Gustav Mahleri sisemonoloog Sündinud ma 1860, kodumaaks mul Böömimaa Kuuluse sain dirigendina ning olnud ka Viini riigiooperi muusikadirektor. Sümfooniaid häid ja kuulsaid kirjutanud olen ma. Ka mõned orkestrisaatega laulutsükkleid. Usuks geenidega kaasa antud judaism. Kuid miskit elus puudu mul. Ei ole see pere, ei armastus, ei kuulsus ega rikkus, kuid mis selleks siis on ? naine?- ei, õnn?- ei, aeg?- ei Ka nimelt Viini klassikuks mind ei peeta, nendeks hoopis Mozart, Beethoven, Haydn. Aga siiski siiski mis puudu minu elust, see ülitähtis komponent, mis enamustel on aga minul pole. Selleks nimelt on- kodu. Te mõtlete kuidas nii, et see pole ...
Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Gustav viibis suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aasta p’rast abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlannaga. Ülikooli lõpetamist töötas kaks aastat Helsingis ülikooli raamatukogus ja seejärel neli aastat Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. 1917. Aastal
Gustav II Adolf Gustav II Adolf oli Rootsi kuningas 16111632. Gustav II Adolf oli Karl IX poeg ja kuninganna Kristiina isa. Hakkas varakult isa kõrval osalema riigi valitsemises Huvitus ka sõjandusest Isa surres oli Gustav Adolf 17. aastane, kuid vaatamata sellele kuulutati ta 26. detsembril 1611 võimeliseks iseseisvalt riiki valitsema Sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas. Langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Riigivalitsemise moderniseerimise kõrval pööras Gustav Adolf tähelepanu haridusele, mida tõendab 1620. aastate ulatuslik gümnaasiumiteprogramm, gümnaasiumid Tartus ja
Gustav Ernesaks Gustav Ernesaks sündis 12.12.1908. aastal Peningi vallas ja suri 24.01.1993.aastal Tallinnas.Ta on kuulus nii helilooja kui ka koorijuhina. 1944 asutas Ernesaks Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM). Selle kooriga oli Ernesaks seotud elu lõpuni, alguses kauaaegse peadirigendi, hiljem kunstilise juhina. RAM (Rahvusmeeskoor) on tänaseni ainulaadne professionaalne meeskoor Euroopas, kes esindab Eesti muusikat. Ernesaks oli ka Tallinna Konservatooriumi õppejõud, hiljem professor. Tema käe all on õppinud paljud nimekad dirigendid, näiteks Eri Klas. Ernesaks oli eesti laulupidude traditsiooni jätkaja. Ta oli paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht, tema idee oli ehitada Tallinnasse laululava. Ernesaks kirjutas laule nii suurtele kui väikestele kogu rahvale. Ta uskus kooslaulu jõusse ja teadis, et laulupeod aitavad eestlastel alal hoida rahvus-tunnet. Ernesaksa koorilaul ,,Mu isamaa on m...
1613 - rahu Taaniga 1617 - sõja lõpp Venemaaga 1629 - rahu Poolaga 4 Kolmekümneaastane sõda 1618 - 1648 Hiilgav väejuht Territoorium laieneb Edukas armee Läänemere võimsaim riik Napoleon austas 5 6 Lützelni lahing - surm 6. november 1632 Suri haavadesse Nyköpingi loss Lahingu võitsid rootslased 7 Tähtsus Eestile Tähelepanu haridusele Gustav Adolfi Gümnaasium - 1631 Academia Dorpatensis - Tartu Ülikool - 1632 Asustamisürik 8 9 Rahva südames Gustav Adolf Suur Põhjamaade lõvi Kuldne kuningas 6. november 10 AITÄH! 11 Allikad https://en.wikipedia.org/wiki/Gustavus_Adolp hus_of_Sweden https://miksike.ee/documents/main/referaadi d/kolmekumneaastane_soda_liina.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_II_Adolf
,,Vaikelu mure" Marie Underi ja Gustav Suitsu luule võrdlus Vaikelus nõder surelik, sa ära ole murelik.(Suits: "Jahedus" ) Me seisame kahe riigi väraval: see üks on pimedus ja teine valgus. (Suits: 1905: "Lõpp ja algus" ) Ei ammu näinud ma nii palju päikest!(Under: "Kevad1") kui irdub sinu ümbert päeva pahkund koor. (Under: "On siiski kurb") Kas tunnete: väriseb maa! Kas tunnete: kisendab veri!
SPIKU Gustav Ernesaks (12. det 1908 Perila Raasiku vald 24. jan1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931.muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal.Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides. Asutas 1944. Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori, mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. saj Eestimaa juhtfiguuriks. Looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks.Loomingusse kuuluvad ka 5 ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.Tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".Kogumik,,Nii ajaratas ringi käib``Tema idée oli rajada Tallinna laululava Heino Eller (7. mär 1887 Tartu 16. jun 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoo...
Gustav Suitsu luule ,,Iga Eesti kirjanik, kes ei nõjatu väliseeskujudele, vaid loob iseseisvalt, on tõupärane ning rahvuslik kirjanik." Nii on öelnud H.Visnapuu. Gustav Suitsu on kuulsate sõnade ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" autor. Tema viljakaim loomeperiood oli aastates 1913-1922, mil ilmusid armastusluuletuste valikkogu ,,Ohvrisuits", ballaad ,,Lapse sünd" ja kolmas luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu". Võib öelda, et luuletuses ,,Lõpp ja algus" on tunda 1905.a revolutsiooni mõju. Seda kirjeldavad sellised read nagu ,,Kas tunnete: väriseb maa! Kas kuulete: kisendab veri! /../ Me
Samuti panid nad erakordselt palju rõhku kõlavärvidele orkestriloomingus. Loodi muinasjutulisi, fantaasiarikkaid, vabadusliikumisi kajastavaid, lüürilisi ja psühholoogilisi teoseid. Hilisromantismi periood oli kõrgaeg eneseväljenduseks muusikas. Selles eristatakse kahte suunda: 1)klassikalistel traditsioonidel tuginev, mille esindajateks olid heliloojad nagu Johannes Brahms ja Anton Bruckner ning 2)kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund, mida on kuulda Richard Straussi ja Gustav Mahleri loomingus. Hilisromantism väljendus nii muusikas kui ka kirjanduses, milles olid oluliseimateks tunnusteks tunded, mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja ebatavalised tegelaskujud. Hilisromantism muusikas sarnaneb oma ülesehituselt eelmise sajandi romantiliste töödega, kuid helikeel on värvikam ja palju teravam. Iseloomulikuks on keeruline, mitmekihiline faktuur, tohutud orkestrikoosseisud, suur ulatus (pea kahetunnised sümfooniad, täites nii
Gustav Suits (1883-1956) Luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. Sündis Tartus. Tema lugemisvarasse kuulusid nii seiklusjutud kui ka Piibel, mille ta olevad läbi lugenud juba kuueaastasena. Tundis huvi Soome kultuuri ja kirjanduse vastu. Õppis üldist kirjnandust, esteetikat, soome keelt, kirjandust ja rahvaluulet. Helsingis ilmus tema esikkogu "Elu tuli". Kogu õpingute aja korraldas Suits Soomest rühimituse "Noor-Eesti" tegevust. Koostas läkituse "Eesti Töövabariik". Töötas Helsingi ülikooli raamatukogus ning vene gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetajana. Vene revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitilisse tegevusse. Astus esseeride parteisse. Töötas Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjanduse professorina. Eesti kirjandusteaduse arendaja. Suri Stockholmis. Looming Varjunimi: K(ustas) Wahur. Oma esteetilisi ja poliitilisi vaateid on väljendanud esseekogus "Sihid ja vaated". Luuletuse k...
Huvitavad faktid elust Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Ta sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. 19211944 töötas Tartu Ülikooli Eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna, olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. 12. jaanuaril 1953 nimetati ta Eesti haridusministriks eksiilis, kuid ei võtnud seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule. Tähtsus eesti kirjanduses
Gustav Suits(1883-1956) Andekas laps, õppis lugemise varakult selgeks, eelistas mängudele lugemist. Õppis Võnnu külakoolis, gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis, Helsingi ülikoolis, andekas keelte alal, töötas ja elas Soomes, huvitus poliitikast, elas ka Eestis ja Rootsis, . 1924.a asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 20.saj moodsa luule rajaja, "Noor-Eesti" asutaja, viis uuele arenguastmele eesti kirjandusteaduse; luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane; 1.luuletus "Vesiroosid" 1899, kirjanduslikud vihikud "Kiired", 1.luuleraamat "Elu tuli" 1905(ajastu tähtteos, mis väljendas jõulistes sümbolites noore põlvkonna romantilisi vabadusvaateid), 1913 kogu "Tuulemaa", "Kõik on kokku unenägu"; armastusluule valikkogu "Ohvrisuits"; 2 esseekogu; kirjandusloolisi ülevaateid ja rohkesti kompatseid lühiuurimusi eesti ja väliskirjandusest Ernst Enno(1875-1934) Õppis vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu Reaalkoolis, Riia Polütehnilise...
Gustav Suits Sündis 1883.a. Tartus. Õppis Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas ja Helsingi Ülikoolis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Töötas Eestis Tartu Ülikoolis kirjanduse professorina. Suri Stockholmis, kus elas alates 1944.a.-st. Kirjutas põhiliselt luuletusi. Esikkogu "Elu tuli" ilmus 1905. Eeskujudeks võib pidada E.Leinot ja S. Petöfit. Seal on esindatud inimese sisemine rikastumine, täiuse püüd, usk paremasse inimesse, tema võimesse maailma paremaks muuta, tule hävitav mõju. Võitlev paatos, aadetele truuks jäämine. Kogu "Tuulemaa" ilmus 1913. Suitsu maailmapilt on muutunud. Esikkogu võitlusvaim on asendunud murega kodu ja inimeste pärast. Tule sümboli asemel on tuul, mis kustutab leegi. Teemad: inimeste pettumused, unistused, ideaalide ja tegelikkuse vastuolu, inimese suhe loodusesse, luuletused jagatud nelja aastaaja vahel. Kogul " Kõik on kokku unenägu" on tugel seos ajaloosündmuste...
Kordamisküsimused 29.03.2016 Ptk 5 Gustav Vasast Vestfaali rahuni 1. Gustav Vasa Oli võidelnud Sten Sture Noorema sõjaväes Taani kuninga vastu (Kristian II), kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni. 1521. aastal juhtis rahvaülestõusu. 1523. aastal valiti teda Rootsi kuningaks. Rikkastas riigikassat kiriku varanduste abil. 1544. aastal kuulutas Gustav Vasa päriliku monarhia ja soodustas usupuhastust. Kõrgharidust Rootsis polnud. Harituid inimesi toodi välismaalt. 2. Christian II, Christian III, Christian IV Kristian II oli Taani kuningas, kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni, kuid see ei õnnestunud. Teda kukutati, kuid mõne aja pärast ta tuli tagasi võimule, selle pärast algas Taanis Krahvisõda (1534-1536). Sõja käigus 1535. aastal valiti uueks kuningaks luuterlast Kristian III
I Slaid isiklikelu Gustav II Adolf oli Rootsi võimas rootsi kuningas, kelle eraelust on vähe teada ·Sündis 19.detsember 1954 Rootsis Stockholmis ·Tema isa oli Rootsi kuningas Karl IX ja ema kuninganna Kristina Holstein-Gottorp. ·30.oktoober 1611 sureb Karli IX ning Gustav II Adolfist saab Rootsi kuningas olles ainult 17 aastane. Kaks kuud hiljem 31.detsember 1611 anab ta kuningavande Nyköpingi riigipäeval ·25.november 1620 abiellus Gustav II Adolf Brandenburgis Maria Eleonorega, kes sünnitas talle kaks tütart 1623 Christina Augusta, kes suri aasta hiljem ning 1626 18.detsember Christina I, kellest sai tulevikus Rootsi kuninganna. ·16.november 1932 sureb Gustav II Adolf Lützeni lahingus, kuid ta maetakse alles kaks aastat hiljem stockholmi 22.juuni 1634. Kümne aastat hiljem astub troonile ta tütar Christina (seni valitses Ferdinand II ja III), kui hiljem loobub troonist (tema asemele astus Karl X Gustav)
Gustav Mahler Sissejuhatus Gustav Mahler sündis 7. juulil 1860. aastal ja suri 18. mail 1911. aastal. Ta oli Austria helilooja ja koorijuht. Oma eluajal kogus ta enim tuntust orkestri- ja ooperilaulude heliloojana. Teda peetakse üheks olulisemaks hilisromantismi ja varamodernismi heliloojaks. Mahler lõi enim sümfooniaid, neid oli kokku kümme (viimane on lõpetamata) ja laule. Gustav Mahleri varajane elu Gustav Mahler sündis saksa keelt kõnelevas perekonnas. Ta oli teine laps neljateistkümne lapselises perekonnas, kellest seitse surid juba imikueas ja üks kaheteistkümne aastaselt. Oma lapsepõlve veetis Mahler Jihlavias, kuhu peale suurt kaotust pere kolis. Vanematele oli Mahleri talent juba varakult silma jäänud ning seetõttu alustas ta juba kuue aastaselt klaveritundidega. 1875. aastal, kui Gustav oli 15. aastane, võeti ta vastu Viini Konservatooriumisse, kus ta
GUSTAV ERNESAKS(1908-1993) · koorijuht, helilooja, pedagoog ja muusikakirjanik · Väljapaistev ühiskonnategelane, koorimuusika ja laulupidude Laulutaat · Võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest · Üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht HARIDUS: · Tallinna Konservatoorium, õppis algul klaverit ja orelit. · 1931. muusikapedagoogika diplom, 1934 kompositsiooni eriala diplom(J.Aaviku ja A.Kapi õpilane) · 1944. asutas RAM-i, Riiklik Akadeemiline Meeskoor(nüüd Rahvusmeeskoor)- ainuke riiklik meeskoor Euroopas · Õpilased: J.Variste, A.Vahter, K.Areng, O.Oja, T.Loitme, E.Klas LOOMING: · üle 300 koorilaulu kõigile kooriliikidele · soololaulud, lastelaulud( kogumikud : Pääsuke, Lõoke, Ööbik) · Tuntumad lastelaulud: Rongisõit, Kati karu Ellen Niidu tekstidele · Loomingu kõlapilt on romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud...
Gustav Raud Riin Emajõe 12A Sündis 5. oktoobril 1902. aastal Põlgaste vallas ja suri 14. märtsil 1968. aastal Tartus Ta oli eesti maalikunstnik Elupaigaks kujunes Tartu, kus ta viimaseil aastakümnel elas küllaltki tagasitõmbununa Oli abielus kirjandusteadlase Liis Rauaga Haridus ja töö Alustas õpinguid 1923. aastal (vaheajaga) ja lõpetas kõrgema kunstikooli "Pallas" 1934. aastal 1940-1941 oli Kunstnike Kooperatiivi Tartu osakonna esimees 1941-1943 oli Tartu Kunstibüroo juhataja 1945-1949 oli Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud Looming Oli kunstnik, kes on loonud hulga meie omaaegsete kultuuritegelaste karakterportreesid On viljelenud ka maastikumaali, natüürmorti ja monotüüpiat On maalinud emotsionaalseid ja hoogsaid maastiku- ja linnavaateid Oskab oma modelle karakteriseerida mitte ainult hästi valitud zesti, vaid ka ilmekate ...
Carl Gustav Jung sotsiaalfilosoofia 9.03.2012 TALLINN 1 C. G Jung • Elas 1875- 1961; • Šveitsi psühhiaater; • Tugines oma isiksuseteoorias kogemustele haigetega; • Sai mõjutusi S. Freudist, hiljem eemaldus temast; 9.03.2012 TALLINN 2 Isiksusekonteptsioon •Jung kombineeris teleoloogiat kausaalsusega – ehk kõik, mis juhtub, juhtub mingi põhjusega; •Teleoloogia – õpetus, mille järgi kõik areneb ettemääratud eesmärgi kohaselt. •Kausaalsus – põhjuslik • Inimese käitumise ja mõtlemise tingib individuaalsus kui ka rassiline ajalugu, samuti pürgimised eesmärgi poole; •Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. 9.03.2012 TALLINN 3 Isiksus • Isiksuse 3 alasüsteemi: 1) Eg...
GUSTAV SUITS EESTI LUULES Referaat SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Gustav Suitsu sidemed teiste Eesti kirjanikega 3.1 Juhan Liiv 3.2 F. R. Kreutzwald 3.3 K. J. Peterson 4. Gustav Suitsu looming 5. Gustav Suitsu osa Eesti luules 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis räägin ma luuletajast Gustav Suitsust ning tema rollist eesti luules. Gustav Suits on üks eesti läbi aegade suurimaid lüürikuid, kelle loominguga on tuttav ilmselt iga eestlane. Luuletaja on elanud ajal, kus ühiskond oli pidevas muutumises ning põrutavaid sündmusi toimus üksteise järel. Neid segaseid aegu suutis ta väga tabavalt ja jõuliselt väljendada oma luules. Ilma Gustav Suitsu loominguta oleks tema aegne periood eestis luules küllalt hõre. Lisaks oma loodud
Click icon to add picture Click icon to add picture Gustav Ernesaks Merilin Matson Laulutaat Gustav Ernesaks q Koorijuht q Helilooja q Pedagoog q Muusikakirjanik q RAMi kunstiline juht ja dirigent q Väljapaistev ühiskonnategelane q Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige q 1953. aastast Vabariikliku Rahukaitse komitee liige q Eesti koorimuusika ja laulupidude grand old man q Tal oli suur roll eestlaste identiteedi alalhoidmisel ja säilitamisel läbi nõukogude okupatsiooni aastate võitles
Gustav II Adolf Koostaja: Gerttu Blank Xb Isiklikelu: Sündis 19.detsember 1594 Isa Karl IX ja ema Kristina Holstein-Gottorp 1611.a saab Gustav Adolf kuningaks Abiellus 1620 Maria Elenororega, kellega sai ta kaks tütart 16.november 1632 sureb Gustav II Adolf Lützeni lahingus Gustav II Adolf Gustav II ADOLF kui väejuht: "Modernne sõjapidaja" Oli ülimalt võimekas väejuht Tema sõjategevus oli agresiivne taktika ja hästi koolitatud sõjamehed Muutis Rootsi üheks domineerivamaks riigiks Rootsi ja Poola sõda Gustav II Adolf sõjategevus: Troonile astudes sai sõjalise päranduse
Rääkides Gustav Suitsust, räägime kohe kindlasti ühest Eesti nimekamast luuletajast. Ta kirjutas oma elu ajal mitmeid tänini väga tuntuid ning sügava mõttelisi luuletusi. Gustav oli edukas, mida tõestavad ka faktid, et just tema oli see, kes oli eesti modernse luule rajaja. Samuti kuulus ta rühmitusse ,,Noor-Eesti´´. Ta oli selle rühmituse vaimne juht ja asutaja. Tutvusin mitmete Gustav Suitsu luuletustega ning loetute seast jäid nii mõningad mulle oma mõtete poolest meelde. Võiksin lausa mitmetest Suitsu luuletustest rääkida, kuid pean tegema oma valiku ning valima ned kolm kõige erilisemat minu jaoks. Kohe kõige esimene luuletus, mida ma tema repertuaarist lugesin, oli ,,Lõpp ja algus´´. See puges mulle kohe kuidagi hinge. Luuletus tundus selline rahutu, see oli võimas. Võib võrrelda mingisuguse vulkaaniga
Meeskoor. Väga populaarne ja ainus riiklik meeskoor Euroopas. Alustas varakult ka tööd koorijuhtimise õppejõuna 1944-1972 oli õppejõud konservatooriumis. 1945 professor. Õpilased: Eri Klas, Kuno Areng, Jüri Variste, Olev Oja. Gustav Ernesaks oli Eesti NSV Ülemnõukogu 4.-7. koosseisu saadik. Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. 1953. aastast oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 300 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Just seda kooriliiki pidas ta parimaks, tema arvates oli meskoor paindliku, varjundirohke ja vajadusel isegi orelitaoliselt võimsa kõlaga. Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Lisaks on kirjutanud ka soolo- ja lastelaule ja ka muusikalisi lavateoseid ehk oopereid. Lastelaulude kogumikud: ,,Lõoke," ,,Ööbik," ,,Pääsuke"
Gerli Lomp AKK 2011 Juugendstiil kujutavas kunstis. Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. 19.saj. lõpul kujunes omapärane arhitektuuri, sisekujunduse ja tarbekunstistiil, mille tunnuseid täheldatakse ka kujutavas kunstis. Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuma seina pinnale. Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks ning nende kontuurid said rütmilise lineaarse ornamendi osaks.
Aleksandri Gümnaasium, mille ta lõpetas kuldmedaliga. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19171919 oli ta Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks tänu 1918. aastal avaldatud ajalehele Eesti Töövabariik. 19211944 töötas Suits Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigus. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Tema esimene luulekogu "Elu tuli" (1905), väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi.
Baltisaksa kõrgkultuur Eestis Eduard Gustav von Toll Baltisakslasteks nimetatakse pärilikke aadlisuguvõsasi. See tähendab, et maad ning võim olid edasipärandatavad. Algselt küll ainult isalt pojale kuid hiljem ka tütrele ning teistele sugulastele. Baltisakslased on saksa ristirüütlite järeltulijad, kes 13.sajandil tungisid Baltikumi seoses ristisõdadega. Saksa rüütlid jagunesin kiiresti üle Liivimaa ning kindlustasid siin oma feodaalse seisuse. Kuid baltsisakslaste kõrgaeg algas siis, kui Peeter I vallutas 1710
zanrides. Tema muusikas on sageli mõjutusi eesti rahvamuusikast. 1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu Kõrgemasse MuusikakooliTubin asus õppima Tallinna Konservatooriumisse, 10 sümfooniat 2. sümfoonia "Legendaarne" ballett "Kratt" ooper "Barbara von Tisenhusen" (1968) ooper "Reigi õpetaja" (1971) . Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila Raasiku vald 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".Suu laulab, süda muretseb''"Nii ajaratas ringi käib" "Kutse" "Laine tõuseb''"Laul, ava tiivad"
Rattareis Kõpu poolsaarel Gustav Adolfi Gümnaasium 6.A Klass Eesmärgid Veeta aega sporti tehes ning samal ajal olles looduses. (Kõpu poolsaare vaheldusrikast loodust) Näha kohalikke vaatamisväärsusi ja ajaloolisi kohti. (Kõpu tuletorn, Kärdla kirik jne.) Läbida rattaga vähemalt 40km. Lõbusalt aega sõpradega veeta. Kohale minek Kõigepealt läheme kaugliinibussiga nr. 705 Kärdlasse. Väljumine 8.00 ja saabumine 12.45. Kärdlast käisime ajaveetmiseks kohalikku kirikut vaatamas ja kõhtu täitmas. Buss Kõpule väljus kell 15.00 ja kohal Kõpul olime 16.45. Kõpul Umbes 17.00 alustasime retke Kõpu bussipeatusest ja sõitsime RMK metsarajale. (Kõpu elupaigatüüpide jalgrattarada) Poole tunni pärast olime looduskeskuse juures, kust igaksjuhuks rääkisime RMK Ristna looduskeskuse instruktoritega asjad selgeks ja küsisime kaardi. Alustasime raja läbimist. Plaan...
