Peetri kirik Neogooti stiil: * interjöör Tähelepanuvääsed on: * altarisein (1900,Gustav Beermann), * altarimaal "Kutsuv Kristus" (1897, Johann Köler) * kahekümne kahe registriga orel (1891, Wilhelm Müllverstedt). Tartu Ülikool Tartu Ülikool Aadress: Ülikooli 18, Tartu Aeg: rajati ametlikult 1632. aastal Rektor: Volli Kalm Tartu Ülikool Üks vanimaid ülikoole Põhja- ja Ida- Euroopas Asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1919. aastast esimene eestikeelne ülikool Tartu Ülikool 9 teaduskonda: * Arstiteaduskond * Filosoofiateaduskond * Kehakultuuriteaduskond * Loodus- ja tehnoloogiateaduskond * Majandusteaduskond * Matemaatika-informaatikateaduskond * Sotsiaal- ja haridusteaduskond * Usuteaduskond * Õigusteaduskond Tartu Ülikool 4 kolledzit: * Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia * Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz
Kuulsaim lugu on „Koit“, mis valiti ka saates „Eesti otsib lemmiklaulu“ finaalis 24. Mail 2009 võitjaks. 8. Rahvusooper „Estonia“ „Estonia“ on muusikateater Tallinnas. Teatril on olnud varasemalt palju erinevaid nimetusi, kuid aastast 1998 kannab see nimetust Rahvusooper „Estonia“. Teatri hooaeg vältab 10 kuud – septembrist juunini. Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012. Aastast Vello Pähn. 9. Gustav Ernesaks Gustav Ernesaks oli märkimisväärne Eesti helolooja ja koorijuht, kes edendas Eesti muusikakultuuri ja juhtis tuntumaid koore, eriti laulupidudel. Tema on kirjutanud loo „Mu isamaa on minu arm“, mis on saanud omaette rahvuse säilivuse sümboliks ja mis ühendab Eesti rahvast. 10.Kerli Kõiv Kerli Kõiv, artistinimega „Kerli“, on Eesti laulja. Tema album „Love Is Dead“ jõudis Ameerika Ühendriikide Billboard 200 edetabelisse. 2006 aastal
Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi lõunaeesti ja põhjaeesti keeles. Alustati piibli tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles 1739. aastal. Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641
Kaltsium Ca IIA 4. Calcium Puhast kaltsiumi sai esmakordselt elektrolüüsil 1855.a Robert Bunsen Fosfor P VA 3. Phosphorus Fosfori avastas Saksa alkeemik Hennig Brand 1669 Hamburgis Tseesium Cs IA 6. - Esimest korda avastasid tseesiumi Gustav Robert Kirchhoff ja Robert Wilhelm Bunsen 1861. aastal Poloonium Pl VIA 6. - Polooniumi avastasid 1898. aastal abielupaar Pierre ja Marie Curie Reenium Re VIIB 6. - Reeniumi avastasid 1925. aastal
Rühmitus Tegutsemise Kes sinna kuulusid Taotlused Väljaanded Rühmituse jälg eesti aeg kirjandusloos ,,Noor- 19051916 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Sõnastasid 5 ,,Noor-Eesti" albumit. Tõstsid kirjanduse Eesti" Grünthal-Ridala, August Kitzberg, Johannes liikumise vormi- ja stiilikultuuri, Aavik ja Bernhard Linde. põhiloosun viisid kirjanduskriitika gi paremale tasemele,
Demograafiline katastroof 1601-1603 tabas eestit ikaldus, nälg ja katk. Eesti kaotas ligikaudu 9/10 oma rahvaarvust. 1604 . aastal astusid rootslased vastu Mäo mõisa juures vastu poola ratsaveäle. Nad said siiski lüüa. Poola reas toimusid ebaõnnestumised ja Tallinnat siiski ei rünnatud. Poolal kerkis huvi Venemaa vatsu. Enne seda peeti Riia all suim välilahing 1605. Aastal. Selleks oli Kirchholmi lahing. Karl IX suri 1611 aastal. Tema järel sai troonile Gustav II Adolf. Ta alistas pealetungi ja 1621 aastal alistas Riia. 1625 õnnestus tagasi saada Poolalt Tartu linn. 1629 sõlmiti Rootsi ja Poola vahel Altmargi vaherahu. Rootsi ülemvõim sai Eestis täielikuks 1645 aastal, mil Brömsembro rahulepinguga läks Saaremaa samuti Taanilt Rootsile. Poola tunnistas eesti jäädavat kuulumist Rootsile 1660 aastal Oliwa rahuga ja Venemaa 1661 aastal Kärde rahuga. Balthasar Russowi kroonika kirjutab liivimaasõjast. 1525
Tuntumad estofiilid Marit Koppel Haapsalu Gümnaasium 2010 Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 August Wilhelm Hupel 3-4 Johann Wilhelm Ludwig von Luce 5 Friedrich Gustav Arvelius 6 Otto Wilhelm Masing 7 Johann Heinrich Rosenplänter 8 Kasutatud materjal 9 Sissejuhatus 1730. aastatel hakkas Eesti aladel levima kirjaoskus, millest said kasu eelkõige koolmeistrid, kes hakkasid tegelema päevikute, kõnede, elulugude ja aruannete kirjutamisega ning nende trükkimise ja levitamisega. Kirjasõna levikuga kaasnes
Nende lipulauseks oli: ,, Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. 4 Tähtsamad liikmed Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Rühmituse eest vedaja oli, Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik. Gustav Suits Friedebert Tuglas Juhan Aavik 5 Kokkuvõtte Kirjandusliku rühmituse ,,Noor-Eesti" on üks tähtsamaid ajakirju eesti ajaloos. See arendas eesti keelt ja see tõi inimestele teadmisi mujalt Euroopast. See viis kirjandusliku taseme Eestis parmeale järjele. Kõik see oli tänu kolmele mehele kes panid aluse sellele rühmitusele
