lihttöölistena. Põhiliste hävitajate hispaanlaste tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Lisaks tempelpüramiididele on madalamale platvormile rajatud paleesid, kus leidub seinamaali ja mosaiiki, seinu ja ukseavasid kaunistavad puust ja kivist nikerdused. Skulptuuris oli levinuim monumentaalvorm üleni reljeefidega kaetud steel, neil leidus kirju ja sagedane kujutusobjekt oli valitseja koos müütilistest loomadest esivanematega
TURISMI ARENGUPERSPEKTIIVID JA VÕIMALUSED. Isegi kõige raskematel aegadel on alati leidunud inimesi,kellel on piisavalt raha laias maailmas reisimiseks. Erandiks pole ka 20.sajandi viimased aastad.Veelgi enam - turistide arv kasvab pidevalt.Turismi kasvu on põhjustanud arenenud maad,kus kulutatava raha hulk ja vaba aeg on suurenenud märgatavalt.Umbes 90% maailma turistidest on EÜ maade kodanikud.Reisimine on muutunud kättesaadavaks industrialiseeritud maade massidele ning juba on märgata selle laienemist ka mitmetesse arengumaadesse.Elanikkonna mobiilsust näitab ka autode arv,mis on märgatavalt suurenenud.Euroopas on auto kõige sagedasemaks puhkuseveetjate transpordivahendiks. Turismi massilise suurenemisega on kaasnenud olulised investeeringud ka vastuvõtvate maade turismimajandusse. Turismi kiire areng viimase kolmekümne aasta jooksul on mõjutanud kultuure ja elustiile ning tagasilöögina suurendanud sotsiaa...
Maailm 20 saj algul 20. saj algul elas maailmas 1,6 mlrd inimest tänapäeval elab 6 mlrd inimest. Suurriigid olid: suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, jaapan, austria-ungari, venemaa, USA, itaalia. Riik Riigikord Sisepoliitika Välispoliitika majandus Suurbritannia Põhiseaduslik Kahe partei 1899-1902 Esialgu oli monarhia süsteem inglise-buuri sõjaliselt ja Konservatiivid ja sõda mille majanduslikult liberaalid lõppes inglased võitsid võimsaim riik viktoriaallik suurte periood järelandmiste iiriküsimus hinnaga suurim ...
koloniseeritud. · Iseseisvad vaid Etioopia ja Libeeria · Suuremad valdused Inglismaal ja Pran e)Vastupanu kolonisaatoritele suruti julmalt maha. · Inglise-Buuri sõda (1899-1902) · Buurid- Hollandi asunikud Lõuna-Aafrikas. Inglased alistasid nende Oranje ja Transilvaali Vabariigi ja lülitasid need oma koloniaalvaldustesse · Indias loodi 1896 India Rahvuskongress eesmärgiks omavalitsuse saavutamine · Poolkoloniaalses Hiinas surusid eurooplased maha lääne tsivilistatsiooni-vastase Bokserite ülestõusu (1900), kuid kod.-dem liikumise kukutas keisirvõimu (1911) 3. Tehnika areng ja maailma majandus a)Kõrgtootlikud tüüpingid käivitasid seeriatootmise- I konveier H.Fordi autotehas b)Lennunduses F.Zeppelini õhulaev (1900) ja vendade Wrightide lennuk (1903) c)Side arengus G.Marconi raadiosaated (1895) d)Titanicu katastroof (1912) e)Monopolid- hiigelettevõtted, mis tekkisid tootmise ja kapitali koondumise tulemusena
kugistada ja olla sedasi võõramaalastega sarnane. Uue aja inimesel pidi olema kodus sirp, millega ta sügisel küürakil maas vilja lõikas; tal pidi olema käsikivi, millega ta ähkides ja puhkides terasid jahvatas. Tänapäeval on samuti uue aja inimesed. Kõik üritavad olla mitte eesti moodi, vaid ikka välismaa moodi. Eriti avaldus see pärast NSVL lagunemist. Nagu ka Noor-Eesti loosungiks oli: ,, Olgem eurooplased aga jäägem eestlasteks!" või nagu Chalice: ,, Seikle, aga ära jää võõraks." Pole vaja kõike uut kohe nii omaks võtta. 2. Vanade tarkuste unustamine viib hukatusse. Ehk hoia seda, mis juba käes ja õpi uusi asju juurde Aga isa oli hakanud ussisõnu unustama, sest külas polnud neid tarvis, pealegi ei pidanud ta neist eriti, arvates, et sirp ja käsikivi teenivad teda sootuks paremini. Seepärast pobises ta
Tais ravil 2,24 miljonit inimest ning aastaks 2015 prognoositakse selle arvu kahekordistumist 4,5 miljonini, mis viiks Tai taaskord meditsiiniturismi edetabelite tippu. (Connell J, 2011) 5 Nii nagu Indiagi, on Tai soositud sihtkoht oma odavamate hindade pärast, mõningatel andmetel 60% soodsam kui USA’s. (Medigo) 3.3 Euroopa Euroopas on raviturismi trendid segased. See tähendab, et Euroopa on paljudele sihtriik, kuid ka väga paljud Eurooplased käivad ise mujal meditsiiniteenuseid tarbimas. Lisaks sellele toimub palju liikumist ka Euroopa sees. Kuna erinevalt Ameerika Ühendriikidest on Euroopas paljud teenused tasuta, ei ole eurooplastel nii suurt survet minna arstiabi otsima odavamatesse riikidesse. Lääne-Eurooplastele pakub Ida-Euroopa huvi just iluoperatsioonide –ja protseduuride ning hambaravi tõttu. Ida-Euroopa on läänepoolsematele hea alternatiiv, olles kordi odavam nende
1808 Keelustati orjade sisse-ja väljavedu. Abolitsionistid - orjuse kaotamise nõudjad. Lõuna valitsejad teadsid, et see tuleb kaotada, aga tahtsid seda vaikselt teha. Kui 1860 valiti Abraham Lincoln, pidid lõunakad hakkama kaitsma ennast. Lõid lahku ja valisid Jefferson Davise oma peaks. Unioon- orjanduslikud osariigid. 1. jaanuar 1863 said orjad vabaduse. Ühendriigid ostsid venemaalt alaska. 3.7 Ülemaailmne maailm. Nüüd dikteerisid maailma erinevate tsivilisatsioonide suhtlust eurooplased. Suurvõimud olid maailma omavahel ära jaganud, nt Briti impeeriumi kohal ei looju iial päike. Saksamaa jäi hiljaks, kuid sai ka maid. See kõik viis koloniaalsõdadeni. Impeeriumitest voolas EUsse rikkus. Moodustati praeguse jõukuse allmüür. Hiina oli ühtne, seega - koloniseerimatu. Jaapanis oli isolatsioonipoliitika, kuid samas tehniline mahajäämus, mis sundis ennast avama. Toimus globaliseerumine. Panganduses ja äris veel eriti! 20
jäänud nendeks, kes me oleme. Lõpetuseks võin väita et Eesti kultuuri üks peamisi probleeme on ühtse telje puudumine. Meid on mõjutanud niipaljude aastate jooksul erinevad kultuurid küll läänest ja idast. Meid on vallutanud erinevad rahavad ja religioonid me oleme saanud tunda üleüldisi suurmõjusid Euroopast ja Ameerikast alates Industrialiseerimise kuini suure majanduskriisini välja 1920 aastail.Me oleme võtnud omaks Soomlaste eepose me oleme eraldanud end venelastest kui Eurooplased me oleme smastamas ja lugemas end üheks põhjamaaks, Lätlastest ei tee me üldse juttu sets oleme me neist paemad ja sisimas ootame et NATO rahade eest renoveeritavale Ämari lernnuväljale maanduvad Ameerika Ühendriikidde lennukid ja algab eestlaste koloniseerimine sest me ei ole veel Ameerika võimu all olnud. Järelikult on see uus ja huvitav Samas oleme me ise üritanud oma jonni ajada see võid minil hetkel tunduda igati tark tegu
Immigrandid tulevad Euroopasse nende madalamalt tasustatud töökohtade otsinguil, millest vananevad ja jõukad ühiskonnad sõltuvad, kuid mille vastu nende endi kodanikud aina vähem huvi tunnevad. Arenenud majanduses tekib paralleelselt nii kõrgelt kui ka madalalt kvalifitseeritud tööjõudu nõudvaid töökohti. Viimased moodustavad Lääne-Euroopa tööjõust tänagi veel enam kui veerandi. Kuid haritud, pretensioonikad ja ärahellitatud eurooplased pole sellistest töökohtadest huvitatud. Aga eurooplased on valmis maksma teistele selle töö eest, mida nad kunagi oleksid ise teinud. Võib isegi väita, et sellisel juhul pole tegemist ekspluateerimisega. Võidavad kõik – võõrtöölised, maksumaksjad, eurooplased. Palku see alla ei löö, sest enamik eurooplasi seda tööd teha ei taha. Immigrandid mitte ainult ei hõlma töökohti, nad ka loovad neid
Emamaa + koloonia = impeerium Kolooniatele iseloomulikud tunnused: 1) Euroopa ülerahvastatus 2) Toiduainete vähesus 3) Maavarade otsa lõppemine ÜMBERASUMISKOLOONIA oli mõeldud üleliigsete eurooplaste välja viimise kohana. Kui emamaa oli ülerahvastatud, siis emamaa üritas üleliigsed elanikud kolooniatesse suunata/meelitada/saata. I etapp ümberasumiskolooniatesse suunatakse üleliigsed eurooplased II etapp - põliselanikkond hävitati või tõrjuti viljastamata aladele III etapp traditsioonilised tootmisviisid hävitati TULEMUS: ümberasumiskolooniad kas iseseisvusid või kasvasid emamaaga kokku (kui see võimalik oli). Näiteks Siber kasvatati emamaaga kokku. 1.3.4. Lõuna-ja Põhja-Ameerika iseseisvumine 1. Kuidas toimus Põhja-Ameerika iseseisvumine? Pärast Seitsmeaastast sõda hakkas Briti valitsus asumaid maksustama. See ei meeldinud
Aasia ja Aafrika uusajal 1. Jaapan 16. sajandil väepealikute Oda Nobunaga ja Toyotomi Hideyoshi juhtimisel ühendati riik. Jaapanis oli 4 seisust: samuraid, talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Kõrgaadli ja buda vaimulike positsioonid nõrgenesid. Talupoegade olukord halvenes-piirati liikumisvabadust, reglementeeriti elukorraldust ja tõsteti makse. Riigi arengut mõjutas kontaktide teke Euroopaga-kaupmehed ja meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi. Kultuuris hakati püstitama losse, uhkeid kaupmeheelamuid, paviljone jne. Lugupeetavust rõhutavad elemendid ühendati oskuslikult lihtrahva traditsioonilise ehituskunstiga. Maalikunstis tekkis 16. Sajandi lõpul Kano koolkond. Sajad kunstnikud andsid hinnatava panuse jaapani maalikunsti.Linnakultuuris oli tähtsalt kohal teater. Nukuteatri etendusi anti 1- 1,5 m nukkudega. Rahvateater oli kaduki, kus mängisid vaid meesnäitlejad,kelle ame...
Kastan oma mitmekülgsuses kõlbab nii soolaste kui ka magusate roogade koostisse. 5 Kookospähkel Kookospähkel on kookospalmi (Cocos nucifera) vili. Botaanilises mõttes ei ole tegu mitte pähkliga, vaid luuviljaga. Kookospähkli kesta kutsutakse kookoseks. Pärast kookospähklite koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi nad hakanud seda kookospähkliks nimetama. Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama. Mõne aja pärast tõmbub kõvaks kuivanud toitekude luukesta küljest lahti ja see on siis kopra. Igalt palmilt saadakse 5 kuni 30 kg koprat. Koprat kogutakse ja saadetakse maailmaturule, sellest pressitakse väärtuslikku taimeõli ning pressimisjäätmed on loomadele tunnustatud jõusöödaks.
Kokkuvarisemine 700-800 pKr jätsid Maiad oma suurejoonelised linnad maha ja hakkasid edasi asuma väiksemates külades. Pole täpselt teada miks. 950 pKr oli enamik suuri linnu langenud. 1300-1500 pKr hakkas Maia kultuuri jälle arenema. 16.saj vallutasid maia maa hispaanlastest sisstetungijad. Jääb arusaamatuks nende tsivilisatsiooni järsk kokkulangemine. Muistsete maiade tsivilisatsioon Kesk- Ameerikas, mida eurooplased teavad ligemale pool tuhat aastat on vägagi salapärane, just nagu nende suurepärased teadmised täheteaduses, matemaatikas ja arhitektuuris. Läbi maia ajajärkude on väga hea tundma õppida nende kunstilisi saavutusi, eriti arhitektuuris ning astroloogia valdkonnas. Paraku pidid maiad, kes loodusega nii- öelda käsikäes elasid, alla vanduma võimsale Hispaaniale, millest sai alguse maiade õitsengu lõpp. Lisa informatsioon : http://koolielu
malmivalamine- raua vedelaks muutmine suurtükid- kahurid püssid- leiutati peale suurtükkide, sai kasutada üks mees ja üksi lasta pärgament- käsitsi ja eriliselt töödeldud lamba- või tallenahk, millele kirjutati. paber- leiutati pärast pägamenti , sai hõlpsamalt valmistada ja peale selle tulekut hakati trükkima rohkem raamatuid Johann Gutenberg- leiutas trükikunsti 13- 15 saj- tulid Euroopas kasutusele mitmed senitundmatud tehnikasaavutused 14 saj- hakkasid Eurooplased valmistama tulirelvi. 16 saj- püssid ja suurtükid hakkasid ambe ja kiviheitemasinaid välja tõrjuma 14 saj.- arendasid portugallased karavelli. 13-14 saj.- levis paber 1440.a- leiutas Johann Gutenberg trükikunsti 1. Võimaldasid panna erinevaid masinaid liikuma ja valmistada tööriistu ja relvi. 2.Jalaväe tähtus suurenes ja ratsaväe tähtus vähenes. Tulirelvad hakkasid välja tõrjuma vanu ambe ja kiviheitemasinaid. 3.Kompass,ladina puri, karavell 4
peetakse 250-900 a pKr. Nad harisid soiseid maasid ja rajasid niisutuskraave. Selline tegevus tagas Maiadele edukuse maaharimises ja tänu sellele suudeti ära toita suur osa elanikkonnast. Maiadel valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades. Lihtinimesed töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maiade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Lisaks sellele, leiutasid Nad 800 hieroglüüfist koosneva tähestiku. Nagu Vana-Kreekas, olid ka maiadel iseseisvad linnriigid, mis omavahel vaenutsesid, nõudes üksteiselt andamit ja hankides sõjakäikudel vange. Umbes 230 a. pKr purskas lõunas Ilopango vulkaan, mille tagajärjel mattus suur osa maast tuha alla. Lõunapoolsed linnad jäeti maha. See tähistas ühtlasi maiade tsivilisatsiooni eelklassikalise ajastu lõppu.
Selle koostisosadeks olid pimsskivi ja veiniäädikas. Selle pasta kandsid nad hammastele kasutades seda sama puuoksast tehtud hambaharja - see oli esimene kord ajaloos, kui hambaharja ja hambapastat hakati koos kasutama. (Ibid) 1498. aastal leiutasid hiinlased hambaharja, mis oma ehituselt meenutab tänapäevast hambaharja. Selle vars oli tehtud bambusest või luust ning harjased sea turja karvadest. Ajal, mil kaupmehed hiinlaste hambaharja läände tõid kasutasid eurooplased hammaste puhastamiseks ikka hõbedast tehtud otsast peenikest pulka. Hambaharja hakati aktsepteerima alles sajandid hiljem. (Ibid) 20. sajandil arendas DuPont nime kandev keemiaettevõtte välja mitmed tänapäevani kasutuses olevad polümeerid, nende seas ka nailoni. Nailon leidis kasutust ka hambaharjas, sellest tehti harjased. Sealt edasi areneski moderne hambahari. (Ibid) 9 KOKKUVÕTE
Usuvaimustus Majanduslik: tõi Veneetsiale ja Genuale pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu Poliitiline:)))))) 6. Ristisõdade tuntud väejuhid (2), ristisõdade riigid, tulemus Egiptuse sultan Saladin ja inglise kuningas Richard Lõvisüda. Jeruusalemma kuningriik, Tripolise kuningriik, Antiookia vürtskond, Väike-Armeenia kuningriik, Edessa krahvkond, Küprose kuningriik Ristisõjad ei andnud loodetud tulemust, kuid need mõjutasid tunduvalt Euroopa arengut. Eurooplased hakkasid liikuma rohkem kui varem ning nende silmaring laienes tunduvalt. Idamaadelt levisid Euroopasse uued tavad ja ideed. Need avaldusid nii peenemates kommetes, idapärases riidemoes kui ka suuremas tähelepanus haridusele ja kultuurile. 7. Kuidas kujunesid välja tsentraliseeritud monarhiaga Prantsusmaa ja Inglismaa? (valitsejad) Prantsusmaa oli IX ja X sajandil feodaalselt killustatud , kuid tegelikku võimu valitsejatel vasallide üle polnud
Ta jäi Hiinasse pikemaks ajaks pidama ja mängis hiljem suurkhaan Hubilai õukonnas olulist rolli. Teda saadeti mitmesuguste ülesannetega Hiina eri paigusse ning Birmasse Paganasse. Marco Polo oli Veneziast ära 25 aastat. Tema maismaareis Hiinasse kestis neli aastat, tagasi sõitis ta merd mööda Hiinast Pärsiasse. Hiinas elades töötas ta ühe provintsi kubernerina ja suurkhaani saadikuna. Khaan võttis oma õukonda vastu palju välismaalasi, tema jaoks olid eurooplased väga ebetavalised ja eksootilised külalised. Marco Polo, kes 13. sajandil Indias käis, äratas oma juttudega eurooplaste huvi. "Indias kogutakse kotkasõnnikut, sest sellest leitakse palju teemante," kinnitas ta; "puudel on seal õhuke koor ja koore all valmis leivajahu!" Marco Polo teadis kirjeldada suhkruroogu, rubiine ja imelisi loomi. Marco Polo reis Hiinasse. 13. sajandi keskpaigaks olid paljud Veneetsia kaupmehed end sisse seadnud Musta mere ümbruses,
sunnismaised - 2 majapidamissüsteemi: rendihärrus kogu feodaali maa talupoegadele välja jagatud, tasusid selle kasutamise eest renti mõisahärrus suurem osa maast mõisa maa, väike osa talupoegade käsutuses, mille eest tuli tasuda tööga mõisa põllul §7 Viikingid ja nende kultuur 1. Viikingid ja nende aeg (800 1050) - Skandinaavia sõdalased (Rootsi, Norra, Taani), kes ise nimetasid ennast viikingiteks, lääne eurooplased nimetasid neid aga normannideks - Olid kaupmehed ja sõdalased, Euroopa hirm paarisajal aastal 2. Ühiskond - Enamik vabad inimesed BOND vaba talumees TING viikingite ühised suurkoosolekud, kus mõisteti kohut, sõlmiti lepinguid jne KONUNG jõukas ülik, hõimujuht - Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus 3. Retked üle mere:
nende vastu sõdimisel kristlased mõistsid, et kasulikm on suuremat tähelepanu pöörata viimastele paganlikele piirkondadele. Seetõttu 13. saj algas muistne vabadusvõitlus Eestis Liivimaa ristisõda Ristisõdade tulemused pole täielik läbikukkumine islamimaad haakasid tihedamalt koostööd tegema vastasseis islamiusu ja kristluse vahel suureneb võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad said idamaade väärtusi + siidiussid eurooplased tutvusid idamaade teadmistega, käsitööoskustega jne. Islamimaadest võeti palju eeskuju (mood, välimuse eest hoolitsemine, kangad, diivanid, ehted, peeglid, rüütlikultuur, vesi- ja tuuleveskid) Esimene ristisõda osalesid Prantsusmaa ja Saksamaa väed läksid läbi Bütsantsi Jeruusalemma ainus edukas Jeruusalemm vabastati, mis oli ka eesmärgiks lisaks said ka Edessa ja Antiookia
elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Tikali Suur Väljak Raidkirjade püramiid Kukulcani templipüramiidiga Palenques - üks (Quetzalcoatli) väheseid Ameerika püramiid Chichen- püramiide milles on Itzas, maaja-tolteegi
Euroopa küsimustesse ameeriklased sekkuda ei soovinud. See tähendab, et ameeriklased isoleerisid end Euroopa asjadest. Seepärast nimetatakse Monroe doktriini sageli ka Isolatsionismiks. Isolatsionismi tekkel oli veel üks põhjus nimelt 19. sajandi alguses puhkes Lõuna- ja KeskAmeerikas vabadusvõitlus Hispaania ja Portugali ülemvõimu vastu. Põhjaameeriklased pidasid oma moraalseks kohustuseks lõunaameeriklasi selles võitluses toetada ja nad olid vastu, et eurooplased sekkuksid Ameerika mandrite siseküsimustesse. 1803. aastal osteti Prantsusmaalt Louisisana, 1819. aastal osteti Hispaanialt Florida. Põhja-Ameerika sisealadel tekkis rohkesti uusi osariike. Peamised sisepinged 19. sajandi 1. poolel: tsiviliseeritud idaranniku alad (eriti linnad) ja nn metsik lääs, vabad põhjaosariigid ja orjanduslikud lõunaosariigid. Lõunaosariikides vaadeldi orjust kui nende elustiili lahutamatut osa.
niimoodi:" See on midagi niisugust, millest me sügaval sisimas teame , et seda ei tohi teha." Otsus polnud lõplik, aga langetatuna just sel hetkel , osutus saatuslikuks. Suurbritannia puududes langes peaosa ja kohus täpselt sedasama, mida inglasedki oleks teistes oludes teinud, ja hakkasid kujundama Euroopat omaenese näo järgi , rakendades selle institutsioonides ja poliitikas Prantsusmaal juba tuntud eeskujusid. Tol ajal olid mandriosa eurooplased, mitte inglased , need , kes väljendasid asjade niisuguse käigu pärast kahetsust. Paljud tuntud liidrid soovisid väga, et Suurbritannia nendega liituks. Tõsi, kümme aastat hiljem hakkasid inglased asja uuesti kaaluma. Paraku oli kümme aastat sõjäjärges Euroopas väga pikk aeg ja selleks ajaks olid kõige tähtsamad otsused nendes küsimustes juba tehtud. Euroopa muutub jõukaks Pärast sõda suurenes sisemajanduse kogutoodangu ja rahvamajanduse toodangu kasv.
poolsaare ürgmetsades elanud maajade (maiade) kultuuri. Põhiliste hävitajate - hispaanlaste - tuleku ajaks olid nende olulisemad linnad juba maha jäetud ja dzunglisse mattunud. Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks. Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Kehakeel Lõputöö Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Suhtlemiszestid ja nende päritolu ................................................lk 4 Isiklik ala ...............................................................................lk 5 Peahoiak ...............................................................................lk 5 Näo puudutamine ....................................................................lk 6 Mida tähendab käsi põse ja lõua toeks .........................................lk 6 Pilkkontakt ja signaalid silmadega ...............................................lk 7 Käed ja jalad kui tõkked ............................................................lk 8 Enesekindlus...
kui tahetakse veenduda, et suhtluspartner on jutu sisu ikka mõistnud. Ameeriklase pilk eksleb kaasvestleja ühelt silmalt teisele ja ei jää näole kunagi liikumatult pikaks ajaks. Kesk-Ida kultuuridele on iseloomulik tõuklemine rahvarikastes kohtades, kuid see ei tulene jõhkrusest või ebaviisakusest. Araablased ei otsi avalikus kohas privaatsust. Pealegi ei tõlgenda nad privaatsust nii nagu põhja-ameeriklased või eurooplased, kes võivad puudutamist rünnakuks pidada. Araablastel ei ole privaatsust väljaspool keha (Hall 1990, 157). Nende "mina" asub väga sügaval, kuid võib avaneda kiiresti näiteks solvangu korral: araablase ego on kaitstud puudutamise, kuid mitte sõnade eest. Araablased suhtlevad väga intensiivselt ning ootavad ka teisi suhtlema. Kui ei olda inimeste seas ja ei suhelda nendega aktiivselt, siis oldaks justkui elust kõrvale jäetud. Araablased on üksteisega väga seotud, s.t ka
Aaker maad (oldi õnnelik kui omati 30 aakrit, mida harida) tootis parimal hooajal 10 vakka nisu. Neli vakka läks maksudeks ja rendiks ning kolm vakka hoiti järgmise aasta seemneks. See tähendas, et perele jäi alles kolm vakka. Ühe keskmise inimese toitmiseks läks aastas 11 vakka, seega kolmelapseline pere vajas ellu jäämiseks kogu 20 aakrilt saadud vilja. Enamus eurooplasi läks öösel magama tühja kõhuga. Maisi tootlikus oli aga kordades suurem - 20-30 vakka aakri kohta. Kõik mida eurooplased ei söönud, söödeti kanadele ja sigadele ning seega saadi korraliku sealiha ja kanamune. Kartulid, nii magusad kui tavalised, tõid suure muutuse. Üks aaker suutis toota 11 000kg küllalt perele ning jäi ka üle, et toita mõningaid sigu. Lisaks kartulitele kasvatati tomateid, kõrvitsaid, ube ja kabatsoke ning muid köögivilju mis rikastasid eurooplaste dieeti. Lisaks toidule ujus Euroopasse sisse ka palju muud. Uued kolooniad ei taotlenud ainult kulda ja
nimekirjas, kui Hispaaniasse satub. Ülipositiivne kogu reisi juures on see, et kuna 6 tegemist on ringreisiga, siis külastatakse väga paljusid olulisi ning ajaloolisi Hispaania linnu ning pigem just idapoolseid linnu, seejärel Hispaania südamesse – Madriidi Need kultuuri- ja linnaturistid, kes seda paketti võiksid valida, võiksid olla sakslased, eestlased, britid – üleüldse eurooplased, kuid ei välista ka turiste väljaspool Euroopat. Samuti, kuna üldiselt on kultuurituristid vanema eagrupiga seotud, siis võime eeldada ka selle paketi puhul, et enim soetab selle kultuuripaketi endale vanem inimene, kes on keskmisest võib-olla veidi jõukam, kuid mis pole ka määrav, sest pakett ei ole tegelikult kuigi kallis. Samuti võivad paketti valida ka noored ajaloo- ja kultuurihuvilised, nii üksikud kui ka kaaslasega.
sokolaadi ajaloost. Nagu eespool mainitud oli vanimaks tooteks, mida toidu magustamisel kasutati mesi. Olemuselt on mesi suhkrute küllastunud lahus, mis on tekkinud mesilaste ensüümide toimel. Mesi on väärtuslik, hästi omastatav toiduaine. Ammusest ajast on mett tarvitatud ka ravi- ja kosutusvahendina ning kosmeetikas. Mee tõrjus välja suhkur. Suhkru tootmine ja tarbimine algas Indias ligikaudu 3000 aastat e.m.a.. Eurooplased tutvusid suhkruga Aleksander Suure India retke ajal, mis toimus 327. aastal e.m.a.. Esmamulje oli vapustav - Indias kasvab taim (roog), mis ilma mesilasteta annab mett! Hiinas nimetati suhkrut algselt kivimeeks, Egiptuses tunti seda India soola nime all. Suhkru võidukäigu aeglust tõestab seegi, et Londonis jõuti suhkrutootmiseni alles 1544.a, Venemaal aga veelgi hiljem - alles 1718. aastal. Loomulikult kasutati nendes rafineerimistehastes sisseveetud toorainet
Amerigo Verbucci (Itaalia geograaf) sooritas samuti reisi Ameerikasse, tema järgi on saanud see ka nime. Kuna tema sai aru, et tegemis on teise mandriga, mitte Indiaga (arvatavasti ranniku kuju järgi). Magalhaes sooritas 1519-1522 esimese ümbermaailma reisi, jõudes Indiasse lääne kaudu. Hispaania teenistuses, portugaallane. Tagasi kodumaale ta ei jõudnud, ta tapsid Filipiinidel tekkinud tüli käigus pärismaalased. Varauusaja lõpuks oli kaardistatud 4/5 maakerapinnast, eurooplased tundisd 90% maailmamerest, maismaast 60%. Eurooplased õppisid tundma seninägematud taimi ja loomi, Ameerikast toodi Eur kartul, tomat, mais, tubakas, kalkun, süüfilis. Hispaania ja Portugal kasutasid esmaavastaja seisundit kaubandumonopolide kehtestamiseks. Portugaallased haarasid enda kätte vürtsikaubanduse, tõrjudes araabia kaupmehed välja, sellega langes Itaalia linnade osatähtsus. Tähtsateks konkurentideks maailmamerel said Inglismaa, Holland ja Prantsusmaa
RISTISÕJAD Võitlus ida- ja läänerahvaste vahel on sama vana kui nende ajalugu. XI ja XII sajandil seisid jälle ida ja lääs vastastikku. Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Järgnev referaat püüabki vastata eelkõige kahele küsimusele - mis olid ristisõdade põhjused ja kas need saavutati. Samuti vaatleb see kirjutis erinevaid ristisõdu ja toob välja tagajärjed, mis on eelneva küsimuse vastamiseks vajalik. RISTISÕDADE PÕHJUSED Keskaegses Lääne-Euroopas olid rüütlite ja aadlike perekonnad väga suured. (Sagedased olid ju epideemiad, mille tõttu surid paljud) 8-12 poega peres oli täiesti tavapärane nähtus. Kuigi mõned neist läksid kloostritesse jäid kojujäänutele maad väikseks. Seepärast läksid paljud pojad laia maailma õnne otsima(ehk sealt pärit muinasjuttude ainestikki). Ühineti ja nii tekkisid suured salgad, mis soetasid endale maa-alasid kaugemal või pidasid end üleval röövimisega. Usklikud normanni...
Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma. 19. sajandi lõpul ja 20.sajandi algus oli rahvusluse ja imperalismi ajastu. Sõja põhjusteks peetakse sageli imperalistlikke vastuolusid, mis tekkisid Euroopa suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamise protsessis. Ent peaaegu kõik taolised konfliktid lõppesid 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kompromissidega. Kuid kahjuks need nelikümmend rahuaastat olid eurooplased n-ö ära tüüdanud. Rahuaeg näis paljudele, eriti just noortele, kui lõpmatult igav argipäev. Sõda ja revolutsioon tundusid väljapääsuna sellest üksluisusest võimalusena ennast teostada. Neid eurooplastele omaseid mõtete ja tunnete võib pidada üheks sõja põhjuseks. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus
Isegi kui häbeneme, tulevad võõrad, imetlevad meid, kiidavad taevani, teevad pilti mõne laguneva puumaja taustal. Ja manitsevad seda kõike hoidma, kaitsma ja väärtustama. Samas on XIX sajandi Võrus kuulsa linnaarsti ja kirjamehe Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sule all sündinud suur osa meie Eesti rahvuslikust kultuurist euroopalikus mõttes. Kreutzwald arendas rahvusteadusi, eesti keelt, andis meile omakeelse väärtkirjanduse, harjutas meid mõttega, et oleme eurooplased. "Kalevipoeg" viis meid kultuurrahvaste sekka. Nii kannab huumorimeelne ja lahe võrulane endas kõrvuti talupoeglikku väärikat asjalikkust ja euroopalikku uhkust ning pisukest eneseteadvat üleolekutki. Talupoeglik pool meist laulab ja tantsib, mängib pilli, peab lugu rahvalikust, sunnib veel tänagi olema ise looja ja andja. Rahvakunstiüritustele jagub nii osalejaid kui vaatajaid. 1995.a. kasvas omakultuurifestivalist Võru Kevad välja
avanes pärast 28 aastat, mis viis Saksamaa taasühinemisele, mis toimus 1990.a. oktoobris. 1990 1999 Piirideta Euroopa Kommunismi kokkukukkumisega Kesk- ja Ida-Euroopas said eurooplastes lähemad naabrid. 1993.a. lõpetab Ühisturg ,,nelja vabadusega": kaupade, teenuste, inimeste ja raha liikumine. 1990-ndad on ka kahe lepingu dekaad, Euroopa Liidu ,,Maastrichti" leping 1993.a. ja Amsterdami leping 1999.a. inimesed on mures, kuidas kaitsta keskkonda ja kuidas eurooplased saavad koos hakkama, kui tulevad päevakorrale julgeoleku ja kaitse teemad. 1995.a. saab EL kolm uut liiget, Austria, Soome ja Rootsi. Väike Luxemburgi küla annab nime ,,Schengeni" lepingule, mis järk-järgult lubab inimestel reisida ilma, et nende passe piiril kontrollitakse. Miljonid noored inimesed õpivad teistes maades EL-i toel. Kommunikatsioon muutub lihtsamaks, kuna üha enam inimesi hakkavad kasutama mobiiltelefone ja internetti. 2000 2009 Edasised laienemised
geograafilise loo kujunemise juures sugugi alahinnata. 1.1 Bartolomeu Dias (1450-1500) Bartolomeu Dias (1450-1500) - Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetas 1488 esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, kus ta ka 1500. aastal tormi ajal hukkus. 1487. aasta suvel alustas Dias retke ümber Aafrika, millega rajas ta uue meretee muu maailmaga edukamaks kauplemiseks. Ümber Aafrika kulgeva väila avastamine oli oluline, sest eurooplased said esimest korda võimaluse kaubelda otse Aasia ja Indiaga, vältides Lähis- Ida maateid ja vahendajaid.(vt. lisa 2) Lõpuks tõi see kaasa Atlandi ookeani äärsete kaubandusmaade tõusu ning Lähis-Ida ja Vahemere maade languse järgnevatel sajanditel (Vikipeedia. Bartolomeu Dias. 12.02.2016). 1.2 Christoph Kolumbus (1451-1506) Christoph Kolumbus (1451-1506) - Hispaania maadeavastaja. Ilmselt kõige kuulsam maadeavastaja, kelle nime on kõik geograafiast huvitatud inimesed kuulnud
HAWAII SAARESTIKU JA KANAARI SAARESTIKU GEOGRAAFILINE VÕRDLUS Referaat TALLINN 2014 Sisukord 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Hawaii saarestik........................................................................................................................4 2.1Üldiseloomustus.................................................................................................................4 2.2Avastuslugu........................................................................................................................4 2.3Suuremad saared................................................................................................................4 2.4Geoloogia...................................................................................................................
Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. 15.sajand). Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma ...
Uulu põhikool Geograafia Oliver Stimmer 8. klass ARGENTINA Referaat Juhendaja: Anu Tammik Uulu 2007 Sisukord Sisukord..........................................................................................................2 Üldandmed.....................................................................................................3 Argentina Vabariik República Argentina........................................................................................................ 3 Haldusjaotus.................................................................................................. 5 Majandus........................................................................................................6 Nimi.................................................................................................................6 Lo...
9 millionit 40 millioniks viimase sajandi jooksul. Kenya elanikkonnas on inimesed erineva etnilise taustaga, kes valdavad erinevalt oma ema keelt. Kaks ametliku keelt on inglise ning suahiili. Linnalähedaste nning maapiirkondade inimesed on vähem mitmekeelsed, palju inimesi kes elavad kaugemates külades räägivad ainult oma ema keelt. Rahavastiku koosseis: Kikuyu 22%, Luhya 14%, Luo 13%, Kalenjin 12%, Kamba 11%, Kisii 6%, Meru 6%, teised aafriklased 15%, mitte-aafriklased ( aaslased ja eurooplased ) 1%. Religioon Enamik elanikudest on kristlased ( 83% ), nimetavad ennast 47,7 % on protestandiks ning 23,5% katoliitlaseks. Suur hulk on ka muid usundeid olemas ( moslem 11,2% ja põlisrahva uskumusi 1,7% ). Kuuskümend protsenti moslemi elanikkonnast elab rannikul aladel, sealses kohas ongi pool elanikkonnast moslemid. Lääne-alade rannikutel elavad enamasti kristlased. Ülemises osa ida pool on koduks 10% moslemitele, kus nad moodustavad religioose grupi
Aga see valikuvõimalus oleneb jällegi iseendast, kui väga sa oled nõus pingutama, et endale hea haridus saada. See on jällegi omakorda üks valik. Ning ka üldse valimata jätmine on uus valik. Tõsistele ajaloolastele ja ühiskonnateadlastele ei meeldi mõttemängud teemal «Mis oleks olnud, kui...». Mis oleks olnud, kui Rooma keisririigis ei oleks pääsenud võidule kristlus, vaid mõni teine idamaise päritoluga religioon? Mis oleks juhtunud, kui eurooplased ei oleks avastanud teed Ameerikasse? Mis oleks juhtunud, kui eestlased oleksid suutnud luua endale oma riigi juba muinasajal või kui Eesti valitsus ei oleks alistunud 1940. aastal Nõukogude Liidu ultimaatumile? Mis oleks olnud (ja oleks praegu), kui Eesti ei oleks astunud Euroopa Liitu? Selliseid küsimusi esitavad inimesed endale ikka ja jälle ja mu meelest on see täiesti loomulik. Ajalugu on ju teatud võimaluste teostumine (või mitteteostumine) ja lõppkokkuvõttes on
ka nõelravi. Muistsed hiinlased uskusid, et harjutuste tegemine ja taimede söömine annavad hea tervise. Üks Hani ajastu arst töötas välja "viie looma harjutused", mis põhinesid tiigri, hirve, ahvi, karu ja kure liigutustel. Muistse Hiina leidurid olid kaugel ees ülejäänud maailmast. Näiteks leiutasid nad rataskärud 1300 aastat enne seda, kui eurooplased sellele mõttele jõudsid. Märkimisväärsed leiutised on ka tikud ja malemäng. Arvatavasti lennutasid hiinlased esimesed lohed 5. sajandil eKr. Leiutati ka püssirohi, mida kasutati ilutulestike jaoks. Arhitektuur *** Page | 9 Hiinlased ehitasid hooneid kõikvõimalikest materjalidest (puit, telliskivid, kivid,
otsuse kokku niimoodi: « See on midagi niisugust, millest me sügaval sisimas teame , et seda ei tohi teha» Otsus polnud lõplik, aga langetatuna just sel hetkel , osutus saatuslikuks.Suurbritannia puududes langes peaosa ja kohus täpselt sedasama, mida inglasedki oleks teistes oludes teinud, ja hakkasid kujundama Euroopat omaenese näo järgi , rakendades selle institutsioonides ja poliitikas Prantsusmaal juba tuntud eeskujusid. Tol ajal olid mandriosa eurooplased, mitte inglased , need , kes väljendasid asjade niisuguse käigu pärast kahetsust Paljud tuntud liidrid soovisid väga, et Suurbritannia nendega liituks. Tõsi, kümme aastat hiljem hakkasid inglased asja uuesti kaaluma. Paraku oli kümme aastat sõjäjärges Euroopas väga pikk aeg ja selleks ajaks oli liisk juba langenud. Sõjajärgse Lääne- Euroopa majanduse ajalugu on kõige tabavamalt käsitlenud kui sellele ajale vahetult eelnenud kümnendite lugu ümberpööratud kujul .1930
sajandi alguseks peaaegu täielikult koloniaalsõltuvusest vabastada. Aafrika oli aga 1913.aastaks jaotatud täielikult Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia,Portugali, Saksamaa ja Belgia vahel. Hispaania kaotas oma viimased valdused Kuuba ja Puerto Rico 1898.a. Hispaania-USA sõjas. · Aafrikas osutasid omavahel vastupanu kolonisaatorid ja omavahel vaenutsevad hõimud, kuna neegreid sunniti töötama kellast kellani ja teatud palga eest, et eurooplased saaksid kätte kohvi ja vasemaaki. See viis hererote ülestõusuni 1904-1906.a. Ladina-Ameerikas olid vastupanud talupoegade-peoonide ja suurmaaomanike vahel. Kus suruti veriselt maha peoonide katsed saada endale maaomandit(Feodaalset tüüpi majandus, hasiendad ja fazendad, mida harisid sõltlastest peoonid, rentnikud). · Aafrikas oli agraarne majandus aga Ladina-Ameerikas oli feodaalne majanduskord.
vähendada oluliselt ka nende maksumust. See muidugi ei tähenda, et loobutakse uute kosmoseteleskoopide ehitamisest, eriti mis puudutab teisi kiirgusvahemike peale nähtava ja raadiokiirguse 1.1 Viimasel ajal on käivitatud kolm tõelist suurt teleskoobiprojekti. Ameeriklased on hakanud valmistama kahe suure vaatlusriista valmistamist. Üks neist kannab nime Kolmekümne meetrine Teleskoop teine on suur Magalhaesi teleskoop. Eurooplased aga kavandavad hoogsalt Euroopa Eriti Suurt Teleskoopi. Kolmekümnemeetrine teleskoop: Nagu nimigi ütleb on teleskoobi peapeegli läbimõõt 30 meetrit. Peegli moodustavad 492 kuusnurkset segmenti mõõtudega 1,4 meetrit. Teleskoop on USA ja Kanada ühisprojekt, mille maksumuseks hinnatakse üle 300 miljoni dollari. Teleskoop on varustatud adaptiivse optikaga mis võimaldab saada väga täpsed nurklahutused.
emamaade ja kolooniate vahel. Euroopast veeti Aafrika ja Ameerika kolooniatesse tööstustooteid, Lõuna-Ameerikast veeti välja suhkrut, puuvilju, Põhja-Ameerikast tubakat, karusnahkasid, saematerjali (laevaehituseks) jm. Kiiresti hakkas laienema eurooplaste kolonisatsioon. Juhtivateks mereriikideks olid Hispaania ja Portugal, Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland. Kiiresti arenesid sadamalinnad. 18. saj algul kontrollisid paljusid maailma piirkondi eurooplased. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde Tööstusrevolutsioon ja • transpordi areng Tasapisi hakkas veondus muutuma omaette majandusharuks: paljud laevaomanikud loobusid kaubitsemisest ning tegelesid ainult kauba veoga. • Lõplikult eraldus veondus kaubandusest 18. sajandi keskpaiku (tööstuslik pööre), kui suurt hulka veoseid oli vaja kohale toimetada võimalikult odavalt ja kiiresti.
Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks. Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia ...
hispaanialased ise; üleüldiselt on kõik väga sarnane nii eurooplaste kui ka aafriklastega. * Argentiina on oluliselt valgem inimeste poole pealt, oluliselt euroopalikum; puudub halb tööeetika; aegadest peatakse kinni jne väga erinev tavalisest lõuna-ameeriklasest. * Ameerikas üldse on ,,immigrant mentality", sest nad keegi ei tunne end otseselt oma juurte juures elavat, sest nad kõik on minevikus kuskilt mujalt toodud/tulnud; nad on ülimalt sõbralikud ja palju avatumad kui eurooplased. Patent ja kaubamärk * Patent ja kaubamärk on müüdavad ning ka pärandatavad. * Patent mingi leiutis või mõttetöö tulem, mille puhul keegi on näinud vaeva ja selle kohta on joonised ning tal peab olema majanduslik mõte. * Kaubamärk mingisugune sõna või kujund. * Autorikaitse kaitseb loomingut (k.a patente ja kaubamärke), kuid põhiliselt muusika, raamatud ja kunstiteosed. Ettevõtte loomine
Austraalia manner eraldus varakult lõunapoolkera hiidmandrist Gondwanast ja siinne loodus on saanud palju aastaid segamatult areneda. Miljonite aastatega on väljakujunenud taime- ja loomaliigid, milliseid ei kohta üheski teises maailma paigas. Kümneid tuhandeid aastaid on põlisrahvad elanud loodusega kooskõlas, kuid kõigest mõne sajandiga on valge inimene teinud siinsele loodusele rohkem kahju kui aborigeenid 60 000 aastaga. Tingituna suurest kaugusest ja eraldatusest, avastasid eurooplased Austraalia hiljem kui teised asustatud mandrid. Austraalia üldandmed Austraalia Austraalia Ühendus Riik asub Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja paljudel teistel saartel. Pindala 7,7 milj. km2. Rahvaarv 17,7 milj. inimest (1993), neist põliselanikke vaid 1,5%, ülejäänud on sisserännanute inglaste, iirlaste ja sotlaste järeltulijad ning immigrandid Euroopa riikidest. Pealinn Canberra, elanikke umbes 279 000. Teised tähtsad linnad on Sydney (3 699 000), Melbourne (3 154 000).
emamaade ja kolooniate vahel. Euroopast veeti Aafrika ja Ameerika kolooniatesse tööstustooteid, Lõuna-Ameerikast veeti välja suhkrut, puuvilju, Põhja-Ameerikast tubakat, karusnahkasid, saematerjali (laevaehituseks) jm. Kiiresti hakkas laienema eurooplaste kolonisatsioon. Juhtivateks mereriikideks olid Hispaania ja Portugal, Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland. Kiiresti arenesid sadamalinnad. 18. saj algul kontrollisid paljusid maailma piirkondi eurooplased. http://people.hofstra.edu/geotrans/inde Tööstusrevolutsioon ja • transpordi areng Tasapisi hakkas veondus muutuma omaette majandusharuks: paljud laevaomanikud loobusid kaubitsemisest ning tegelesid ainult kauba veoga. • Lõplikult eraldus veondus kaubandusest 18. sajandi keskpaiku (tööstuslik pööre), kui suurt hulka veoseid oli vaja kohale toimetada võimalikult odavalt ja kiiresti.
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Pille Jürisaar 11 B hommik ,,AMEERIKA AJALUGU" UURIMISTÖÖ Juhendaja: Urmas Lekk PÄRNU 2006 SISUKORD: SISSEJUHATUS KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS Ameerika avastamine. Tänapäeval on vürtsid täiesti tavaline asi ja neid on igas kodus. Vanasti olid aga vürtsid sama kallid kui kuld ja isegi kallimad. Kui poes kaaluti vürtse, pandi kõik aknad kinni, et tuul kalli toote ära ei viiks. Inimest, kellel oli palju vürtse nimetati piprakotiks. Ka paljud reisid ja avastused olid seotud vürtsidega. Inimesed tahtsid rikkamaks saada ja otsisid aina uusi paike, kust neid kalleid asju saab. Arvati, et Indias oli palju vürtse ja seepärast otsiti sinna teed. Christoph Kolumbus (1451-1506) kavatses sõita Indiasse. Kolumbus läks Portugali kuninga juurde rahalist toetust küsima. Kuningas John II keeldus aga teda ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
