Soome kahe maailmasõja
vahelisel ajal
ISESEISVUMINE
· 6.detsembril 1917
· Nõukogude valitsusest olenes, kas välisriigid
tunnustavad Soome iseseisvust.
· 31. detsembril 1917 Lenin tunnustas Soome
iseseisvust.
· Sellele aga ei järgnenud Vene vägede
väljaviimist, kuigi Soome senat seda taotles.
KODUSÕDA
· 27. jaanuar 15. mai 1918
· Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust
relvaga kaitsta
· Kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa
toetusel 1918. aasta algul seadusliku valitsuse.
· Kindral Carl Gustav Mannerheim-pani punaväe
edasitungi seisma
KODUSÕDA
· Aprillis saabusid
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katry100
Õppematerjali autor
SOOME PÄRAST I MAAILMASÕDA ISESEISVUMINE 6. detsembril 1917 iseseisvus Soome. Välisriigid nõustusid tunnustama Soome iseseisvust alles siis, kui seda on teinud Nõukogude valitsus. Senat esitas Nõukogude Venemaale palve tunnustada Soome iseseisvust, mida Lenin 31. detsembril 1917 ka tegi. Sellele aga ei järgnenud Vene vägede väljaviimist, kuigi Soome senat seda taotles. KODUSÕDA Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Kodusõda peeti maha ka Soomes, kus kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918. aasta algul seadusliku valitsuse. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ning pani punaväe edasitungi seisma. KODUSÕDA Aprillissaabusid valgetele appi keiserliku
19041905 osales ta Vene-Jaapani sõjas, kus Mukdeni lahingus osutatud vapruse eest sai polkovnikuks. Aastail 19061908 teostas legendaarse ratsaretke Kesk-Aasias. Tegemist oli Vene peastaabi ülesandel korraldatud luureretkega peamiselt Hiina valdustesse. Mannerheim sõitis koos kaaslastega läbi 14 000 kilomeetrit ning tõi lisaks sõjalis-poliitilistele andmetele kaasa hulga teaduslikku huvi pakkuvaid materjale. 19091914 teenis Mannerheim rügemendiülemana Poolas. Maailmasõja puhkedes osales ta lahingutes esialgu brigaadi- ja alates 1915. aasta kevadest diviisiülemana. Ta paistis silma juba esimestes lahingutes ja teda autasustati ihaldusväärse Georgi ristiga. 1916. aasta lõpust sõdis Mannerheim oma ratsadiviisiga Rumeenia rindel, kus ta elas läbi ka 1917. aasta revolutsioonilised sündmused. Läbides seiklusrikka ja ohtliku teekonna, jõudis ta pärast bolevike võimuhaaramist detsembris Soome. MANNERHEIMI NAASMINE SOOME
a. Locarno konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, millega Saksamaal keelati demilitariseerida Reini jõe vasakut kallast; 2) Briand-Kelloggi pakti mõisteti hukka igasugune sõjategevus. Mõiste: reparatsioon = sõja võitjale tekitatud kahju hüvitamine kaotaja poolt 1. WEIMARI VABARIIK SAKSAMAAL 1920. AASTATEL Weimari vabariigiga polnud rahul ka kõrgemad sõjaväelased, kuna novembrirevolutsioon oli röövinud võitlusvõime saksa armeelt. Samal ajal kardeti veelgi enam sõjavangist tagasipöörduvate sõdurite revolutsioneerumist. Selleks töödeldi mehi ideoloogiliselt. Suurt sõnaosavust ilmutas siin noor kapral Adolf Hitler. 5. I 1919. a. loodi Baieris Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistiche Deutsche Arbeiterpartei - NSDAP). Väljend natsionaal-ehk rahvussotsialistlik pärines Austriast, kus sealsed juudivastased töölisgrupid püüdsid end
Soome maa ja ajalugu 1.Soome asend. * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus.
1. Esimese maailmasõja algus Põhjused Teravnenud vastuolud suurriikide vahel: Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni, Balkani "püssirohutünn" Alahinnati ohtu: ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati, et võimalikud vaid piirkondlikud lühiajalised konfliktid Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend
reparatsioone, millest oluline osa anti üle kivisöena, okupeeris Prantsusmaa Ruhrimaa, et võtta seda jõuga. Sakslased võtsid kasutusele passiivse vastupanu - lõpetasid söe tootmise. Majanduselu seiskus, inflatsioon omandas enneolematud mõõtmed. Olukord oli muutunud kriitiliseks. Kommunistid üritasid taas võimu haarata. Weimari vabariigiga polnud rahul ka kõrgemad sõjaväelased, kuna novembrirevolutsioon oli röövinud võitlusvõime saksa armeelt. Samal ajal kardeti veelgi enam sõjavangist tagasipöörduvate sõdurite revolutsioneerumist. Selleks töödeldi mehi ideoloogiliselt. Suurt sõnaosavust ilmutas siin noor kapral Adolf Hitler. ------------------------------------------------------------------------------------------------ ADOLF HITLER (20. IV 1889 - 30 . IV 1945), kes oli Austria-Ungari tolliametniku poeg, soovis nooruses saada kunstnikuks. Sisseastumiseksamid Viini Kunstiakadeemiasse aga ebaõnnestusid ning 1913
hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 4. Nobeli preemia Rootsi inseneri ja töösturi, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja algatatud preemia, mille fondi pärandas osa oma varandusest, et vabaneda süümepiinadest lõhkeainete tootmisest ning sellega seotud sõja ja tapatalgudest. 5. Sarajevo mõrv 28.06.1914 tappis üliõpilane Gavrilo Principi Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinand, mis sai esimese maailmasõja puhkemise ajendiks. 6. Schlieffeni plaan Saksa sõjaplaan, mis sai nimetusi Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi. Plaan nägi ette esiteks Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja
Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suurriikide blokkide moodustamise lõpule. · Kuigi väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, lõi tegelikult just see protsess eeldused esimese maailmasõja puhkemiseks. · Oma osa sõjaka meeleolu tekkeletendas sõjatehnika areng ning võidurelvastumine. Raudteede ehitamine muutis riikide saatuse sõltuvaks täpsetest mobilisatsiooniplaanidest ning nende veatust elluviimisest. Kolmikliit · Saksamaa toetus Austria-Ungarile. · Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia. · Sootuks tähtsamaks koostööpartneriks Saksamaale ja Austria-Ungarile oli 20.sajandi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid