Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soome pärast I maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid
SOOME PÄRAST I
MAAILMASÕDA
ISESEISVUMINE
6. detsembril 1917 iseseisvus Soome.
Välisriigid nõustusid tunnustama Soome
iseseisvust alles siis, kui seda on teinud
Nõukogude valitsus.
Senat esitas Nõukogude Venemaale palve
tunnustada Soome iseseisvust, mida Lenin 31.
detsembril 1917 ka tegi.
Sellele aga ei järgnenud Vene vägede
väljaviimist, kuigi Soome senat seda taotles.
KODUSÕDA
Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust
relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised
kodusõjad.
Kodusõda peeti maha ka Soomes, kus kohalikud
kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918.
aasta algul seadusliku valitsuse.
Kindral Carl Gustav Mannerheim asus
organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi
üksusi ning pani punaväe edasitungi seisma.
KODUSÕDA
Aprillissaabusid valgetele appi keiserliku
Saksamaa väed ning mais lõppes see
võrdlemisi julm sõda kommunistide
lüüasaamisega.
Siiski kestsid lahingud Soome ja enamliku
Venemaa vahel Karjala rindel veel mitu
aastat.
PÄRAST ISESEISVUMIST
Riigihoidjaks sai 1918. aasta lõpus Carl
Gustav Mannerheim.
Tema juhtimisel hakkas Soome uuesti
otsima poliitilisi kontakte lääneriikidega.
17. juulil 1919 kinnitas Mannerheim
Soome praegugi jõus oleva põhiseaduse
ning Soome suhted välisriikidega hakkasid
normaliseeruma.
PÄRAST ISESEISVUMIST
Majanduslikest raskustest ja suhteliselt madalast
elatustasemest hoolimata valitses Soomes
1920. aastatel üsna optimistlik vaim, mida
aitasid üleval hoida soome sportlaste menu,
arenev kirjandus ja riikliku iseseisvumisega
kaasnev rahvusvaheline läbikäimine- rohked
diplomaatilised kontaktid, riigipeade külaskäigud
ja Soomes tegutsemine Rahvasteliidus.
Samas andis rahvusvaheline majanduskriis, mis
algas 1920. aastate lõpul, end tunda ka Soomes
nii majanduslikult kui poliitiliselt.
CARL GUSTAV MANNERHEIM
LAPUA- LIIKUMINE
1920. aastate lõpul tekkis Lapua-liikumine.
1930. aastal sooritasid lapualased marsi
Helsingisse, sellest võttis osa üle 10 000
inimese.
Lapua-liikumise mõjul suruti kommunistid
Soome poliitikaelust kõrvale.
Samas aga ei õnnestunud lapualaste endi
riigipöördekatse ja ka see liikumine
keelustati.
On väidetud, et just püsima jäänud
demokraatia oli see, mis hoidis ära 1939.
aastal Soome alistumise NSV Liidule ja
tagas iseseisvuse säilimise.
Vasakule Paremale
Soome pärast I maailmasõda #1 Soome pärast I maailmasõda #2 Soome pärast I maailmasõda #3 Soome pärast I maailmasõda #4 Soome pärast I maailmasõda #5 Soome pärast I maailmasõda #6 Soome pärast I maailmasõda #7 Soome pärast I maailmasõda #8 Soome pärast I maailmasõda #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor indrekeh Õppematerjali autor
powerpointi esitlus

Sarnased õppematerjalid

Soome kahe maailmasõja vahelisel ajal
9
ppt

Soome kahe maailmasõja vahelisel ajal

Soome kahe maailmasõja vahelisel ajal ISESEISVUMINE · 6.detsembril 1917 · Nõukogude valitsusest olenes, kas välisriigid tunnustavad Soome iseseisvust. · 31. detsembril 1917 Lenin tunnustas Soome iseseisvust. · Sellele aga ei järgnenud Vene vägede väljaviimist, kuigi Soome senat seda taotles. KODUSÕDA · 27. jaanuar ­ 15. mai 1918 · Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta · Kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918. aasta algul seadusliku valitsuse. · Kindral Carl Gustav Mannerheim-pani punaväe edasitungi seisma KODUSÕDA · Aprillis saabusid keiserliku Saksamaa väed · Lõppes mais kommunistide lüüasaamisega. · Lahingute jätkumine Karjala rindel veel mitu aastat.

Ajalugu
Soome ja Balti riikide iseseisvumine
1
doc

Soome ja Balti riikide iseseisvumine

Soome ja Balti riikide iseseisvumine Soome kodusõda. Eesti Vabadussõda. 6. detsembril 1917.a. iseseisvus Soome. 16. veebruaril 1918.a. deklareeris oma iseseisvust Leedu, 24. veebruaril 1918 Eesti. Eesti ja Leedu iseseisvumist enamlased ei tunnistanud. Tegelikkuses sattuti Saksa okupatsiooni alla. 18. novembril 1918.a. teatas oma iseseisvumisest Läti. Eestis ja Leedus andsid lahkuvad sakslased võimu üle veebruaris moodustatud valitsusele. Enamikul uutel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Soome kodusõda. Soome kodusõda olid Soome Senati e

Ajalugu
Kodusõda venemaal-Soome ja Balti riikide iseseisvumine
2
docx

Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine

10.Kodusõda Venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. Lühiajalugu I osa. Õ.lk.66-71 Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas · 6.detsembril 1917 iseseisvus Soome ja Vene enamlaste vastne valitsus oli sunnitud sellega leppima. 16.veebruaril 1918 deklaleeris oma iseseisvust Leedu ning 24. Veebruaril 1918 Eesti. · Üksteise järel kuulutasid end iseseisvaks Tsehhoslovakkia, Poola ja Ungari ning ka Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. · Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel poole puhkesid verised kodusõjad.

Ajalugu
Soome maa ja ajalugu
19
doc

Soome maa ja ajalugu

Soome maa ja ajalugu 1.Soome asend. * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus.

Ajalugu
Ajalugu - I MS sündmused
11
docx

Ajalugu - I MS sündmused

1. Esimese maailmasõja algus Põhjused Teravnenud vastuolud suurriikide vahel: Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni, Balkani "püssirohutünn" Alahinnati ohtu: ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati, et võimalikud vaid piirkondlikud lühiajalised konfliktid Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie)

Ajalugu
Pariisi rahukonverents ja rahvusvahelised suhted 1920 aastail
9
docx

Pariisi rahukonverents ja rahvusvahelised suhted 1920 aastail

1923. a. tekkinud rasket olukorda riigis ruttas ära kasutama ka NSDAP. Partei häälekandja "Völkischer Beobachter" toimetajaks sai Tallinnast pärit Alfred Rosenberg. Ajaleht hakkas ilmuma iga päev, õhutades rahvamasse võimuhaaramisele. 8. XI 1923. a. üritas Hitler korraldada Münchenis riigipööret. Selleks vangistati ühes suures õllelokaalis poliitilisel koosolekul kõnet pidav Baieri valitsusjuht G. von Kahr. Hitler mõisteti aastaks vangi, kuid ta vabanes juba 9 kuu pärast. Vanglas valmis tal raamat"Mein Kampf"("Minu võitlus"), milles ta sõnastas ja põhjendas oma programmi. 1924. a. hakkas Saksamaa majanduslik olukord paranema ning seetõttu vähenes ka natside mõju. 3. AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1920. AASTAIL VÄLISPOLIITIKA. Esimese maailmasõja järel hakkas Euroopa järk-järgult loovutama oma juhtpositsiooni maailmas. Esiplaanile nihkusid nüüd Ameerika Ühendriigid. 8. I 1918. a

Ajalugu
I maailmasõda
11
odt

I maailmasõda

Plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärelt läänest ning Prantsusmaa armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. 7. Plaan 17 ­ Prantsuse sõjaplaan, mis nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi ­ mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks ­ hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. 8. Üldmobilisatsioon - 9. positsioonisõda ­ 1915.aastal alanud pikaajaline, ängistav, staatiline, ohvriterohke sõda. Rindejoone pidevaks mehitamiseks suur armee

Ajalugu
Nimetu
64
pdf

Nimetu

Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun