Euroopa
Liidu Riskihindamine
Mis
siis on riski hindamine? Riskihindamine tähendab töökohal
esinevatest ohtudest tulenevate tööohutuse ja töötervishoiu
riskide analüüsimist. Tööandja on kohustatud tagama töötajate
ohutuse ja tervishoiu kõikides tööga seotud küsimustes.
Mina
töötan Kalevi Veekeskuses. Kaks aastat tagasi juulis toimus Kalevi
Veekeskuses õnnetus, kus läks ümber 15-liitrine ämber
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
57 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristiina Vahi
Õppematerjali autor
Järgnevalt antakse selliste riskide kohta üksikasjalikku teavet ja käsitletakse tõhusaid meetodeid nende hindamiseks ning ärahoidmiseks või minimeerimiseks. Et tervishoiutöötajate töö hõlmab esmaabiteenuste osutamist füüsilise või vaimse puudega inimestele, patsientide hooldamist või puhastusteenuste osutamist, on äärmiselt tähtis tähtsustada selles sektoris tööohutust ja -tervishoidu. Ometi näitavad Euroopa andmed, et tervishoiusektoris peab oma tervist ja ohutust töö tõttu ohustatuks suurem osa töötajatest kui kõikides teistes sektorites Euroopa Liidus keskmiselt. Teiste sektoritega võrreldes esineb eelkõige kolleegide ja teiste isikute poolse füüsilise vägivalla oht ning väga levinud on tegelikud vägivallajuhtumid. Tervishoiutöötajad puutuvad kokku järgmiste riskidega: · bioloogilised riskid, nt süstlatorkevigastustest põhjustatud infektsioonid;
Neist enamus on üldistatavad kaheks põhiliseks määratluseks. · risk on mingi ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus (tõenäosus); · risk on mingi ebasoodsa sündmuse tõenäosuse ja tagajärgede kombinatsioon. Riski mõiste on mõlemal juhul seotud määramatusega - kindlate ja välistatud sündmuste puhul riski ei esine. Riskid tehakse kindlaks ja hinnatakse riskianalüüsi ning hoitakse ohjes riskijuhtimise abil. 6. Riskide muutmine ajaloo vältel. 7. Riskihindamine töökohal. Riskihindamine tähendab töökohal esinevatest ohtudest tulenevate tööohutuse ja töötervishoiu riskide analüüsimist. See on töö kõikide aspektide süstemaatiline analüüs.Euroopas põhineb töötajate ohutuse ja tervise kaitsmine riskide analüüsil ja juhtimisel. Riskihindamise tõhusaks rakendamiseks peavad kõik sellega otseselt seotud inimesed selgelt mõistma nii õiguslikku tausta, kontseptsioone, riskihindamise protsessi kui ka peamiste osapoolte rolli
kujundamisel, töövahendite, -meetodite, -viiside valikul, et vähendada monotoonset ja arütmilist tööd) - kohandada tehnikat inimesele - asendada ohtlik ohutuga - arendada üldist ennetuspoliitikat - edastada töölistele asjakohast informatsiooni ja teadmisi riskidest ja nende mõjust tervisele - eelistada kollektiivsete kaitsevahendite kasutamist individuaalsetele. 2. Euroopa komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse strateegia Teema 2. Eesti Vabariigi töötervishoid 1. Eesti töökeskkonnaalane seadusandlus Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada Töötaja ega muu töökeskkonnas viibivaisiku elu ega tervist.
............................................................5 Tööõnnetus..........................................................................................11 Tööõnnetused erinevates riikides ja regioonides............................................13 3 SISSEJUHATUS Aina enam hakatakse arenenud lääne ühiskonnas väärtustama iga inimelu. Seoses sellega nõuded muutuvad tööohutusele aina karmimaks. Kuna Eesti pürib Euroopa Liitu, peame ka meie hakkama tõsisemalt mõtlema tööohutuse alase olukorra parandamise peale. Üheks tööohutuse olukorra indikaatoriks on töökohtadel aset leidvate tööõnnetuste hulk ning iseloom. Seega on antud iseseisva töö eesmärgiks anda lühike ülevaade peamistest tööõnnetusi esile kutsuvatest teguritest, nende hulgast nii Eestis, Euroopas kui ka maailmas ning tuua välja olulisemad õnnetuste vältimise võimalused, sealhulgas sööklas ette tulevate
on aluseks riskide süstemaatilisele kontrollimisele. Kavas peavad olema märgitud vastutajad ja täitmise aeg. Tööandja peab iga-aastases tegevuskavas ära näitama, milliseid abinõusid planeerib ta kavandada töökeskkonna parandamiseks. Tegevuskavast peab selguma, mis ajaks peavad olema planeeritud abinõud tarvitusele võetud. Tegevuskavasse ei pea kirja panema koheselt rakendatavaid abinõusid ega selliseid, mis pole seotud töö planeerimisega. Seejuures tuleb silmas pidada Euroopa Liidu raamdirektiivi 89/391/EEC üldpõhimõtteid: • väldi riski; • kontrolli riski, mida ei ole võimalik vältida; • väldi või kontrolli riski selle tekkekohal; • kohanda töö vastavalt töötaja ealistele ja soolistele iseärasustele, eeskätt töökoha paigutusel ja kujundamisel, töövahendite ning töö- ja tootmismeetodite valikul, arvestades monotoonse ja sundrütmiga tööga seotud terviseriskide vähendamist töötaja tervisele; • rakenda tehnilise progressi saavutusi;
Harjutustöö 2: Euroopa Liidu direktiivid 1.1 Council Directive 89/391 - "Framework Directive" Tööandja kohustused: Artikkel 5 Üldsäte 1. Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. 2. Kui tööandja kasutab artikli 7 lõike 3 kohaselt pädevaid majaväliseid teenistusi või isikuid, ei vabasta see teda kõnealuses valdkonnas vastutusest. 3. Töötajate kohustused töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas ei mõjuta põhimõtet, et tööandja vastutab. 4. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide võimalust näha ette tööandja vastutusest vabastamine või tema vastutuse piiramine juhul, kui sündmused toimuvad ebatavalistel ja ettenägematutel asjaoludel ning tööandjast sõltumatult, või erakorraliste sündmuste puhul, mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik ära hoida, hoolimata kõikidest asjakohastest abinõudest. Liikmesriigid ei pruugi esimeses lõigus nimetatud võimalust kasutada. Artikkel 6 Tö
töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise osas. 2. Maailma TTO organisatsioonid ja nende funktsioone. WHO - Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on loodud 7. aprillil 1948. aastal. Tänaseni tähistatakse igal aastal 7. aprillil maailma tervisepäeva. Hetkel on WHOs 193 liikmesriiki. Eesti on WHO liige alates 1993. aastast ning kuulub Euroopa piirkonna koosseisu, kus on kokku 53 riiki. WHO toetus liikmesriikidele on eelkõige sisuline kui otsene rahaline abi. ILO rahvusvaheline tööorganisatsioon. ILOl on 183 konventsiooni ja 180 soovitust. 8 töötajate põhiõigusi puudutavat konventsiooni käsitlevad ühinemisvabadust, organiseerumisõigust, sunniviisilise ja kohustusliku töö keelustamist, kollektiivläbirääkimise õigust, laste töö kaotamist
SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE 6 o 3. aste: Kuidas hinnata ohutegurist tulenevat riski? 7 o 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid