Ligaasi toimel ühinevad ahelate otsad 3)Bakterid võtavad rekombinantsed plasmiidid endasse, saadakse kloonbakterite kogumid 4)Kolooniad eraldatakse. Siiratud fragment(DNA) paljuneb koos bakteritega, saadakse DNA-pank. 47. Mis on cDNA? Kodeeriv DNA e eksonid. Paiknevad eukarüootide geenis vaheldumisis intronite e mittekodeerivate aladega. Neis oleva nukleotiidijärjestuse alusel järjestat ribosoomis aminohapped sünteesitavasse valgumolekuli. In genoomis on cDNAd ainult 2%. 48. DNA sekveneerimise põhimõte. Sekveneerimine on DNA nukleotiidse järjestuse kindlakstegemine. 49. Mille poolest erineb automaatsekveneerimine klassikalisest manuaalsest sekveneerimisest? 50. Polümeraasi ahelreaktsioon. Kindla DNA lõigu kiireks paljundamiseks. Paljundada saab iga DNA lõiku, mille otsjärjestused on teada ning mille järgi on sünteesitud lühikesed 1-ahelalised DNA-lõigud(praimerid). Protsess on
o Fenotüüp – isendi tunnuste kogum o Genofond – populatsiooni geenide kogum o Fenofond – populatsiooni tunnuste kogum o Geen – geneetiline ühik o Feen – elementaartunnus o Memotüüp – vaimsete võimete kogum Epigeneetika Epigeneetika on teadus, mis uurib muutusi organismides geeniekspressiooni muutuste kaudu. Need geeniekspressiooni muutused ei ole seotud muutustega genoomis. Epigeneetilised mehhanismid jagunevad neljaks: o DNA metülatsioon DNA metülatsioon on biokeemiline protsess, mis on olulise tähtsusega kõrgemate organismide normaalses arengus. See hõlmab metüülrühma lisamist tsütosiini pürimidiini 5' süsiniku või adeniini puriini kuuenda lämmastiku külge. Raku jagunemisel võib selline DNA modifikatsioon edasi kanduda.
Igasugune muu (mehhaaniline-, vektor- ja pookimise jne kaudu toimuv) ülekanne puudub. Seni pole teada ka liikumist rakust rakku, nakatatud rakkude arv suureneb rakkude loomuliku paljunemise teel. Krüptoviiruseid on leitud paljudel õistaimedel (paljudel taimedel mitu erinevat viirust) ja krüptoviiruste sarnaseid viirusi on kirjeldatud ka okaspuudel (nulg) ja merevetikatel. 2.1. Viron ja genoom Alphacryptovirus Genoomis on kaks dsRNA segmenti (2.0 ja 1.7 kbp), mõningail juhtudel ka kolm segmenti. Virionid (30 nm) koosnevad ühest struktuurvalgust (55 kDa) ja virioniga on seotud RdRp aktiivus Betacryptovirus Genoomis on kaks segmenti (2.25 ja 2.1 kbp). Virionid (38 nm) sisaldavad RdRp aktiivsust. 3 LIISI KINK
Polümorfism- muutused, mis ei põhjusta fenotüübi muutust Ühenukleotiidne polümorfism ehk SNP. Eristab mutatsioonist: ei vii aminohappelisele muutusele, ega ole organismile kahjulik. Teevad inimese unikaalseks, üksteisest erinevaks. Mutatsiooni tüübid: DNA pikkus muutub ( duplikatsioon, inseretsioon, deletsioon) DNA pikkus jääb samaks (punktmutatsioon, inversioon, lõigu pöördumine vastupidi) Transposoonid- mobiilised geneetilised elemendid, koopiad võivadtransponeeruda genoomis teistesse kohtadesse. Põhjustavad inversiooni ja deletsioone. Võviad olla konservatiivsed(liiguvad koopiat maha jätmata) või replikatiivsed ( jätavad koopia maha) Jagunevad: IS elemendid (insertion sequence)- IS elemendid ehk järjestuse sisestused (insertion sequence) on lühikesed DNA järjestused, mis käituvad kui tavalised transponeeruvad elemendid. Neil on kaks põhilist omadust: võrreldes teiste transponeeruvate elementidega on nad väiksed,
Loomulikult ei uurinud sellel ajal keegi uute kombinatsioonide ohtusid keskkonnale või inimese tervisele. Kuid nagu on näidanud järgnev pool sajandit, polnud selleks ka ilmselt vajadust. Siiani ei teata täpselt, millised muutused DNA-s ased leidsid. See aga on selgeks saanud, et erinevalt praegusest geenitehnoloogiast võimaldab just klassikaline sordiaretus luua looduses seni mitteleidunud geneetilisi kombinatsioone juhuslik ult kogu genoomis. Enne kui viia mingi olendilt eraldatud geen uude organismi uuritakse selle omadusi põhjalikult. Geenitehnoloogilist sordiaretust on nimetatud ka täppisaretuseks, kuigi lõpptulemus ei pruugi erineda sellest, mida pikema aja jooksul oleks suutnud sordiaretaja. 2003. aasta alguses sooviti Eestis turustada GM-maisi MON 810 seemneid. Keskkonnaministeeriumi juures asuv geenitehnoloogia komisjon leidis maisi olevat ohutu
kiirus, so molekulaarkella printsiip Valkude aminohappelise järjestuse võrdlemine eri liikidel. *Pseudogeenid organismides ,,vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad münel teisel liigil vajalikud olla. Nende geenide põhjal saab määrata liigi põlvnemislugu (sest looduslik valiku surve neile on vähene nende määratud tunnused ei teki). Nii võime öelda, et iga liigi genoomis on talletatud info tema evolutsioonilisest arengust ehk fülogeneesist. 5.) Biogeograafilised tõendid liikide leviku uurimine. Lähedaste alade liigid on omavahel palju sarnasemad kui samadesse rühmadesse kuuluvad kaugete alade liigid. Lähipiirkondade liigid on tekkinud ühisest eellasest hiljem, kaugemate piirkondade liigid on aga lahknenud varem ja pikema aja jooksul üksteisest rohkem eristunud (nt Austraalias ei ela pärisimetajaid mandrite triiv). 6
Erinevad inimesed omavad erinevat reaktsiooni ulatust Erinevad inimesed reageerivad erinevalt samades keskkonnatingimustes 7. Geneetiline konsultatsioon 8. Biomeetria 9. Onkogeenid onkogeen (ingl. Oncogene)- Geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise (kasvajaliste rakkude kasvu e. transformatsiooni) koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. proto-onkogeen (ingl. Proto-oncogene)- Normaalne geen genoomis, mis võib mutatsiooni tagajärjel muutuda onkogeeniks. Onkogeenid ja onkogeenide supressorid 1. Viirusonkogeenid 2. Rakulised pro-onkogeenid 3. Onkogeenide supressorid 4. Pärilikud kasvajad Retiloblastoom Pärilik mittepolüüpne käärsoole-pärasoolevähk Rinna- ja munasarjavähk 1. Kasvajate supressorvalgud · p53 supressorgeen (ingl. Supressor gene)- Geen, mis surub maha mutantse geeni avaldumise. Supressormutatsioonide
mis omakorda võivad ioniseerida naabruses asuvaid molekule. Kui see juhtub tasakaalulises keskkonnas (eluta loodus), taastub esialgne tasakaal kiiresti. Mittetasakaalulises struktuuris (eluskude) tekivad aga pöördumatud muutused, mis parimal juhul toovad kaasa raku hukkumise. Rakke on koes miljoneid, ja hävinud raku asemele tekivad tavaliselt uued. "Halvim juht" leiab aset siis, kui kiirguse tagajärjel tekib muutus pärilikkuse kandjas - genoomis, rakk aga säilitab eluvõime. Selline mutatsioon tähendab reeglina vähkkasvaja teket; kui ta aga leiab aset sugurakkudes, siis geneetilise väärvormi - mutandi sündi. Tehnogeenne foon, mis võib loodusliku ületada miljoneid kordi, on äärmiselt ohtlik. Sõjajärgsetel aastatel, kui viidi läbi arvukalt lahtisi tuumaplahvatusi, kasvas keskmine kiirgusfoon Maa atmosfääris sadu kordi. See globaalne saastatus mõjustab meie põlvkonda veel aastakümnete vältel
erinevus ? Tavaaretuse puhul ei saa muundumine toimuda kahe erineva liigi vahel (meduus ja siga). Mis oli peamine avastus, mis viis rekombinantse DNA metoodika loomiseni ? Restriktaaside avastamine bakterites 1970. Millised on GMO kaks tüüpi ? Võrrelge neid ja tooge välja nende erinevused. Esimeseks tüübiks on transgeensed organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene. Teiseks tüübiks on geeninoukaudiga organismid, kelle genoomis on mingi kindla geeni fuktsioon kaotatud. Transgenees on ohtlikum, ebaloomulikum. Mis liiki oli esimene transgeenne imetaja ? Millal ta sündis ? Esimene transgeenne imetaja oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen. Ta sündis 1981. Mille poolest oli eriline lammas Polly ? Lammas Polly (ja Molly) oli esimene tuumkloonitud ning samal ajal ka transgeenne imetaja. Lammas Dolly oli esimene edukas tuumkloonitud imetaja. Mida nimetatakse geenivektoriks ja kuidas seda tehakse ?
14. Nimeta kaks protsessi, kus produtseeritakse ATPd Fotosüntees, hingamine 15. Mis on rakutsükkel? Ulatuslik DNA lahti- ja kokkupakkimine 16. Mis on C-väärtus? DNA hulk haploidses eukarüootses kromosoomis (~107-1011 bp) 17. Mida tähendab geenide segmenteeritus? Eksonite (transkribeeritakse RNA kujule) ja intronite (lõigatakse splaissingu tulemusel välja) olemasolu. 18. Mis on transposonid? DNA segmendid, mis võivad genoomis liikuda ühest piirkonnast teise 19. Kuidas jaotatakse mitteviiruslikud transposonid? · LINE elemendid ei ekspresseeru (pseudogeenid), ~15% genoomist · SINE elemendid geenirikastes piirkondades, ~13% genoomist 20. Mis käivitab rakujagunemise kontrollsüsteemi? DNA kahjustus 21. Millised protsessid toimuvad tuumakeses? · rRNA süntees ja protsessimine · rRNAle ribosomaalsete valkude liitmine 22. Rakutsükli faasid:
DNA kogupikkus ühes rakus on 2m, 2*10-9m läbimõõduga ahel on pakitud 2*10-6m kromosoomiks Geen määrab valgu Ainukene erinevus ehituse ehk amiinohapete inimeste vahel on järjestuse (sarnaneb idees lämmastikaluste arvutiprogrammile) järjestus Geneetiline "keel" · Genoomis asub info ("retsept mitte sai") · Geneetiline info kajastab 20 amiinohappest ehituselemendi kasutust valkude loomiseks · Genoomis on ainult 4 "erinevat tähte" 20 AH kirjeldamiseks miljardite eluvormide loomisel · Uusi "infolauseid" on kombineeritud viimased 3 miljardit aastat DNA · Kahekordne ahel · Adenine= A · Thymine= T · Guanine= G · Cytosine= C · A on paaris T · C on paaris G Pärilikkuse info kodeerimine
translatsiooni nurgakivi (ilma selleta translatsiooni ei toimu. Stop-koodon - Tähistavad translatsiooni lõppu · UAA · UAG · UGA Mutatsioon - Vead replikatsioonis tekitavad mutatsioone. Vead replikatsioonis · Mitte-standartne aluste paardumine võib tuleneda DNA paindlikkusest - tekitab mutatsioone. · Transitsioon A -A või T · Transversioon A -G või C Transposoonid - DNA fragmendid, mis võivad muuta enda asukohta kromosoomis. Mõned kopeerivad end juurde, ja nende arv suureneb genoomis. Vastutavad suurte kromosomaalsete ümberpaigutuste eest ja samuti ühe-geeni mutatsiooniliste efektide eest. Avastati maisis ( Barbara McClintok) kirju maisitõlvik. Transposoonid põhjustavad mitteaktiivseid või ebastabiilseid alleele. Naturaalselt esinevad transposoonid põhjustavad geneetilist variatsiooni. Transposooni vaigistamine: Maisis rohkelt aktiivseid transposoone. Kui luua mutandid, mis takistavad epigeneetilist protsessi, siis transposoonid ,,ärkavad". Epigeneetilised sildid
Oligomeeride sagedused – kasutada võib kogu genoomi järjestust, ainult kodeerivaid järjestusi või valkude AH-lisi järjestusi. Ainult üks parameeter – oligomeri pikkus K. Homolooge pole vaja tuvastada, järjestusi pole vaja joondada. Oligomeeride sageduste põhjal arvutatakse distantsmaatriks. Puu konstrueerimiseks kasutatakse distantsmeetodeid. Geenide sisaldus genoomis – puud konstrueeritakse distantsmeetoditega: liikide evolutsioonilist kaugust hinnatakse jagatud ortoloogsete geenide osakaalu põhjal. Või säästumeetodiga: taksonile omistatakse skoor vastavalt homoloogsete geenide olemasolule. Geenide järjekord genoomis – korreleerub organismide evolutsioonilise kaugusega. Liikide evolutsioonilist kaugust
Polioviiruse RNA: esimesed 88 b moodustavad “ristikheinalehe” laadse sekundaarstruktuuri ; sellele järgneb IRES struktuur (internal ribosomal entery site) pikkusega ca 400b; IRES elemendile järgneb veel 154 b pikkune mitte transleeritav ala. 3-NTR on suhteliselt lühike (14 -126 b) ja on arvatavasti oluline replikatsiooniks. Polioviiruse 3’.NTR moodustab topelt stem loop struktuuri. Polioviiruse kodeeritud valgud Picornaviiruste genoomi kodeeriv ala on organiseerutud väga lihtsalt: genoomis on ainult pks lugemisraam, mis kodeerib polüproteiini pikkusega 2,178-2,322 AH jääki. Polüproteiin lõigatakse ko- translatsiooniliselt kolme viiruse proteaasi (2A, 3C, 3CD) poolt 11 -12 –ks erinevaks valguks. 1A (VP4), 1B (VP2), 1C (VP3) ja 1D (VP1) on kapsiidivalgud. 2A on polioviiruse varajane proteaas, teostab polüproteiini kotranslatsioonilist lõikamist endast eespool. Polioviiruse 2A valk on ka peremehe translatsiooni mahasuruja.
sentimeetrise läbimõõduga silm tuleks 3000 kilomeetri suurune," selgitab Raivo Vilu põhjust, miks me ikka veel betoonist ja kividest maju ehitame. Ent Vilu on kindel, et teadus nimega süsteemibioloogia võimaldab sel teel edasi liikuda.Professor toob näiteks molekulide ja bakterite koostöö juustu tekkimisel - juustumassi sattunud bakterid kasvavad tahkes keskkonnas. Muide, süsteemibioloogia kui teadus rakkude konstrueerimisest sai võimalikuks siis, kui inimene suutis ära lugeda oma genoomis oleva 3,3 miljardi nukleotiidi ehk tähe järjestuse."DNA lugemise tehnoloogia on veel kallis, aga nüüd me vähemalt oskame seda teha," märgib Vilu. "Tõsine probleem, mille kallal tasub töötada, on rakkude kultiveerimine ja seejuures nende käitumise jälgimine." Vilu usub, et mõne aasta pärast maksab inimese genoomi lugemine mitte rohkem kui 1000 dollarit.
• tipptarbijatel • rändajatel fooniline väljasuremine - liik on lihtsalt hääbunud konkurentsis teiste liikidega. massiline väljasuremine - paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. See ilmneb, kui väljasuremise kiirus ületab tunduvalt liigitekke kiiruse. HOX- geenid – kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma. Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel. Kuidas tekivad makroev. muutused? • Peavad tekkima uued geenid • uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega, järgneb mõni mutatsioon. • Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub (nt; HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju, kuid nende arv on muutunud. • Nende teket suunab looduslik valik 10
· tipptarbijatel · rändajatel fooniline väljasuremine - liik on lihtsalt hääbunud konkurentsis teiste liikidega. massiline väljasuremine - paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. See ilmneb, kui väljasuremise kiirus ületab tunduvalt liigitekke kiiruse. HOX- geenid kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma. Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel. Kuidas tekivad makroev. muutused? · Peavad tekkima uued geenid · uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega, järgneb mõni mutatsioon. · Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub (nt; HOX-geenid määravad kõigil loomadel üldist kehakuju, kuid nende arv on muutunud. · Nende teket suunab looduslik valik 10
rakkudevahelist kontakti. Peamisteks kanaliteks on F-rakud. 4. Bakteriofaagid e. bakteri viirused. Bakteriofaag - on bakteri viirus, mis võib kindlat liiki bakterit rünnata ja selle tappa (lüüsida). Bakteriofaagid, kes suudavad hävitada ühte bakteri liiki, on täiesti toimetud teiste bakterite suhtes. Igale bakterile vastab sama liiki bakteriofaag. Virulentsed – põhjustavad rakkude lüüsumise. Mõõdukad (tempereeritud) – säilivad bakteri genoomis „vaikivana“ ja aktveeruvad hiljem. 5. Kuidas jaotatakse prokarüootseid mikroorganisme meditsiinilises mikrobioloogias: 1) põhivormide (morfoloogia) järgi: kera-, pulga- või kruvikujulised 2) rakukesta ehituse alusel: gram- positivseteks või g – negatiivseteks (kruvikujulistele seda ei rakendata, kuna värvuvad halvasti) 3) asetuse alusel eukarüootse raku suhtes: Ektratsellulaarsed või intratsellulaarsed (riketsiad, klamüüdiad on raku sees)
Bioloogia III kursus 1. Rakendusbioloogia ajalugu, olulisemad sündmused (valik õpikust lk 18) tuleb tead sündmuste järgnevust, mitte aastaarve. Käärimise mikrobioloogilise olemuse kirjeldamine (1857) Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine (1866) Antibiootikumi penitsiliin massitootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks ( 1928) J. Watsoni ja F. Crick avastavad DNA geneetilise struktuuri seaduspärasused (1953) Esimene keharakkude (somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom ( 1965) Esimese transgeense imetaja, hiire, loomine (1981) Turule lubatakse esimene GMO organism (1994) Sünnib esimene tuumkloonimise teel saadud imetaja (1997) 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia seisneb, bioloogia haruteaduse poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ja teostamises. Biotehno...
1. Karüotüüp liigispetsiifiline kromosoomistik 2. Sügoot viljastatud munarakk 3. Lookus koht kromosoomis, mis määrab liigispetsiifilise tunnuse 4. Geneetiline aheldus geneetiliste markerite seostatus pärandumisel, mis piirab nende vaba kombineerumist e. sõltumatut lahknemist. (st. nad päranduvad valdavalt vanematele omastes alleelsetes kombinatsioonides). 5. Haplotüüp genoomis lähestikku paiknevad ja aheldunud alleelid; alleelide kogum, mis pärandub ühekorraga. 6. Penetrantsus millisel hulgal isenditest geen või alleel avaldub kõigi alleelikandjate hulgast (penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. 7. Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 8
ühe mutantse alleeli. Rakupopulatsioonis tekib varem või hiljem spontaanne mutatsioon ka geeni teises alleelis ning sellest rakust, milles on mutatsiooni tagajärjel geeni mõlemad alleelid defektsed, arenebki tuumor. 28. Alleelispetsiifiline PCR – kuidas kasutada mutatsiooni analüüsil? Praimeri 3’ ots on disainitud nii, et see seostuks täpselt mutatsiooni kohta. Kui ei seondu, ei ole mutatsiooni. 29. Kolm erinevat meetodit genoomis SNPde või mutatsioonide uurimiseks. Sekveneerimine, mikrokiipanalüüs, kapillaarelektroforees 30. Millest sõltub ravimi toime organismis? Tooge näiteid? Ravimi toime organismile sõltub ravimi omadustest, aga ka organismi seisundist, individuaalsest tundlikkusest, indiviidi vanusest, metabolismist ja imendumisest. Nt vanuritele puhul on organismi kui terviku reaktsioon ravimite toimele on tõusnud, taluvus on langenud ning ravimite kõrvaltoime avaldub sagedamini
seisukohalt obligatoorne osa, mis paikneb tsütoplasmas. EKSTRAKROMOSOMAALNE DNA ehk peamiselt plasmiidid – olemasolu pole obligatoorne bakteri funktsioneerimiseks. Plasmiidide replikatsioon võib toimuda kromosomaalsest DNA-st sõltumatult 10. Milleks on bakteri DNA-s OriC järjestus? Mikroobide genoomi replikatsioon algab DNA ühest punktist (origin – algus), mida nim oriC lookuseks. Bakterite genoomis sisaldub üks või mitu oriC lookust. Lookus seondub bakteri tsütoplasma membraaniga . Samas kohas lahknevad DNA ahelad ja tekib replikatsioonikahvel. 11. Kus esineb rõngasreplikatsioon? Bakteriofaagides ja plasmiidides. Eriti tähtis on see replikatsioonimehhanism autonoomselt paljunevates plasmiidides. 12. Kuidas kontrollitakse bakterirakus geeniekspressiooni? Replikatsiooni tasemel (vananemine, generatsiooniaeg, molekulaarne kell)
muuta raku ainevahetust ja paljundada viirust. 2. hiline staadium toimub viiruse genoomi kahekordistumine, struktuurvalkude süntees, moodustub viirusosake ja vabaneb peremeesrakust ümbritsevasse keskkonda. 18 DNA-GENOOMIGA VIIRUSE PALJUNEMINE 1. Raku nakatumine viirusosake seondub ankrumolekulide abil raku pinnale, vabaneb ümbrisest ning kapsiid siseneb rakku. Kapsiid laguneb ja genoomis olev DNA liigub tsütoplasmasse. 2. varane staadium sünteesitakse valke, mis muudavad raku ainevahetust ja kahekordistavad DNA-d. 3. hiline staadium struktuurvalkude süntees ja DNA kahekordistumine. Struktuurvalkudest moodustub kapsiid. Kui viirusosake väljub rakust, saab ta kaasa rakumembraanist tükikese, millest moodustub ümbris. VIIRUSTE LEVIK Leviku tüübid: 1. Pandeemiline ülemaailmne. 2. Endeemiline teatud piirkonnas esinev. 3. Sporaadiline harvade üksikjuhtudena. 4
Transkriptsiooni alguses seostub ensüüm DNA promootorpiirkonnaga ja lõpetab, kui on jõudnud terminaatorpiirkonda. Translatsioon algab mRNA järjestusest, mida nimetatakse initsiaatorkoodoniks. Viiruse pärilik info paikneb kas DNA või RNA molekulides. Replikatsiooni tulemusena saavad mitoosil moodustunud tütarrakud identse geneetilise info. Viiruse genoomis võime eristada struktuuri-, replikatsiooni-, ja regulaatorgeene. Geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks on geneetilise muutlikkuse allikas. Tulenevalt muutuste ulatusest geneetilises materjalis võime eristada geen-, kromosoom- ja genoommutatsioone. Tegureid, mis tekitavad pärilikke muutusi, nimetatakse mutageenideks.
nn. ,,võidurelvastumine," nt. jäneste ja huntide jooksukiirus; bakterite virulentsus ja inimese immuunsüsteem, mõnikord saab rääkida ka koevolutsioonist [- protsess, kus ühe liigi evolutsioon mõjutab teise liigi evolutsiooni.] (mitte alati, sest koos võidurelvastumise kasutegur on kokkuvõttes 0). ND ja NT vaheline vaidlus seisneb selles, kas ja kuivõrd osaleb LV kasulikke tunnuste kinnistamisel. : 6. Neutralistliku arengu põhiprintsiibid (Motoo Kimura) Enamus muutusi genoomis toimub juhusliku geneetilise triivi, mitte loodusliku valiku tõttu Neutralistide argumendid : *Molekulaarse kella konstantsus *Eeldatavad neutraalsed asendused on palju sagedasemad kui eeldatavad valiku all olevad asendused *Tegelik poümorfismi tase on sedavõrd kõrge, et geneetiline surve(genetic load) peaks viima liigi väljasuremisele kuid ei vii( haldane hinnang tallutavus ca 1 asendus 300 generatsiooni kohta tegelikult vast 3 generatsiooni kohta või eanm.
produkt lõigatakse proteaasi abil erinevateks viirusvalkudeks) Close-up view of an infected T cell, showing HIV particles → budding from its surface APOBEC → viirusevastane kaitsemehhanism APOBEC valk deamineerib viiruse genoomis tsütosiini uratsiiliks, põhjustades mutatsioone → viirus nõrgeneb Virion Infectivity Factor Vif – kodeeritud HIV-i poolt kaitseb viirust APOBEC toime vastu
GMO-d on geneetiliselt muundatud organismid, kelle DNAd on kunstlikult muudetud. GMOsid luuakse põllumajanduses näiteks sellepärast, et saaks kergema vaevaga rohkem saaki, mis omakorda aitaks leevendada näljahäda vaestes riikides ja vitamiinipuudust. 12. Milles seisneb geneetilise sõrmejälje idee. Kuidas see metoodika töötab? See seisneb avastatud nähtuses, et iga inimese sõrmejäljed on kordumatud (nahakurdude muster sõrmeotstes). Inimeste DNA järjestuste uurimisel selgus, et genoomis on rohkesti muutlikke piirkondi, mida saab eristada fragmentide pikkuse järgi. Genoomi töödeldes saadakse eri pikkusega DNA-fragmendid, mis on erinevatel inimestel erinevad. Tulemuseks saadakse pilt, mis sarnaneb ribakoordiga ja aitab indiviide eristada. 13. Millised on need anatoomilised (füsioloogilised) eripärad, mis eristavad inimest teistest loomadest (võrdlus teiste primaatidega)? - Püstine liikumisviis (kahel jalal) - Muutused selgroo ehituses - Suur aju, hästi arenenud ajukoor
promootorpiirkonnaga ja lõpetab, kui on jõudnud terminaatorpiirkonda. Translatsioon algab mRNA järjestusest, mida nimetatakse initsiaatorkoodoniks. Viiruse pärilik info paikneb kas DNA või RNA molekulides. Replikatsiooni tulemusena saavad mitoosil moodustunud tütarrakud identse geneetilise info. Viiruse genoomis võime eristada struktuuri-, replikatsiooni-, ja regulaatorgeene. Geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks on geneetilise muutlikkuse allikas. Tulenevalt muutuste ulatusest geneetilises materjalis võime eristada geen-, kromosoom- ja genoommutatsioone. Tegureid, mis tekitavad pärilikke muutusi, nimetatakse mutageenideks.
2. Nukleiinhape kodeerib viirusspetsiifilisi valke. pärilikkuse kandjaks võivad olla kaheahelalised või üheahelalised DNA- või RNA- viirused TOIMIMINE RAKUS 1. viirusosake peab kinnituma peremeesrakule. 2. viiruse nukleiinhape tungib peremeesrakku. 3. Viiruse geenid hakkavad kontrollima peremeesraku ainevahetust. 4. a) Kävitub lüütiline tsükkel. Rakus tekib massiliselt viirusosakesi ja rakk sureb. b) Käivitub lüsogeenne tsükkel. Viiruse nukleiinhape püsib raku genoomis muutumatus olekus (herpes, HIV) 21. Osata ennustada tunnuse pärandusmist vastavalt pärandumistüübile. Näidisülesanded Mõlemad vanemad on pruunisilmsed, neil sündis sinisilmne laps, milline on tõenäosus, et nende järgmine laps on: 1. Sinisilmne 2. Pruunisilmne Lahendus: Kuna sündis sinisilmne laps, peavad vaenamd olema heterosügoodid. Seega on nad genotüüpidega Aa ja Aa. Alleelide omavahelised võimalikud
Aheldusrühm (linkage group) -- aheldusastme alusel lineaarselt järjestatud geneetiliste lookuste (eelkõige geenide) rühm mingis pidevas geneetilises strutuuris (kromosoomis, plasmiidis jms.). Aheldusrühma kaugemate elementide vaheline aheldus (rekombinatsioonisageduse piiratus) järk-järgult nõrgeneb, kusjuures rühma eri otste lookused ei pruugi olla omavahel geneetiliselt aheldunud (st. rekombineeruvad vabalt). Tuumalookuste täielike aheldusrühmade arv võrdub kromosoomide arvuga genoomis. Aheldusrühma skeemi, millele on kantud lookuste nimed ja nendevahelised geneetilised kaugused sentimorganites (cM), nimetatakse geneetiliseks kaardiks. Liitelised geenid-- 22.Geenide lokalisatsioon ,lookused,kromosoomide geneetilised kaardid . · Geneetiline lokalisatsioon - Klassikalise geneetika reeglite järgi peaks iga valku- kodeeriv DNA segment olema haploidses tuumas ühekordselt. Tegelikult on aga
Punguvatel bakteritel võivad pungad moodustuda kas vahetult emarakule või emarakust moodustuva jätkele. Planctomyces. Valguline jätke, raku vastaspoolusele moodustub pung. Verrucomicrobiom spinosum- soolatüükataoliste jätketega bakter. Leitud veest ja (eriti arvukalt) mullast, aga ka inimese soolest. Prosthecobacter fusiformis (prostecho- jätkega-). Jätkesse ulatub ka tsütoplasma. Perekonna mitmel liigil on tubuliini (eukarüoodi luustruktuuri valk) geen genoomis. Gallionella. Levinuim rauabakter. Rakk eritab rauda oksüdeerides limasaba, millesse sadenevad oksüdeeritud rauaühendid. Muu kujuga bakterid Haloarcula. Õhukesed lamedad ruudus, väga suur eripind Aktinomütseedid (aktinobakterid) On olemas mütseel. Seentega sarnane roll looduses: orgaanilise aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne.). Ilmselt lagundavad ka ligniini.
liiderjärjestuse. Signaaljärjestused on näiteks NLS ja NES. (tõin selle 48. juurest ära, sest ei vastanud eriti küsimusele, pigem sellele, aga mitte eriti hästi...) Signaalpeptiidi mõlemis otsas on mõned pos laetud AH-d, keskel 8-10 hürdofoobset AH-d. Hüdrofoobne piirkond on oluline just valgu seostumisel ER pinnal paiknevate retseptoritega. 51. Nimetage pöördtranskriptaasi (RNA sõltuv DNA polümeraas) osavõttu vajavaid protsesse eukarüoodi rakus. Retrotransposonite liikumine genoomis ühest punktist teise RNA vahendusel. Telomeeride pikenemist läbiviiv telomeraas kannab oma RNA molekuli, mille alusel pikendatakse telomeere. 52. Nimetage ER-is ja Golgis sekreteeritavate valkudega toimuvad modifikatsioonid ER - disufliidsideme tekke, valkude kokkukeerdumine ja oligomeeride teke. Golgi - glükosüleerimine, osaline proteolüüs st eemaldatakse teatud osa polüpeptiidahelast, et muuta näiteks seedeensüümid aktiivseteks. 53. Kirjeldage antikehade struktuuri
abil geenitehnoloogilisel otstarbel. DNA profiili määramine - DNA sõrmejälgede meetodi edasiarenduse automatiseeritud ja kiire tehnoloogia. Kasutatakse kohtumeditsiinis isaduse tuvastamiseks, kurjategijate ja tundmata isikute laipade identifitseerimiseks. DNA proov - signaalmärgisega varustatud sünteetiline DNA-lõik, mille spetsiifiline järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi (sh. embrüo) genoomis. DNA sõrmejägede meetod - molekulaargeneetiline tehnoloogia, mis võimaldab väikesemahuliste DNA proovide võrdluse abil tuvastada indiviide. Metoodika põhineb genoomi DNA lühikeste kordusjärjestuste väga suurel individuaalsel muutlikkusel. DNA viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA. Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus. Dominantne tunnus - fenotüübiline tunnus, mida määrav alleel avaldub heterosügootses olekus.
kasulikum tootjale. GMO-dega saaks lahendada näljahädasid ja üldse maailma piinav söögipuudus või oht, et varsti on nii palju inimesi, keda ei suudeta toita. Saab luua GM-taimi, mis toodavad näiteks inimestele vajalikke valke. GMO-de tehnoloogias pole midagi ebaloomulikku, sest ka looduses esineb sarnaseid protsesse (transformatsioon, transduktsioon), mis põhjustavad aeg-ajalt liikide vahelist geenisiiret. Ka mitte GM-taimede ja imetajate genoomis on bakterite geene. 6.Huvitav vastuargument Dr. Michael Antoniou, meditsiini- ja molekulaargeneetika õppejõud Londoni King´s Kolledzis väidab, et GMO-d on ohtlikud ja tarbetud 27. september 2007 ajakirjast The Independent Geneetilise muundamise tehnoloogia on suurepärane teadusliku uurimistöö vahend, kuid ta on liiga toores. On teadlasi, kelle väitel geneetiline muundamine on lihtsalt loomuliku evolutsiooni
MÄÄRAL *Kui kontroll geenide avaldumise üle lõdveneb ja avalduma hakkavad valed geenid valel ajal, siis ei arene organism normaalselt välja. Nt kui muteerub geen, mis juhib sõrmede arengut, siis selle tagajärjel avalduvad valel ajal ja vales kohas paljud geenid, mis osalevad sõrmede tekkes. Nii võib kasvada nt kuue sõrmega käsi. *Paljud geneetilised haigus on pärilikud, kuid sageli tekivad häired geenide avaldumises ka seetõttu, et genoomis on tekkinud täiesti uusi mutatsioone. Mutatsioonide tagajärjel hakatakse tootma vigast valku, mis enamikul juhtudest mõjub organismile halvasti. Sageli piisab juba ühe nukleotiidi muutusest DNAs, et peptiidiahelasse lülitataks vale aminohape. HÄIRED KROMOSOOMIDES *Ühe sellise kromosoomihäire tagajärjeks on Downi sündroom. Sel juhul pole rakus 21. Kromosoomi mitte kaks, vaid kolm. Sellest tulenevalt on paigast ära väga paljude geenide avaldumine. 21
20. Transkriptsiooni alguses seostub ensüüm DNA promootorpiirkonnaga ja vabaneb, kui ta on jõudnud terminaatorpiirkonda. 21. Translatsioon algab mRNA järjestusest, mida nimetatakse initsiaatorkoodoniks. 22. Viiruse pärilik info paikneb kas DNA või RNA molekulides. 23. Replikatsiooni tulemusena saavad mitoosil moodustunud tütarrakud identse geneetilise info. 24. Viiruse genoomis võime eristada struktuuri-, replikatsiooni- ja regulaatorgeene. Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks avalduvad eri rakkudes eri geenid? Et iga raku genoom saaks anda eri rakkudele eri kuju ja funktsiooni, on neis rakkudes vajalik mingite kindlate geenikomplektide avaldumine ehk ekspressioon. 26. Miks nimetatakse replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni matriitssünteesideks?
20. Transkriptsiooni alguses seostub ensüüm DNA promootorpiirkonnaga ja vabaneb, kui ta on jõudnud terminaatorpiirkonda. 21. Translatsioon algab mRNA järjestusest, mida nimetatakse initsiaatorkoodoniks. 22. Viiruse pärilik info paikneb kas DNA või RNA molekulides. 23. Replikatsiooni tulemusena saavad mitoosil moodustunud tütarrakud identse geneetilise info. 24. Viiruse genoomis võime eristada struktuuri-, replikatsiooni- ja regulaatorgeene. Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks avalduvad eri rakkudes eri geenid? Et iga raku genoom saaks anda eri rakkudele eri kuju ja funktsiooni, on neis rakkudes vajalik mingite kindlate geenikomplektide avaldumine ehk ekspressioon. 26. Miks nimetatakse replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni matriitssünteesideks?
