Eesti heliloojad (0)

Keskkool - Muusika - Muusika

1 Hindamata

Rudolf Tobias (1873 – 1918)

Helilooja , organist, koori- ja orkestridirigent, muusikapedagoog ja –kriitik
Oratoorium ’’Joonase lähetamine’’; ’’Julius Caesar ’’, ’’Johannes Damaskusest’’, ’’Sest ilmaneitsist ilusast’’, ’’Eks teie tea’’, ’’ Varas ’’
Uued žanrid: avamäng, keelpillikvartett , kantaat, klaverikontsert , oratoorium. 50-kroonisel.
Eesti esimene sümfooniline avamäng ’’Julius Caesar’’ 1896

Artur Kapp (1878 – 1952)

Helilooja, organist, dirigent , õppejõud ( kompositsioon )
’’Hauad’’; oratoorium ’’Hiiob’’ (’’Suur oled sa’’), ’’Päikesele’’; soololaulud ’’Metsateel’’, ’’Sa oled mu südame suvi’’
Tallinna koolkonna kujundaja

Mart Saar (1882 - 1963)

Helilooja, organist, pianist, pedagoog
Koorilaulud ’’ Leelo ’’, ’’Põhjavaim’’, ’’Jaan läeb jaanitulele’’; Soololaulud ’’Must lind’’, ’’Mis see oli’’, ’’Lindude laul’’
Eesti rahvaviiside kogumine-kasutamine; ekspressionism (soololaulud) ja impressionism ( klaveripalad )

Cyrillus Kreek (1889 – 1962)

Helilooja, organist, muusikaõpetaja, koorijuht
Vaimulike rahvaviiside seaded , ’’Taaveti laulud’’, kantaat ’’Kalevipoja koopas ’’, ’’ Setu sümfoonia’’; koorilaulud ’’Meie err’’, ’’Sirisege, sirisege, sirbikesed’’, ’’Nõmmelill’’, ’’Meil aia-äärne tänavas’’, ’’Mu süda ärka üles’’; ’’ Reekviem c-moll’’
Eesti rahvaviiside kogumine-kasutamine, vaimulike rahvaviiside kogumine-töötlemine

Heino Eller (1887 – 1970)

Helilooja, õppejõud (kompositsioon)
Sümfoonilised poeemid ’’ Koit ’’, ’’Viirastused’’; pildid ’’Videvik’’, ’’ Varjus ja päikesepaistel’’
Tartu koolkonna kujundaja, pedagoogiline töö Tallinna konservatooriumis

Eevald Aav (1900 – 1939)

Helilooja, koorijuht, 1938 üldlaulupeo meeskooride üldjuht, muusikaajakirjanik
Ooper ’’Vikerlased’’ (’’Ülo ja Juta duett ’’, ’’Sõdalaste koor’’); sümf. poeem ’’Elu’’, koorilaulud ’’Hommik’’, ’’Põhjamaa lapsed’’, ’’Nooruse aeg’’
Eesti esimene arvestatav ooper, muusikaline tegevus Tallinnas

Eduard Tubin (1905 – 1982)

Helilooja, dirigent, repetiitor, muusikakriitik, Drottingholmi Lossiteater: ooperi/balletipartituuride taastaja, orkestreerija
Ballett ’’ Kratt ’’ (’’Sabatants’’); ooperid ’’ Barbara von Tiesenhusen’’, ’’Reigi õpetaja’’; ’’Reekviem langenud sõduritele’’
Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja-sümfoonik, paljude erinevate žanrite kasutamine

Gustav Ernesaks (1908 – 1993)

Helilooja, koorijuht, pedagoog, laulupidude üldjuht, muusikakirjanik
Raamatud: ’’Suu laulab , süda muretseb’’, ’’Nii ajaratas ringi käib’’, ’’Kutse’’, ’’Laine tõuseb, laine vaob’’

Koorilaulud: ’’Hakkame, mehed, minema’’, ’’Sireli, kas mul õnne’’, ’’Kuidas kalamehed elavad’’ Lastelaul ’’Rongisõit’’. ’’Näärisokk’’ Ooperid: ’’Pühajärv’’, ’’Tormide rand ’’

Laulupidude traditsiooni hoidja, edasiviija; ’’Mu isamaa on minu arm’’, paljude tuntud koorijuhtide ettevalmistamine

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 31 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

marta0 Õppematerjali autor

Lühikokkuvõte!
Sisaldab mõningaid Eesti heliloojaid 1880-1990ndatest.
Punktidena on lühidalt ära toodud valik tegevusalasid ja loomingut, sünni- ja surmaastad.
Sobib näiteks kiireks kordamiseks/meeldetuletuseks.

Heliloojad:
Rudolf Tobias
Artur Kapp
Mart Saar
Cyrillus Kreek
Heino Eller
Eevald Aav
Eduard Tubin
Gustav Ernesaks

Eesti heliloojad Rudolf Tobias Artur Kapp Mart Saar Cyrillus Kreek Heino Eller Eevald Aav Eduard Tubin Gustav Ernesaks.

Sarnased õppematerjalid

docx

MUUSIKA AJALUGU konspekt gümnaasium

ametnike vastu Kirjanduses avaldus sümbolismine Lõuendid on peen, rafineeritud kunst Esemeid tuli maalida sellistena nagu me neid näeme Impressionistid tõid kaasa ka uudsed süzeed, näiteks urbanism Pidid kaduma kontuurid, üks element, sest tavalises päevavalguses ei näe me selgeid piirjooni Impressionistid ei tahtnud näha suuri ühevärvilisi pindu Tõetruuduus, argusus Paul Wilhelm Burman (28.02.1888-3.06.1934)- eesti maalikunstnik ja graafik Edgar Degas (19.07.1834-27.09.1917)- prantuse kunstnik ja skulptor Muusikas Muusikat mõjutas esialgu vähem, aga ka seal tunti vajadust muusika järele Takistuseks oli akadeemiast pärinev konservatism Uute kõlavärvide otsinguil hakati kasutama uudseid traditsioonilistel pillidel Uue ajastu lemmikinstrumentideks kujunesid harf ja puhkpillid (nt. Pentatoonika) Tähtsamad heliloojad : Paul Benoit (1893-1979) Sündinud Nancy linnas Prantsusmaal

Muusika ajalugu

doc

Ajastud-Hilisromantism-Po stmodernism

ooper lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite-ja kujutav kunst. oratoorium vaimuliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile. passioon heliteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. polüfoonia mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad. programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. reekiviem mitmehäälne tsükliline kooriteos, algselt katoliku kiriku surnumissa. sakraalmuusika vaimulik muusika. süit mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest. sümfoonia sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. transkriptsioon muusikapala seade teisele instrumendile või ansamblile.

Muusikaajalugu

doc

Nimetu

3. Rahuvslik ärkamisaeg- 19.saj keskel (1860-1885) eestlasteni jõudnud eneseleidmise püüdlused. Hakati tähtsustama rahvust, toimus talude päriseksostmine, oli kindlaks kujunenud territoorium, linnade kasv, raudteede areng, ärksad inimesed inimeste enda keskel, kultuurilised ja vaimsed keskused, ajakirjanduse sünd. Tegelased: L.Koidula- isamaaluule, Jannsen- I üldlaulupidu, ajaleht ,,Perno postimees"; Jakobson- ,,Skala"(1878), isamaalised kõned- Hurt, Eesti kirjameeste selts EkmS, Vanemuise laulu ja mänguselts, Eesti teatri sünd, Aleksandrikool 4. I Üldlaulupidu: 1869.a 18-20juuni Tartus, pärisorjuse kaotamise 50.aastapäev. Ametlik korraldaja oli Vanemuine, eesotsas Jannsen. Laulupeo repertuaarikogumik ,,Eestirahwa 50- aastase Jubelipiddo-Lauld, Tarto Wannemuine seltsist wäljaantud". Peokavas oli 15 ilmalikke ja 12 vaimulikku laulu, suurem osa saksa heliloojatelt eesti keelsete tekstidega laulud, 2 soome laulu (ka F

Muusikaajalugu

docx

EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL

EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL 1. Miina Härma (1864-1941) · Esimene Eesti naishelilooja, organist, dirigent · Pärit Tartumaalt · Eratunde võttis K.A. Hermannilt · 1883 õppima Peterburi Konservatooriumisse (orelit). · 1890 lõpetas konservatooriumi (Klaveriõpetaja Peterburis) · Peterburi Eesti Hariduse Seltsi koorijuht · 1894 tagasi Eestis. Asutas esimese segakoori ,,Miina Härma Lauluseltsi koor" · Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele · 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis (Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium) · Isamaalaulud, Lüürilised laulud, Rahvalauluseaded TEOSED: · ,,Kui sa tuled, too mul lilli" (puhkpillipala)

Eesti muusikaelu 20.saj algul

doc

Muusika arvestus

orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. " 1869 aastal toimunud esimesel üldlaulupeol laulsid ainult meeskoorid. .). Ilmusid esimesed eesti keelsed muusikaõpikud ja laulukogumikud (Jannseni ,,Eesti laulik", Hermanni koorilaulu kogumikud ja Jakobsoni ,,Wanemuise Kandle Haeled"). 4. Cimze seminar: Cimze seminar oli lätlasest pedagoogi ja muusiku Janis Cimze (Zimse) juhitud Liivimaa kihelkonnakooli õpetajate ja köstrite seminar Valgas. Seminari võeti vastu iga kolme aasta tagant, õppetöö kestis samuti kolm aastat. Seminari pääsemiseks nõuti kirikuõpetaja soovitust ja kihelkonnakooli lõputunnistust.

Muusika

doc

Eesti heliloojad

Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning Artur Kapp - tollal juba Peterburi konservatooriumi üliõpilane - aitas tal suviti valmistuda konservatooriumi astumiseks.

Muusikaajalugu

doc

Muusika arvestus

heale tasemele. Komponeeris ka ise oma koorile. · Väägvere pasunakoori toetas Willigerode, kes oli David Otto Wirkhausi õpetaja, kes omakorda on puhkpillimuusika isa. · 1850 asutati Adam Jakobsoni ja tema poja C. R. Jakobsoni juhatamisel Torma kihelkonnakool, kus sai alguse pasunakoor. · 1865 asutati ,,Vanemuise" selts Tartus ja ,,Estonia" selts Tallinnas · 1867 algatas J. V Jannsen Eesti Üldlaulupe korraldamise mõtte. 4. Cimze seminar 1839 asutati nn. Cimze seminar köstrite harimatuse kõrvaldamiseks · 1849 kolis Janis Cimze Valmierast Valka ja asutas seminari, kus valmistas ette oma õpilasi köstriametisse, kes said ka hea muusikalise ettevalmistuse. · Cimze seminari läbinud kõstrid asutasid kirikute juurde esimesed laulukoorid, mille tase sõltus köstrite suhtumisest

Muusika

pdf

Muusika arvestus - Impressionism,Neoklassits ism,Hilisromantism,Ekspre ssionism

Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid