tähtedevaheline ruum, mis ümbritseb üksildast tuuma kõige keskel. Arvatakse, et selline galaktika tekib kui väiksem galaktika läbib suurema galaktika tuuma. [redigeeri]Galaktikate ebatavaline käitumine [redigeeri]Galaktikate põrkumine Keskmine vahemaa galaktikate vahel galaktikaparvedes on natukene rohkem kui galaktika diameeter korrutades kümnega. Seega galaktikate põrkumine on suhteliselt sagedane ja mängib suurt rolli nende evolutsioonis. Galaktikate lähedane möödumine üksteisest põhjustab galaktikate moondumist ja võib kaasa tuua ka gaasi ja tolmu vahetuse. Galaktikate kokkupõrkumine, mis lõpeb nende ühinemisega.. Kokkupõrkumine toimub kui kaks galaktikat lähevad täpselt läbi üksteise ning mõlemal on piisav impulss, et mitte ühineda. Tähed mööduvad sellistes galaktikates tavaliselt üksteisest ilma kokkupõrkumisteta. Gaas ja tolm aga põrkuvad
ühiselulised putukad, nagu mesilased, sipelgad ja termiidid. Ka paljudel lindudel ja imetajatel on sotsiaalne (karjaline) eluviis üsna tavaline. 2. Hea toitumise korral toimub inimese individuaalne areng kiiresti. Väär See ei kiirenda üldist arengut, kuid kindlasti areneb inimene paremini (ei jää kasv kinni, pole toitainete puudust jne) 3. Inimese DNA järjestus erineb simpansi omast ainult 1,6% võrra. Tõene 4. Inimene erineb teistest imetajatest peamiselt selle poolest, mis tal on evolutsioonis taandarenenud. Tõene KÕIGE õigem vastusevariant 5. Ahvide aju on inimese omast väiksem ligikaudu 3x. 6. Inimestele mõeldud ravimeid testitakse esmalt rottidel, hiirtel, küülikutel ja sigadel. 7. Vastsündinud inimese aju suhteline suurus on sama vana simpansi omast väiksem. 8. Võrreldes teiste loomadega on inimese iseloomulikuks tunnuseks püstine kehahoid. ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST MÕISTED
Helmintiaasid 1 HELMINTHIASES e. helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: fekaal-oraalselt – ümarussid vaheperemehe organismi kaudu – paelussid - perkutaanselt: kontaktnakkus – Schisostoma, Amylostoma vektoritega (verdimevate putukatega) – Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides,...
poolt, mis asuvad struktuursete geenide ees. Eukarüootidel reguleeritakse igat geeni eraldi, regulatoorsed osad geenide ees aga ei ole operoni süsteemi kui sellist. Eukarüoodi ekspressiooni regulatsioon on kompleksem, tal on tuum ja transkriptsioon ja translatsioon eri aegadel ja kohtades Eukarüootide ekspressiooni saab jagada kaheks: Lühiaegne geenid lülitatakse sisse välja kiiresti, olenevalt keskkonnast ja raku vajadustest. Pikaaegne evolutsioonis kinnitunud, seotud ontogeneesi ja arenemisega ning rakkude diferentseerumisega. Eukarüoodi geeniekspressioon reguleeritakse 6 tasandil: 1. Transkriptsioon 2. RNA protsessing 3. mRNA transport 4. mRNA translatsioon 5. mRNA degradatsioon 6. Valgu degradatsioon Transkriptsiooni kontroll: 1. Promootorid: Transkriptsiooni algusest üleval pool. Mõni promootor näitab kus transkriptsioon algab (näit. TATA), teised määravad millal transkriptsioon algab.
Esimesed hulkraksed organismid olid vetikad (~ 1 miljard aastat tagasi). 23 § Vanimad hulkraksed loomad olid ilmselt pehmekehalised selgrootud olesed. Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut. Kujunesid välja peamised loomade ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, keelikloomad (~540 miljonit aastat tagasi). § Suureks pöördeks evolutsioonis oli elu siirdumine veest maismaale. Esimesed maismaataimed olid samblad ja algelised sõnajalgtaimed (~410-440 miljonit aastat tagasi). Kivisöeajastul (~280-360 miljonit aastat tagasi) olid hiidsõnajalgtaimed. Sõnajalgtaimedest arenesid täiuslikuma ehituse ja paljunemisviisiga taimed: paljasseemnetaimed (~300-350 miljonit aastat tagasi) ja katteseemnetaimed ehk õistaimed (~100-130 miljonit aastat tagasi). Tänapäeval on kõige liigirikkamad ja mitmekesisemad õistaimed
ristsiirde käigus 7. mida lähemal on geenid kromosoomis üksteisele, seda suurema tõenäosusega päranduvad nad koos 8. mida kaugemal on geenid kromosoomis üksteisest, seda suurema tõenäosusega nad lahknevad geenivahetuse käigus Aheldunud pärandumine ja geenivahetus - mõlemal vastandlikul protsessil on bioloogiline tähtsus. Seda tõestab nende mõlema säilumine evolutsioonis Aheldunud pärandumine - ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid päranduvad koos. On säilunud, sest: · välditakse kõikvõimalike geenikombinatsioonide teket. Mõned neist kombinatsioonidest on ohtlikud või isegi surmavad · säilitatakse end õigustanud geenikombinatsioonid. geenikombinatsioonid toimivad: stabiilses keskkonnas, nt vesikeskkonnas või lähtuvalt püsivatest keskkonnanäitajatest, nt hapniku sisaldus / hemoglobiini koostis
lükkasid darvinistliku loodusliku valiku ümber. Miks? Seetõttu, et tänu Hugo de Vries’I ja William Batesoni tööde ja järelduste mõjule, sai prevalleeruvaks seisukoht, mille kohaselt mutatsioonid on võimelised paari põlvkonna jooksul muutma ühe liigi teiseks - milleks veel siia selektsioon, looduslik valik! Seetõttu 20. s. alul ei tunnustanud Darwinit ei mendelistid ega ka paleontoloogid. Viimased põhjusel, et ka nemad nägid evolutsioonis vaid hüppeid. Seda muidugi (nagu me nüüd teame) eelkõige tänu paleontoloogilise materjali äärmisele fragmentaarsusele. EVOLUTSIOONITEOORIA ARENG PEALE DARWINIT evolbio loeng 97-6 Nagu juba öeldud, mendelismi ja darvinismi vahelise sideme ehitamine algas alles kaua aega peale Mendeli seaduste taasavastamist ja kogunisti üle poole sajandi pärast Mendeli seaduste esmaavastamist.
ka tänapäeva meredes ja magevees: kõhrkalad (Chondrichthyes) ja luukalad (Osteichthyes). Ühest vihtuimsete harust (Rhipidistia) arvatakse põlvnevat kõigi neljajalgsete ühist esivanemat, kahepaiksete eluvormi esindajat. 119. Kalade ( Pisces ) ja neljajalgsete ( Tetrapoda ) põhiline erinevus, ja milleks see tekkis? liigestatud jäsemed (reis, säär, pöid, varbad) maismaal kulgemiseks. 120. Kahepaiksed ( Amphibia ) – takson , evolutsioonitase või eluvorm? 121. Tüvirühm ja kroonirühm evolutsioonis. Uuele, kõrgemale arengutasemele (graadile) jõuavad enamasti mitte tüvirühma suurimad ja edukaimad esindajad, vaid mõned vähem spetsialiseerunud rühmad. Tüvirühm kahepaiksed (esimesed neljajalgsed). Keskaegkonna algul hakkas nende asemel kiiresti lahknema ja maismaad valitsema neljajalgsete uus tase – amnioodid (Amniota), täpsemalt nonde tüvirühm roomajad (Reptilia). Imetajad (Mammalia) on samuti monofüleetiline rühm (klass) nagu linnudki, aga nad
J-L- emotional expression ja siis ajju C-B- stiimul käib läbi aju, siis emotional expression 71. Schachter-Singeri teooria Sotsiaalne keskkond mõjutab kõike, mida tunneme (e ka armumist ei saa reaalselt toimuda :( Inimestele süstiti vett v mitte midagi ja nad hakaksid käituma nagu need, kes nende ümber olid 72. Kuus põhiemotsiooni. Ekmani 6 emotsiooni: õnnelik, vihane, üllatunud, jälestunud, hirmul, kurb Iga emotsiooni jaoks kujunenud evolutsioonis oma näoilme 73. Amügdala funktsioonid. Tähtis emotsioonide tekkes- nii nauding kui valu Tundlik ootamatute signaalide suhtes, reageerib kiiresti Otsustab kas põgeneda v mitte Kui põgenemiseks pole põhjust e stiimul pole ohtlik, läheb info edasi ajukoorde Närviteed viivad otse amügdalasse, ajukoorest mööda,s est viimane on aeglane ja arutlev 74. Kultuuri mõju emotsioonidele. Ekman 1.määrab, mis sündmused põhjustavad emotsioone 2
kommunismi loojat Karl Marksi, kes pidas Darwini teooriat oma filosoofia üheks loodusteaduslikuks nurgakiviks. Ajapikku on tekkinud erinevatest seisukohtadadest ka neodarvinism, mis aga üldist tunnustust ei ole leidnud. Geneetiline antidarvinism mutatsionismi teooria jne. 1920.-datel arvutati vaatluste, eksperimentide ja matemaatiliste mudelite abil sünteetiline evolutsiooniteooria, mille juhtkohal on küll looduslik valik, kuid lisades näidatakse, et ka juhuslik valik võib etendada evolutsioonis olulist, kuigi mitteadaptiivset osa. 1970-datel tuldi Jaapanis välja evolutsiooni neutraalteooriaga, mille kohaselt suurem osa genoomide evolutsioonist toiub geneetilise triivi kaudu ja see on sõltumatu loodulikust valikust. 1972 a. tuldi välja katkendliku tasakaalu hüpoteesiga, kuid selle autorid ise on rõhutanud, et tegu on vaid täpsustusega evolutsiooni tempo ja mooduste osas. Tänapäeval on paleontoloogiliste andmete põhjal kindlaks tehtud, et 21. sajandi
Polüsahhariididest koosnevad geelid ja fibrillvalgud täidavad tühjad ruumid ja töötavad kui kokkusurumisel tekkiva stressi vastased puhvrid rakuvaheainele.[3] Basaalmembraanid on plaatjad rakuvaheaine ladestused, millel paiknevad erinevad epiteelrakud. 27. Prokarüootne rakk, mõiste, üldine iseloomustus, nimeta organismirühmad, kellel tänapäeval esineb prokarüootne rakk. Prokarüootse raku osa rakkude evolutsioonis. 28. Prokarüootse raku pärilik materjal, selle paiknemine. Prokarüootse raku rakukatted, nende tähtsus. Tsütoplasma ja organoidid. Replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni ja geeniregulatsiooni omapära. 29. Fotosüntees, kemosüntees, aeroobsus, anaeroobsus, autotroofid, heterotroofid - nimetatud mõistete seostamine organismidega. 30. Taimerakk. Rakukest, selle ülesanded, koostis, tekkimine. Plastiidid, nende
Translokatsioonide mõju geenide avaldumisele. Translokatsioon segment kromosoomist satub temaga mittehomoloogilisse kromosoomi Retsiprookne translokatsioon kui kaks mittehomoloogilist kromosoomi vahetavad võrdsel hulgal geneetilist materjali. Translokatsiooni tulemusena võib geen sattuda uude kohta, kus ta avaldub erinevalt. Translokatsioonid võivad põhjustada ka geneetilise materjali kaotsiminekut või lisandumist. Evolutsioonis tähtis inimesel 2. Kromosoom vastab ahvidel 2A ja 2B kromosoomidele. Liitkromosoomide teke: kromosoom ühineb oma homoloogiga või liituvad tütarkromatiidid, moodustades ühe geneetilise üksuse. Liitkromosoomid püsivad stabiilselt seni, kuni neil on üks tsentromeer. Liitkromosoomid võivad moodustuda ka homoloogiliste kromosoomide segmentide ühinemisel. Liitkromosoomide
populatsiooni vahel. Biolooogide käsitluses kuuluvad indiviidid ühte liiki siis, kui nad annavad omavahel elujõulisi järeltulijaid, vahetavad vabalt geneetilist materjali. Reproduktiivne isolatsioon on põhiline tegur, mille tulemusena arenevad uued liigid. Parallelism evolutsiooni üht moodi kulgemine, ühesugused evolutsioonilised muutused lähedastel taksonitel. Ntks lennuvõimetuse teke eri linnurühmadel. Konvergents organismirühmade erinevuste vähenemine evolutsioonis organismide tunnuste sarnastumise tagajärjel. S.t erineva arengukäiguga koosluste muutumine üksteisega sarnasteks. Divergents populatsioonide erinevuse suurenemine evolutsioonis, põhjustab erinevate tunnuste ilmnemine organismidel või variatsiooni-amplituutide muutumine. Ökoloogiline divergents e adaptiiv radiatsioon seisneb ühe taksoni järglaste kohastumises väga erinevate elutingimustega. Ntks tulikate perekonnas on tekkinud vee-, soo-, metsa ja niidutaimed.
2 Mesofüll a. Sammas- ja kobekude b. C4-taimedel pärgmesofüll 3 Juhtkimp a. Kinnine b. Kimbutupp c. Lehe roodumus 4 Leheroots ~primaarne vars a. Eralduskiht 23. Lehe eritüübid. Ökoloogilised, ontogeneetilised ja asukohapõhised eri tüübid. 24. Lehe muudendid 1 Köitraod 2 Leheastlad: Tervest lehest; Lehe osast; Abilehtedest 3 Püünislehed 25. Õie evolutsiooniline kujunemine. Õis – evolutsioonis kujunenud uus keerukas paljunemisorgan õistaimedel, milles toimub nii mikro- kui ka makrospooride valmimine. Makrospoorist areneb õies emasgametofüüdi homoloog – lootekott, mikrospoorist isasgametofüüdi homoloog – tolmutoru. Õit võib ka käsitleda kui determineeritud kasvuga võsu, mille lehed on muundunud erinevateks õite osadeks. Õis muundunud võrde-varrest ja lehtedest. Neli lehetüüpi: 1) tupp 2) kroon 3) isasgametofüüte kandvad lehed-tolmukad 4)
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
Bakterite kujurühmad Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Bakterite põhilised kujurühmad Mikroorganismid võib kuju järgi jagada 4 põhirühma: 1. kerabakterid e. kokid 2. pulkbakterid e. batsillid 3. kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. keeritsbakterid e. spiroheedid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Bakterite põhilised kujurühmad Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: on niite moodustavaid ehk niitjaid baktereid, baktereid, kes moodustavad hüüfistikku ehk mütseeli (aktinobakterid ehk aktinomütseedid), viljakehasid moodustavaid baktereid (müksobakterid), kestata bakteritel (mükoplasmadel) puudub kindel kuju, nad on paljukujulised ehk pleomorfsed. Paljudel bakteritel on ka rakkudel jätked, mis võivad osaleda näiteks raku kinnitumises pinnale või ka paljunemises. Kuna paljud jätketega bakterid paljunevad pungudes,...
Agomelatiin – ööpäevarütme korrigeeriv antidepressant MT1 ja MT2 melatoniiniretseptorite agonist- mõju unekvaliteedilne – SWS, REMI ei mõjuta 5-HT2c retseptorite antagonist Puuduvad mitmesugused serotonergilist süsteemi mõjustavate antidepressantide kõrvaltoimed ( unehäired, kaalutõus). EMOTSIOONID Emotsiivsete süsteemide väljakujunemine evolutsioonis Triune theory (MacLean) Roomaja aju : agressiivne võistluslikkus, seksuaalsus, vastikus, huvi, viha, hirm. Imetaja aju: eraldusärevus, mängulisus, rõõm, kaastunne, kurbus, armukadedus Uusimetaja aju: Teadlikkus enda ja teiste emotsioonidest ,nende sildistamine, emotsionaalne paidlikkus, teadlik reguleerimine ja teesklus. Probleemid, mida emotsioonid lahendavad : ellujäämisega, paljunemisega ja grupisuhetega seotud.
mutatiivne, nende tähtsus organismi arengu seisukohast. Organismide pärilikkuse muutmise 4 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 võimalused ja sellega kaasnevad teaduslikud ning eetilised küsimused. Pärilikud haigused, nende diagnoosimise ja ravi võimalused. Evolutsiooni mõiste ja tõendid. Looduslik valik ja olelusvõitlus evolutsiooni teguritena. Ko- hastumise tähtsus organismide evolutsioonis. Olulisemad etapid bioevolutsioonis. Inimese evolutsiooni eripära. 2.2. Õpitulemused 7. klass Õpilane: y liigitab elusolendeid nende välistunnuste alusel loomadeks, taimedeks, seenteks ja bakteri- teks; y toob näiteid inimeste igapäevaelulisest kokkupuutest loomade, taimede, seente ja bakteri- tega; y loetleb erinevatele organismirühmade omased elutunnused; y selgitab, kuidas avalduvad elutunnused erinevatel organismirühmadel;
Tähti on nii palju, et tegemist ei saa olla juhusega. Järelikult- kuna suurem osa tähti asub peajadal, peab olema tegemist kõige pikema perioodiga nende elust (inimesega võrreldes on see imiku- ja raugaea vahepealne aeg). Lõviosa oma elust viibib täht seisundis, mil temperatuuri ja heleduse vahekord on peajadale vastav. Hiidusid ja ülihiidusid on vähe, järelikult on nad vaid lühiajaliseks episoodiks tähe evolutsioonis. Ahjuküttega toas on temperatuur ebaühtlane. Automaatne keskküte tagab stabiilsuse. Maa ajaloost järeldame, et Päikese kiirgus on püsinud enam-vähem muutumatuna ligi 5 miljardit aastat. Tähendab, Päikeses ja kõigis peajada tähtedes peab olema keskküte, mehhanism, mis automaatselt reguleerib kütuse etteandmist. See on võimalik vaid juhul, kui täht on tasakaalus. Räägime kaht liiki tasakaalust:
Niisiis, hominoidide hulgas on täheldatav paradoksaalne vastuolu geneetiliste ja morfofüsioloogiliste erinevuste vahel, selline, mida pole teada ühestki teisest loomarühmast. Kuidas seda asjaolu seletada? King ja Wilson (1975) tulid järeldusele, et siin on vaja otsida erilisi geneetilisi mehhanisme, mis seletaksid hominoidide organismilist evolutsiooni üldse ja inimese erakordset anageneetilist evolutsiooni eriti. Nad püstitasid hüpoteesi, mille kohaselt hominoidide evolutsioonis on toimunud geneetilis-regulatoorsete mehhanismide kiirenenud muutumine; see võiks olla seotud kromosoomide struktuursete ümberkorraldustega ja regulaatorgeenide mutatsioonidega. Ent kromosoomikomplektide (ja nende mikrotunnuste) võrdlemisel on samuti leitud suhteliselt väikesi erinevusi hominoidide vahel, üldiselt samasuguseid, kui muude loomade perekonna-liikide vahel; peale selle, kromosoomse evolutsiooni kiirused näivad olevat ühesugused kõigil hominoididel; ehk ainult gibonlaste
liigse vee. Pulseerivate vakuoolide hulk ja asend rakus on koppvetikate liigiomane tunnus. Koppvetikas on rohelist värvi, mille tingib kopakujuline kloroplast. Viimase kuju järgi ongi antud sellele vetikale eestikeelne nimi. Rakku ümbritseb rakukest, mis määrab vetika kuju. Raku peenemas osas on kaks viburit, mille abil koppvetikas liigub. 9. Bakterid. Autotroofsed ja heterotroofsed bakterid. Arhe- ja eubakterid. Bakterite osa evolutsioonis, bakterid teiste organismide osana (s.h. organellidena).Bakter (0,4- 0,8µm)-eeltuumne organism-prokarüoot. Valgusmikroskoobis náhtavad. Suuremad (100µm) autotroofsed, väiksemad parasiitsed(0,15µm). Variandid- kokid- kerakujulised, batsilld-pulkjad, spirillid-nats keerdunud, spiroheedid- vedrukujulised. Bakteritel on toimunud paljude geenide ülekandeid, näiteks viiruste abil.2 domeeni arhe-ja pärisbakterid. Arhebakterid-elavad ekstreemoludes, eluviis teistsugune, bakterikultuur ei kehti
Enamik isaseid jääb pika ninaga, paljunevad üksikud. 59. Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumised, händikäp tunnused ja käitumine ? SUGULINE VALIK - partneri valik. Eraldiseisev loodusliku valiku liik, evolutsiooni tugevalt suunav jõud. Mingite kindlate tunnuste alusel püütakse leida geneetiliselt kõige sobivamaid partnerit. Sellist, kes tagaks järglaste max kohasuse. Selleks on vaja usaldusväärseid signaale. Sugulise valiku tarbeks kujunevad evolutsioonis välja spetsiaalsed usaldusväärsed signaalid, mis näitavad geneetilist kvaliteeti. Pea eranditult on signaliseerijad isased ja valijateks emased. Ebausaldusväärsed signaalid praagitakse kiirelt välja. Putukatel valib emane partneri kehakaalu järgi. Händikäp-tunnused, händikäp-käitumine enesele kahjulik eesmärgiga demonstreerida häid geene. Paljudel linnuliikidel isased erksates värvides. Ere värvus teeb ta kergelt märgatavaks kiskjale (väga
sünkroniseerimine samasuguse käitumise kaudu, esteetiline aspekt 12.03.15 Erinevad sümmeetriatüübid: asümeetriline – pole ühtki sümmeetriatelge, sfääriline – lõpmatu hulk sümmeetriatelgi, radiaalsümmeetriline – lõpmatu hulk, aga ainult ühes diapasoonis, bilateraalsümmeetria – parem ja vasak pool on sarnased, esimene/tagumine ja ülemine/alumine on erinevad; sammsümmeetriline – teatud osad korduvad mingi rütmiga Miks meeleelundid evolutsioonis pea esiotsa kogunevad – et võimalikult kiiresti infot vastu võtta ja töödelda ja et näha liikumissuunda. Tajumine on alati keerulisem protsess kui enese arusaadavaks tegemine. Palju võimalusi, kuidas ümbritsevasse keskkonda enda kohta infot anda. Nägemiselundid Putukad: silma endas terviklikku kujutist ei teki, pannakse kokku ajus; silma eraldusteravus on niisama suur, kui palju silma osi on, nt kiilidel u 30 000
B oli A suhtes hüperosmootne 13. Kandjavalgud rakumembraanis on vajalikud ainult kergendatud difusiooniks 14. Eukarüootses geenis esinevad kõik järgnevalt toodud piirkonnad välja arvatud operaator 15. Geene kodeerivad piirkonnad eukarüootses kromosoomis on eksonid 16. Kõik järgnevad ühendid transkribeeritakse DNA-lt välja arvatud valk 17. Antibiootikum klooramfenikool pärsib valgu sünteesi prokarüootides 18. Milline võiks olla evolutsioonis kõige hiljem tekkinud metaboolne rada? Oksüdatiivne fosforüleerimine ja mitokondriaalne elektronide transpordi ahel (mETA) 19. Ühe hapniku molekuli vabanemisega toimunud vee fotooksüdatsioonil vabaneb tülakoidide luumenisse 4 prootonit 20. Et transportida hapniku molekuli tekkimisega toimunud vee fotooksüdatsioonil vabanenud elektronid fotosünteetilises ETA-s NADP-le, on vaja 8 kvanti 21
4) Innovatsioon peetakse silmas nii avatusi kui ka leiutisi kuna need kaks protsessi on omavahel sageli seotud. Avatus tähendab looduse mõnest sellisest aspektist teadlikuks saamist, mis juba eksisteerib, kuid mis polnud varem tuntud(nt:relatiivsusteooriad, Jupiteri kuud, haigus-nakkus teooria). Leiutised tähendavad kultuuri eksisteerivate osade ühendamist uuel viisil (nt: personaal arvuti loomine või elektroonilise muusika kirjutamine). 5) Populatsiooninihked evolutsioonis populatsiooninihked ehk rahvastiku muutused suuruses ja koosseissus. 6) difusioon kultuuri elementide levik- kõige tähtsam muutuste tekitaja. Tähendab protsessi millega uued ideed, teod, tehnoloogia arusaamad ja teised kultuuri artiklid levivad isikult isikule, grupilt grupile ja ühiskonnalt ühiskonnale. Kaasaaegse difusiooni näited on Coca-cola, hamburgerid. Palju vähem ollakse aldid võtma vastu kultuuri mittemateriaalseid elemente nagu uskumused ja väärtused.
haruldane ja paljuski veel selgusetu sündmus. Väljasuremise looduslik foon on ilmselt 1-10 liiki aastas. Vastukaaluks võib tuua teadlaste hinnangu, et käesolevaks ajaks on väljasuremise kiiruse suurenenud vähemalt 1000 liigini aastas. Need arvud näitavad, et me elame praegu massilise väljasuremise ajal. Maa fossiilset mineviku uurivad paleontoloogid on elu 1,5 miljardi aastases evolutsioonis kindlaks teinud 5 varasemat massilist väljasuremise perioodi. Viimane neist leidis aset ca 65 miljonit aastat tagasi kriidiajastu lõpul, kui surid välja dinosaurused. Eelmised massilised väljasuremised on raskelt tabanud meres elanud loomi, kuid taimed elasid need perioodid suhteliselt kergesti üle.
Komarovile: "Liik on ühest esivanemast pärinevate põlvkondade kogum, mis on valiku ja olelusvõitluse tulemusena eristunud ülejäänud elusolenditest; ühtlasi on liik evolutsiooniprotsessi kindel etapp." Formaalse loogika seisukohalt. Liik on ühesuguste praktiliselt eristamatute isendite kogum. Liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Ristumisbarjäär-bioloogiline isolatsioon- liikidel on evolutsioonis kujunenud mitmesuguseid omadusi, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega. Ristumist takistab ka ruumiline eraldatus- geograafiline isolatsioon. Miks ei saa esmast kriteeriumit rakendada alati? 1) Suguline paljunemine puudub: bakter, teisseened. Algloomadest- prasiitsed eluvormid (siseparasiitidel pole võimalik ristuda, kuna tavaliselt satuvad organismi üksinda) 2) raku sisesümbiontide teke on
Rakke paljundatakse selektiivsel söötmel; Kloonitud kombinantne DNA isoleeritakse bakterirakkudest, puhastatakse ja kasutatakse vastavalt vajadusele. 29.Suguline paljunemine Suguline paljunemine : - Iseloomulikud tunnused : a) vajatakse üldjuhul kahete vanemorganismi. b) vajalikud on spetsialiseerunud sugurakud. (spermid ja munarakud) c) vajalik on viljastamine. d) toimub selge põlvkondade ploidsuse vaheldumine. e) suguline paljunemine on evolutsioonis kõige hilistekkelisim paljunemisviis. f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse : * sugurakkude valmimisega meioosis. * sugurakkude ühinemisega vilastumisel. Sugulise paljunemise erivormid : 1. Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed b) loomad (selgroogsed(kalad-roomajad), selgrootud(ussid, putukad)) järglased on kõik emased, haploidsed(kui (n) munarakk hakkab arenema) ja
tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes see on seene ja vetika partnerlus KOMMENSALISM- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). PROTOKOOPERATSIOON- MUTUALISM- 50. Konsortsium
Tinglikult saab toidu polüooside hulka lugeda ka toidu kiudaineid - hemitselluloose, pektiinaineid, tselluloosi jne. PISUT VAJALIKKU AJALUGU Inimene on süsivesikud oma menüüsse nii suures mahus lülitanud suhteliselt hiljuti. Teravilja ulatuslik ja sihiteadlik kasvatamine algas Ida-Aasias 18 000, Egiptuses 12 000, Vahemeremaades 4000 ning Põhja-Euroopas 2500 aastat tagasi. Nendest faktidest võib teha kaks järeldust. Esiteks, kohastumine süsivesikurikka toiduga on kaasaegse inimese evolutsioonis küllaltki uudne ja hilistekkeline nähtus. Teiseks, erinevad inimpopulatsioonid on süsivesikute tarbimise suhtes erinevalt kohastunud. Klassikaliseks näiteks on siin laktoosi ehk piimasuhkru talumatus. Ajalooliselt karjakasvatamisega tegelenud etniliste gruppide järeltulijatel säilub laktoosi lõhustamiseks vajaliku laktaasi aktiivsus enamasti elu lõpuni. Piirkondades, kus piima hakati toiduks tarvitama suhteliselt hiljuti (Alaska indiaanlased, Gröönimaa eskimod, jaapanlased jne.),
järglastest Sipelga- ja termiidipesa ning sessiilne asurkond koos elukohaga moodustab isereguleeruva terviku. Kes on sipelgad, termiidid, mesilased? B. Hölldobler ja E. O. Wilson (1990) on sipelgaid tabavalt võrrelnud inimestega: Nii nagu inimest peetakse selgroogsete loomade hulgas kõige kõrgemale arengutasemele jõudnud olendiks, nii on sipelgad saavutanud selgrootute loomade evolutsioonis kõrgeima taseme. Samas kui häviksid sipelgad, oleks see suurim katastroof kõikidele elukooslustele. Inimese kadumine maalt paneks aga taas õitsema kõik looduskooslused. Metsakuklased on sipelgate seas evol-lt üks arenenuim ja loodusl-lt efektiivseim liigirühm. Termiidid, kasti- ja tööjaotus Termiite üle 2500 liigi. Mikrokliima (=homöostaas) termiidipesades Sipelgakastid ja tööjaotus hobusipelgail, rautsikutel ning…
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
1. Lamarcki ja Darwini vaated evolutsioonile kokkulangemised ja erinevused Lamarck Darwin Erinevus: Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist (DNA uurimine kinnitab seda mõtet). Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud, vaid LV käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. Lükkas ümber arvamuse, et liikide arv on muutumatu liigid muutuvad pidevalt loodusliku valiku tagajärjel. Välja suremine ja uue liigi teke. Lamarck arvas, et elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt (isenesest) ning olemas olevast liigist ei arene välja teine, vaid geneetika liinid on igavesed, kuid muutuvad pidevalt (areneb, püüdleb täiuslikkuse poole) ja seetõttu vahelduvad liigid, ilma hargnemiseta ja kaotsiminekuta. Algelistest olestest arenesid järk-järgult täiuslikumad organismid. Igal loomal, kes ei ole saavutanud oma arengu piiri, tugevdab mingi elundi sagedasem ja kestvam kasuta...
1) geeni- ja genotüübisagedust muutvad faktorid, 2) genotüübisagedust muutvad faktorid. Geeni- ja genotüübisageduste pidev muutumine moodustabki populatsiooni geneetilise dünaamika olemuse. 4.1. Mutatsioon Populatsioon püsib geneetilises tasakaalus vaid siis, kui geenid, kromosoomid ja kromosoomide arv ei muutu, st. kui puuduvad mutatsioonid. Ometi on teada, et mutatsioonid esinevad kõigil liikidel ning et neil on oluline osa liigi evolutsioonis. Mutatsioonid annavad uut materjali looduslikule või kunstlikule valikule ning võivad muuta geeni- ja genotüübisagedust populatsioonis. Harvaesinevad mutatsioonid, mis tekivad ainult kord pikema ajavahemiku jooksul, ei põhjusta alleelisageduses märkimisväärseid muutusi. Korduvad mutatsioonid tekivad teatud ajavahemiku järel uuesti ja produtseerivad küllaldaselt mutantseid geene populatsiooni geneetilise tasakaalu muutmiseks. Sel juhul on vastavate alleelide tekkesagedus
Serotonegiline süsteem, 5-HT - Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine - Madal aktiivsus – depressioon - Siin oluline une regulatsioon II LOENG – ARENG Evolutsiooniline areng Üldpõhimõtted - Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb sotsiaalse ja toiduhankimise keerukuse suurenemine - Aju suhtelise suuruse kasvuga kasvab ka keha - Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks struktuurilt ja funktsioonilt - Aju suurenemise evolutsioonis on pikenenud ka kasvamise periood, id erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud - Arengu käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks (kihilisemaks) Evolutsiooni suunavad jõud Darwini järgi: ….. Australopiteegid - U 4-1 miljonit aastat tagasi - Emased olid väiksemad - Suutsid püsti käia, aju oli ümaram, ajukoor oli enam välja kujunenud kui ahvidel - Taimetoidulised kuid sõid ka liha kui kätte said - Liikusid rühmiti ja püsti
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Aiten Jagafär VAIMUHAIGUSED Referaat Juhendaja: Juta Raun Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................3 1. SISSEJUHATUS.........................................................................................................................................4 2. PSÜHHIAATRIA ARENG .......................................................................................................................5 3. PSÜÜHIKA JA PSÜÜHIKAHÄIRETE OLEMUS.................................................................................8 3.1. KÕRGEM NÄRVITEGEVUS PSÜÜHIKA ALUSENA..................................................................................... 8 3.2. PSÜÜHILISED PROTSESSID JA SEISUNDID.................
Limiteeriva sarnasuse printsiip sama sööki tarbivatel putukatel erineb pikkus maksimaalselt 1,3 kordselt Nisside diferentseerumine: selleks, et liigid koos eksisteerida saaks, on vaja minimaalset vajalike ressursside erinevust e nissid ei tohi täielikult kattuda. 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, mükoriisa tüübid; Mõlemale osapoolele kasulik vastasmõju. a) Käitumuslik kohastumus kaks liiki evolutsioonis omandanud käitumismustri, mis on mõlemale kasulik (meemäger vs meenäitaja) b) Põllumajandus sipelgad karjatavad lehetäisid või kasvatavad seent c) Levimisega seotud mutualism peamiselt taimedel liikumisvõimetuse tõttu. Seedimatud seemned Sümbiontne mutualism sümbioos kahe organismi pidev kooselu. Sümbiont väiksem organism a) Keha pinnal; b) Keha öönes; c) Keha öönes ja raku sees; d) raku sees
Algeline sõnavara Aasiasse 1,8 milj a tagasi, Euroopasse 1 milj- a tagasi Homo sapiens ehk arukas inimene Pärisinimene Tekkisid Saharast lõuna pool 130000 a. tagasi 100000a. tagasi kolisid Aafrikast välja 50000 a. tagasi Austraaliasse 40000a. tagasi Euroopasse 20000a. tagasi Ameerikasse Oskas paate teha, kala püüda Koopamaalingud Neoteenia- arengu aeuglustumine Neandertaallane- väljasurnud kõrvalharu inimese evolutsioonis, elasid 200-30 tuhat a tagasi, olid jässakad ja tugevad, suure ajumahuga, matsid surnuid ja arvatavasti oli ka olemas kõnevõime.
uutmoodi kromosoomigarnituur, mis eristab uut põlvkonda vanast. Autopolüloidid - tekivad kui ühe indiviidi kromosoomid duplitseeruvad näiteks sugurakkude tekkimisel mitoosi mitte meioosi käigus. Allopolüploidid - tekivad kahe erineva kromosoomistikuga sugulasliigi hübridiseerumisel. Liikide ökoloogiline eristumine evolutsioonis · krüptilised liigid evolutsiooni käigus tekkinud uus liik, mis on ökoloogiliselt ning välimuselt sarnane oma eellase ja lähisugulastega, aga asustab hoopis teist paika. · adaptiivne radiatsioon ehk mitmekesistumine uute nisside hõivamine pärast suuremat väljasuremist või uue piirkonna asustamist. Taksonite väljasuremine evolutsioonis ja kaasajal. · Globaalne väljasuremine takson lakkab olemast
määratud kahe tunnusepaari pärandumist. Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46). Dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Divergents - liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. DNA (desoksüribonukleiinhape) - biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. DNA kloonimine - inimese või looma DNA fragmentide paljundamine bakterikloonides. Rekombinantse DNA tehnoloogia abil sisestatakse DNA-fragment plasmiidi DNA molekuli ja siiratakse bakterirakku; siiratud fragmendis asuv geen ei avaldu, üksnes paljuneb koos bakteriga.
ARENGUTSÜKKEL. (HK KÕDERSAMMALTAIMED). HK MAKSA- SAMMALTAIMED=HELVIKSAMMALTAIMED. HK LEHTSAMMALTAIMED: TURBASAMBLAD JA PÄRISLEHTSAMBLAD. Ehitus: Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Just sellepärast peetakse sammaltaimi taimede evolutsioonis iseseisvaks külgharuks. Gametofüüt kujutab endast lehtjat tallust või varre ja lehtedega võsu. Juuri ei ole, nende ülesannet täidavad risoidid pindmiste rakkude väljakasved. Sugulise paljunemise elundid on paljurakulised. Sporofüüt, mida sammaltaimedel nimetatakse sporogooniks, on sõltuvuses gametofüüdist. Morfoloogiliselt kujutab ta endast silindrilise jala tipus asetsevat kerakujulist, elliptilist või silindrilist eoskupart, mille sees arenevad eosed
Loeng 2 Evolutsioonilise arengu põhimõtteid ja evolutsiooni tingivaid tegureid Liikidevahelises võrdluses embrüonaalne areng on rohkem konserveerunud, enam omavahelisi sarnasusi. Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb tavaliselt sotsiaalne ja/või toiduhankimise keerukuse suurenemine. Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv. Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks nii struktuurilt kui funktsioonilt. Aju suurenemine evolutsioonis → pikenenud kasvamise periood, kuid erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud (“läte equals large”). Arengu käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks. Darwini järgi: - looduslik valik: oskuste või omaduste juhuslik areng, mis annab mingis keskkonnas kohanemiseelise - seksuaalne valik: liigiomaste tunnuste areng, mida mingi liigi isendid peavad veetlevaks Arvas, et evolutsioon on väga aeglane, võtab aega kümneid tuhandeid aastaid.
Üldbioloogia (2.osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon kogu universumi teke pluss päikesesüsteem - Geoloogiline evolutsioon uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism sobiva vormiga elututest asjadest soodsas keskkonnas tekivad jääkjärgud elus...
eellasest replikatsiooni ja suguta (rekombinatsioonivaba) paljunemise teel. Kloon on ühe isendi vegetatiivne järglaskond. 29. Suguline paljunemine. Iseloomulikud tunnused : a) vajatakse üldjuhul kahte vanemorganismi. b) vajalikud on spetsialiseerunud sugurakud - spermid ja munarakud c) vajalik on viljastamine. d) toimub selge põlvkondade ploidsuse vaheldumine. e) suguline paljunemine on evolutsioonis kõige hilistekkeliseim paljunemisviis. f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse sugurakkude valmimisega meioosis. Sugulise paljunemise erivormid : 1.Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed b) loomad selgroogsed (kalad-roomajad), selgrootud (ussid, putukad) järglased on kõik emased, haploidsed, kui munarakk hakkab arenema ja diploidsed kui areng algab
· homoloogilised kromosoomid vahetavad vastastikku osasid · toimub DNA molekulide katkemine ja osade vahetus - tekivad uued geenikombinatsioonid - tagatakse pärilik muutlikkus - moodustub materjal loodusliku valiku jaoks populatsioonides - tekivad REKOMBINANTSED ISENDID(geenivahetuse tagajärjel moodustunud isendid) Aheldunud pärandumise olemus ja tähtsus : - põhineb faktil, et ühes kromosoomis lähestikku asuvad geenid päranduvad koos. - Tagab selle, et evolutsioonis ennast õigusatnud geenikombinatsioonid jäävad muutumatuks. - Välditakse kõikvõimalike kahjulike geenikombinatsioonide teket. - Sarnase toimega geenid(geeniperekonnad) paksid päranduma koos. 7 Muutlikkus : - organismide (sama liigi) võime üksteisest erineda. Muutlikkus jaguneb : 1. Mittepärilik(modifikatsiooniline) 2. Pärilik. 1) Mutatiivne
täpselt vastavalt raku vajadusele. 13. DNA reparatsioon (tüübid, töö põhimõte) Radiatsioon, keemilised mutageenid, kuumus, ensüümivead ja spontaanne lagunemine lõhuvad DNAd pidevalt. Oletatakse, et spontaanse hävimise tõttu hävib iga päev igas raku DNA tuhandeid nukleiinhappeid. Mõned vead kaasnevad DNA replikatsiooni ja transkriptsiooniga. Rakus on olemas mitmeid ensüüme, mis tegelevad nende vigade parandamisega. Selle eest vastutavad ensüümid on evolutsioonis püsinud samasugustena st nad on samasugused bakteril, äädikakärbsel, pärmil, inimesel. Parandusensüümid jagatakse nelja suurde gruppi: 1. Kahjustuse tagasimuutmine (damage reversal) 2. Väljalõike parandamine (excision repair) 3. Kaksikahela katkemise parandamine (mittehomoloogiline otste ühendmaine ja homoloogiline rekombinatsioon- homoloogse kromosoomi järjestusel) 4. Replikatsioonijärgne parandamine paranduspolümeraasid
Protogüünia alguses ollakse emane, siis isane. Sõltub, kuidas on keha suurus seotud sooga. 45. Suguline valik, sellega seotud tunnused ja käitumuslikud kohastumused, händikäp-tunnused ja käitumine; Suguline valik partneri valik. Mingite kindlate tunnuste alusel püütakse leida geneetiliselt kõige sobivaimat partnerit. Sellist, kes tagaks järglaste maksimaalse kohasuse. Selleks on vaja usaldusväärseid signaale. Sugulise valiku tarbeks kujunevad evolutsioonis välja spetsiaalsed signaalis, mis näitavad geneetilist kvaliteeti. Pea eranditult on signaliseerijad isased ja valijad emased. Ebausaldusväärsed signaalid praagitakse kiirelt välja. Putukatel valib emane partneri kehakaalu järgi. Händikäp tunnused enesele kahjulik, eesmärgiga demonstreerida häid geene. Paljudel linnuliikudel on isased erksates värvides. Ere värvus teeb ta kergelt märgatavaks kiskjatele. Kuid vaid väga hea kvaliteediga isased võivad
Kloon organismide, rakkude ja DNA-molekulide geneetiliselt identne kogum, mis on tekkinud ühest eellasest replikatsiooni ja suguta (rekombinatsioonivaba) paljunemise teel. Kloon on ühe isendi vegetatiivne järglaskond. 29. Suguline paljunemine. Iseloomulikud tunnused : a) vajatakse üldjuhul kahte vanemorganismi. b) vajalikud on spetsialiseerunud sugurakud - spermid ja munarakud c) vajalik on viljastamine. d) toimub selge põlvkondade ploidsuse vaheldumine. e) suguline paljunemine on evolutsioonis kõige hilistekkeliseim paljunemisviis. f) sugulisel paljunemisel esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, mis tagatakse sugurakkude valmimisega meioosis. Sugulise paljunemise erivormid : 1.Partenogenees - neitsisigimine. Organismi areng viljastumata munarakust. a) taimed b) loomad selgroogsed (kalad-roomajad), selgrootud (ussid, putukad) järglased on kõik emased, haploidsed, kui munarakk hakkab arenema ja diploidsed kui areng algab diploidsest rakust või toimub pseudoviljastumine
Üks antibioosi vorme. o kommensalism, kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kokkusaamise korral Lahus elu korral A B A B + 0 - 0 Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Eristatakse: ektokommensalismorhideed,samblikud endokommensalismi bakterid, algloomad mere- ja maismaa loomade seede kulglas o protokooperatsioon, kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Sümbioosi üks vorme
Kuna geenide arv ületab alati kromosoomide arvu siis yhes kromosoomis on palju geene; 2. Ühes kromosoomis asuvad geenid päranudvad enamasti koos ehk aheldunult; 3. Geenide aheldatus pole absouluutne see võib muutuda kromosoomide ristsiirde käigus; 4. Mida lähemal on geenid üksteisele, seda suurema tõenäosusega päranduvad koos. Mida kaugemal on geenid üksteisest kromosoomis seda suurema tõenäosusega nad lahknevad. Aheldunud pärandumise bioloogiline tähtsus. 1. Tagatakse end evolutsioonis õigustanud geenikombinatsioonide edasikandumine, 2. Välditakse kõikvõimalike kombinatsioonide teket, 3. Tagatakse struktuursete ja funktsionaalsete geeniperekondada koos edasikandumine, nt: geenid, mis määravad ühe valgu eriehitusüksuste sünteesi peaksid koos päranduma. Geenivahetuse bioloogiline tähtsus. 1. Annab sugulisel paljunemisel põhiosa pärilikust muutlikkusest, mis on loodusliku valiku materjaliks, 2. Tagab kaitse erinevate abiootiliste ja biootiliste tegurite vastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
