Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

ADOLF HITLER (0)

1 Hindamata
Punktid
Talv - Lumi, külmad käed ja kaminasoojus - kõik luuletused, mis jõulu kategooria alla ei sobi

ADOLF HITLER
Raidar Nurm EP-16
Pärnumaa kutsehariduskeskus
SISUKORD
  • Perekond
  • Noorpõlv
  • Esimene maailmasõda
  • Õllekeldriputš
  • Hitleri eraelu
  • Hitleri surm
    8) Hitleri võimuletulek

    Perekond


    Adolf Hitler sündis 20 aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem-Ausria väikelinnas. Adolfi isa oli Alois Hitler kes oli tolliametnik, ema Klara Hitler.
    Alois Hitleril oli väga palju armukesi, kui kõik nendest surid üsnapea. Hilleri perekonnas oli kokku 6 last, Gustav sündis 17. mail 1885. 25. mail 1886 sündis tütar Ida. 1887. aasta talvel surid Gustav ja Ida mõlemad difteeriasse. 1889 20. aprillil sündis poeg Adolf, 1892 juunis poeg Otto kes suri paarpäeva hiljem. 1894 24 märts sündis poeg Edmund , kes 1900 28 veebruar suri leetrisse. 1896 21 januar sündis tütar Paula . Kuuest lapsest kaks jäi elama, Adolf ja Paula.
    Noorpõlv
    Hitler hakkas 1903 saama toitjakaotuspensionit. Hitleri ainus sõber oli August Kubizek, nad käisid tihti koos teatris, sellest ajast saadik meeldis Adolfile Richard Wagneri ooperid.
    1906 sattus Hitler Viini ning seal ta astus Viini kaunite kunstide akadeemiasse, juba järgmisel aastal sõitis ta Viini Algemeine Malerschule sisseastumiseksamitele koos 112 kandidaadiga. Ta läbis esimese vooru ning järgmises voorus oli 33 kandidaati mis kujutas endast proovijoonistamist. Kuid Hitlerit seal vastu ei võetud. 24. oktoobril teatati Hitlerile et tema ema on suremas rinnavähki. Peagi suundus Hitler tagasi Linzi. Nüüdsest hakkas Hitler saama orvupensioni. Hitleril oli kunstianne ja mõndaaega teenis elatist ilusteerjana. Hitleril hakkas tasapisi raha otsasaama ning ta kolis 1909 Meidlingisse Kodutute varjupaika ning 1910 Männerwohneimi. Seal hakkas ta majakaaslane Reinhold Hanisch Hitleri maale müüma. Hitler tundis et ta on pettasaanud ning tegi Viini politseisse kaebuse. Selgus et Henisch oli ennast Viinis vale nimeall registreerinud Fritz Walter all. Haniscch mõisteti seitsmeks päevaks vangi.
    Tänu raskele kopsuhaigusele ei pidanud Hitler minema realkooli ega sõjaväkke. Kodakonsuseta Hitler puutus kokku Viini kriminaalpolitseinikuga kes esitas tagaotsimisorderi Hitler veetis palju aega avalikus raamatukogus, kuid luges valikuta ja süsteemitult. Ta muutus enesekeskseks veidrikuks ning rääkis avalikult, kuidas ta vihkab juute, preestreid, sotsiaaldemokraate, Habsburge.
    Esimene maailmasõda
    Hitler astus esimese maailasõja ajal (1914) vabatahtlikult Baieri sõjaväkke. Hitler oli koguaja läänerindel, ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees , see oli väga ohtlik amet.. Sidemehena sai hitler paarkorda ka haavata ning paistis silma sidemehena ja teenis 1914 I Klassi Raudristi.Hitleri poliitilistest ambitsioonidest esimestel kuudel pärast sõja lõppu pole midagi rääkida. Ta läks tagasi oma rügemend kasarmusse Münchenis ning taotles et teda demobiliseeritakse. Ta laskis end mitu korda valida üheks oma rügemendi usaldusisikutest ning oli omamoodi sidemees Baieri sotsalistliku peaministri Kurt Ei sneri revolutsioonilise nõukogude valitsusega. Pärast Eisneri mõrvamist tekkinud segaduse ajal ei asunud Hitler ei nõukogude vabariigi ega ka Vabakorpuse poolele.
    Peale nõukogude vabariigi kukutamist asus Hitler tööle Münchenis riigikaitsevalitsuses. Samal ajal saadeti Hitler propagandakõnelejate õppustele. 1919 12 käis ta esimest korda lukksepp Anton Drexleri asutatud Saksa Töölispartei( Deutsche Arbeiterpartei; DAP) koosolekul. See partei propageeris ksenofoobseid, antisemiitlikke ja pseudosotsialistlikke ideid. Hitler võttis kohe debattidest osa ja paistis välja oma oraatoritalendiga. Esimest korda avastasid tema ise ja tema kaaslased temas ande kuulajaid köita ja emotsioone tekitada. Et Hitler meelitas oma kõnedega ligi üha enam kuulajaid ja liikmeid, muutus ta parteile varsti asendamatuks. Algul tegutses ta parteis propagandajuhina ning osales kevadel 1920DAP 25-punktise programmi
    väljatöötamisel