sellega nakkuse levikut. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud ning peatavad organismis viiruse paljunemise. Paljudel juhtudel on immuunvastus pikaajaline ja annab konkreetse viiruse suhtes eluaegse immuunsuse. See on aluseks vaktsiinide kaitsva toime mehhanismile. 35. Kuidas kasutatakse viirusi geenitehnoloogias? Geeniteraapias Viiruste kasutamine geenitehnoloogias : 1. Viiruse genoomis asendatakse mõni geen rakulise geeniga 2. Viirus siseneb rakku koos lisatud geeniga 3. Lisatud geen integreerub raku genoomiga 4. Antud geeni pealt sünteesitakse vajalikku valku 36. Bakteriraku ehitus vt. biloogia lk.127 37. Bakterite kasv ja paljunemine Bakterid paljunevad pooldumisega. Sellele eelneb raku kasvamine ja varuanite süntees. Vahetult enne jagunemist toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine- pärast seda on rakus kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega
pikkusest. Pärast sünteesi segu uuesti kuumutatakse 94 kraadid ja algab uus PCR tsükkel. Kogu protsess (u 20 korda) võtab paar tundi. PCR piirangud – enne kui mingit DNA lõiku paljundada, peame teadma vähemalt osaliselt selle järjestust (ideaalis kogu ulatuses, et olla kindel praimerite spetsiifilisuses). Teiseks võib olla teatud tingimustes raske tekitada praimereid, mis oleks unikaalse järjestusega. Genoomis on palju kordusjärjestui ning vahel on nad oluliseks segavaks teguriks, kui tahta tekitada praimerit, mis seonduks ainult ühte kohta genoomis. Kolmandaks piiravaks teguriks on paljundatavte DNA fragmentide pikkus. Tüüpiliselt on PCR-iga võimalik paljundada 100-10 000 aluspaari pikkuseid DNA lõike, nii et kui meid huvitav DNA piirkond on sellest pikem, eu saa seda ühe pika fragmendina taolisel moel amplifitseerida. PÕHIMÕTE:
temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi. Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub. Praktiliselt hilisemates tsüklites on reaktsiooni efektiivsus väiksem, kuna ensüümi aktiivsus langeb, samuti lôpevad otsa vabad nukleotiidid. Neid juurde pole aga vôimalik lisada. PCR-i saab kasutada ka diagnostilisel eesmärgil: teatud DNA vôi RNA järjestuse (viiruste vôi bakterite) avastamiseks uuritavas materjalis vôi näiteks geenidefektide avastamiseks genoomis. Tema tundlikkus on teoreetiliselt selline, et kui uuritavas materjalis on üks DNA-molekul, mille järjestus ühtub materjalile lisatava praimeriga, siis me selle ka avastame. PCR- on kôrvaletôrjumas DNA sondide meetodit geneetiliste haiguste uurimisel, viirusinfektsioonide tuvastamisel ja mikroobide tüpiseerimisel. 43. Elektrofrees Elektroforees on elektriliselt laetud osakeste liikumine vedelikus elektrivälja mõjul:
2) Fütopatogeensed ehk taimede viirused; 3) Bakteriofaagid ehk bakterite viirused. Bakteriofaagid ehk bakterite viirused. Nende mõõtmed jäävad vahemikku 8—100 nm. Bakteriofaag sisaldab valgulisi ühendeid (nukleoproteiide), mis erinevad mikroobi valkudest. Bakteriofaagid jagunevad kahte suurde rühma: 1)Virulentsed faagid − põhjustavad bakteriraku lüüsumist. 2) Mõõdukad e tempereeritud faagid − algselt on bakteri genoomis soikeseisundis ning hiljem aktiviseeruvad. Tsükliline protsess, mis koosneb 3-st tsüklist: 1) viiruste rakule kinnitumine; 2) viiruste paljunemine raku sees; 3) viiruste väljumine rakust, millega enamjaolt kaasneb raku hävimine. 4) Paljunemisprotsessi lõppstaadiumi alusel jagunevad viirused: 1) vabanevad sel teel et rakk lõhkeb, 2) väljuvad rakust nii, et pole märgata erilisi muutusi. 3) rakk säilib peale viiruse väljumist
(paremale), tekib tihedam DNA struktuur. ● Negatiivne spiralisatsioon – kui keerdumine on vastassuunas (vasakule), tekib lõdvem DNA struktuur. 11. Genoomid. Võrdle bakteri ja inimese genoomi Genoom - organismi kõigi kromosoomide DNA. Organismi terviklik kromosoomikomplekt. Geneetilise info terviklik koopia. Bakteri genoom Inimese genoom Suhteliselt väike genoom. Suurus 10astmes Reeglina suur genoom. Genoomis on 6- 10 astmes 7 nukleotiidi. geenidele lisaks palju mittekodeerivat DNA-d - ca 98% genoomist on mittekodeeriv (aka “junk DNA”). Suurus (DNA pikkus) on 3 x 10’9 alusnukleotiidipaari. Lisaks nukleaarsele
ribosomaalsete valkude liitmine, ehk siis ribosoomi subühikute kokkupakkimine. Lisaks on leitud, et lisaks rRNA geenide transkriptsioonile toimub tuumakeses ka ribosoomi valkude geenide transkriptsioon – kinnitav näide, et ühe funktsionaalse üksuse (ribosoom) varuosade tootmine on koondatud tuumas ühte keskusesse. Kromosoomi osa, milles paiknevad rRNA geenid, nim tuumakese organisaatori piirkonnaks (i. k nucleolus organizer region, NOR). Inimese genoomis (23 kromosoomi) esineb NOR viies erinevas kromosoomis. Diploidses rakus on seega 10 NOR-i ja neis paikneb tandeemselt kokku ~200 rRNA geeni. Need 10 NOR-i pole tavaliselt eraldi nähtavad ja moodustavad tihti kokku ühe suure tuumakese. Kuid teoreetiliselt võib ühes tuumas olla maksimaalselt 10 tuumakest. Tavaliselt kõikidel kromosoomidel olevaid rRNA geene korraga ei transkribeerita ja tuumakesi on tuumas vähem. Miks on ribosoomi RNA geene eukarüootides palju?