docstxt/125544705623790.txt
Saku Gümnaasium Gustav II Adolf ja Eesti Referaat ajaloos Autor: Tõnis Piip 11. klass Saku 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate Rootsi kuninga Gustav II Adolfi eluloolistest andmetest ning tema tegevusest oma suhteliselt lühikeseks jäänud valitsemisajal. Ülevaade on koostatud osas, mis puudutab ka Eesti ajalugu. Eraldi on käsitletud Gustav II Adolfi tegevust väejuhina ning tema osa Eesti hariduselus toimunud muutustes. Käsitletud on ka Rootsi aja algust Eestis ja Rootsi aja mõju siinsele elule. 2 Eluloolised andmed Gustav II Adolf sündis 19. detsembril (Juliuse kalendri järgi 9. detsembril) 1594. aastal Karl IX ja Holstein-Gottorpi printsess Kristina pojana. 30.oktoobril 1611 suri Karl IX ning Gustav II Adolfist sai Rootsi kuningas. Kaks kuud hiljem, 31.detsembril 1611 andis
Hilisromantism tekkis 19. Saj. II poole kõrgromantismi järellainetusena. Kirjutati suurtele orkestrikoosseisudele, teosed olid pikad. Teoste programm oli pigem ideelis-filosoofiline kui jutustav. Tekkis 19.-20. Saj vahetusel Saksamaal ja Austrias. Gustav Mahler ( Austria helilooja ) Juut Pärit Böömimaalt (Austria-Ungari tol ajal, praegu Tsehhi Peres oli palju lapsi, majanduslikult vähekindlustatud lapsepõlv mis põhjustas alandust. Erialase koolituse sai Viini konservatooriumis, kuid tuntust kogus enne maineka dirigendina. Muusikadirektor Viini Õukonnaooperis. Ooperilauljate ja orkesrantide seas despoot. Juut 1907 oli sunntiud lahkuma USA-sse, kus juhatas NY'is Metropolitan Operat ning oli NY Filharmoonikute muusikajuht. '' Traditsioon on lohakus '' hiigelpikad sümfooniad. LOOMING Looming jagunes kaheks : sümfooniad ja orkestrisaatega laulutsüklid. Sümfooniates kasutas vahetevahel vokaalsolisti või koori. Sümfooniad olid programmi...
Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 3 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on G. Suits ja K. Lepik, nende elulugu ja looming. Valisin just need kirjanikud, sest nad tundusid mulle kõige huvitavamad ja nende looming oli mulle meelepärane. Sellest referaadis kirjutan nende eluloost ja teostest. 4 GUSTAV SUITS Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!. ELULUGU Gustav Suits sündis 30. novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu külas. Gustav Suits oli andekas. Nelja-aataselt õppis ära lugemise ning aasta pärast oli ta piibli läbi lugenud. Aastail 1892-1895 õppis kodukoolimajas aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi
Gustav Ernesaks ja Veljo Tormis Kristina Majak, Kelly Käsper, Marily Lumiste Tallinna Arte Gümnaasium 12.A 2016 Sissejuhatus · See ettekanne räägib tuntud koorijuhist ja dirigendist Gustav Ernesaksast ning eesti heliloojast Veljo Tormisest Gustav Ernesaks · Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908 Peningi vallas Perila külas ja suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas · Muusika poole kaldumises peab Ernesaks oluliseks ema-isa ja lähemate sugulaste laulu- ja pillimänguharrastusi. · Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ja üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Elulugu · Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks ja poeg oli
, kes tunneksid kohalikke olusid ja rahva keelt. 3. Nimed Tallinna Gümnaasium 1631 1653 Kuninglik Gümnaasium 1653 1710 Linna Keiserlik Gümnaasium 1710 1805 Tallinna Kubermangu Gümnaasium 1805 1890 Keiserlik Nikolai I Gümnaasium 1890 1917 Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium 1917 1918 Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium.1918 1918 Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 1918 Gustav Adolfi Gümnaasium 1918 1918(Saksa I okupatsioon, kestis veebr kuni nov) Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 - 1923 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium kevad 1923 1932 Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium 1932 1940 Tallinna I Keskkool 1940 1941 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 1941 1944 Tallinna I Keskkool 1944 1991 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 6.11.1991 4.Tähtsad:
surmatõves · Teosed lõppesid reeglina vaikselt · Ühtegi teost III loomeperioodist ei kantud ette · ,,Üheksas sümfoonia" e kõige suurepärasem asi, mille Mahler eales kirjutanud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Gustav- Mahler- Kaheksas sümfoonia Gustav Mahler Üheksas sümfoonia Täname kuulamast!
Rootsi kuningas Gustav VI Adolf Gustaf VI Adolf (eesti päraselt Gustav VI Adolf) sünninimi Oskar Fredrik Vilhelm Olaf Gustaf Adolf, sündis 11. november 1882 ja suri 15. september 1973 oli Rootsi kuningas alates 29. oktoobrist 1950 kuni surmani. Ta oli Gustaf V vanim poeg. Gustaf VI Adolf oli abiellus kaks korda. 15. juunil 1905 abiellus ta on esimese naisega, kelleks oli Suurbritannia ja Iiri printsess Margaret, kellega sündis neil neli poega ja tütar (Gustaf Adolf, Sigvard, Ingrid, Bertil ja Carl Johan). Pärast esimese naise surma abiellus ta
Gustav Klimt ,,Adele Bloch- Bauer'i portree" Gustav Klimt (18621918) oli Austria kunstnik, kelle töid tuntakse, kui maailma hinnatuimaid kunstiteoseid. Tema loomingu hulka kuulub nii maale kui seinamaale. Gustav Klimt'i peetakse silmapaistvaimaks juugendi esindajaks Viinis, kuid samuti peeti teda ka sümbolistiks. Klimt'i maalides leidub palju kuldset või ülivärvilist mustrit, mida kunstnik kasutas nii maali taustal, rõivastel kui ka eraldi. Rohke kuldse värvi ning isegi ehtsate kulla lehekeste kasutamise tõttu nimetatakse tema edukaimat perioodi ,,kuldseks perioodiks" Klimt'i meelisteemaks oli naise kujutamine ning tema tööd olid küllaltki erootilised.
Evald Aav. Looming: Kirjutanud peaaegu kõigis zanrites. Umbes 50 koorilaulu. Iseloomulikud kontrastsed kujundid ja erinevad meeleolud, püüd sümfoonilisele arendusele. Koorilauludest: ,,Hommik", ,,Laulik". Tuntuimaks ooperiks ja kuulsaimaks temalt sai ooper ,,Vikerlased" sealt kuulus ,,Ülo ja Juta duett" Elust: Artur Kapi õpilane. Lõpetas Tallinna konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tal oli lühike elu. Eduard Tubin. Looming: Zanritelt väga mitmekesine, sümfooniad, lavateosed ja kammermuusika. Tema loomingus domineeriv rahvuslikkuse teema. Tuntud tema kümme sümfooniat. Lavamuusikast tuntud ballett ,,Kratt", mis oli eesti esimene ballett. Põhineb mütoloogilisel ainestikul. Ooperitest tuntuim ,,Barbara von Tisenhusen" ja ,,Reigi õpetaja" Elust: Tubin sündis 1905 aastal Kallaste lähistel. Lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli, oli Elleri üks andekamaid õpilasi. Põgenes 1944. Aastal venelaste eest Rootsi. Käis mitmel korral Eestis ja hoidi...
: ? P 15 1941 , , . M . 1960 1965 . 1971 . (1980). . (1996) . (1999) (1993) II 9 1594 -- 6 1632 . . .
Viini Ülikooli Suure Saali jaoks, kuid neid kritiseeriti karmilt nende radikaalse temaatika ning ,,pornograafilise" ainese poolest. Seetõttu ei pandud neid Ülikooli Suure Saali lage kaunistama. Kõik kolm tööd hävitati aga põgenevate SS väeüksuslaste poolt 1945. aasta mais. See oli ka ühtlasi kunstniku viimane avalik tellimustöö. 1911. aastal tõi maal ,,Elu ja Surm" talle esimese auhinna maailmanäitusel Roomas. 1915. aastal suri tema ema Anna, Gustav Klimt suri kolm aastat hiljem Viinis südameatakki ning ta maeti Hietzingi surnuaeda. Väga mitmed tööd jäid lõpetamata. Looming Kõige kuulsam teos on ,,Suudlus" (1907-1908). Edukas oli ka 2006. aastal 135 miljoni USA dollari eest müüdud Klimti ,,Adele Bloch- Bauer I portree", mis on praegu maailma kõige kallimalt müüdud maal. Klimti iseloomustatakse kui juugendi viljelejat. Maalikunstis tähendab juugend loodusmotiivide kasutamist stiliseeritud moel
Gustav Vasa Alates 16. sajandist hakkas Vasa nimi üldsuse seas laialt levima. Sugukonnanimed tuletati Rootsis aadlite vappide järgi, Gustav Vasa tõlgendas oma vapipilti kui haokoorele sarnanevat fasiini ehk haost (rootsi keeles vase), mida kasutati kaitsevahendina lossidele tormi joostes. Sellest tuli ka Vasade nimi. Gustavi eelkäiad olid Kagu-Upplandi alamaadlid. Nad tõusid Rootsi hierarhias ülespoole just tänu sellele, et sõlmisid abielusid tähtsate riigitegelastega. Gustav Vasa pääses esmakordselt tollase riigieestseisja õukonda ka ainult tänu sellele, et
Gustav Ernesaksa lugude analüüs 1 „Mu isamaa on minu arm“ Gustav Ernesaks kirjutas laulu Lydia Koidula tekstile Moskvas Teise maailmasõja ajal, 1944. aasta märtsis. Laulu esmaesitus toimus sama aasta juunis Leningradis. Üldlaulupeol esitati teost esimest korda 1947.aastal, peale mida seda enam kavasse panna ei lubatud. Rahvalt on tulnud traditsioon laulu ajal püsti seista. „Mu isamaa on minu arm” on väga laulva ja meeldejääva viisiga teos. On nii unisoont kui ka vägevaid 4- 5-häälseid akorde. Lisaks ilusale viisile pakub kõrvale huvi ka taustahäälte ja viisi kokkusobivus ning nende omavahelised kõlad. Harmoonia on duuris, vaheldub mõne molli akordiga. Rütm on rahulik, laulu alustatakse väga aeglaselt lauldes. Olen arvatavasti laulnud seda laulu 4 korda laulukaare all, kuid enne viimast korda ei mõistnud kui suur ja tähtis teos see on. Nähes kõiki inimesi enda ümber nutmas ja südamest laulmas, ei ...
"Vanavanemate viisipakk" Veljo Tormis - Sünd 1930 Kuusalus. Jätkab ainsana puhtalt "Vanavanemate viisipakk" "Vanavanemate viisipakk" Gustav Eernesaks - Tallinna konservatooriumis muusikaõpetaja. Kreegi ja Saare loomingut. Õppinud orelit, Gustav Eernesaks - Tallinna konservatooriumis muusikaõpetaja. Gustav Eernesaks - Tallinna konservatooriumis muusikaõpetaja. Hakkab uuesti kompositsiooni A.Kapi juures koorijuhtimist, Moskva konservatooriumis Hakkab uuesti kompositsiooni A.Kapi juures Hakkab uuesti kompositsiooni A.Kapi juures õppima. Saab 1930 juhuslikult meeskoori juhiks. kompositsiooni. 1955-60 Talinna muusikakooli õppima
Edward Grieg: 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid....
tähistavad kõrgemad sõjakoolid, mis asutati 18. saj keskel. 19.sajandi alguseks oli ohvitser muutunud professionaalseks sõjaväelaseks, kelle väeteenindus tähendas elukutset ja andis elatist ning kes oli saanud süstemaatilise hariduse. Sõjanduse reformaatorid Sõjanduses aset leidnud muudatused olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, milles olulist rolli etendasid tehnilised uuendused ja teadussaavutused. Sõjanduse reformimisel etendasid tähtsat osa eelkõige: Gustav II Adolf Rootsi kuningas aastatel 1611-1632. Gustavi ehk Põhjamaa Lõvi võidud tegid Rootsist suurriigi. Tema sõjalisele edule oli kaasa aidanud relvastuse uuendamine: ta võttis kasutusele kergemad hargita püssid (need tulistasid senistest mitu korda kiiremini), lühemad piigid ja kerged nahka mähitud pronkssuurtükid. Markii de Louvois Prantsuse armees kehtestati range kontroll ja distsipliin, sõduritele ja ohvitseridele hakati regulaarselt palka maksma
Kuressaare Gümnaasium Portaal koju Luulekava Marie Underi ja Gustav Suitsu põhjal Kuressaare 2009 Astusime läbi lume, pilves oli taevas tume. (1:88) Sääl ongi madal luitund värav, kust (1: 382) valgust väiksele lauale too. (1:108) Taastulnud olen. Tuntud paplireast lööb vastu jällenägemise tund. (1:382) Säälpool, päälpool laiub laotus, paistab paotus. (1:109) M a o l e n k o d u s. Enam miskist muust, ei mõtle unne vajuv harras meel.(1:383)
,,agressiivset poliitilist liikumist". Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Aastal 1905 ilmus koguteos "Noor-Eesti" ning selle ümber kogenenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits(1883-1956), Friedebert Tuglas(1886-1971), Johannes Aavik(1880-1973), Bernhard Linde(1886-1954) ja Villem Grünthal-Ridala(1885- 1942). Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest
Kui veeproovi läbisid pandi sind tuleriidale. 1631. aastal kus valiti välja rüütelkonna peamees (Eestimaal) või maamarssal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. (Liivimaal). Mõlemasse kubermangu määrati Stockholmist keskvõimu aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esindav kuberner või kindralkubener, kes osales ka maapäeva töös. GUSTAV II ADOLF oli Rootsi kuningas 1611–1632. Gustav II Adolf sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei
Finland Huvudstad: Helsingfors (Helsinki) Invårtal: ungefär 5,5 miljoner invånare Oficiella språk: finska, svenska Statsskick: parlamentarisk republik Statsminister/Premiärminister: Juha Sipilä Presidenten: Sauli Niinistö Flaggan: En vit flagga med ett blått kors Storlek: 338 000 km2 Valuta: Euro Självständighet: 3. januari 1918 MEN nationaldag(!)- 6. December Eksportartiklar: trä, kemikaler, metall, papper Finland: öster om Sverige (och Norge), norr om Estlan, väster om Ryssland Hur kallas landet? Natur? - Tusen sjöarnasland, många öar (ungefär 180 000), renar och älgar, många granit klippor När bor finlandssvenskar? - I Helsingfors, nära Sveriges gräns (piir): Vasa, och Mariehamn (Åland) 3 finska företag - Linux, Marimekko, Angry Birds, Fazer, Hesburger 3 uppfinningar - SMS, skogar, ljudfilm, bastu Kalevalas författare - Elias Lönnrot Konstnär: Akseli ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
