GMO - geneetiliselt muundatud organismid (6)

Geneetiliselt muundatud organismid
Tallinna … kool
GMO
Referaat
Koostaja: …
Klass: 9a
Tallinn 2007
Sisukord
1. Sissejuhatus
Enamus inimestest ei tea mida tähendab GMO või mida see endast kujutab. GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid on organismid, kuhu on lisatud võõrast geneetikalist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia meetodeid . Geneetiliseks muundamiseks on vaja tunda geneetikat ja rakubioloogiat, kuna enamus tööd seisneb siiski DNA ja kromosoomide jne tegelemises. GMO-d on palju uuritud, kuid arvamusi on erinevaid, mõned arvavad , et see on kahjulik ning pikaajaline mõju võib olla laastav, mõndade arusaamist mööda on see just inimeste tulevik, kuna GMO-d on kasutatud toitudes juba pikka aega. Üldiselt on GMO-st kirjutatud palju artikleid ajakirjades, kuid raamatuid selle kohta leidub vähe. Geneetiliselt muundamise kohta on palju vaieldud ning pole siiamaani selgusele jõutud, kuna milleski ei saa kindle olla. Selles referaadis kirjutan sellest, kus seda kasutatakse, või kasutada saaks ning üritan erinevate arvamuste pooled välja tuua ning leida nii miinuseid kui ka plusse seoses GMO-ga.
2. GMO
Organismi, kuhu on lisatud võõrast geneetilist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia meetodeid, protsessi võib kirjeldada lühidalt. Geneetiliselt muundatatud taime valmistamine järgmiselt: Et eraldada DNA- ahelast siirdamiseks vajalikke geene, kasutatakse restriktsiooniensüüme, mis lõikavad DNA-ahela soovitud kohast lahti ja valivad vajalikud geenid . Need DNA-lõigud viiakse bakteri DNA-sse – plasmiiidi. Bakter paljuneb kiiresti ja lühikese aja jooksul valmistatakse tuhandeid uue geeni koopiaid. Plasmiidis sisalduv DNA-lõik koos uue geeniga kantakse agrobakteri vahendusel taimerakkudesse, mis võimaldab saada transgeense ehk GM-taime.
Looduslike ensüümide abil looduses esinevasse plasmiidsesse DNA-sse viidud geen liigub rakutuuma tavalist tuumatransporti kasutades. Kromosoomi siseneb DNA-sse tänu igas rakus toimuvale DNA-rekombinatsioonile. GM-taime tegemine lõpeb võõr-DNA-d sisaldavast rakust uue taime regeneerimisega, mille puhul kasutatakse ära looduses ette tulev taimerakkude totipotentsus – võime jaguneda ning muutuda ükskõik millist tüüpi taimerakuks. Ristamine , ploidsuse muutmine, hübridiseerimine ja mõned muud võtted, mida kasutab klassikaline sordiaretus , viivad samuti võõrast geneetilist infot taimedesse, kuid kokkuleppel ei kutsuta sel teel saadud uusi indiviide GMO- deks . Katseid tehakse ka teiste organismidega . Näiteks on tehtud katseid hiirte peal. Jürgen Bachli loomise tulemuseks oli helendav GM- hiir , tänu kellele sai ta maailma pressifoto võistlusel 2001. aastal teaduse ja tehnoloogia kategoorias kolmanda koha.
2.1. Arvamus: Ohutu
Geenitehnoloogiale eelnenud sordiaretusel on õnnestunud luua mitu liiki, mida metsikus looduses ei leidu. Sellised inimkätega loodud liigid on kõik teraviljad, kartul , enamik köögivilju jne. Tegu on uute liikidega, mitte paari geeni lisamisega looduslikes taimedes sisalduvale umbes 30 000-50 000 geenile. Need inimtegevuse tõttu tekkinud uued liigid ei ole tekitanud erilisi ökoloogilisi ega meditsiinilisi probleeme. Sordiaretus piirdus enamasti samasse sugukonda kuuluvate taimegeenidega.
Nüüdisühiskond suudab oma liikmeid ära toita tänu nn. rohelisele revolutsioonile. 1960. aastatel lõid sordiaretajad lühikese aja jooksul terve hulga senisest märksa paremate agrotehniliste omadustega sorte . Tänu nendele sortidele sööb kogu praegune maailm ning mis kindlustas Norman Borlaug’ile Nobeli rahaauhinna.
Tugevaid mutageene või radioaktiivset kiirgust kasutades lasti teraviljade DNA tükkideks. Saadud muundatud DNA-ga taimi kultuursortidega ristates suudeti tükkidest leida palju uusi kasulikke tunnuseid. Tänu neile suudabki tänapäeval 6 miljardit inimest end elatada. Selle protsessi käigus tekkisid uued, seniolematud geneetilise info kombinatsioonid, mille tõttu said uued tunnused võimalikuks. Loomulikult ei uurinud sellel ajal keegi uute kombinatsioonide ohtusid keskkonnale või inimese tervisele. Kuid nagu on näidanud järgnev pool sajandit, polnud selleks ka ilmselt vajadust.
Siiani ei teata täpselt, millised muutused DNA-s ased leidsid . See aga on selgeks saanud, et erinevalt praegusest geenitehnoloogiast võimaldab just klassikaline sordiaretus luua looduses seni mitteleidunud geneetilisi kombinatsioone juhuslik ult kogu genoomis . Enne kui viia mingi olendilt eraldatud geen uude organismi uuritakse selle omadusi põhjalikult. Geenitehnoloogilist sordiaretust on nimetatud ka täppisaretuseks, kuigi lõpptulemus ei pruugi erineda sellest, mida pikema aja jooksul oleks suutnud sordiaretaja.
2003. aasta alguses sooviti Eestis turustada GM-maisi MON 810 seemneid. Keskkonnaministeeriumi juures asuv geenitehnoloogia komisjon leidis maisi olevat ohutu nii inimestele kui ka keskkonnale. Turustusluba külmutati kuni Eesti ühinemiseni Euroopa Liiduga. Seda maisisorti tohib kasvatada EL-is ja nüüd pärast liitumist ka Eestis.
2.2. Arvamus: Ohtlik
GMO-de keskkonnaohtlikkusele on tähelepanu pööranud suurem osa viimasel ajal ilmunud artiklitest. Kuna geenitehnoloogia viib taimedesse neile kasulikke geene, siis on kardetud, et GMO-dest võivad saada umbrohud, mis ohustavad põlde ning ka neid ümbritsevaid elupaiku. Kuid nagu ka eelnevalt õeldud, ei piisa paarist võõrgeenist, et anda looduses taimedele mingeid olulisi eeliseid .Ent oludes, kus ei kasva kultuursordi metsikuid sugulasi , ei tule arvesse isegi teoreetiline oht. Seetõttu on Eestis keskkonnakaitse seisukohalt ohutu kasvatada näiteks GM-maisi.
Mõned teadlased väidavad, et GMO-d võivad luua uusi, kahjulikke viiruseid . Geenitehnoloogiliste meetodite tõttu sisaldavad praktiliselt kõik GM-kultuurid ka viiruste geneetilist materjali. Uurimused näitavad, et nende viiruste geenid võivad ühineda haigusttekitavate viiruste geenidega . Uusimad katsed viitavad sellele, et sel teel moodustuvad uued viirused võivad olla ohtlikumad , kui juba tuntud ja kalduvad eirama liikide piire .
Bakertitoksiini tootvad taimed on osutunud tapvaks mitmetele süütutele päevaliblika röövikutele. Sellistel kultuuridel toitunud lehetäid aga, keda see toksiin ei tapa, on osutunud hukutavateks neist toiduahelas järgmises lülis olevaile kiilassilmadele. Järelikult toimub neis monokultuurseis niigi liigivaestes kooslustes edasine vaesustumine. See kõik võib aga osutuda ökoloogiliseks puntraks, mille harutamine võib saada inimesele väga keerukaks. Eelretsenseerimist ootab praegu üks uurimustöö, mis kinnitab BT mürgisust päevapaabusilma röövikutele.
Pöörangulised leiutised, eriti nende kasutuselevõtt on alati inimkonnale toonud edusamme ja valusaid õppetunde korraga. Kahtlematult on iga selline leiutis rohkesti raha liikvele lükanud. Samaaegselt on suuremad ja väiksemad juhid neid leiutisi võimu instrumendina katsetanud. Olgu tegu siis dünamiidi, tuumapommi või muuga . Tuuma energeetikaga on GMO-del paralleelid selles mõttes lähedased, et mõlemal juhul muudetakse tuumade kooseisu . Tulemusi on nii ootuspäraseid kui ka äraarvamatuid. Siiani tõsiseltvõetavamaid ohtusid nähakse olemasolevate taimede seemnete saastamise võimaluses GMO kultuuride omadega. Selge
ks on saanud seegi, et mõned muutorganismid mõjutavad raku tasandil toituja organismi immuunsust. Milliseid tagajärgi sellest prognoosida saab on pisut vara veel ennustada.