laenas kapsiidivalkude geenid ja tekkiski primitiivne viirus. (Alamäe jt 2000: 22,23) Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel kolmeks: DNA-viirused (nt herpes, adeno, papilloom), RNA-viirused (nt punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus), DNA- ja RNA- viirused (nt HI, B-hepatiit) ja sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid). (Mäekask) Viiruse ehitus koosneb kolmest osast: genoom, kapsiid ja ümbris. Genoomis säilitavad nukleiinhapped pärilikku informatsiooni. Genoom koosneb replikatsioonigeenidest, struktuurigeenidest ja regulatsioonigeenidest. Need on vajalikud viiruse paljunemiseks. Kapsiid, mis koosneb viirusosakeste struktuurivalkudest, kaitseb genoomi. Mõnel viirusel on kapsiid kaetud ümbrisega, mis pärineb reeglina peremeesraku rakumembraanist, mille viirus lahkudes kaasa võtab. Viirus lülitab ümbrisesse ka oma struktuurivalke. (Alamäe jt 2000) 4 3. VIIRUSTE AVASTAMINE
Kahetuumses olekus 83 viibimise ajaline kestus erineb liigiti. Hübriidid võivad säilitada kaksiktuumse faasi pikkadeks aastateks. Kui aga tuumad liituvad, järgneb sellele kohe meioos – sügootne meioos, mis taastab esialgse euploidse oleku (paljude seente jaoks tähendab see haploidset olekut). Mitte-euploidsed ehk heteroploidsed hübriidid võivad tekkida ebanormaalse meioosi käigus. Kromosoome või kromosoomifragmente kaotades peavad nad oma genoomis säilitama vähemalt need geenid, milleta elu pole võimalik, et paljuneda edaspidi kasvõi ainult vegetatiivselt. Heteroploidsuse kohta võib kirjanduses leida vastukäivaid andmeid (Tolmsoff 1983, Beadle 2003, Bresinsky et al. 1987). Meie poolt koostatud seente genoomi suuruse andmebaas http://www.zbi.ee/fungal- genomesize (Kullman et al. 2005a, Tamm et al., 2005) sisaldab üle 1000 kirje. Välja on toodud kasutatud meetodid, genoomi suurus, kromosoomide arv jm
- Genofond – populatsiooni geenide kogum - Fenofond – populatsiooni tunnuste kogum - Geen – geneetiline ühik - Feen – elementaarne tunnus - Memotüüp – vaimsete võimete kogum - Meem – vaimne elementaartunnus Mis on muutlikkus? - pärilik reaktsiooni norm = fenotüübilise muutlikkuse ulatus – modifikatsiooniline muutlikkus Epigeneetika Teadus mis uurib muutusi organismides geeniekspressiooni muutuste kaudu. Need muutused ei ole seotud muutustega genoomis. Epigeneetilised mehhanismid jagunevad neljaks: - DNA metülatsioon - RNAga seonduv vaigistamine - Histooide modifikatsioon - Ema munarakuga kaassatulevad geeniproduktid mis käivitaad loote arengu esimesed etapid - Mendeli seadus: 1. Ühetaolisuse seadus – erinevate tunnustega homosügoossete (puhaste tunnustega) isendite ristamist saadakse kõik järglased ühetoalised heterosügootsed hübriidid, sõltumata ristamise suunast 2
Lisaks on leitud, et lisaks rRNA geenide transkriptsioonile toimub tuumakeses ka ribosoomi valkude geenide transkriptsioon kinnitav näide, et ühe funktsionaalse üksuse (ribosoom) varuosade tootmine on koondatud tuumas ühte keskusesse. Kromosoomi osa, milles paiknevad rRNA geenid, nim tuumakese organisaatori piirkonnaks (i. k nucleolus organizer region, NOR). Inimese genoomis (23 kromosoomi) esineb NOR viies erinevas kromosoomis. Diploidses rakus on seega 10 NOR-i ja neis paikneb tandeemselt kokku 11 ~200 rRNA geeni. Need 10 NOR-i pole tavaliselt eraldi nähtavad ja moodustavad tihti kokku ühe suure tuumakese. Kuid teoreetiliselt võib ühes tuumas olla maksimaalselt 10 tuumakest. Tavaliselt
HTLV, mis põhjustab leukoosi ja HIV, mis põhjustab AIDS-i. Retroviiruste genoomiks on ssRNA molekul. Pärast raku nakatamist retroviirusega sünteesitakse rakus viiruse RNA-le komplementaarse dsDNA. DNA sünteesi viib läbi pöördtranskriptaas e. revertaas, mis on viiruse poolt kodeeritud ja on valmiskujul olemas juba viiruspartiklites. dsDNA integreerub raku genoomi viiruse poolt kodeeritud integraasi abil. Integreerunud DNA võib genoomis püsida pikka aega latentsena, proviirusena. Viiruse genoomi paljundamisel muutub ta transkriptsiooniliselt aktiivseks. Viiruse valkude sünteesiks avalduvad viiruse-spetsiifilised geenid. Samuti toimub viiruse genoomi (RNA) amplifikatsioon. Viiruse nukleiinhapet ümbritseb valkkate - kapsiid, millel võib olla ümbris. Genoomi pakkimine kapsiidi on vajalik selleks, et kaitsta nukleiinhapet välismõjude eest. Pakkimisel osalevad spetsiifilised pakkimisvalgud, mis
· selgitada loomade õigeid vanemaid, · selgitada pärilike geneetiliste defektidega isendeid (DNA analüüsid) Antigeenid - bioloogilised makromolekulid (polüpeptiidid, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Immunogeen – antigeen, mis kutsub esile immuunvastuse Mikrosatelliidid: Mikrosatelliidid on lühikesed tandeemselt korduvad nukleotiidsed järjestused, 2–5 aluspaari pikad ning korduste arv jääb enamasti 5–50 vahele. Mikrosatelliidid asuvad genoomis paljudes kohtades, tüüpiliselt mittekodeerivatel aladel, geenidel vahel või intronites. Nad on kõrge mutatsioonisagedusega ning populatsioonis suure varieeruvusega. Kasutatakse näiteks põlvnevuse testimiseks. Dinukleotiidid: AC AC AC.... Trinukleotiidid: ATG ATG ATG.... Tetra-: ATCC ATCC ATCC... jne SNPd: Üksiku nukleotiidi polümorfismid ehk üksiknukleotiidsed polümorfismid on DNA järjestuse variatsioonid, mis on toimunud ühe genoomi nukleotiidi (A, T, C või G) muutumisel.
DNA "sõrmejäljed" ja nende määramine. Tekivad lihtsa järjestusega DNA järjestuste pikkuste erinevustest. Inimestele ja teistele imetajatele on iseloomulikud alad nimega minisatelliidid. Mikrosatelliitidest erinevad need selle poolest, et esimeste kordusalad on lühemad. Minisatelliidid on polümorfsed ning nende alade pikkuse järgi saab iga inimese jaoks koostada unikaalse DNA sõrmejälje. Speiser DNA. Mitteklassifitseeritud, mittetranskribeeritav, genoomis esindatud üksikkoopiana, sisaldub rRNA transkriptsiooniühikus. Inimese genoomi suurus ca 3 miljardit bp ja struktureeritus 46 kromosoomi, 23 000 geeni, valke ja funktsionaalseid RNAsid kodeerib vaid 5%, võrdlus teiste organismide genoomidega varieerub suuresti, seost genoomi suuruse ja organismi keerukuse vahel pole. 5. Liikuv DNA (transposoonid). DNA järjestused, mis suudavad ühe raku piires genoomis ümber paigutuda. Erinevad klassid. Klass I ehk retrotransposoonid (retroviiruse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
