Muusika retsensioon (11)

Kuressaare Gümnaasium
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent Paavo Järvi
Silver Ainomäe
Tütarlastekoor Ellerhein
Muusika retsensioon
Ahti Murd
10A klass
Kuressaare 2008
Kontsert, mida mina kuulamas käisin, toimus 10. oktoobril Estonia kontserdisaalis. Seal mängis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, tšellist Silver Ainomäe ning kuulasime ka Ellerheina tütarlastekoori. Dirigendiks oli üks oma põlvkonna maailmas nõutuim dirigent Paavo Järvi, kes on üks olulisemaid Eesti heliloojate teoste esitajaid ja plaadistajaid.
Erinevatest aegadest pärit klassikalise instrumentaalmuusika valikust tulid esitusele kolme erineva helilooja - Benjamin Britteni , Joseph Haydni, Gustav Holsti – teosed. Mängiti ette Benjamin Britteni teost „Sinfonia da requiem “ D- duur , Joseph Haydni tšellokontsert nr 1 C-duur ning Gustav Holsti teos „ Planeedid “, mis koosneb seitsmest eri osast.
Kontserti esimene osa koosnes Benjamin Britteni (1913-1976) teosest „Sinfonia da requiem“. Teos on kirjutatud 26-aastase helilooja paariaastase Põhja-Ameerikas elamise ajal aastatel 1939-1940. Benjamin Britten oli ise veendunud patsifist ja otsustas selle teosega väljendada isiklikku suhtumist sõtta ning nimetas selle teose reekviemiks – surnutemissaks. „Sinfoonia da requiem“ on kirjutatud Jaapani valitsuse tellimusel. Teose domineerivaks istrumendiks ollid alguse poole trummid ja timbanid, lõpupoole domineerisid tšellod domineerivamad. Trummidega toodi väga hästi esile kogu tragöödia, mis kaasneb sõjaga. Trummid ning kiire tšello mäng manasid silme ette pildi lähenevatest vägedest. Läbi kontserdi püsis kiire tempo ning mind pani imestama, kui mitmekülgne pill tšello tegelikult on.
Kontserdi teine teos, tšellokontsert nr1 C-duur, on loodud ajal, mil Jospeh Haydn ( 1732 -1809) oli vürst Esterhazy õukonnas kapellmeister ning teose soolopartii on kirjutatud tõenäoliselt Esterhazy õukonna orkestri tšellistile Joseph Franz Weigile. Orkestri koosseis on 18.sajandi keskel loodud teose kohta tavapärane, lisaks keelipillidele kuuluvad sinna kaks oboed ja kaks metsasarve. Lugu mängides saab solist demonstreerida oma virtuooslikust ja tehnilist meisterlikkust nii orkestri saatel kui ka soolokadentsides. Teose üldpilt oli rahulik ning loo tempo oli vaikne. Esitajaksoli Eesti üks noorema põlvkonna esitšelliste Silver Ainomäe (1982), kes alustas pilliõpinguid juba 6-aastaselt Tallinna Muusikakeskkoolis. Suurema osa õpingutest on ta aga sooritanud Soomes nii Turu konservatooriumis kui Sibeliuse Akadeemias .
Viimasena tuli ettekandele Gustav Holsti (1913-1976) teos „Planeedid“, mis on kirjutatud aastatel 1914-1916. Holst on pärit suurte muusikaliste traditsioonidega perekonnast. Ta lõpetas Londoni Kuningliku Muusikakolledži trombooni erialal, õppinud samas ka kompositsiooni. Tema sümfooniline süit „Planeedid“ koosneb seitsmest eri osast ehk seitsmest eri planeedist: Marss, Veenus , Merkuur, Jupiter , Saturn , Uraan , Neptun. Kõik need erinevad osad kõlavad üksteisest täielikult erinevalt. Lugudes oli palju huvitavaid erinevate pillide „võistlusi“ . Esimeses loos oli eriti hästi tunda trompetite ja tenortuuba vahelist „võistlust“. Teine lugu Veenus oli esimesest tunduvalt rahulikum. Kolmas lugu on jällegi kiire tempoga ning
muudab keelpillid tuulepööriseks ja kogu orkestri paindlikuks ja kärmeks instrumendiks. Neljas lugu kõlab väga rõõmsalt ning majesteetlikult. Viies lugu oli suhteliselt rahulik ning sisaldas põnevaid tšellopartiisid. Eelviimane lugu Uraan saabus trompetite ja tromboonide šokeeriva fortissimoga. Viimane lugu kujundas väga võimsa ja pühaliku finaali, millesse lisandus Ellerheina tütarlastekoor, mis lisas suure annuse müstikat.
Enim meeldis mulle Gustav Holsti teosest „Planeedid“ eelviimane lugu „Uraan, võlur“. Loos oli kuulda väga kenat trompetite ja tromboonide mängu. Samuti oli väga kiire trummimäng, tänu millele tõusis see lugu teistes lugudest esile. Üldine loo tempo oli kiire ning trummimäng lõi saali maagilise õhkkonna. Samuti meeldis mulle Benjamin Britteni teose esimene osa, mis oli väga kiire ja kõlas väga salapäraselt.
Kõige vähem meeldis mulle Joseph Haydini tšellokontsert, kuna tempo oli madal ning enamus partiisid mängiti tšellodel, samas kui teised pillid oleksid sellele loole palju juurde andnud.
Kontserdil avastasin enda jaoks, kui mitmekülgne on tsello ning kuna ma polnud varem sümfooniakontserti külastanud, sain tunda kui maagilist häält teeb suur hulk professionaalseid pillimängijaid.
Üldine mulje kontserdist oli väga hea, kuna sain avastada palju uut ning lood olid väga põnevad ning mitmekülgsed.
Retsensiooni kirjutamiseks kasutasin kontserdikava ning internetist www.wikipedia.org