On väidetud, et GM-taimed annavad suuremat saaki ega ka vaja keemilisi taimekaitsevahendeid. Tegelikult on vastupidi: ulatuslik kogemus on näidanud, et GM-taimed ei ole viljakamad ega ka tulukamad kui tavalised . USA põllumajandusministeeriumi analüüs näitab, et GM-taimese kasvatamine osutub pigem vähem tuluandvaks, kui seda on tavalised põllukultuurid.
Toidumaterjali geenidega manipuleerides saab varem või hiljem inimgruppide tervist ja meelsust mõjutada. garanteeritud peavad olema ka nende maaasukate inimlikud õigused, kes ei soovi GMO-dega kokku puutuda. GMO propageerijatel ei tohi tekkida õigust sundida mittesoovijaid nende kultuure teadlikult või siis ka teadmata tarbima.
Peale selle, et GMO ohutust pole põhjalikult uuritud, on ka teadmised selle kohta väga puudulikud. Peale muude raskuste DNA mõistmisel ei arvesta molekulaarbioloogia teooriad uusi teadmisi, mille kohaselt oluline osa DNA talitlusest avaldub kvanttasemel. Seepärast on võimatu ennustada ja mõista geenmuundamise kogumõju tervisele ja keskkonnale.Me tunneme GMO-de mõju liiga vähe, seepärast oleks vastutustundetu viia neid loodusesse . Seda enam, et loodusesse viidud GMO-DNA võib püsida keskkonnas igavesti .
3. Kokkuvõte
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on tänapäeva biotehnoloogia abil selliselt muundatud geeni või geenidega organism, mida loodus ise teha ei saa. Näiteks kahe lille hübriide ei loeta GMO-deks. Geneetilise muundamisega võib luua tohutu hulk uusi kombinatsioone, millega loodus kunagi varem pole kokku puutunud. Nende toimise tagajärgi ökosüsteemis ei ole aga praeguse teadmiste taseme juures võimalik ennustada. Igal juhul on selge, et teadmisi GMO-de keskonnamõjude kohta on veel vähe. Ajaloos on palju näiteid selle kohata, et puudulike teadmiste baasil bioloogiliste süsteemidega kunstlik manipuleerimine toob kaasa ettearvamatuid komplikatsioone, mida hiljem on raske või isegi võimatu taastada.
GMO kohta on uurimusi liiga vähe, et teada, kuidas mõjub see inimeste tulevikule või tervisele. Geneetiliselt muundatud organismide kasutuselevõtt sõltub täielikult inimese enda otsusest, kuna GMO-ga kaasneb teadmatus, mis haarab nii kahjulikkust kui ka kasulikkust.
4. Kasutatud kirjandus
Kirjandus:
Ajakiri Eesti Loodus, veebruar 2004
Artikkel „Geneetiliselt muundatud taimed pole ohtlikud“
Artikkel „Geenmuundatud organismid jäägu laborisse“
Ajakiri Maamajandus , mai 2006
Artikkel „GMO-d on korralikult analüüsimata“
Ajakiri Maamajandus, jaanuar 2005
Artikkel „Euroopa ja GMO-d“
Ajakiri Maamajandus, juuni 2006
Artikkel „Kuidas GM kultuurid võivad Eestisse tulla?“
Pildid:
http://animalscience.ucdavis.edu/animalbiotech/images/mouseDNA.gif
http://www.apsnet.org/education/illustratedglossary/PhotosE-H/gmo.jpg
http://foodsafety.blogs.bftf.org/files/2007/07/moddedjpg.jpeg
http://www.fde.metu.edu.tr/res/ResearchGroups/gmo2.jpg
http://www.nmi.gov.au/assets/images/nmiinternet/food-genetically_modified_organisms_02.jpg
http://www.aboutmyplanet.com/wp-content/uploads/2007/01/food-genetically_modified_organisms_01.jpg
http://www.nationmultimedia.com/2007/07/01/technology/images/30038679-01.jpg
Internett:
http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=765&keel=eest i
http://www.eesti.ee/est/teemad/keskkond_loodus/looduskaitse/geneetiliselt_muundatud_organismid/
http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=717&keel=eest i
10