hansa Liit. Soome Peaprobleem: Venemaa vallutussoovid 1495. ründas Venemaa Soomet. Kohalikud suutsid Viiburi juures venelaste rünnaku tõrjuda. Viiburi sai tähtsamaks keskuseks Soomes. Põhjamaade ajalugu 7 Uusaja algus. Reformatsioon Rootsi Gustav Vasa (14961560); Tema juhtimisel algab talurahvaülestõus; Vasaloppet (suusamaraton)/sama tee, kus talupojad jõudsid kuningale järgi (90km) maailma tuntuim suusamaratoni rada; 1521 algas talupoegade ülestõus Gustav Vasa juhtimisel; Gustav Vasa kuulutati regendiks; 6. juunil 1523 valiti Gustav Vasa kuningaks. Riigipüha kuninga päev; RootsiTaani sõda lõppes 1524; Rootsi pidi Taanile loovutama Rootsi lõunaosa ja Gotlandi
Eestimaal Eestimaa Ülemkohus, Liivimaal kuni 1703. aastani Tartus asunud Tartu õuekohus ning pärast 1703. aastal Riiga üleviimist Liivimaa Õuekohus. 4. Tallinna kodanikust kaupmees oli aastal 1680 võlgu teisele sama linna kaupmehele ja keeldus võlga tasumast. Eestimaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Ülesanne nr.6 Vasta küsimustele juuresolevast fotost lähtudes 1. Kelle auks püstitatud monumendiga on tegemist? Gustav II Adolfi monument 2. Milline oli selle isiku osa Eesti ajaloos? Gustav II Adolf asutas gümnaasiume Tartus ja Tallinnas ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamisele. Ta oli silmapaistev väejuht. Ta jagas heldelt riigi maid Eestis ja ka Hiljem Liivimaal. 3. Kus asub pildil kujutatud monument? Miks just seal? See asub Tartu Ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil, kuna ta oli Tarru Ülikooli asutaja. 4. Milline on olnud selle monumendi saatus?
tehakse Lauma pesu A Tarja Halonen B Vaira Vīķe- Freiberga C Toomas Hendrik D Valdis Zatlers Ilves D Valdis Zatlers 5. President, kes pärast abiellumist hakkas kandma kõrgemate kontsadega kingi A Nicolas Sarkozy B Tarja Halonen C Horst Köhler D Rashtrapati A Nicolas Sarkozy 6. Monarh, kes tutvus oma abikaasaga 1972 Müncheni olümpial A Margrethe II B Harald V C Karl XVI Gustav D Elizabeth II C Karl XVI Gustav 7. Monarh, kes osales 1964. ja 1968. aasta suveolümpiamängudel purjetamises klassis 5,5 m, kus saavutas vastavalt 8. ja 11. koha A Harald V B Elizabeth II C Karl XVI Gustav D Akihito A Harald V 8. Monarh, keda on mänginud Helen Mirren A Beatrix B Hispaania kuninganna Sofia C Elizabeth II D Akihito C Elizabeth II 9. President, kes 1948. aastal peetud ikestatud
1947 Austrias) Er ist ein US-amerikanischer Schauspieler und Politiker. ( Ta on ameerika näitleja ja poliitik) Biografie Arnold Schwarzenegger gehört der Republikanischen Partei an. (Arnold Schwarzenegger on Vabariikliku partei liige) S eine Eltern waren der lokale Polizeichef Gustav Schwarzenegger und Aurelia. (Tema vanemad olid kohalik politsei ülem Gustav Schwarzenegger ja Aurelia) Schauspielkarriere (näitlejakarjäär) Arnold Alois Schwarzenegger hat in 41 Film- und Fernsehrollen beteiligt. (Arnold Schwarzenegger on osalenud 41 filmi- ja telerollis.)
- Marie Under, Hendrik Visnapuu, Artur Adson, Johannes Barbarus jne. · Siurulaste juhtlauset ,,Carpodiem!", mis tähendas ,,püüa päeva" või ,,kasuta hetke" · Luule oli ajastu tundlik: luule kujutas seda, mis sind ümbritses - Ajaluule: 1919-1922 · Luuletaja muutis sisemaailma tõlgendajast ühiskonna seisundi väljendajaks · Ajaluule aeg jääb TARAPITA AEGA - 1923-1928 tähistavad uusi otsinguid ja saavutusi · Ilmusid luuletajate küpsemad teosed - Gustav Suits ,,Kõik on kokku unenägu" · Tehti kirjanike liit ning rühmitused kaotasid tähtsuse -Kirjanike liidul oli oma häälekandja Looming, asutaja Tuglas · 1923-1933 Seda aega ilmestab kitsikus (majanduskriis) · 1934-1940 Selleks ajaks oli tsensuur olemas (kindlad teemad, millest tohtis kirjutada) Kirjutati seda, mida telliti muutus mitmekülgsemaks · Kirjandusmaastikule sisenesid uued tegijad Betti Alver, Heti Talvik, Uku Masing,
1906 Avati Tartus esimene eesti õppekeelega keskkool nimega Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium. Tasuti ka õppemaksu. 1906 - Rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid Vanemuine ja Estonia. 1909 Loodi Eesti Rahvamuuseum, mille eesmärk oli talletada rahva kultuuri. NOOR-EESTI 1905-1915(tinglik) Aastail 190-1902 ilmus Tartu Gümnaasiumis õpilase Gustav Suitsu 3 kirjanduslikku albimit ,,Kiired". 1904.aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga ,,Noor-Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu 1905.aasta suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Noor-Eesti on 20.sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Neil ilmus 5 albumit : ,,Noor-Eesti I" 1905 ,,Noor-Eesti II" 1907 ,,Noor-Eesti III" 1909
Kool asus Rätsepa talu maal Õpetajaks külarätsep Simm Tisler Koolimaja kirjeldus Pikk kaks sülda Korstnate ja akendeta Puudus suitsu väljapääsu ava Kütmise ajal oli ruum suitsu täis Koolimeister kasutas seda ruumi ka rehetoana 1847.a. oli kooliõpetajaks Mihkel Tisler, tema poeg Õpilaste arvuks 269 Ajalukku jäävalt koolitööd on Erastvere koolides teinud kolmpõlvkonda Tislereid Neile on järgnenud kolm põlvkonda Lutse Paul Luts, Adam Luts ja Gustav Luts Enamus Kanepi rahvakoolide koolimeistritest on hariduse saanud Kanepi kihelkonnakooli köster Ludvig Treffneri käe all Teise koolimaja ehitamise aastaks on märgitud 1869.a., siis oli koolimeistriks juba Gustav Luts Kolmas ja ruumikam koolimaja ehitati Erastvere koolile 1898.a. Kool oli siis veel 2-klassiline 1901.a. kui Gustav Luts koolimeistri ametist pensionile läks, sai tema mantlipärijaks Robert Oja Robert Oja oli koolimeister väga pikka aega
1. Rootsi suurriigi ajastu a) Suhted Venemaa ja Poolaga: · Karl IX ajal: suhted poolaga halvenesid; sõjas poolaga otsiti liitlast, milleks sobis venemaa; vene tsaar kutsus rootsit appi; rootsi võttis enda kontrolli alla novgorodi ja ingerimaa. · Gustav II Adolf ajal 1617 omandas rootsi ingerimaa ja käkisalmi lääni; alanus sõjategevus poola vastu oli edukas ja 1629 kinnitati ametlikult liivimaa kuulumist rootsile. b) Suhted Taaniga ja Rootsi Kolmekümneaastases sõjas: - Taaniga sõditi korduvalt (põhjuseks et saavutada ülemvõim läänemerel)
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat 1890-1917 Keiser Nikolai I Gümnaasium Tallinn 2014 1.Õppetöö 1890.aastal muudeti kooli nime Gymnasium des Kaisers Nikolai I ning sellega kaasnes mitmeid ümberkorraldusi. Kõige tähtsamaks kujunes üleminek saksakeelselt õppetöölt venekeelsele. See ümberkorraldus lõppes 1892.aastal, sest siis toimusid küpsuseksamid esmakordselt kõigis aineis vene keeles. Saksa keelt kasutati edaspidi vaid saksa keele ning luteriusulistele ettenähtud usuõpetuse tundides. Samal aastal piirati ka saksakeelse lektüüri kasutamist. Vene keelne õppetöö ei seganud eestlaseid, kuna neil tuli endiselt õppida ning kaasõpilastega suhelda võõrkeeles. Sakslased proovisid tihti sellest keelust üle astuda, kuni riputati kahe korruse vahele trepiplatvormile plakat hoiatusega: „Gümnaasiumi ruumised on kõvasti keeatud rääkida saksa keelt!“ (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) Lisaks e...
kuulutas välja ususallivuse (v.a. juudid) ülevenemaaalise seadustekogu koostamise kava haldusreform asehalduskorra kehtestamine : 50 kubermangu, jagunesid maakondadeks Asehaldurid kubernerid , linnade omavalitsused aadlikogud kinnistas pärisorjuse Rootsi Vabaduste aeg (1718-1772) Gustav III (1771-1792) · Vabaduste aeg: Parlamentarismi areng 2 "parteid" : Mütsid ja kübarad Riigipäeva otsustusõiguse laienemine · Gustav III ajal: tegevusvabaduse andmine kapitalistlikele ettevõtetele Kaubandusvabadused Osaline tollide kaotamine täielik usuvabadus ... püüdis kehtestada riiklikku alkoholimonopoli
mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal Liivimaa Õuekohus Tartus seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Iga kohtuotsust võis kaevata edasi Rootsi kuningale, kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants. oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641
Forselius kirjutas aabitsa ja selle järgi õpetas ta lugemist, kirjutati paberile, mida õpilased hiljem raamtuteks köitsid. Forseelius lõi ka uue lugemisõpetamise meetodi, ehk siis et üks õpilane loeb kõva häälega ette ja teised jälgivad teksti, see andis häid tulemusi. Lõpuks arenes asi nii kaugele, et igas kihelkonnas pidid olema koolimajad, kui ehitamine ei läinud hästi ja õppetöö toimus tavaliselt rehetoas. Tartu Ülikooli asutas Johan Skytte (1632) Gustav II Adolf tegi talupoega olukorda paremaks. Kõige varem Rootsi kätte Tallinn 1561. Rootsi sai liivimaa Altmargi rahuga. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Eestit valitsevad kuningad rootsi ajal 1600-1611 Karl 9, 1611- 1632 Gustav 2 Adolf, 1644-1656 Kuninganna Kristiina,
Padoferi, Tirmasti ja Ubenormi nime all 300 taalri eest kolonel Heinrich Flemmingule. Aastal 1682 kuulus Kärde ja Tirma mõis leitnant David Christoph von Zwillingule, kes suri ilma pärijateta. Pole selge, kas Kärde mõisa võis pärida tema õde, proua Neubau, kes 1729. aastal veel elas, kuid on teada, et 1734. aastal olid pärijateks Zwillingud ja Fersenid ning Tirma kuulus leitnant Gröndahlile. 1739. aastal läks mõis parun Roseni kätte. 12. märtsil 1782 müüs parun Carl Gustav Rosen valdused 25 000 hõberubla eest komissar Carl Gustav von Baranowile ning 5. juulil 1796 andis Claus Gustav von Baranow mõisa 30 000 hõberubla eest üle parun Peter Rosenile. 5. novembril 1819 ostis valdused 35 000 hõberubla ja 1000 bankorubla (vene paberrubla – vastandina hõberublale) eest Malta ordu rüütel, Rootsi aadlisuguvõsa liige leitnant Woldemar Friedrich von Pistohlkors. Pistohlkorsile kuulusid ka Kaave ja Kurista ning paljud teised mõisad. 1837
Kordamisküsimused kontrolltööks. 20. sajandi muusika. 11. klass 1. Nimeta 20. saj esimese poole peamised suunad muusikas. Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism 2. Hilisromantism -iseloomusta muusikat Harmoonias rohkem kromantismid Suured koosseisud Vaskpuhkpillide ja löökpuhkpillide tähtsus -nimeta 2 peamist heliloojat Gustav Mahler Richard Strauss 3. Impressionism -iseloomusta muusikat (helikeel, seosed maalikunstiga) Kõlavärvid, Äärmuslikud meeleolud Sillerdav koloriit Vabad harmoonilised järgnevused -nimeta 2 heliloojat Claude debussy Maurice Ravel 4. Neoklassitsism -iseloomusta muusikat (seosed varasema muusikaga, helikeel) Kasutab eelmiste sajandite muusikavorme Harmoonia muutub lihtsamaks, Muusika peab olema selge -nimeta mõni helilooja Arthur Honegger Louis Durey 5
muretseks tema kadumise pärast. Poisid jälitavad meest taksoga. Mees läks hotelli. Poisid seadsid endid valvesse. Gustav sai hotellipoisi riided. Ta sai teada, et varas elab toas nr.61, hommikul on teda vaja äratada kell kaheksa. Härra Grundeis saab auvahtkonna laste näol. Mees väljus hotellist ja oli ümber piiratud. Ta jooksis kiiresti edasi, aga ta ei pääsenud oma vaenlaste käest. Tal hakkas hirm ja ta ei teadnud enam, kuhu minna. Siis tormas ta panka. Gustav ja professor järgnesid talle. Mees tahtis raha lahti vahetada. Professor hõikas valjusti: "See raha on varastatud! Ta varastas selle raha minu sõbralt ja tahab nüüd seda vahetada, et jälgi kustutada!" Uksest tormas sisse Emil. Emil tõestab, et raha on tema " Ma pistsin rongis raha nööpnõelaga kuuevoodri külge. Rahatähtedel peavad olema nõela augud!" Poistel oli õigus. Järsku tormas varas minema, lükates poisse eemale. Poisid ei lasknud teda lahti. Kohale jõudis ka kordnik.
Kunstiline liialdus. Rütmiline vaheldusrikkus, luuletused vabama rütmiga ja pikemate värsiridadega, raske sõnastus. Kahekümnendad- eesti kirjanikkude liit(1922, koondas kirjanikutööga seotud inimesi vaadetest ja vooludest sõltumata. Kõik sätestati põhikirjas nt tegevus, õigused, ülesanded.. sihiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri, seisis kirjarahva loometingimuste eest. I esimees Friedebert Tuglas. Ajakiri Looming(1923) oli nende väljaanne) akadeemiline kirjandusühing(juhtis Gustav Suits, korraldas ettekandekoosolekuid ning andis välja oma toimetiste sarja) populaarsemaid kirjandusvõistluseid oli kirjastuse Loodus romaanivõistlus, mis I korda toimus 1927 Kolmekümnendad-kirjanduslik Orbiit(1929-1931 rühmitusse koondus arvukalt kirjanikke ja kirjandusuurijaid-kriitikuid, juhtiv osa Juhan Sütiste, Erni Hiir ja August Jakobson. Keskne programmiline märksõna on elulähedus. Sellelt oodati lihtsamat tüüpu realismi, astus teravalt
aset iga viie aasta tagant. Praeguseni on üldlaulupidusid toimunud 25. 1960. aastal valmis uus, praegune laululava, selle kõrvale ehitati tuletorn, kust süüdatakse peo ajal tuli. Toimus 15. üldlaulupidu, millest oli ka esmakordne televisiooniülekanne. Peo rahvuslikuks lõpulauluks kujunes Gustav Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm". 1969. aastal oli saanud sada aastat esimesest laulupeost. Toimus 18. üldlaulupidu, kust sai alguse tule kandmise traditsioon, kujunes välja laulupidude tänapäevane struktuur ja avati üldlaulupidude mälestusansambel Lasnamäe nõlval. Elustus taas võistulaulmise ja -mängimise traditsioon. Peo avalauluks sai Mihkel Lüdigi ,,Koit". 1990. aastal toimus rõhutatult rahvuslik 21
Jungi psühholoogia Jungi psühholoogia (tuntud ka kui analüütiline psühholoogia) on väga avatud ja sageli ka raskestimõistetav psühhodünaamiline suund. Selle arusaamine eeldab väga laialdasi teadmisi erinevatest valdkondadest. Selle suuna rajaja oli sveitsi psühhiaater Carl Gustav Jung, kes sündis 1875 Kesswilis. Ta oli Sigmund Freudi õpilane ja imetles teda väga. Temast sai Freudi lemmikõpilane, kuid üsna pea imlnesid nende vahelised maailmavaate erinevused. Sarnaselt Freudile uskus Jung, et väga suur tähtus on unenägudel. Need suudavad näidata alateadvuse ideid ja mõtteid, mida inimesed ise ei pruugi teadlikud olla. Mina hetkel unenägusid tõlgendada aga ei oska. Jungi psühholoogias on väga suur tähtsus kompleksidel
kirmus.ee/nooreesti/sirvi.php? id=1522 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Infot Teine tase Kolmas tase Neljas tase NoorEesti ideoloog ja Viies tase juht oli luuletaja Gustav Suits Loosung: "OLGEM EESTLASED, AGA SAAGEM KA EUROOPLASTEKS!" http://www.kirmus.ee/erni/foto/suit03.jpg Tuumik Gustav Suits Aino Kallas Friedebert Tuglas Jaan Oks Bernard Linde August Alle Johannes Aavik Johannes Semper Villem GrünthalRidala Aineala Luule Proosa Kunst
1906 hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. 1906 rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid. 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum, mille eesmärgiks oli talletada rahvakultuuri. ' NOOR-EESTI 1905-1915 1901 1902 ilmus tartu gümnaasiumiõpilaste Gustav Suitsu kolm kirjanduslikku albumit ,,Kiired" 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga ,,Noor-Eesti" see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905nda aasta suvel. Peamisena jäi albumist kõlama loosung ,,Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!" Noor-Eesti on 20.sajandi alguses Tartus kokkutulnud noorterühmitus, mis muutis oluliselt kogu eesti vaimsust ja kultuuri. I 1905 II 1907 III 1909 IV 1912 V 1915
• 1914-1916 ajakiri Vaba Sõna • 1915 V album Noor-Eesti tähtus • Elavdas kultuurielu • Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri • Viis kirjanduskriitika paremale tasemele • Tõstis raamatukujunduse taset • Elavdas kunstielu • Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara • Tutvustas eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundumusi OLGEM EESTLASED, AGA SAAGEM KA EUROOPLASTEKS Autorid • Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Aino Kallas, Jaan Oks, Marie Under, Johannes Semper, August Alle ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Gustav Suits Loodusluule ja looduskujundid • Luuletustes valitses nooruslik jõud, usk armastusse ja paremasse tulevikku
roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud. 2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611.a asus troonile Gustav II Adolf. Ta võidud lahingutandril võimaldasid tal Balti parunitega suhelda natuke karmimal toonil. Pärast tema surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Niikaua kui ta täisealiseks sai valitses riiki Axel Oxenstiern (riigikansler).See võimuaeg oli aadlile soodne. Toimus ulatuslik riigimaade müük ja läänistamine. Halduskorraldus: Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang a) kindralkuberner ( sillad, ehitus jms - juhib) Rüütelkonnad:
Mets. Harvad, kurvad kasepuud Mustavad varjuna, ja märjad oksad ripuvad alla nii nõuta. Öö nagu vastu paneb veel, tusk tume puude all; kurb, kidur põõsas kurdab teel mis muremõte tal? Gustav Suits Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium . Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle
ja Saaremaa Taani võimu alla. 1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa
Arnold Alois Schwarzenegger elulugu Isa-Gustav Schwarzenegger (19071972) Elas Austrias nagu ka Arnoldi ema. 1990. aasta juulis tõusis esile tema isa Gustav Schwarzeneggeri minevik NSDAP liikmena. Astus rühmitusse1938. aastal vabatahtlikult, kuid ei leitud tõendeid, et ta oleks olnud sõjakurjategija või Sturmabteilungi (SA) või Schutzstaffeli (SS) liige. Los Angeles Times leidis Austria riigiarhiivist dokumente, mille järgi Schwarzeneggeri isa oli SA liige. Keskuse juht Marvin Hier selgitas, et need dokumendid ei olnud neile uurimise ajal kättesaadavad. Arnoldi mõlemad vanemad töötasid kohalikus
1. Nimeta 3 hilisromantismi heliloojat. Gustav Mahler, Richard Strauss, Sergei Rahmaninov 2. Kuidas väljendub hilisromantismi stiil Gustav Mahleri loomingus? Eetilised, Filosoofilised, elu ja surm, headus ja kurjus, püüdlemine ideaalse harmoonia poole. 3. Nimeta tähtsamad muusikažanrid Mahleri loomingus. Vokaalsümfoonilised teosed, orkestri saatega sümfoonia tsüklid, põimis oma sümfooniatesse intonatsioone ja tsitaate lauludest, Sümfooniad, kantaat sümf. 4. Kuidas on sündinud impressionismi mõiste? Impressionism on pr. keeles MULJE. Mõiste sündis maali kunstis. 5
TARTU ÜLIKOOL ROOTSI AJAL Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal
Käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust.Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust.->kogunesid üliõpilasseltsi Veljesto ümber.Riimiskeem abab.Ühisjooned:nooreestliku sümbolismi taaselustamine;klassikalise luulevormi eelistamine;maailmakirjanduse suurte autorite mõju;ajakriitiline hoiak;luule ja kunsti tõeväärtuste rõhutamine;uus romantism. . Kirjanduslikud rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid
Eestis on mitu avalikku ja era ülikoolid. Suuremaid on: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnika Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia ja suurim eraülikool - International University Audentes. Eesti koolihariduse ajalugu algab esimestest kloostri- ja katedraalkoolidest, mis oli tekkitud XIII—XIV sajanditel. Esimene eesti keelne aabits ilmus 1575. aastal. Kõige vanem ülikool Eestis on Tartu Ülikool, asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal. 1919. aastal ülikooli kursused lugedakse eesti keeles. 3.TARTU ÜLIKOOL 3.1 Tartu Ülikooli ajalugu Tartu Ülikool oli asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1632 Liivimaal, nime all Academia Gustaviana. Ta sai teise ülikoolina Rootsis (pärast Uppsala) - Universitas Gustaviana. Esimeseks Akadeemia rektoriks kuningas Gustav II Adolf määratas oma õpetajat ja mentorit, Liivimaa kindralkubernerit, Ingerimaa ja Karelii-Yuhani Schutte.
Linna vallutasid ja hävitasid 1187 paganad(väidetavalt saarlased ja novgorodlased); Norra prints Erik purjetas itta 1185, 1186, rünnates Eesti rannikut, kättemaksuks Jäi 1252 Birger jarli poolt asutatud Stockholmi varju St. Olofs kyrka Stockholmi kirikud: Storkyrkan (Sankt Nicolai kyrka)- 13.-15.saj – kuninglikud pulmad, kroonimised Riddarholmskyrkan- vanim (alustatud 13.saj); Rootsi monarhide matmispaik, alates Gustav Adolf 1632 kuni Gustav V 1950 Veel kirikuid: Linköpings domkyrka Vadstena klosterkyrka- asutas Birgitta Birgetsdotter 13.saj/ 14.saj Rootsi Püha Katariina Sündis 1331; püha Birgitta ja Ulf Gudmarssoni tütar Kuulutati pühakuks 1484 Abordivastaste patroness ning äparduste ärahoidja Kujutav kunst 15.saj teisel poolel levisid piltjutustused
SAJANDIL 1558-algas Liivi sõda 1582-Jam Zapolski rahuVenemaa-Poola vahel Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti läksid Rootsile 1583-Pljusa rahuVenemaa-Rootsi vahel Põhja-Eesti läks Rootsile 1629-Altmargi rahu - Poola loovutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile 1645-Taani loovutas Rootsile Saaremaa (Bromsebrö rahu) 1661 Kärde rahu- Venemaa loobus nõudmistest Baltimaadele 1630-asutati gümnaasium Tallinnasse ( praegune Gustav Adolfi-nimeline) 1632-asutati gümnaasium Tartusse 1632-asutati Tartu Ülikool (Academia Gustaviana) asutamisele kirjutas alla Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1660-1688-Bengt Gottfried Forseliuse eluaastad 1684-asutas B.G.Forselius Tartusse seminari köstrite ja koolmeistrite ettevalmistamiseks 1686-B.G.Forselius käis 2 koolipoisiga Rootsis, et tõestada Eesti talupoegade võimekust 1. Kas me võime nimetada Rootsi aega ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"?
Arvatavasti oli tegu kättemaksuga. • 13.asj jooksul jäi linn peagi 1252a birgeri jarli (magnusson )poolt asutatud ja rannikule lähemal asuva kiiresi kasvava stockholmi varju • st. olaf kyrka • stockholmi kirik-storkyrkan (sankt nicolai kyrka) 13.-15 saj. Kuninglikud sündmused seal , • riddarholmen kyrka alustatud 13.asaj. -Vanim kirik stockholmis, rootsi monarhide matmispaik (al. Gustav Adolfi'iga 1632)kuni 1950.a (gustav V) • lunds domkyrka alustatud 12.saj restaureeritud 16.saj., kiriku krüpt kooriruumi all, • linköpings domkyrka al (13.saj.)on suuremas osas ehitatud inglise kõrggootika eeskujul. • Vadstena klosterkyrka 14.saj. Asutas birgitta birgersdotter (meenutab pirita kloostrit) rootsi püha katariina • katariina oli rootsi püha birgitta j aulf gudmarssoni kaheksast lapsest neljas j asündis 1331.a
Välisilme meenutab baroklikku klassitsismi, põhiplaanilt palazzo. Siseruumis rokokoo, arhitekt C.Harleman. Maalikunst. Renessanss ehk Vasa-aja kunst Portreekunst valitsejate ja teiste silmapaistvate isikute portreed. (välismaa kunstnikud) Urban Larsson pks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest. Peatöö : Vädersoltavla (1535) Stockholmi Suurkirikus (J.Elbfasi koopia 1630) Skulptuur : Wilhelm Boy'd Gustav Vasa hauamonument Uppsala toomkirikus (1572) Barokk maalikunst D.K.Ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana. Erik Dahlberg kujutas Rootsist suurriiki oma graafika sarjas Suecia Antiqua et Hodierna (Endine ja nüüdisaegne Rootsi, ladina k.) Mitmeid kunstnikke kolis Rootsist välja mujale Euroopasse. Rokokoo maalikunst Rokokoo-ajastu portreekunst tõi rootsi kunstnikele ülemaailmse tuntuse.
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Ameerika Põliskultuurid Koostaja: Kristiina Pruul 11D Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Lk. 23 Esimesed Ameeriklased Lk. 45 KeskAmeerika kõrgkultuurid Lk. 67 Andide kõrgkultuurid Lk. 8 Põlisameeriklaste elukulg Lapsepõlv Elukaaslase valimine Lk. 89 Põlisameeriklaste toitumisharjumused Küttimine Korilus kalastamine Põllundus Toiduvalmistamine Lk. 1011 Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed Rõivad Pidulikud sündmused
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa
aasta, mil tähistati juubeliüldlaulupeoga 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost. Viimane, XXIII üldlaulupidu toimus Tallinnas 3. ja 4. juulil 1999.a. Võõrad võimud on üritanud kasutada laulupidusid oma huvides. Tsaariajal sunniti korraldama "tänulaulupidusid" ja Nõukogude ülemvõim sidus laulupeod punaste tähtpäevadega. Võõraid pealesunnitud propagandalaule laulsid eestlased ikka üksnes selleks, et säiliks võimalus oma laulude esitamiseks. Eredaks näiteks on Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" (tekst Lydia Koidula), mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks, mida iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor ette hardalt püsti seisva kuulajaskonna ees. Lauljatest/mängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav Ernesaksaga kujunesid omamoodi "rahvaesindajad", kes kehastasid Eesti parimaid püüdlusi. 1., 2., 4. ning 5. üldlaulupidu toimusid Tartus, ülejäänud Tallinnas. Nüüdsel
4.1 ODAVISKE AJALUGU EESTIS Odavise on eestlaste jaoks olnud alati üks hiilgealasid, kuigi viimaste aastate tulemuste järgi tundub see äärmiselt kummaline. Praeguse taseme juures võib õnnestumiseks lugeda juba selle, kui mõni Eesti mees ületab 75m joone. Eestlaste hiilgust odaviskesektoris kinnitavad nii mõnedki faktid: · Anton Ohaka Venemaa rekord · Aleksander Klumberg-Kolmpere 5. koht Antverpeni olümpial · Juhan Sütiste üliõpilaste maailmameistri tiitel · Gustav Sule pronks esimestelt EM-võistlustelt Eestlaste tugevust odaviske ajaloos tõestab ka see, kui 1938. aastal viskas Gustav Sule isiklikuks rekordiks 75.93, mis oli sel hetkel maailma teine tulemuse, jäädes Matti Järvineni tol hetkel kehtinud maailmarekordile alla natuke enam kui meetriga. Gustav Sule tulemus püsis kõigi aegade edetabelis viie parema hulgas üle kümne aasta. Samuti viskasid esimesel nõukogude aastal nii Gustav Sule, kui ka Friedrich Issak üle 68m,
ideoloogiaga ja korraga, kirjutama pidi seda, mida kord tahtis, kes ei teinud visati Liidust välja (Friedebert Tuglas), trükiti nende teoseid, kes olid Eesti Kirjanike Liidu liige, paljud ei jätkanud kirjutamist, kirjandus muudeti riikliku propaganda vahendiks, suured tiraazid, raamatud ning ka tõlkekirjandus odavad, riiklik kontroll ehk tsensuur), pagunlus: välismaal loodi rühmitusi ja kirjastusi, et teoseid välja anda teoseid, Soome (sealt edasi Rootsi, ligi 22000 inimest, Marie Under, Gustav Suits, August Gailit, Kalju Lepik, Artur Adson), Saksamaale (ligi 4000 inimest, Henrik Visnapuu, Ivar Ivask hiljem mõlemad USAsse), hiljem Kanadasse (ligi 17000 inimest, Arved Viirlaid), USAsse (ligi 16000 inimest, Henrik Visnapuu), Inglismaale (ligi 6000 inimest Gert Helbemäe), Austraaliasse (ligi 6000 inimest), teemad: kodumaa ehk EV, igatsus, sõda, NSVL vastane, õnnelik Eesti aeg, põgenemine, pagulaskirjandus: põlvkonnad Eestist lahkudes 1) kuulsad kirjanikud (Marie Under,
10. veebruar 1898 Augsburg 14. august 1956 Ida- Berliin Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja 1951. aastal omistati Bertolt Brechtile rahvuslik preemia 1954. aastal rahvusvaheline Lenini rahupreemia. Suri südamerabandusse Romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) "Baal" (1918) ja "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) Poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) Luulekogu "Sada laulu" (1951) "Galilei elu" (19381939) Gustav Suits 30. november 1883 23. mai 1956 Eesti luuletaja ja kirjandusteadlane Oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani Looming luuletus "Vesiroosid" 1899 luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" "Kõik on kokku unenägu" "Tuli ja tuul" On tunnustatud 1939. aastal Valgetähe III klassi
pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna muutmise. Rangemas mõttes loetakse Noor-Eesti tegutsemisajaks aastaid 1905-1915, millal ilmusid rühmituse albumid ("Noor Eesti" I -1905, II -1907, III - 1909, IV -1912 ja V - 1915) ning perioodiline väljaanne "Noor Eesti: kirjanduse, kunsti ja teaduste ajakiri" nr 1 - 5/6 (1910-1911). Neid kõiki saab autentsel kujul lugeda ka meie koduleheküljelt. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Bernard Linde, Johannes Aavik, Villem Grünthal-Ridala, Aino Kallas ja Jaan Oks; nooremate liikmetena Johannes Semper ja August Alle. 1912. aastal registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts "Noor-Eesti", millel oli 61 asutajaliiget. Noor-Eesti tegutses Tartu-Helsingi teljel, saades oma vahetud impulsid väga paljus Soomest, kus õppisid G. Suits, J. Aavik ja V. Grünthal ja elas pikki perioode F. Tuglas. Soomest oli pärit Aino Kallas
10. veebruar 1898 Augsburg 14. august 1956 Ida- Berliin Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja 1951. aastal omistati Bertolt Brechtile rahvuslik preemia 1954. aastal rahvusvaheline Lenini rahupreemia. Suri südamerabandusse Romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) "Baal" (1918) ja "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) Poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) Luulekogu "Sada laulu" (1951) "Galilei elu" (19381939) Gustav Suits 30. november 1883 23. mai 1956 Eesti luuletaja ja kirjandusteadlane Oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani Looming luuletus "Vesiroosid" 1899 luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" "Kõik on kokku unenägu" "Tuli ja tuul" On tunnustatud 1939. aastal Valgetähe III klassi
14. Millised alad moodustasid Eestimaa kubermangu? Lääne-, Harju-,Järva- ja Virumaa 15. Tähtsaim sisseveo kaup. Sool 16. Mis on bastion? Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused 17. Kes etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel? Johan Skytte 18. Millised teaduskonnad tegutsesid Tartu ülikoolis? Filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond 19. Kes kirjutas alla Tartu ülikooli asutamisürikule? Gustav II Adolf 20. Mida kujutasid endast vakuraamatud? Sisaldasid talupoegade kohustusi mõisale, riigile ja kirikule, seniseid võlgu, mõisa teenijate arvu, loomade hulka, kasutatavad mõõdud ja kaalud. 21. Valitsev elamutüüp talurahval. Rehielamu 22. Teotöö 2 tähtsamat liiki. Rakmetegu ja jalategu 23. Suur Näljahäda (piirdaatumid). 1695 1697 .a. 24. Millal algas Põhjasõda (kuupäev, kuu, aasta)? 12.veeb.1700 .a. 25
troonil näha Gustav II Adolf - `Põhjamaade lõvi' valitseja, kelle juhtimisel rootsi võidab poola vastu peetud 30 aastase sõja mõni aeg hiljem kui poola lõuna-eestist minema löödud, annab korralduse tartusse rajada ülikool kui tartus ei oleks ülikooli, siis tartus poleks midagi (töökohti nt) Rootsist sai protestantlik riik ning nad hakkasid käituma protestantlike eest seisvana ka mujal Euroopas, gustav adolfis ja rootsis nähti enese kaitse tahet ususõda (katoliiklased vs protestandid) 1618-1648, Rootsi sekkub protestantlike jõudude esindaja ja kaitsjana (sealt põhjamaade lõvi) sõjas saab ise hukka 1629 Altmargi vaherahu territoorium jääb rootsile kuni venemaa ta vallutab algab 100aastane rootsi aeg eestis Sõdade laastav mõju rahvastikule Sajandi algul juurdekasv sõdade tõttu olematu Põhja-liivimaal 1601-1638 perede vähenemine 43,2%
· Liivimaal maamarssal Kohtuvõim · Adraja sillakohtunikudtp. pagemine, väiksemad kuriteod · Meesja maakohtudtp. jt. mitteaadlikke süüasjad · Eestimaa Ülemmaakohus, Tallinnas Liivimaa Õuekohus, Tartusraskemad kuriteod ja aadlikke süüasjad · Rootsi kuningas kohtuasjad viimasena Rootsi riigivõim ja aadel · Eestimaa kubermangus säilisid siinse aadli ja linnade eesõigused Liivimaa kubermangus kiire rootsistamine · Gustav II Adolfi surm pärast seda Liivimaal samad õigused Eestimaa kubermanguga · Rootsi kõrgaadel oli huvitatud balti privileegide säilitamisest · Aadli omavalitsus Landesstaatid maariik Gustav II Adolf Reduktsioon · 1672. aastal vastuvõetud, tuues kaasa olulise pöörde · Karl XI eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamine · Aadlike vastuseis tulenes nende õiguste rikkumisest · Riigitulud kasvasid · 5/6 maadest Liivimaale
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Unenäod Koostaja: Kristiina Pruul 11D Juhendaja: Eve Tammaru Tallinn 2009 Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Lk. 3 Une mõiste Lk. 3 Unenäo mõiste Lk. 4 Unenägude iseärasused Lk. 5 Unenägude põhjustajad Lk. 56 Unenägude seletamine Lk. 6 Kokkuvõte Lk. 6 Andmed saadud.. 2 Tallinn 2009 Gustav Adolfi Gümnaasium Une mõiste Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem.
JÜRI VILMS ISESEISEV MANIFESTI AUTOR 1802 TARTU ÜLIKOOLI TAASAAVAMINE GEORG LURICH MAADLEJA JAAN TÕNISSON AJAKIRJANIK , JURIST JOHAN KÖLER EESTI MAALIKUNSTI RAJAJA EESTI TAASISESEISVUMINE OLI 20 AUGUST 1991 REDUKTSIOON MÕISAMAADE RIIGISTAMINE ANIMISM HINGEUSK TÜ TEADUSKONNAD ARSTI-, USU-, ÕIGUS-, FILOSOOFIA TEADUSKONNAD STAGNATSIOON KULTUURILINE , POLIITILINE JA MAJANDUSLIK SEISAK RIIGIS DISSIDENT TEISITI MÕTLEJA EESTI HELILOOJAD, DIRIGENDID : ERI KLAS, GUSTAV ERNESAKS, ANTS ÜLEOJA, LYDIA RAHULA. NSV RIIGIJUHT, KELLE VALITSEMISAJAL EESTI TAASISESEISVUS ? MIHHAIL GORBATSOV KES OLI RAHVARINDE IDEE AUTOR ? EDGAR SAVISAAR KES OLI EESTI POLIITIK , KES JUHTIS LÄBIRÄÄKIMISI TARTU RAHULEPINGU SÕLMIMISEL ? JAAN POSKA KES OLI EESTI SÕJAVÄE ÜLEMJUHATAJA VABADUSSÕJAS ? JOHANN LAIDONER KES SAI PEAMINISTRIKS 1991 AASTAL EESTIS ? EDGAR SAVISAAR KES ALLKIRJASTAS EESTI TAASISESEISVUMISE KÄIGUS VASTUVÕETUD RIIKLIKUD DOKUMENDID ? ARNOLD RÜÜTEL
Kokkukutsutud Riigipäev toetas Sten Stureti, otsustati mitte tunnustada Uppsala peapiiskoppi. Aastal 1518 tegid taanlased uue sõjakäigu, ent rootslased jäid jällegi peale. 1520.aasta lahingus võtsid rootslased aga vastu kaotuse ja tunnistasin Taani kuninga Rootsi kuningaks. Septembris kapituleerus Stockholm. Gustav I Vasa Rootsi kuningas Jaanuaris 1521 algas Taani vastu vabadussõda. Samal aastal valis Riigipäev Gustav Vasa riigi eestseisjaks. Varustus sõdimiseks saadi Lübeckilt. 6.juunil 1523 valis Riigipäev Gustav Vasa Rootsi kuningaks. Reformatsioon Reformatsioon tõusis Rootsis päevakorda 1520. Aastatel. Luterluse ideid levitas Olaus Patri, kes oli õppinud ülikoolis Martin Lutheri juures, kuid naases enne, kui luterlik reformatsioon oli Saksamaal välja kujunenud. Seetõttu võis Rootsi protestantliku kiriku areng kulgeda mõneti eripäraselt
suunda : 1. Uniooni pooldajad- Selle suuna toetus kuulus Taani kuningale Kristian II-le kes püüdis uniooni säilitada ning taasallutada Rootsit. Pooldajateks olid põhiliselt Rootsi kõrgaadlid kellel oli läänivaldusi mõlemal pool piiri 2. Rootsi iseseisvuse pooldajad- nemad koondusid Sten Sture Noorema ümber 3. Rootsi katolik kirik- mille võimupüüdlusi esindas peapiiskopiks saanud Gustav Trolle. Ka kirik toetas uniooni. 1520. aastal ründas Kristian II Rootsit uuesti Pärast Taani kuninga võitu sõlmiti vaherahu ning Kristian II sai Rootsi kuningaks, 4nov. toimus kroonimine, millele järgnesid pidustused 7.nov näiliselt kuningapidustuste jätkamiseks kutsuti inimesed kuningalossi suurde saali kus neile teatati et karistatakse ''ketser'' Sten Sture pooldajaid. Samal päeval algas Stockholmi Suurturul peade maharaiumine, see sündmus
Noor-Eesti Annika Rösler IIvõ Eellugu · "Noor-Eesti" liikumise lätted on sajandialguse salajastes õpilasringides · Gustav Suitsu toimetamisel kolm kirjanduslikku albumit "Kiired · 1904. a. otsustati sellele anda uus nimi "Noor-Eesti" · Asuti organiseerima kirjandusühingut. Kolm Ajajärku · Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub impressionismi, sümbolismi) Hilisperiood (loomingus avaldub modernism) Algusaastad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