    Õllekeldriputš


    Pärast Baieri Nõukogude vabariigi lüüa saamist valitses Gustav von Kahr kes oli natsioalistilke ja monahralike vaadetega. Hitler ja Ludendorff tundsid NSDAP-ile kaasa, kui nägid Kahris liitlast oma plaanile Benito Mussolini eeskujul Berliini valitsust vägivaldselt kukutada.
    Õllekeldriputš oli riigipöördekatse 8 novembri õhtul kuni 9 novembri lõunani 1923, partei juht Adolf Hiler ja kindralkortermeiser Erich Ludendorff püüdsid haarata võimu Saksamaal ja Münchenis
    Hitleri eraelu
    Hitleri elukaaslane oli Eva Braun kellega ta kohtus Hoffmanni Müncheni fotostuudios. Eva Braun oli kooliõpetaja Friedrich Brauni ja Franziska Kronbergeri kolmelapselise pere teine tütar. Brauni vanemad olid pärit austatud baieri perekonnast. Tema vanem õde oli sündinud 1908. aastal ja noorem õde Margarete (Gretl) sündis aastal 1915. Gretl abiellus hiljem Hitleri lähitöötaja Hermann Fegelingiga. Eva sai hariduse lütseumist, aasta käis ka nunnakloostri kaubanduskoolis, kus tal olid keskmised hinded.
    Hitler ei tarvitanud tubakatooteid ega alkoholi.
    Hitleri surm
    Aastal 1945, kui Nõukogude armeesõdurid koos relvastusega olid jõudnud Berliini lähedale, kolis Eva Braun Hitleri Führebunkerisse ning jäi sinna oma elu lõpuni. Hitler küll soovitas Braunil lahkuda, kuid ta jäi Hitlerile truuks kuni viimaste minutiteni. 29 aprilli abiellus ta Hitleriga. Järgmisel päeval mürgitas ta ennast tsüaniidampulliga, Hitler lasi endale kuuli pähe. Nende kehad põletati.
    Hitleri võimuletulek
    Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus ta tööle Müncheni riigikaitsevalitsusse, et nuhkida parteide ja ringikeste üritustel. Samal ajal saadeti Hitler propagandakõnelejate õppustele. 12. septembril 1919 käis ta esimest korda lukksepp Anton Drexleri asutatud Saksa tööpartei koosolekule. See partei propageeris ksenofoobseid, antisemiitlikke ja pseudosotsialistlikke ideid. Hitler võttis kohe debattidest osa ja paistis välja oma oraatoritalendiga. Drexler värbas ta samal päeval, ning oma ülemuste (kelle hulka kuulus hilisem SA juht Emst Röhm) ülesandel astus Hitler 19. oktoobril55. liikmena DAP-sse. Et Hitler meelitas oma kõnedega ligi üha enam kuulajaid ja liikmeid, muutus ta parteile varsti asendamatuks. "Õllekeldriagitaatorina" oli ta parteile hädavajalik. Seda ära kasutades võttis ta juulis1921 vanalt parteijuhtkonnalt võimu ning saavutas ultimaatumi abil enda valimise NSDAP esimeheks. Hitler oli nüüd kohaliku tähtsusega poliitik , kes aga väljaspool Baierit ajas pigem naerma kui hirmu nahka.
  • Vasakule Paremale
    ADOLF HITLER #1 ADOLF HITLER #2 ADOLF HITLER #3 ADOLF HITLER #4 ADOLF HITLER #5 ADOLF HITLER #6 ADOLF HITLER #7 ADOLF HITLER #8 ADOLF HITLER #9
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Raidar Nurm Õppematerjali autor
    Adolf Hitler sündis 20 aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem-Ausria väikelinnas. Adolfi isa oli Alois Hitler kes oli tolliametnik, ema Klara Hitler.
    Alois Hitleril oli väga palju armukesi, kui kõik nendest surid üsnapea. Hilleri perekonnas oli kokku 6 last, Gustav sündis 17. mail 1885. 25. mail 1886 sündis tütar Ida. 1887. aasta talvel surid Gustav ja Ida mõlemad difteeriasse. 1889 20. aprillil sündis poeg Adolf, 1892 juunis poeg Otto kes suri paarpäeva hiljem. 1894 24 märts sündis poeg Edmund, kes 1900 28 veebruar suri leetrisse. 1896 21 januar sündis tütar Paula. Kuuest lapsest kaks jäi elama, Adolf ja Paula.

