HISPAANIA Ülevaade poliitilisest süsteemist Hispaania Hispaania Kuningriik, mille pealinn on Madrid, on suveräänne riik ning kuulub Euroopa Liitu. Hispaania asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaanias on ~40 miljonit elanikku. Hispaania on suuruselt viies riik Euroopas. Tänapäeval räägivad üle 500 miljoni inimese maailmas hispaania keelt, mistõttu on see teine enam räägitud keel maailmas.1 Hispaania riigikord on konstitutsiooniline monarhia (riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega).2 Võrdluseks Eesti on parlamentaarne vabariik. Parlament Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Alamkoja (Saadikute kongressi) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi, ülemkoja (Senati) kohad aga majoritaarse süsteemi järgi. Kongress koosneb 350 saadikust (see arv võib tulevikus muutuda, sest põhisead...
Euroopa 2020 ja “Eesti 2020” konkurentsivõime kava Arutlus Euroopa 2020 on strateegia, mis muudab meie majanduskasvu paremuse poole 10 aasta jooksul, luues selleks paremad tingimused. Selleks, et hinnata Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide suunas liikumist, on kogu Euroopa Liidu jaoks kokku lepitud 5 peamist eesmärki. Eesmärgid on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist vastastikku. Mina võrdlen neist kolme eesmärki ”Eesti 2020” konkurentsivõime kavaga. Esimene Euroopa 2020. aasta eesmärk on, et 20-64-aastastest elanikest töötab 75%. Eesti eesmärk on aga 2020. aastaks saavutada tööhõive määr 76%. 2012. aastaks jõudis tööhõive määr juba 71,1% tasemele. Eesmärgi saavutamiseks tuleb jätkata ja edasi arendada senist poliitikat töötajate oskuste taseme tõstmiseks ja tööjõu pakkumist suurendada. Minu arvates on see protsent saavutatav, sest peale kriisiaastaid ta...
Eurokriisi põhjused ja tagajärjed Essee Euroopa on suure rahandusliku segaduseni jõudnud, Euroopa pangad jõudsid ainult mõne päevaga kriisi äärele. Oldi väga lähedal eurotsooni panganduse kokkuvarisemisele, mis omakorda viinuks majanduse hävingule ja deflatsioonile. Eurokriisil oli mitmeid põhjuseid, neist peamine oli see, et Euroopa riigid kuhjasid kokku tasumatul hulgal võlgu ja varjasid suurt osa neist. Tänu sellele kasvas tööpuudus, inimeste palku vähendati, avalikke kulusid kärbiti tohutult. Võlgadest pääsemsieks oli vaja elatustaset kahandada. Inimesed hakkasid laene võtma ja üle oma võimete elama. Osteti asju, mida ei saanud endale lubada. Üks olulisi eurokriisi põhjuseid oli ka majanduslik eksperiment ühisraha loomine seitsmeteistkümnele väga erinevale Euroopa riigile. Esialgu öeldi Maastrichi lepingus, et eurotsooniga ei saa liituda ja ühisrah...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