Ülesandeks luterlaste pööramist ja katoliku usu tagasivõtlemist Tartu Ülikooli asutamine Rootsi uutesse provintsidesse oli vaja ülikool rajada Johan Skytte -- ülikooli rajamise eestvõitleja Tartusse ning Tallinnasse loodi akadeemilised gümnaasiumid Ülikooli asutati aastal 1632 Õppekeeleks sai ladina keel Õppima tulid rootslased, soomlased ning baltisakslased Mõjukaimad isikud 17. sajandi Eesti usuelus Gustav II Adolf Johan Skytte Bengt Gottfried Forselius Gutslaff Muud usundid Eestis Eestis korraldati nõiaprotsesse Aastal 1573 asusid sotlased Tallinnasse -peeti jumalateenistusi kalvinistliku korra järgi -jutlustati kalvinistliku korra järgi Kasutatud allikad https://www.eki.ee/piibel/index.php?tekst=tutv_guts Ajaloo õpik 8. klassile. Uusaeg, I osa Ajaloo õpik 7. klassile. Keskaeg, II osa https://www.vasamuseet.se/en/vasa-history/gustav-ii-adolf http://www
4. Noor Eesti, Siuru, Tarapita, Arbujad Noor Eesti: · 1905-1915 · Eesmärk: -Säilitada rahvust -Edendada Eesti kirjandust · Rühmituse eestvedajad: - Gustav Suits - Friedebert Tuglas - Johannes Aavik - Villem Grünthal Ridala - Eduard Vilde - Marie Under - Nikolai Triik (kunstnik) - Konrad Mägi (kunstnik) - Kristjan Raud (kunstnik) · Juhtlause: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"
Kehtis tsensuur - kõrvaldati kõik teosed, mis ei sobinud nõukogude võimu ideoloogiaga. 1941. aastal toimunud Saksa okupatsiooniga kaasnes Nõukogude võimuga koostööd teinud kirjanike taganemine, kirjastamine muutus lihtsamaks ning tsensuur ilukirjanduslikele teostele lõdvenes. Proosas oli sel ajal valdav psühholoogilis-realistlik suund. 1944. aastal põgenesid Nõukogude vägede lähenemise hirmus paljud kirjanikud, nende hulgas Karl Ristikivi, Gustav Suits ja Marie Under, läände. Nikita Hrustsovi reformide ning nendele järgnenud aastakümnete vältel jäi kehtima sotsialistliku realismi ideoloogia, ent kirjanduse politiseeritus vähenes. 2 1950. aastatel muutus taaskord võimalikuks realistlik kirjandus, seoses olukorra liberaliseerumise ja sotsialistliku realismi mõiste ähmastumisega. Kasutatud allikad: http://kirjanduslugu.edu
,,Õige mehe koda" (Karl Ristikivi) Tegevusaeg: u 1885-1935, Tallinn Tegevuskohad: Kirstutegija Kadariku maja, Jakobi ja tiina kodu, P.Abneri kaubamaja (Abnerite kodu), Lambapea tänav (hiljem Kangelaste tänav), Villem Kansvei maja. Tegelased: Jakob Kadarik, Tiina Saalem, Tõnis Kansvei, Paul Abner, Elsa Abner, Villem Kansvei, Frank Abner, Peeter Abner, Gustav Beckmann, Hedvig Abner, Paul, Charlotte, Selma, Reinhold, Valter, Roman, Ester Kruusimäe. Süzee etapid e. sisu etapid: *Tiina Saalem abiellub Jakob Kadarikuga. *Jakob Kadarik sureb ning Tiina jääb üksi vastsündinud lapsega, kellele paneb isa järgi nimeks Jakob Kadarik. *Tiina abiellub Tõnis Kansveiga ning neil sünnib poeg Villem. *Tiina sureb ning Jakob läheb vanavanemate juurde elama. *1.dets. läheb Jakob P.Abneri Kaubamajja tööd küsima ja Paul Abner võtab ta
jaanuar 1894) oli saksa füüsik, kes selgitas ja laiendas elektromagnetiline teooria valguses, mis oli ajama poolt Maxwell. He was the first to satisfactorily demonstrate the existence of by building an apparatus to produce and detect or waves. Ta oli esimene rahuldavalt näidata olemasolu elektromagnetiliste lainete poolt hoone seadmed toota ja avastada VHF või UHF raadio lained. Lapsepõlv Hertz sündis Hamburg, Saksamaa, jõuka ja kultiveeritud Hansa peres. His father, Gustav Ferdinand Hertz, was a barrister and later a senator. Tema isa, Gustav Ferdinand Hertz oli vandeadvokaat ja hiljem senaator. His mother was the former Anna Elisabeth Pfefferkorn. Tema ema oli endine Anna Elisabeth Pfefferkorn. He had three younger brothers and one younger sister. Ta oli kolm nooremat venda ja üks noorem õde. Kuigi ta õppis Hamburg gümnaasiumis, näitas sobivuse teadused samuti keelte õppe araabia ja sanskriti
......................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................8 2 Jevnika samofalova Cyrillus kreek helelooja SISSEJUHATUS Cyrillus Kreek sündis 3.12.1889 Ridala kihelkonnas väikeses Saanika koolimajas. Vanemad Gustav ja Maria Kreek panid pere üheksandale lapsele nimeks Karl Ustav. Isa Gustav Kreek oli kooliõpetaja, kes armastas muusikat ning õpetas laulu ja pillimängu ka oma lastele. 1896. a. sai Gustav Kreek õpetajakoha Vormsi saarele Fällarna õigeusu kiriku kooli. Selles ametis sai töötada ainult õigeusu kiriku liige ning nii salviti terve pere õigeusku. Lisaks muudeti ka pereliikmete eesnimed: Gustavist sai Konstantin ning Karl Ustavist Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus.
isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginius. See raamat oli esimene läbinisti eesti keelne raamat. Vaidluste alusel koostas Johan Hornung ladina keelse eesti keelse grammatika, mis ilmus 1693. aastal . Selles raamatus esitatud Põhja-Eesti õigekirja reeglid olid kompromissiks Stahli ja Forseliuse kirjaviisile ja kestsid 19. sajani keskpaigani. Nimetatakse seda VANAKS KIRJAVIISIKS. 7. Millega läksid kultuuri ajalukku J.Jhering, H.Samson, J.Hornung, A.ja A. Virginius, J.Skytte, Gustav II Adolf, J.Fischer, 1) J. Jhering - ta oli piiskop, kes tegi Eestimaal suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel. Andis välja esimese eesti keelse aabitsa 2)H.Samson- 1626. avaldas ta nõiajutluste kogumiku ning oli Rootsi -aegne Liivimaa luterlik superintendent 3) J.Hornung- Avaldas ladina keelse eesti keelse grammatika 1693. aastal, mis erinevalt omaaegsest Stahli grammatikast arvestas märksa rohkem eesti keele eripära. Tegi reeglistiku - vana kirjaviis. 4) A.ja A
tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel Oxensterna. Kristiina ajal tunnustati Liivimaa rüütelkond, mille tagajärjel kujunes välja maariik (Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus). Toimus ulatuslik riigimaade müük ning läänistamine nii kohalikele kui roosi aadlikele
Vana hea Rootsi aeg? Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "Vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et seda meenutada "Vana hea Rootsi ajana" Rootsi aeg algas 1629 ja lõppes 1699. Sellel ajavahemikul jõudis valitseda 5 kuningat Gustav II Adolf 1611-1632, Kuninganna Kristiina 1632-1654, Karl X Gustav 1654-1660, Karl XI 1660-1697, Karl XII 1697-1718. Rootsi ajal oli olulisi positiivseid külgi. Näiteks kuningas Karl XI tahtis lahti saada päris orjusest. Mis oleks olnud Eestlastele väga positiivne. Riigi mõisad võeti ära ja hakkati nende kasutamise eest renti küsima. Tema valitsemis ajal kehtestati ka vakuraamatud kuhu pandi kirja maksud mida talupoeg maksis. Rootsi ajal asustati ka TÜ ja hakkati ka ehitama linnakoole ja talurahvakoole.
Ardo Kaurit 12.b Gustav Adolfi Gümnaasium ,,Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk" Lev Tolstoi ,,On olemas kolm teadmiste liiki: faktide teadmine, arukus-kavalus ja kogemus- teadmine," sõnas Karel Capek. Nendest kolmest saab õppida vaid fakte, arukus tuleb pika aja vältel ning on osalt ka geneetiliselt määratletud ning kogemusd suurenevad elu jooksul ja nende arengu kiirust mõjutavad võimalused ja tahe.
Pärast kodukooli läksid õpilased Tallinna gümnaasiumidesse. Kodukool Saare mõisahoones oli Haapsalu ja Tallinna koolidest odavam ning õpilased võisid põllumajandustöödel kaasa aidata. Igal aastal olid ka kohustuslikud kontrolleksamid. Praegune Saare mõisa komplekt on taastatud 1995./2001. aastal. Taastatud on hobusetalli (18. saj.) varemed esialgses stiilis, kus nüüd asub Lyckholmi muuseum. Mõisa peamajas on külalistemaja, kohvituba ja saalid ürituste jaoks. Taastajad on dr. Gustav Fhrh. von Rosen ja tema naine Lore (sünd. Crety). Praegune mõisa omanik on dr. Gustav Fhrh. von Roseni vanem poeg dr. Lothar Alexander von Rosen. Muuseum avati 1. märtsil 1997, peamaja augustis 2001. Lyckholmi muuseum Peamaja/ Saare mõis Muuseum vene ajal Saare mõis vene ajal Muuseum seest
ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Aastal 1905 ilmus koguteos "Noor-Eesti" ning selle ümber kogenenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: · Kujunemisperiood (2 esimest albumit, looming seotud rahvusromantika ja realismiga) · Esteetiline kõrgperiood (süvenemine kunsti, filosoofiasse, looming kaldub
Brömsebro rahu 1645 Oliwa rahu 1660 suur näljahäda 1696-1697 Forseliuse seminari tegutsemisaastad 1684 esimene eesti keelne grammatika 1637 Tartu ülikooli asutamine 1632 2. Isikud Balthasar Russow Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik Erik XIV Rootsi kuningas (1560-1568); sekkus Liivi sõtta, hakkates Eestimaad valitsema Gustav II Adolf Rootsi kuningas (1611-1632); kirjutas alla Tartu Ülikooli asutusürikule; langes sõjas Karl XI Rootsi kuningas (1660-1697); tema valitsemisajal saavutas Rootsi suurriik oma suurima õitsengu; alustas riigimaade tagasivõtmise st reduktiooni; kaotas Liivimaa rüütelkonna B.G.Forselius õpetas lastele lugemist talurahvakoolides; organiseeris rahvakoolmeistrite seminari; seal sai õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus
20. sajandi luule Eestis 20. sajandi eesti luules etendasid algatavat ja mõjuvat rolli eelkõige Noor-Eesti aja autorid Gustav Suits, Ernst Enno ja Villem Ridala. Nende looming järgis uusromantilist, eriti just sümbolistlikku kujutuslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne.Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi. Kõik nimetatud luuletajad tulid kirjandusse 20. sajandi esimesel kümnendil, kuid nende looming jätkus ka teiste rühmituste tegevusajal. Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva
1) Rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud
Noor-Eesti Villem Grünthal-Ridala Gustav Suits
TEADLASED Erna Villmer "Estonia" lavajõud Ernst Öpik asrtonoom Ants Lauter "Estonia" lavajõud Paul Kogerman põlevkivikeemik Paul Sepp Draamateatri eesotsas Ludvig Puusepp neurokirurg Liina Reiman Draamateatri näitleja Teodor Lippmaa botaanik Aleksander Teetsov Draamateatri näitleja Edgar Kant majandusgeograaf Ruut Tarmo Draamateatri näitleja Johannes Aavik eesti keele uuendaja Mari Möldre Draamateatri näitleja Johannes-Voldemar Veski õigekeelsuse korrastaja Priit...
Habsburgide vastased nende toetuseks. 1623-29 Taani sõda. Taani kuninga Christian IV asumisega protestantide etteotsa muutus sõda üleeuroopaliseks küsimus ülemvõimust Läänemere lõunarannikul. Keisri väed, mida juhtisid hiilgavad väejuhid Tilly ja Wallenstein, olid võidukad ja asusid Taanit ründama. Seejärel sekkus Taani toetuseks protestantide poolel Rootsi ja keiser sõlmis Taaniga rahu. 1630-1635 Rootsi sõda. Kui sõtta sekkus Rootsi kuningas Gustav II Adolf, siis kaldus edu protestantide poole. Rootsi uuetüübiline armee purustas Tilly väed Breitenfeldi ja Lechi jõe lahingutes 1631 ja 1632. 1632.a. lützeni lahingus langes Gustav II Adolf ja hoolimata rootsi relvade võidukusest, läks protestantide leeri juhtimine üle Prantsusmaale. 1635-1648 Prantsuse ja Rootsi sõda. Sõja viimane osa, Rootsi-Prantsusmaa sõda Habsburgide vastu oli juba välisriikide sõda Saksamaa pärast. Vaatamata sellele, et
· Raamatukujunduse tähtsustamine. · Eesti kirjanike tõlkinime soome keelde. 9. Millises vormis ilmus nooreestlaste põhiline väljaanne, mitu neid ilmus? 5 albumit...? 10. Suits oli tegev mitmes valdkonnas. Millistes? Millisesse valdkonda on ta jätnud suurima jälje? ,,Noor-Eesti" rühmituse juht, kirjanduse professor. 11. Kes oli Akadeemilise Kirjandusühingu asutaja ja kelle 1930ndate välispoliitilised artiklid ilmusid Bivilisti ja Waiti nime all? Gustav Suits. 12. 1905.aastal ilmunud Suitsu luulekogu peetakse ajajärgu tähtteoseks. Mis nime see luulekogu kannab? ,,Elu tuli" 13. Keda nimetati omal ajal kirjanduspaavstiks? F. Tuglas 14. Millist nime kannab eesti kirjanduses esimene päevikromaan? Kes oli autor? 15. Iseloomusta Tuglase loomingut. Realistlikud, uusromantilised, 16. Tuglas oli kirjanduselus aktiivne. Selgita lähemalt. Toimetas kirjanduslikke ajakirju, oli mitmel korral kirjanike liidu esimees, kirjutas
Manufaktuurse tööstuse keskus oli Narva, kus olid lina- ja kanepitöötlemise ettevõtted ning Narva kose vee-energia jõul töötav vase- ja saeveski. Linnade välisilme muutus. Valitsevaks kuntsi- ja ehitusmoeks olid barokk. Keskaegsed kirikud said uued baroksed tornikiivirid. Rootsi aja lõpuks ümbritseti Tallinn ja Narva võimsate bastionivöönditega. Kohaliku hariduselu korraldamisel olid suured teened kuningas Gustav II Adolfi kasvatajal Johan Skyttel, kelle kuningas määras Liivimaa esimeseks kindralkuberneriks. Tema eestvõttel asutati Tartus 1630. aastal gümnaasium, 1631. aastal ka Riias ja Tallinnas. 30. juunil 1632 kirjutas Gustav II Adolf oma sõjaleeris Saksamaal alla Tartu gümnaasiumi ülikooliks muutmise ürikule. Nimeks sai Academia Gustaviana ja õppetöö toimus ladina keeles. Kehtestati kord, et Eesti- või Liivimaal mõnda riigiametisse asumiseks tuli veidi aegagi Tartus õppida
Eva-Maria Pedosk ja Tõnu Paavo Rocca al Mare Kool XII klass 1940-1955 • Organisatsioonide ja seltside tegevuse lõpetamine • Eesti Akadeemilise Helikunstnike seltsi asendamine ENSV Heliloojate Liiduga • Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas staatuse • Uued õppekavad Moskvast • Ideoloogia propaganda • Repressioonid Muusikute jagunemine • Nõukogude armees või tagalas - Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Anna Klas, Bruno Lukk • Kodumaale jäänud • Emigreerunud - Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets Tegevus välismaal • Suuremat tunnustust pälvinud isikud: - kontrabassivirtuoos Ludvig Juht (USA) - lauljatar Miliza Korjus (USA) - viiuldaja Evi Liivak (USA) - pianist Käbi Laretei (Rootsi) - helilooja Eduard Tubin (Rootsi) • Juhan Aaviku välja antud ülevaade Eesti
Gustav Adolfi Gümnaasium Tallinnas on säilinud tänapäevani. Tänu Forseliuse seminarile oli Eestis rohkem harituid õpetajaid, ning võimalus seetõttu rohkem koole luua. 1687. aastal nõustus ka Liivimaa rüütelkond otsusega rajada igasse kihelkonda kool. Sellega pandi alus koolivõrgu tekkimisele Eestis. Tartu linna loodi Tartu Ülikool, mis on tänapäeval tähtsaimaid ülikoole nii Eestis kui teistes Baltimaades. Veel enne oma surma jõudis Rootsi kuningas Gustav II Adolf alla kirjutada ürikutele, mis lubas hakata Johan Skyttel Eestisse ülikooli rajama. See oli n-ö Vana Liivimaa esimene kool, milles oli 4 teaduskonda. Õpetöö toimus tollal, nagu ka teistes ülikoolides Ladina Keeles. Piibli tõlkimise vajaduse tulemusena, loodi Eestis uued ja korralikumad grammatika reeglid. Piibli arusaadavaks tegemisel rahvamassidele oli vaja välja kujundada korralik grammatika mida kõik ühiselt mõistaks
katoliiklastest Habsburgide esindajad. Seda vahejuhtumit tuntakse Praha defenstratsiooni nime all. Inglismaa ja Holland maksid Taanile suur summasi, et ta astuks sõtta. 1625. aastal astus Taani sõtta. Ent keisriväed said peagi taanlastest jagu ning nad vallutasid Põhja Saksamaa. Küllap oli Saksamaa vallutamine ka üheks põhjuseks, miks 1630. aastal asutus sõtta Rootsi. Rootsis, kes oli tollajal läänemere võimsaim riik, oli valitsejaks protestandist kuningas Gustav II Adolf. Rootsi kuningal polnud Saksamaal toimuvast sugugi ükskõik kuna ta oli ise luterlane. Mees lootis rajada suure Läänemerd ümbritseva riigi. Nii vallutaski Rootsi Põhja- Saksamaa tagasi ning katoliiklaste said tugevalt lüüa. Lahingus, Lützeni all, hukkus ka Gustav II Adolf . Rootslaste sõtta sekkumine tõi murrangu. 1635. aastal astus sõtta Prantsusmaa. See oli aasta pärast seda, kui rootslased olid Nördlingeni all lüüa saanud
2.AJALUGU Spordialana sai tõstmine alguse 19. sajandi keskel USA, Austria ja Saksamaa atleetikaklubides. 1896. aastal korraldati esimesed mitteametlikud Euroopa meistrivõistlused (võitis sakslane Hans Beck), kaks aastat hiljem toimusid esimesed mitteametlikud maailmameistrivõistlused (esikoha sai austerlane Wilhem Türk, kolmas oli Georg Hackenschmidt). Võistluste korralduses puudus palju aastaid ühtlus. Eesti raskejõustiku sünniajaks peetakse 1888. aastat, kui Gustav Boesberg rajas Tallinna raskejõustikuringi. Esimesed avalikud tõstevõistlused toimusid 16. augustil 1891 Lootuse seltsi rahvapeol. Võitis Gustav Boesberg. Tema ringis tegelesid tõstmisega hilisemad elukutselised atleedid Georg Hackenschmidt, Georg Lurich, Aleksander Aberg ja mitmed teised. Nende eeskuju tõi raskejõustikku uusi harrastajaid. Atleetikaringe asutati Tartus (1897), Narvas (1898). Esimesed üle-eestilised tõstevõistlused peeti 1901. aastal. Tugevaim
loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad · 16111632 Gustav II Adolf · 16321654 Kristiina · 16541660 Karl X Gustav · 16601697 Karl XI · 16971718 Karl XII Poola kuningad · 15871632 Zygmunt III Waza · 16321648 Wladyslaw IV Waza · 16481668 Jan II Kazimierz · 16691673 Michal Korybut Winiowiecki · 16741696 Jan III Sobieski · 16971706 August II Tugev Vene tsaarid · 16131645 Mihhail I Fjodorovits Romanov · 16451676 Aleksei I Mihhailovits · 16761682 Fjodor III Aleksejevits · 16821689 Sofia Aleksejevna
Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Rootsi kuningad · 16111632 Gustav II Adolf · 16321654 Kristiina · 16541660 Karl X Gustav · 16601697 Karl XI · 16971718 Karl XII Poola kuningad · 15871632 Zygmunt III Waza · 16321648 Wladyslaw IV Waza · 16481668 Jan II Kazimierz · 16691673 Michal Korybut Winiowiecki · 16741696 Jan III Sobieski · 16971706 August II Tugev Vene tsaarid · 16131645 Mihhail I Fjodorovits Romanov · 16451676 Aleksei I Mihhailovits · 16761682 Fjodor III Aleksejevits
- A H Tammsaare teoseid avaldati ka - Friedebert Tuglas - Jaan Oks-Leisist, ta luule naturalistlik, inetut peetakse ilusaks - Koostööd tegid Kristjan Raud, Konrad Mägi, Nikolai Triik- illustratsioon. 4. NE tähtsus eesti kultuuripildis - Uute autorite tulek - Kirjastuse loomine - Arendati sõnavara - Lääne Euroopa kirjanduse tutvustamine - Kadunud kirjanike ,,päästmine" Liiv, Peterson - Tõlke tegevuse uus kvaliteet 5. Gustav Suitsu elulooline ülevaade - 1883-1956 - Sündis lõuna Eestis, koolmeistri poeg - Õppis Tartu kroonugümn - 15 aastasena hakkas luuletama - Alates 1901 töötas soomes koduõpetajana, suviti - 1905-1910 õppis soomes helsingi ülikoolis soome keelt, esteetikat ja kirjanduse ajalugu - 1911 abiellus soomlasega, 2 tütart - 1919-1944 Tartu Ülikoolis kirjanduse professor - 1944 Stockholmi, töötas Nobeli instituudis
Teda tuntakse andeka pianisti ja hinnatud pedagoogina. Artur Lemba oli hiilgava tehnikaga pianist ja helilooja, kes toetus klassikale. Tema repertuaar on väga lai, kuid tuntuimad lood „Klaverikontsert nr 1“ ja „Poeme D´amour“ on pälvinud harukordse kuulsuse ja esitatakse eriti sageli. Oma töös annan ülevaate Artur Lemba elust, töökäigust ja loomingust . Artur Lemba – lapsepõlv 1885. aasta 24. septembril sündis Tallinnas Gustav ja Marie Lemba perre kolmas laps Artur Lemba. Oma vanemast õest Ludmillast ja vennast Theodorist erines Artur palju. Alates varasest lapseeast kujundas perekonnas valitsev pingeline õhkkond Arturi hingelisi omadusi. Ta elas kõike üle raskemalt, kui teised ja talletas nähtu enda teadvusesse. Artur Lemba oli tagasihoidlik ja kinnine, eelistades üksildust. Pereisa Gustav Lemba oli ainuke pereliige, kes raha teenis ja pidevalt tööl käis. Ta töötas
Muutustega kaasnesid paljud lihtrahva jaoks olulised sündmused ja eluolu areng. Kõige tähtsam oli põlisrahva, talupoegade silmis kindlasti majandus: söök pidi laual olema ja katus pea kohal, ülejäänud asjad olid teisejärgulised. Raske oli aga muretseda enda eest kui pidi kogu aeg käima mõisa põllul tööd tegemas ja suuri makse maksma. Selles suhtes ei tundunud ka Rootsi aja alguses asi paranevat. Karl IX ei julgenud vastu hakata aadlile, Gustav II Adolf pööras peatähelepanu sõdimisele ja Kristiina viis asja nii kaugele, et fikseeris Liivimaal 1645. aastal ametlikult pärisorjuse ja tunnistas Liivimaa aadelkonda. Talurahva elu hakkas majanduslikult paranema alles Karl XI ajal, kes riigi rahakriisi tõttu viis läbi mitmeid uuendusi. 1681. aastal riigistati enamik mõisatest, nii et aadlikud muutsid rentnikeks. Selleks, et aadlikud rendiraha talupoegade
Lähtub väänlevast, põimuvast ornamendist. Väga dekoratiivne, puudub ruumilisus. Iseloomulik pikaks venitatud figuur. Populaarne sisekujunduses, arhitektuuris kui kujutavas kunstis, kasutatakse süntetismi( maalipind on detailides eraldatud joonega). 1) AUBREY BEARDSLAY- Tunnustatud raamatu- ja ajakirjaillustraator. Dekoratiivsed gravüürid, omanäolised Jaapanlikult mõjuvad vabagraafika tööd. TÖÖD_ SALOME RISTIJA JOHANNESE PEAGA. 2) GUSTAV KLIMT- Peene mustriga täidetud pinnad, pikaks venitatud figuur ja reaalsetena mõjuvad käed ning näod. TÖÖD_SUUDLUS, JUDITH 3) HECTOR GUIMARD (1867-1942)- Kasutab kaasaegseid materjale(malm), väänlevat ja põimuvat ornamenti. TÖÖD_ On kujundanud Pariisi metrojaamade sissepääsud( 1899-1904) IX. Soome rahvusromantismi suurkujud( nim. Vahel rahvusromantismi
1627. ja 1638.a maarevisjonid. 1680.a arvatavasti mõisad taas riigistati. 1717.a kinkis tsaar Peeter I mõisad krahv Jaguschinskyle ja siitpeale kuulus Kauksi lõplikult Moostele. Järgnes ostu-müügi jada. Jaguschinsky müüs mõisa krahv Löwenwoldele, see omakorda parun Strömfeldile, kellele kuulus ka Luunja mõis. 1741.a ostis tsaaririigi ülemõuemeister ja salanõunik Ernst von Münnich Mooste ja Luunja mõisad 27 000 riigitaalri eest. Maria von Münnichi abiellumisel Gustav Friedrich von Nolckeniga läksid Mooste, Kaagvere ja Vanatorni mõisad 1810.a Nolckenite valdusse, kes muutsid Mooste mõisa pärimisõiguse alla kuuluvaks. Nolckenitele kuulus ka Kuramaal 3 mõisat Gross-Essern, Ringen ja Pampeln. Viimane baltisaksa soost Mooste mõisaomanik oli Axel Gustav von Nolcken, kes ise elas Kuramaal. Moostes oli tema arendaatoriks (rentnikuks) poeg Gustav Eduard von Nolcken. Mooste mõis riigistati 1920.a
· Loomingu põhiosa moodustavad klaveriväikevormid, sümfoonilised poeemid, 3 sümfooniat HILISROMANTISM · Hõlmab aega 19.saj lõpp 20.saj algus · Kõige mõjuvõimsam oli Saksamaal ja Austrias · Kõrgromantismi järellainetus. Kõige suuremad mõjutused Richard Wagneri loomingust · Muusikas: loomuti tonaalsusest o Suurenes orkestri koosseis o Programmilisus o Ajaliselt pikad teosed · Tuntumad heliloojad: Anton Bruchner, Gustav Mahler, Richard Strauss GUSTAV MAHLER (1860-1911) · Oli ütlenud enda kohta, et on kolmekordne kodutu · Juudi päritolu · Sündis Böömimaal · Õppis Viini konservatooriumis · Esmase tuntuse saavutas dirigendina (vaimustust avaldasid nt. J.Brahms, P.Tsaikovski) heliloojana saavutas tuntuse mõnevõrra hiljem. · LOOMING: jaotub kaheks: sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid o Sümfooniad: Kirjutas 9.sümfooniat
määras ametisse Rootsi kuningas, kellele ta ka vahetult allus. Eesti- ja Liivimaal omasid üsna suurt mõjuvõimu ka rüütelkonnad, kes esindasid kohalike aadlike huve ja nõudmisi ning lahendasid ka vähemtähtsaid probleeme. Eestimaa aadlikele ja linnadele säilitati eriõigused, mis kohati olid isegi suuremad kui Rootsi oma aadlikel. Rootsi kuningas saatis Liivimaale kindralkuberneriks Johan Skytte ja tegi tema peamiseks ülesandeks rootsistada endale alluv maa-ala. Kuid seoses Gustav II Adolfi surmaga ja Rootsis võimule pääsenud aristokraatiaga oli Skytte sunnitud oma tegevuse lõpetama. Rootsi aristokraadid saavutasid 1634. a. üksmeele Liivimaa aadliga ning juba samal aastal pidi Skytte ameti maha panema. Ning seoses rootslaste sisserändega Liivimaale ja Eestimaale olid Rootsi soost aadlid huvitatud nende privileegide suurendamisest neis piirkondades ning juba üsna pea saavutati samaväärsed õigused kui Eestimaalgi. Kuid 1660
Heinrich Rudolf Hertz Keiu Lindeburg 11.klass Kes Ta on? Heinrich Rudolf Hertz, 18571894, saksa füüsik. Lõi elektromagnetilise ostsillaatori teooria, tegi katseliselt kindlaks elektromagnetlainete olemasolu – nendel töödel rajaneb tänapäeva raadiotehnika– nendel töödel rajaneb tänapäeva raadiotehnika , avastas välisfotoefekti ja töötas teoreetilise mehaanika ja elastsusteooria alal. Lõi muu hulgas elastsete kuulide põrke teooria (1882) ja uuris elektrikontakte Lapsepõlv Hertz sündis Hamburgis, Saksamaal, jõuka ja kultiveeritud Hansa peres. Tema isa, Gustav Ferdinand Hertz oli vandeadvokaat ja hiljem senaator. Tema ema oli endine arst Anna Elisabeth Pfefferkorn. Ta oli kolm nooremat venda ja üks noorem õde. Kuigi ta õppis Hamburgi gümnaasiumis, näitas sobivust teaduses samuti keelte õppes araabia ja sanskriti. Ta õppis ja tehnikateaduste Saksa linnades Dresdenis, Münchenis ja Berliinis, kus ta õppis...
Kirjanduslikud rühmitused möödunud sajandi algul Noor-Eesti Kõige olulisem Eesti kirjanduslik rühmitus. Tekib aastal 1905. Ühing andis välja viis albumit aastatel 1905, 1907, 1909, 1912 ja 1915. Kõige olulisem album oli kolmas, mis ilmus aastal 1909. Aastatel 1910 ja 1911 andsid välja ka ajakirja, mida ilmus 6 numbrit. Tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Avaartikkli esimeses albumis kirjutas Gustav Suits: " Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavade ideede elemendiks... Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. Lõid oma kirjastuse, mis oli samanimeline. Liikmeteks olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, V.G. Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid.
Jagati välja 131 medalikomplekti. Eestlastest osalejad: Kergejõustiklased: Aleksander Antson (1500 m, 3000 m takistusjooks), Aleksander Klumberg (odavise, kümnevõistlus), Elmar Rähn (kümnevõistlus), Jüri Lossman (maraton), Reinhold Kesküll (100, 200, 400 m jooks), Johannes Villemson (800 m jooks), Valter Ever (teivashüpe, kõrgushüpe, kaugushüpe, kümnevõistlus), Eugen Neumann (kümnevõistlus), Elmar Reiman (maraton), Harald Tammer (kuulitõuge), Gustav Kalkun (kettaheide) Maadlejad: Anton Koolmann (vaba- ja kreeka-rooma maadlus), Osvald Käpp (vaba- ja kreeka- rooma maadlus), Alfred Praks (vaba- ja kreeka-rooma maadlus), Eduard Pütsep (kreeka-rooma maadlus), Albert Kusnets (kreeka-rooma maadlus), Voldemar Väli (kreeka-rooma maadlus), Roman Steinberg (kreeka-rooma maadlus), Rudolf Loo (kreeka-rooma maadlus) Tõstjad: Harald Tammer, Gustav Ernesaks, Eduard Vanaaseme, Voldemar Noormägi, Alfred
Hr. Hendrik Agurile Gustav Adolfi Gümnaasium Tallinn, 15. jaanuar 2009 AVALDUS Austatud Hendrik Agur. Palun võtta mind vastu 10.c klassi. /allkiri/ Sinu Nimi Isikukood: Aadress: Telefon: Lisa: 9. klassi lõputunnistuse koopia.
rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa keisririigi valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks[viide?], kuna enamik praegusest Eestist oli jaotatud Rootsi ja Poola riigi vahel. Põhja-Eestis (Eestimaa kubermang) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis (Liivimaa kubermang) Rzcezpospolita võim, Saaremaa kuulus aga Taani kuninga võimu alla. Rootsi kuningad: 16111632 Gustav II Adolf 16321654 Kristiina 16541660 Karl X Gustav 16601697 Karl XI 16971718 Karl XII Rzeczpospolita valitseja, Poola kuningas ja Leedu, Vene ja Zemaitija suurvürstiriigi suurvürst: 15871632 Zygmunt III Waza 16321648 Wladyslaw IV Waza 16481668 Jan II Kazimierz Taani kuninga asehalduri võim Saaremaal kehtis kuni 1645. aastani, mil Taani kaotas sõlmitud Brömsebro rahulepinguga oma valdused Eestis.
Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. 10)Forseliuse seminar, miks see oli tähtis? Bengt Gottfried Forselius võttis enda peale koolmeistrite väljaõpetamise raske ülesande. Talurahvakoolid ja eesotsas koolmeistrid. 11) TÜ asutamine Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis.(Gustavianovi akadeemia) 1802- TÜ taasaavati vene ajal. 1.dets. 1919-TÜ avati eestikeelse kõrgkoolina 12)Eesti keele grammatika ja piibli tõlkimine
ei erine.[ tabelid 2 ja 3] Euroopa meistrivõistlused: Euroopa mestrivõistlustel võib ka märgata rekordi arengut.Esimene meeste rekord oli 1934. aastal tulemusega 1.51,8.Aastal 1978 rekord oli juba palju parem 1.43,8. Euroopa naised ka arendavad. Esimene tulemus oli 2.08,8 ning viimane 1.55,41. [ tabelid 5 ja 6] Eesti võistlused: Eesti võistlustel võib ka märgata rekordi arengut. Mees,kes saavutas Tallinnas eslimene koht, oli kahekordne rekordi omanik Gustav Kiilim, kelle aeg oli 2.07,2. Kõige parem Eesti tulemus on 1.45,87. Selle omanik on Urmet Uusorg (1999.a). Esimene naste rekord ei olnud eriti mõnus.Selle tulemus oli 3.06,8 (1926.a). Aastal 1972 aeg oli juba parem (2.02,1).[ tabelid 7 ja 8] 1500 meetri jooks Olümpiamängude medalivõitjad: Kõige parem Olümpiamängude sportlane on Noah Ngeny. Tema tulemus on 3.32,07. Ta sai kuld medalit aastal 2000. Hea tulemus oli ka naisel, kelle nimi on Paula Ivan (3.53,96).
Reaalkool). Tallinnas elas Lurich oma onupoja Hans Luuri juures, kes pidas pagariäri. Just sel perioodil hakkas Lurich esmakordselt huvituma füüsilisest treeningust ja keha arendamisest. Onupoja juures töötavad pagarisellid harjutasid kaalupommide peal tõstmist - neid jälgides hakkas ka Lurich asja vastu huvi tundma ning lõi ajapikku nendega kampa, otsides lisaks õpetussõnu saksakeelsetest spordilehtedest. Hiljem, kogunud jõudu ja jaksu, käis Lurich just nende samade pagarisellide, Gustav Vainu ja Jüri Kanepi ( eks olnud jõumehed nemadki) õhtusel maadlemas Gustav Boesbergi ja Adolf Andruškevitši juures. Kuigi neil ei olnud ametlikult registreeritud spordiseltsi, andis nende püsiv koosseis Eesti spordiloole äärmiselt olulise ühenduse. Lisaks Lurichile kasvas nende juures veel teisigi väga edukaid spordimehi. Lõpetanud Tallinna Peetri Reaalkooli 1895.aastal, läks Lurich St Peterburgi, kus asus treenima tuntud raskejõustikuõpetaja dr Wladyslaw Krajewski käe all.
Reaalkool). Tallinnas elas Lurich oma onupoja Hans Luuri juures, kes pidas pagariäri. Just sel perioodil hakkas Lurich esmakordselt huvituma füüsilisest treeningust ja keha arendamisest. Onupoja juures töötavad pagarisellid harjutasid kaalupommide peal tõstmist - neid jälgides hakkas ka Lurich asja vastu huvi tundma ning lõi ajapikku nendega kampa, otsides lisaks õpetussõnu saksakeelsetest spordilehtedest. Hiljem, kogunud jõudu ja jaksu, käis Lurich just nende samade pagarisellide, Gustav Vainu ja Jüri Kanepi ( eks olnud jõumehed nemadki) õhtusel maadlemas Gustav Boesbergi ja Adolf Andruskevitsi juures. Kuigi neil ei olnud ametlikult registreeritud spordiseltsi, andis nende püsiv koosseis Eesti spordiloole äärmiselt olulise ühenduse. Lisaks Lurichile kasvas nende juures veel teisigi väga edukaid spordimehi. Lõpetanud Tallinna Peetri Reaalkooli 1895.aastal, läks Lurich St Peterburgi, kus asus treenima tuntud raskejõustikuõpetaja dr Wladyslaw Krajewski käe all.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
