piiramiseks dollari suhtes. Valuutakoridor, mida tabasid naftakriisid, poliitilised erimeelsused ja dollari nõrkus, kaotas kahe aasta jooksul mitmeid osalisi ning hõlmas vaevu rohkem kui Saksa marga tsooni ehk Saksamaad, Taanit ja Beneluxi (Belgia, Hollandi ja Luksemburgi vaheline majandusliit) riike. Valuutakoridor hääbus kiirelt, kuid sellegipoolest taheti luua stabiilse valuutaga piirkond. 1979. aasta märtsis loodigi Euroopa Rahasüsteem (ERS), millesse kaasati kõigi liikmesriikide valuutad. Euroopa Rahasüsteem oli vajalik selleks, et oleks stabiilne süsteem liikmesriikide vahel, et hoida inflatsiooni kontrolli all ja et koordineerida vahetuskursipoliitikat kolmandate riikide suhtes. ERS-i olemus Euroopa Rahasüsteemi moodustavad kolm peamist tunnusjoont: · Euroopa valuutaühik eküü (ECU - European Currency Unit)
Kolme Beneluxi maa vahel on Beneluxi parlament Benelux 1955 Belgia, Hollandi (Nederland) ja Luksemburg sõlmitud paljusid valdkondi puudutavaid leppeid. Euroopa Aatomienergiaühendus EURATOM 1957 Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki Eestit esindas Euroopa Inimõiguste Kohtus riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud. Kohus loodi 1959. aastal. Kohtu 1998. aastast 2010
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus Referaat Euroopa Liit Juhendaja :Endla Pesti Koostaja: Tauno Silm Olustvere 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Euroopa Liit............................................................................................................................. 3 Euroopa Liidu ajalugu................................
E Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigpeadest, peaministritest; koosolek 2x aastas ülesanded: seavad EL tulevikuvisioonid paika; panevad paika EL üldise poliitika E Parlament on 754 liiget; Eestist 6 (V. Savisaar, S. Oviir, K. Ojuland, I. Padar, I. Tarand, T. Kelam); asub Strasbourg'is aga ka Brüsselis ülesanded: seaduste vastuvõtmine; eelarve kinnitamine; rahvusv. lepingute sõlmimine; välis- ja julgeoleku poliitika; kontroll täidesaatva võimu üle EL Nõukogu e Ministrite Nõukogu koosneb EL kõikidest ministritest; koos käiakse Brüsselis ja Luksemburgis ülesanded: seaduste vastuvõtmine; EL ühine maj.poliitika; rahvusv. kokkulepete sõlmimine; välis- ja julgeolekupol. E Komisjon koosneb 27 volinikust (S. Kallas-transport, side); asub Brüsselis aga ka Luksemburgis ülesanded: EL pol. elluviimine; eelarve täitmine; EL esindamine rahvusv. suhetes E Kohus koosneb 15 kohtunikust & 9 peaadvokaadist; asub Luksemburgis ülesanded: EL õiguse tõlge...
Jacques Boucher de Perthes (1788-1868) Avastas Abbeville'i karjääridest ja turbarabadest paleoliitilisi leide. Võttis kasutusele stratigraafilise meetodi. Alusepanija vanema kiviaja uurimisele. Oscar Montelius (1843-1921) Tüpoloogilise meetodi rajaja. Jagas leiud rühmadesse ning võrdles neid. Leidis, et vastavalt eseme kujule on võimalik määrata selle vanust. Koostas esemete arenguread. Jagas Skandinaavia pronksiaja kuude perioodi. Heinrich Schliemann (1822-1890) Kuulsaim Euroopa arheoloog, Trooja avastaja. Otsingud põhinesid Homerose teostel. Leidis Trooja asukohal 7 erinevat asulat. Teostas kaevetöid ka Mükeenes. August Henry Pitt-Rivers (1827-1900) Uuris esialgu püsside arengut. Hakkas koguma ning uurima ka muid vanu esemeid. Annetas oma kogu Oxfordi ülikoolile. Viis läbi arheoloogilise kaevamisi, koostas neist detailseid protokolle. Gustaf Kossinna (1858-1931) Asustusarheoloogia rajaja
ELi liikmesriigid; ELi liikmestaatust taotlenud riigid; Muudetud riigid. ELi liikmesriigid Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tsehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik. Kandidaatriigid Horvaatia, endine Jugoslavia Makedoonia Vabariik, Island, Montenegro, Serbia, Türgi. Muud Euroopa riigid Albaania, Armeenia, Andorra, Aserbaidzaan, Valgevene, BosniaHertsegovina, Gruusia, Liechtenstein, Moldova, Monaco, Norra, Venemaa, San Marino, Sveits, Ukraina, Vatikan. Euroopa kaart Fakte Euroopast Euroopa asub maailma suurimal mandril Euraasias. Euroopa on üks kuuest maailmajaost. Euroopa asub Atlandi ookeani ääres. Euroopas on 44 riiki. Euroopa Liidu lipp Kasutatud allikad www.g o o g le .e e www.wikip e d ia .o rg www.s lid e s h a re .ne t
Saksamaal nähti naaritsat viimati looduses 1925., Soomes 1992. aastal. Eestis püüti viimased isendid kinni (viimane 1996. aastal), et neid kunstlikult paljundada. Alates 2000. aastast on naaritsat taasasustatud Hiiumaale, kus elab looduses umbes 25 looma. Naaritsa paljundamisega loodusesse taasasustamiseks tegeleb Tallinna loomaaed. Huvitavaid fakte Maksimaalne eluiga küündib neil vangistuses üle 10 aasta, looduses ei ela nad tavaliselt üle 4 aasta. Euroopa naaritsa võib viljastada ka mink, kuid sel juhul hukkuvad looted enne valmimist. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks naaritsad välja surevad. Tänan Kuulamast !
Euroopa liidu ajalugu koostaja; Virgo Ernesaks 1945 1959 Rahus elav Euroopa alustab koostööd Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1957. aastal sõlmiti Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. 1960 1969 Svingikuuekümnendad majanduskasvu periood 1960. aastatel tekkis nn noortekultuur The Beatles´i taolised ansamblid meelitasid iga esinemisega kokku
nägema hakatud oma rahakoti tõelist seisu, mis peegeldub väga hästi minu arvates näiteks kaubanduses müüdavate toodete etikettidelt. Asi on ikka nii hull juba, et vorstist enam naljalt liha ei leiagi. Laste saamise soovid on jäänud tahaplaanile ja asendunud pangalaenude pärast välisriikides tööd rügavate kodanikega. Just toimetulek on hetkeolukorra märgusõna- toimetulek kohustustega, pangalaenudega, perega, iseendaga. Paralleeli peredes toimuvaga võib tõmmata siinkohal Euroopa Liidus hetkel toimuvaga. 2 Euroopa- mis edasi? Sinnamaani, kui liidu siseselt oli kõik (vähemalt näiliselt) ilus ja tore, ei osanud keegi (liikmesriik) näha euroliiduga liitumise kõrvalmõjusid ja iseennast kõrvaltvaataja rollis selles liidus
Institutsioonid Euroopa Parlament Euroopa Parlament Euroopa Parlament koosneb 732 saadikust, kes valitud otsestel ja üldistel valimistel esindavad liikmesriikide kodanikke valimisperiood kestab 5 aastat (EÜL art 190 lg 1 ja 3). Parlamendikohtade arv on liikmesriikide vahel vastavalt kahaneva proportsionaalsuse põhimõttele ära jagatud, seejuures ei ole ükski riik esindatud vähem kui 5 liikmega ning ükski rohkem kui 99 liikmega.
Ülikool Euroopa Parlament Referaat Õppeaine: Rahvusvahelised suhted Õppejõud: Tallinn 2012 Sissejuhatus Käesoleva referaadiga püüan anda ülevaate Euroopa Parlamendi struktuurist, ülesannetest ja arengust. Antud teema sai valitud, kuna tunnen, et Euroopaga seotud teemad on mulle lähedasemad ja tahtsin ise ka rohkem uurida ja teada saada Euroopa Parlamendi kohta. Referaat koosneb neljast põhi pealkirjast, millest iga ühe all selgitan lahti pealkirjas sisalduva. Referaadi sisu üritan anda edasi võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt. Abimaterjalidena kasutan erinevaid allikaid internetist, mille hulgas ka Euroopa Parlamendi kodulehekülge ning Euroopa Liidu institutsioonide teatmikku. 1. Euroopa Parlament 1.1. EP loomine 1951. aastal allkirjastati esimene leping, millega loodi parlamentaarne assamblee, hiljem nimetati
Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus,millel on 27 liikmes riiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.aastal. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike,kaupade,teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria,Belgia,Bulgaaria,Eesti,Hispaania,Holland,Itaalia,Iirima,Kreeka,Küpros,Leedu, Läti,Malta,Poola,Luksemburg,Portugal,Pratsusmaa,Rootsi,Rumeenia,Saksamaa,Slovak kia,Sloveenia,Soome,Suurbritannia,Taani,Tsehhi,Ungari. Euroopa Liit Click to edit Master text styles Second level Third level
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu on ELi põhiline otsuseid tegev organ. Nagu Euroopa Parlamentki loodi nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. See esindab liikmesriike koosolekutest võtab osa üks minister iga ELi liikmesriigi valitsusest. Kes kuuluvad? Ühtekokku on nõukogul üheksa erinevat koosseisu: üldküsimused ja välissuhted, majandus ja rahandusküsimused (ECOFIN), justiits ja siseküsimused (JHA), tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse, konkurentsivõime,
.................................................................................................................................................. 1 ................................................................................................................................................................. 1 1.Euroopa Liit........................................................................................................................................... 2 2.Eesti keel ja kultuur Euroopa Liidus...................................................................................................... 3 3.Eestlased Euroopa institutsioonides..................................................................................................... 4 4.Eesti eesmärgid Euroopa Liidus........................................................................................................... 5 5. Eurioopa liidu plussid ja miinused....................................................................
TEST 1 1. Millal moodustati Euroopa Nõukogu? 1949 2. Kes oli Euroopa komisjoni 1 President? Walter Hallstein 3. Mis on Lääne-Euroopa Liit? Euroopa Kaitseühenduse Liit 4. Miks tähistatakse 9.mail Euroopa päeva? 9. mail 1950 R Schuman tegi ettepaneku asutada organiseeritud ja tihedate majandussidemetega Euroopa 5. Millised riigid olid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutajad? Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg 6. Millal esmakordselt mainitakse Euroopa Liidu ideed? 14.saj. 7. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Ülemameti esimene juht oli? Jean Monnet 8. Mis oli Pan-Euroopa liikumise eesmärk? Moodustada Euroopa Ühendriigid 9. Milles seisnes Prantsusmaa ,,tühja tooli poliitika" 1965 aastal? Prantsusmaa keeldus 6 kuud osalemist ministrite nõukogu istungitel 10
ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli. Brüsselis on Europa Liidus täitevvõimu rollis oleva komisjoni ja liikemsriikide valitsuste esindajatest koosneva nõukogu peakorterid ning lühemateks istungiteks kogunevad sinna Euroopa Parlament. Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu peakorter. Järgnevalt uurime lähemalt EL-i ülesehitust, et mõista täpsemalt, mida oodata ja kuidas käituda, kui Eesti kätte jõuab kord täita kõige tähtsamat kohut seega olla eesistujamaa. Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused Euroopa Liidu Nõukogu
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda
Euroopa Liidu keskkonnapoliitika Referaat Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika kujunemine 3. EL Keskkonnapoliitika peamised osalised 4. EL Keskkonnapoliitika eesmärgid 5. Keskkonnaprobleemid ja EL keskkonnakaitsetegevused 6. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007- 2011 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Paljude eri keskkonnaküsimustega tegelemiseks on Euroopa Liit aastakümnete jooksul töötanud välja ühed rangeimad keskkonnanõuded maailmas. Praegu on peamisteks prioriteetideks võitlus kliimamuutuste vastu, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, reostusest tulenevate terviseprobleemide vähendamine ja loodusvarade vastutustundlikum kasutamine. Kuigi need eesmärgid on suunatud keskkonna kaitsmisele, võivad nad toetada majanduskasvu, soodustades innovatsiooni ja ettevõtlust.
Sellega, et koolitatakse töötajaid erinevaid riske ja ohte hindama. Koolitatud töötaja suudab kohandada erinevaid ennetusmeetmeid. Ning vältida suuri õnnetusi ja riske. Kindlasti ei saa öelda nii üheselt, et ainult tööandja huvides oleks tagada töötaja ohutus ja hea tervis. Siin peab toimuma koostöö mõlema osapoole vahel. Näiteks tuleks korraldada paar-kolm korda aastas erinevaid õppehäireid. Et töötajad mõistaksid paremini ohu- ja riskiolukorra tõsidust. Nagu on öelnud Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur Tervislikud töökohad, hea sinule. Hea äri tegevusele.
Ühtne Euroopa Akt Esimene valitsustevaheline konverents algas Itaalia juhatusel 9. septembril 1985 ning see tipnes Ühtse Euroopa akti vastuvõtmisega Brüsselis 28. veebruaril 1986. Ühtse Euroopa aktiga muudeti Euroopa ühenduste asutamislepinguid ja pandi alus Euroopa poliitilisele koostööle. Ühtse Euroopa akti jõustumisel sai nimetus ,,Euroopa Parlament" (mida assamblee oli kasutanud 1962. aastast alates) ametlikuks nimeks. Ühtne Euroopa akt suurendas ühtlasi Euroopa Parlamendi õigusloomepädevust, sisse viidi koostöömenetlus ja nõusolekumenetlus. Allkirjastamine toimus Luksemburgis 17.veebruaril 1986 ja Haag(madalmaad) 28.veebruar 1986. Leping jõustus 1.jaanuar 1987. ühtne Euroopa akt muudab Rooma lepingut, et lisada uut hoogu Euroopa integratsiooni ja siseturu väljakujundamiseks. Sellega muudetakse toimimist, reguleerivaid eeskirju, EL
Keskkonnaprobleemid Euroopa Liidus Keskkonnaprobleeme on Euroopa Liidus palju. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika moodustub seitsmest valdkonnast: õhusaaste, jäätmekäitlus, maavarade kasutamine, pinnase kaitse, linnakeskkond, putukamürkide kasutamine ja merekeskkond. Tõsine mure keskonna pärast on tekkinud suhteliselt hiljuti. Endale tõmbavad suurt tähelepanu ootamatud katastroofid, kuid pidevad protsessid on palju ohtlikumad (nt. põhjavette kogunevad nitraadid, mis reostavad vett). Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus on kõige tähtsamaks aspektiks inimese tervise tagamine
EUROOPA DEMOGRAAFILINE TULEVIK Käesolev ülevaade on koostatud David Coleman´i artikli ,,Europe's demographic future: determinants, dimensions, and challenges" põhjal. Coleman´i artikel prognoosib Euroopa demograafilist tulevikku. Artikel kirjeldab Euroopa jagunemist ja vanuselist struktuuri, annab ülevaate sõdade ja revolutsioonide põhjustatud demograafilistest muutustest ning Nõukogude ideoloogia mõjust perekonnale ja rahvastikule. Lähemalt käsitletakse Euroopa demograafiale iseloomulikke suundumusi: madal sündimus, elanikkonna vananemine, migratsioon, sh illegaalne migratsioon. Uurinud rahvastiku vananemise ja vähenemise tagajärgi Euroopa majandusele, poliitikale ja keskkonnale, tutvustab Coleman demograafilisi lahendusi rahvastiku vananemise probleemile. Vaatluse all on ka mittedemograafiliste, nagu majanduslike, rahanduslike jmt. lahenduste võimalik mõju. Euroopa Liidul on mitu võimalikku tulevikku
Euroopa pinnamood Koostasid: Sirli Sala Liis Krislin Jõgi Euroopa · Maailmajagu · Looduslik regioon · Pindala ligikaudu 10,2 ruutkilomeetrit · Rahvaarv umbes 730 miljonit Euroopa pinnamood · Madal ja valdavalt tasane · Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa · Loodes asuvad fennoskandia tasandikud ja platood Mäestikud · Kõige kõrgem mäestik on Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc 4808 m) · Skandinaavia mäestik · Püreneed · Apenniinid Ida-Euroopa lauskmaa · Hõlmab suure osa Euroopast · Ida-Euroopa lauskmaa ehk Vene tasandik on suur lauskmaa Euroopa idaosas Pinnamoe kujunemine · Jääaeg · Kivimite murenemine
13-14 saj SUUR SKANDAAL !! Selgitati, et kuna oli hiljem minngi tulekahju siis olid proovid ebaõiged ja uusi proove pole lubatud võtta. Teine näide - Gröönimal elanud paleoeskimo näide (DNA) - Gröönimaa igijääst leitud u 4000 a vanusest juuksesalgust eraldatud DNA uurimise tulemused See näitab et mida aeg edasi seda rohkem tekib võimalusi uurimistööks. SLAIDID: INIMESE KUJUNEMINE JA EUROOPA ASUSTAMINE (4-5 loeng) (FAIL3) Inimese arenemine ahvides. On teatud tõde kuid kõik pole sulatõde. Inimesele lähim on simpans. 30-20 milj. a tagasi oli ahvide aeg. Esimesed inimahvid 20 milj aastat tagasi neid nimetati prokonsulid. Inimese kujun. lugu - erinevaid inimahve on terve rida. Rändab Aafrikast välja ja jõuab Euroopasse kõige pealt griphopithecus 14,5 milj a tagasi. Probleem küllaltki pikk ajavahemik 12-8 milj a. tagasi pole leitud mingeid tõendeid, et mis siis juhtus,
Euroopa Komisjon Millega tegeleb? Euroopa Komisjon on üks Euroopa Liidu peamistest institutsioonidest. Ta esindab ja kaitseb ELi kui terviku huve. Komisjon teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule, haldab eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid. Teostab õigusaktide täitmise järelvalvet (koostöös Euroopa Kohtuga) ning esindab Euroopa Liitu rahvusvaheliselt, näiteks pidades läbirääkimisi Eli ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle. Kellest koosneb? Koosneg 27 volinikust ning presidendist. Kus asub? Brüssel, Belgia ning Luksemburgis. Tal on esindused kõikides ELi liikmesriikides ja delegatsioonid maailma riikide pealinnades. Kes seda juhib? Presidendiks on José Manuel Barrosso, kelle ametiaeg algas 2010. aasta veebruaris. Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 27
Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559, linnriikide iseseisvuse häving Nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi säilitamine. Selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne (sõltub teiste riikide võimu suurusest) 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsusmõiste kujunemine: Kontekst: Euroopa kodusõjad Prantsusmaa: ususõjad katoliiklaste ja protestantide (hugenottide) vahel (u 1562-98) Inglismaa: kodusõda kuninga ja parlamendi vahel (1642-49). Tüli võimupiiride üle. 1649 Charles I hukkamine (regitsiid) o Kodusõdade alus: rahvasuveräänsuse ideoloogia o Prantsusmaal: hugenottide vastuhakuteooriad. Võim kuulub rahvale ning see on valitsejatele ainult delegeeritud või "laenatud". Võib tagasi võtta
loogika") Kuidas peame uurima? Seetõttu vaja uurida: -autorit ennast -tekste, millele autor vastas -konkreetseid kaasaegseid probleeme -konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: -ideoloogid tegelevad legitimeerimisega -kasutusel normatiivsed mõisted. Mida ideoloogid uue sisuga täidavad -innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Tegeleme Euroopaga. -Euroopa või Lääne mõttelugu Mis on Euroopa? -negatiivne defitsioon(defineerime objekti lähtudes sellest, mida ta ei ole) -positiivne defitsioon Keskendume varauusajale Võimalik periodiseering: -Antiikaeg etc. Euroopa ideede ajaloo arengujooni Moraalifilosoofia üldine areng -objektivism (antiik-ja keskaeg)->subjektivism (varauusaeg ja uusaeg) Charles Taylor:arusaamas kõlbelisest käitumisest pööre sissepoole -Loomuõigus kui moraaliteooria alus.
Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juuni 1914 Tagajärjed: · Inimkaotused ~ 10 miljonit · Kokku varisevad Austria Ungari, Venemaa, Saksamaa nende asemele tekib hulk väikseid rahvusriike · Jõudude vahekord maailmas muutus, algas USA esiletõus · Riigid hakkavad jõulisemal sekkuma oma kodanike ellu, lääne väärtustes hakatakse kahtlema · Demokraatia kriis, äärmuslike liikumiste tugevnemine Muutused Euroopa poliitilisel kaardil · Väheneb Venemaa territoorium tekivad: Eesti, Läti, Soome, Leedu, Poola endise Venemaa territooriumile · Austria Ungari laguneb, tekivad: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia · Türgi kaotab valdusi, tekivad: Iraak, Süüria Liibanon · Saksamaa kaotab valdusi Rahvasteliit Prantsusmaal sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri
EUROOPA POLIITILINE KAART 1. Albaania Tirana 2. Andorra Andorra la Vella 3. Austria Viin 4. Belgia Brüssel 5. Bosnia ja Hertsegoviina Sarajevo 6. Bulgaaria Sofia 7. Eesti Tallinn 8. Hispaania Madrid 9. Holland Amsterdam (valitsus Haag´s) 10.Horvaatia Zagreb 11.Iirimaa Dublin 12.Island Reykjavik 13.Itaalia Rooma 14.Kosovo Pristina 15.Kreeka Ateena 16.Leedu Vilnius 17.Liechtenstein Vaduz 18.Luksemburg Luxembourg 19.Läti Riia 20.Makedoonia Skopje 21.Malta Valletta 22.Moldova Chiþinu 23.Monaco Monaco 24.Montenegro (Tsernogooria) Podgorica 25.Norra Oslo 26.Poola Varssavi 27.Portugal Lissabon 28.Prantsusmaa Pariis 29.Rootsi Stockholm 30.Rumeenia Bukarest 31.Saksamaa - Berliin 32.San Marino San Marino 33.Serbia Belgrad 34.Slovakkia Bratislava 35.Sloveenia Ljubljana 36.Soome Helsingi 37.Suurbritannia London 38.Sveits Bern 39.Taani Kopenhaagen 40...
Gruppitöö Valeria Prostjakova 134750 HAAB12 Euroopa Liidu direktiivid Tööandja kohustused Directive 89/391 - OSH "Framework Directive" Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 29/12/2003; Reference: (MNE(2003)55377) The employer shall: evaluate all the risks to the safety and health of workers, inter alia in the choice of work equipment, the chemical substances or preparations used, and the fitting-out of work places
Euroopa vs Hiina Erik Allorg, Gervin Ansi, Kadri Assin, Linda Blande Maastik/pinnamood Euroopa ja Hiina maastikul/pinnamoel on mõningad olulised erinevused. Kuigi Hiina oma pindalalt väga palju Euroopa omale alla ei jää, on Hiina pinnamood veidi mitmekesisem. • Hiinast võib leida nii mägesid kui ka madalamat maad. • Euroopa pinnamood on valdavalt madal. Kuigi Euroopas on ka mitmeid mäestikke (nt. Skandinaavia mäestik, Alpid, Pürenee mäestik, Apenniinid jne). Hiina maastik Laojunshan’i rahvuspark Maastik Suure Hiina müüri ümbruses Euroopa maastik Durmitor’i rahvuspark, Montenegro Lahemaa rahvuspark, Eesti Hiina kliima Tänu suurele territooriumile on ka klimaatilised erinevused suured. • Kõige külmem on Kirde-Hiinas Suur-Hingani mäestiku põhjaosas (talvel
Saavutatakse läbi rahu. Peab vältima sõdu ja sisetülisid. Sõjavastane ideoloogia! Rahuväärne valitsemine auväärne. Tingimuseks vabadus võõrvõimust, kodanike omavalitsus. 2. Cicero valitseja kohustustest Valitseja peab kaitsma kodanike huve, unustama omapoolse kasu. kardinaalvoorused. : tarkus, kindlameelsus, mõõdukus ja õiglus. Õiglus jagunes kaheks – riigimees peab vältima ebaõiglust, mitte kasutama pettust ja vägivalda ja peab sõna pidama. 3. Euroopa poliitiline kriis ning pakutud lahendusvariandid Algas 1494. aastal Itaalias suurte kodusõdadega. Euroopa suurvõimud, Prantsusmaa ja Habsburgid ning Inglismaa ja Türgi sekkusid. Paavstid Itaalias, kes oleksid pidanud olema moraalseks mõõdupuuks selliste sõdade puhul, osalesid hoopis ilmalike valitsejate kombel ise ka ning astusid sõjavägede etteotsa ning olid sageli poliitilises käitumises veel ebamoraalsemad kui mitmed ilmalikud valitsejad
EUROAKADEEMIA Loengukonspekt aines “Euroopa Liidu naabruspoliitika” Koostas: Juhan Värk, PhD Tallinn 2015 Copyright I loengupaar õppeaines “EL naabruspoliitika”: “Sissejuhatus õppeainesse, nõuded ainekursuse läbimiseks, soovitused õppematerjalide osas” (Koostas: J. Värk, PhD) 2004. aastal toimus Euroopa Liidu (EL) suurim laienemine. In corpore võeti Euroliitu siis vastu 10 riiki, kellede hulgas olid ka kõik kolm Balti riiki. Ent juba samal aastal kiitsid Europarlament ja Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu heaks “Euroopa Liidu naabruspoliitika”, mille eesmärgiks oli luua EL-i riikide ümber sõbralike ja paljude osas neist ka lähitulevikus EL-i liikmesriikideks kõlbulike riikide ring. Tollel ajal peeti Brüsselis silmas 17 EL-i ida- ja lõunanaaberriiki. Otsustati, et suhted
seisuslikkuse tingimustes polnud mingit karjäärivõimalust (näiteks Napoleon) - lammutati vana korra aegne ühiskond, tühistati privileegid, võrdsus maksude tasumisel, toimus omandi üleminek keskkodanluse ja talupoegade kätte. - kaotati tsunftisundus ja kehtestus õigus vabalt valida oma tegevusala - sõjaväekorralduses juurdus üldise sõjaväekohustuse printsiip - rahvustunde võimas tõus, mis prantslaste järel haaras ka teisi Euroopa rahvaid, eriti Napoleoni sõdade tagajärjel 2) Muutused sõjapidamises: - muutused sõjapidamises (vt. õpik lk.169-174) – vabatahtlike kaasamise tõttu kujuneb peamiseks võitlusviisiks üksikvõitlejate ja massiliste rünnakukolonnide kombinatsioon. Sõjavägi kujunes senisest mobiilsemaks ja efektiivsemaks – vabalt liikuvad ja tulistavad laskurid, suurtükitule paindlik kasutamine, rünnakukolonnid ahelike asemel. - jalaväerelvade täiustamine – ränilukuga püssid ja täägid
Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerim. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Rahvusvaheline õigus-EU õigus- Eesti õigus-... Euroopa Liidu kujunemislugu 1951 Euroopa Söe- ja Teraseühendus (sütt ja terast li vaja vastastikku kohtrollida, et keegi seda oma kasuks ei kasutaks)
foto.ee lk 13a, 22, 37, 81, 97 Hiiumaa Mudeliklubi lk 19, 64, 68 Toimetaja Aime Kons Küljendaja Lauri Haljamaa Tallinn, 2014 ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti
Euroopa Liidu Põhikursus Kordamine Euroopa Põhiväärtused: Demokraatia, Inimõigused, hea haldus, Õigusriik, Vabaturumajandus, Multilateralism juhtimises, Solidaarsus Vestfaali rahu 1648: Esimene tänapäevane leping, Sõdade lõpetamine, Uue maailma loomine Muutused:Uued territooriumid, Rahvusriikide idee, Riigi juhtimine, kristluse vähendmaine, Reini jõe kasutus, Diplomaatiline läbikäimine Euroopa Kontsert (1815-1853): Euroopa koostöö testimine, Viie suurriigi konsultatsioonipoliitika, Kahe sõja vahel: Rahvasteliit: Wilsoni idee, 1932 desarmeerimine, Mõttetu organisatsioon Briand-Kellog 1927: Ärme enam sõda kuuluta! Pan-Euroopa: Idee sellest, et ehk Euroopa piirid on ikkagi laiemad, kui arvatud Suur Depressioon: Ideaalid kaovad koos rahaga Euroopa Liit tugineb kolmel sambal: 1. EÜ sammas, kuhu kuuluvad ühisturg(EMÜ) ja euratom ja EMU 2.Ühine välis-ja julgeolekupoliitik 3
Euroopa Liidule on omased nii valitsusevahelised kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Valitsusvahelise koostöö raames säilitab iga liikmesriik oma iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse iga liige loovutab osa isesvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Kõige autoriteetsem EL-i institutsioon seadusandlik ministrite Nõukogu tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon. Teine mõjukas struktuur täidesaatev Euroopa Komisjon kujutab endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö keskendub enam majanduskoostööle, riigileste küsimuste puhul kuulub Euroopa Liidu institutsioonidele seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll. Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid esinduskogu (parlament), seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank. Euroopa Liidu valitsemisinstitutsioonide ülesanded erinevad siiski riigile omaste struktuuride
Smugeldatava inimese nõusolek on tähtsusetu kui eelpoolloetletud tegevustest kasvõi üks on aset leidnud. (St kui inimene on teadlik, et hakkab tööle nt prostituudina, aga kui kolmandad isikud on selle asjus omavahel kokku leppinud, saavad kasu tema tegevusest, siis on tegemist inimkaubandusega.) Euroopa Komisjon ei arvesta inimsmugeldamise ohvritena neid naisi, keda keegi ei ole mõjutanud prostitueerimise eesmärgil teistesse maadesse reisima, ega "musta" tööjõudu, mida tuuakse Euroopa Liitu. Inimkaubandus kui probleem Inimkaubandus on üks Euroopa põhiprobleeme. Selle ohvrite arv suureneb igal aastal. Enamik neist on langenud seksuaalse ekspluateerimise ohvriks (43%), kuid paljud töötavad ka alatasustatuna või illegaalselt taludes või odavat tööjõudu palkavates ettevõtetes ja eramajapidamistes (32%). Rahvusvahelise Tööorganistatsiooni hinnangul on inimkaubanduse ohvreid 2,45 miljonit, kellest valdav osa on naised ja lapsed.
Põhja-Euroopat kui turismisihtkohta iseloomustavad: · Mäed, mis pole küll kõige korgemad, kuid nende järsud nõlvad pakuvad siiski kauneid vaateid ja neid külastavad nii rahvusvahelised turistid kui ka oma riigi matkajad ja mägironijad (nt Soti) · Põhjapolaarjoonest põhjas ei looju suvel päike 24 tundi tänu maakera kaldele Päikese suhtes ehk keskööpäikese on oluliseks turismiatraktsiooniks. Samuti vastupidine nähtus polaaröö · Talveperioodil esineb looduslik vaatemäng virmalised · Põhja-Euroopas on tihe jõgede ja järvede võrk. Soomes Kemijoki, Inglismaal Thames, Iirimaal Shannon jpt · Esineb mitmeid erinevaid loodusvööndeid nagu jääkõrb, tundra, metsatundra, okasmetsad, segametsad ning laialehised metsad · Taimedest on esindatud vaevakask, kidur mänd, sookail ja kanarbik, loomadest ja lindudest polaarrebane, lemming, põhjapõder, jääkaru, lumekakk ning muud ...
1.Albaania Tirana 25.Montenegro Radgarica 2.Andorra Andorra la Vella 26.Norra Oslo 3.Austria Viin 27.Poola Varssavi 4.Belgia Brüssel 28.Portugal Lissabon 5.Bulgaaria Sofia 29.Prantsusmaa Pariis 6.BosniaHertsogovina Sarajevo 30.Rootsi Stockholm 7.Eesti Tallinn 31.Rumeenia Bukarest 8.Hispaania Madrid 32.Saksamaa Berliin 9.Holland Amsterdam 33.San Marino San Marino 10.Horvaatia Zagreb 34.Slovakkia Bratislava 11.Iirimaa Dublin| 12.Island Reykjavik 35.Sloveenia Ljubljana 13.Itaalia Rooma 36.Soome Helsingi 14.Kosovo Pristina 37.Suurbritannia London 15.Kreeka Ateena 38.Sveits Bern 16.Küpros Nikosia 39.Taani Kopenhaagen 17.Lihestein Vaduz 40.Tsehhi Praha 18.Leedu Vilnius ...
Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; · 1972. Aastast kuni ühtse Euroopa aktini (01.07.1987) · Ühtsed Euroopa aktist kuni Maastrichti lepinguni (01.11.1993); · Maastrichti lepingust Amsterdami lepinguni; · Pärast Amsterdami lepingut. Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Rooma lepingust (01.01.1958) kuni 1972 aastani; Ei sisaldanud keskkonnakaitsega seotud sätteid ega andnud EÜ-le otsest keskkonnaalast pädevust; Tähelepanu all eelkõige liikmesriikide majanduslik kasv, ühise turu loomine; kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine:
Euroopa kuninglikud pered ühiskonnaõpetus 2005 Koostas Aire Murd Norra kuningas Harald V Koostas Aire Murd Rootsi kuningas Carl VI Gustav Koostas Aire Murd Taani kuninganna Margrethe II Koostas Aire Murd Kuninganna Elizabeth II Koostas Aire Murd Monaco vürst Albert II Koostas Aire Murd Belgia kuningas Albert II Koostas Aire Murd Hollandi kuninganna Beatrix Koostas Aire Murd Hispaania kuningas Juan Carlos I Koostas Aire Murd Andorra (kaas)vürst Joan Enric Vives i Sicília Koostas Aire Murd Liechtensteini vürst Hans Adam II Koostas Aire Murd
· Ameerika vallutamine: kas indiaanlased on inimesed nagu meie või on nad metslased? Kohtuti teistlaadi tsivilisatsioonidega, kust see küsimus ka välja kasvas. Järeldus käitumisnormid, mida võidakse või ei tohi teha nende suhtes: kas peaks allutama või suhtlema kui võrdne-võrdsega, kas ristiusku võib neile ka vägivallaga viia? Eurooplane hakkas põhjalikumalt mõtlema, kes on inimene teine mõtlemine, hakkas küsima, kas Euroopa tsivilisatsiooni eluviis on ainus võimalik elumudel? Kahte laadi ideed: · Kirjeldavad ehk empiirilised ideed, mis põhinevad kogemusel või abstraktsel mõtlemisel: milline on inimene ja tema loomus, mis tungid teda juhivad, kas ta on egoistlik või altruistlik, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. · Normatiivne kuidas peab inimene käituma, milline on õige ühiselu korraldus. Hinnangud teatav käitumine on halb, teatav hea. Millised on paremad teguviisid?
Eu ideede ajalugu Tegeleme: maailmapilt, kuidas inimene oma maailmapildist saab juhised tegutsemiseks endale ja teistega koos toimimiseks; ühiskondliku mõtte ajalugu-rääkis rohkem struktuuridest ja institutsioonidest,kus inimene ise kippus ära kaduma; moraalsed ja pol ideed, mitte ,,suured mõtlejad" Moraalsed: õnn, au, armastus, sõprus Pol: riik, dem, õiglus, sõda, impeerium, vabadus Põhiteemad: moraalifil. (varauusajal prakt. Filosoofia(eetika, ökonoomika-perek. Elu, pol.-ühiskondlik elu), pol. Filosoofia(in kui ühiskondlik olend, riigi eesmärgid,valitsemine, õigused ja kohustused;riikidevahelised suhted-sõda, impeerium(kas vib teise riigi suhtes kas. Vägivalda,kas peab olema palju riike v üks maailmariik) Eetika-in eluprojektid ja in.vahelised suhted Kuidas in.vahelised sidemed mõjutavad pol.filosoofiat? kas sidemed tuelvad pol kasuks v süsteem tuleb ehitada, et sidemed ei mõjutaks, et välti...
sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdkond, vaid pigem riigid sõlmisid ise omavahelisi koostööleppeid ja muu rahvusvaheline koostöö. Kui riigid milleski kokku leppisid, pidi see toimuma ühehäälselt. Amsterdami lepinguga loodi turvaline ala – Schengeni lepingud ja kriminaalõigus seoti? Euroopa Ülemkogul oli võimalus suunata, kuhu haru arenema hakkab. Euroopa Kohus hakkas julgemalt III sambas kohaldama I samba põhimõtteid, kohtupraktika muutus. Praegune alusleping – Lissaboni leping jõustus 2009. sellega kaotati III sammas. Enam selliseid erisusi, nagu varem oli, pole. Lissaboni leppega muutus kriminaalõigus EL poliitika põhivaldkondade osaks. EL aluslepinguteks on nüüd EL leping ja EL toimimise leping, mis reguleerivad valdkonda. Lisaks erisätetele kohalduvad valdkonnale ka kõik EL õiguse põhimõtted
• Institutsionaalne tasakaal Otsustusprotsessis eristatakse üldjuhul kolme etappi: • Eelnõu koostamine • Arvamuste andmine koostöö EL komiteede ja Europarlamendiga • Otsustamine nõukogus. Teatud juhtudel rakendatakse siiski lihtsustatud menetlust ehk delegeeritakse otsustusõigus Pädevus See tähendab, et tuleb selgitada, kas ühendus on üldse pädev mingis valdkonnas otsustama ning milline on pädevuse iseloom, s.t kas ainu- või jagatud pädevus. Euroopa tasandil akti vatuvõtmiseks peab alati olema konkreetne õiguslik alus. Konkreetne õiguslik alus, s.t vastav aluslepingu artikkel määratleb alati meetme vastuvõtmise menetluse, täpsustab vastuvõetava meetme iseloomu (nt kas õigusnormide harmoniseerimine või hoopis miinimumreeglite kehtestamine) ning õigusakti liigi nt direktiiv. Pävedus Pädevus ehk kompetents on õigusaktiga antud ülesannete, õiguste ja kohustuste hulk. Pädevus annab kaalutlusõiguse
Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka juhtumid, kui EP saatis Komisjoni laiali, nagu see juhtus Santeri komisjoniga. Mille pädevus oli üsna nõrk ning tekkisid tõsised majanduslikud probleemid. Selle jaoks EP pidi esitama umbusaldusavalduse, mida toetaksid 2/3 Parlamendi liikmetest. Pärast seda oli Prodi komisjon ja siis tuli juba Barosso võimule. Barosso
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