    Sarnased õppematerjalid

    Adolf Hitleri elulugu
    3
    doc

    Adolf Hitleri elulugu

    Adolf Hitler Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 Ülem-Austria piirilinnas Inni-äärses Braunaus tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Hitleri ema Klara oli tema isa sugulane. Isa tõi ta majja selleks, et too hoolitseks tema laste eest, sellal kui tema teine abikaasa, kes oli haige ja suremas, oli viidud mujale hooldusele. Kui Aloisi abikaasa suri, abiellus

    Ajalugu
    Adolf Hitler
    12
    docx

    Adolf Hitler

    Adolf Hitler 1.1 Sünd Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul ühes võõrastemajas, mis asus Ülem-Austria väikelinnas jõe kaldal. 1.2 Pere Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Oma leebesse emasse oli ta kiindunud. 1.3 Isa Oma isa kirjeldas Hitler äkilise türannina. Jääb mulje, et Hitler vihkas oma isa, kes armastas ranget korda. Ta kirjutab isast küll austavalt, kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi poja elukutsevaliku asjus: isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik, vaid ametnik. Siiski ei ole tõenäoline, et tema kunstnikuambitsioonidel oli sellega palju pistmist (isa suri, kui ta ei olnud veel neljateistkümnenegi). Pigem oli asi selles, et isa ei olnud rahul tema kehvade hinnetega. "Mein Kampfis" püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena

    Ajalugu
    Adolf Hitleri sihitu noorpõlv
    8
    doc

    Adolf Hitleri sihitu noorpõlv

    Hitlerist Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres ­ 30. aprill 1945 Berliin) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos

    Ajalugu
    Adolf Hitleri elu
    5
    docx

    Adolf Hitleri elu

    Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Adolf Hitler Erik Mandel 5.A klass Tallinn 2012 Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern Ülem-Austria väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (1837­1903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Oma töökoha tõttu kolis Alois Hitler oma perega mitmeid kordi. Braunaust Passausse,

    Ajalugu
    Adolf Hitleri poliitika
    10
    doc

    Adolf Hitleri poliitika

    Sisukord Adolf Hitler 2 Elulugu 3 Lapsepõlv 3 Päritolu 4 Sihitu noorpõlv 6 Esimeses maailmasõjas 8 Poliitilise tegevuse algus 9 Puts ja vahistamine 10 Isiklikku 10 Seosed Eestiga 11 Kasutatud kirjandus 12 Adolf Hitler Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres ­ 30. aprill 1945 Berliin) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos

    Ühiskonnaõpetus
    Adolf Hitler esimeses maailmasõjas
    4
    docx

    Adolf Hitler esimeses maailmasõjas

    Adolf Hitler Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria- Ungari ­ 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921­1945). Aastatel 1934­1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933­1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934­1945). Hitler osales Teise maailmasõja vallapäästmises, mis tõi Euroopas kaasa tohutu hävitustöö ning nõudis tagasihoidlike

    Ajalugu
    Adolf Hitler ja I maailmasõda
    10
    doc

    Adolf Hitler ja I maailmasõda

    .............lk 3 2. Päritolu ja lapsepõlv..............................lk 4 3. Noorpõlv................................................lk 5-6 4. I maailmasõda........................................lk 7-8 5. Isiklikku.................................................lk 9 6. Seosed Eestiga........................................lk 9 7. Kokkuvõte..............................................lk 9 2 Sissejuhatus Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, mis võimaldas Saksamaal

    Ajalugu
    Hitleri elulugu
    5
    doc

    Hitleri elulugu

    Adolf Hitleri elulugu Sissejuhatus Adolf Hitler oli XX sajandi mõjuvõimsaim tegelane: teda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Esimesed kolmekümnendad eluaastat oli ta eikeegi. Järgneva kahekümne kuue aastaga jättis ta kustumatu jälje ajalukku kui Saksamaa diktaator ja genotsiidisõja õhutaja. Lapsepõlv ning kooliiga Adolf Hitler sündis 1889. aastal 30. aprillil väikeses Austria piirilinnas Braunaus auväärses alamkeskklassi perekonnas. Tema vanemad olid tolliametnik Alois Hitler ja tema abikaasa Klara. Adolf sündis kuuest lapsest neljandana. Lastest said täiskasvanuikka vaid tema ja ta õde Paula. Adolf oli kiindunud emasse, kuna isa oli väga karmi kasvatusega. Alois Hitleri töö tõttu vahetas tema perekond sageli elukohta: nad kolisid Braunaust Passausse, Lambachi ja Leondingi Linzi lähedal.

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun