Keskkonnaprobleemid Euroopa Liidus (0)

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Keskkonnakaitse, looduskaitse

*Keskkonnameetmete rakendamine niisugusel poliitilisel ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse: jagatud vastutuse printsiibist lähtudes peavad riik, kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja elanikud koostöös lahendama keskkonnaprobleeme vastavalt oma pädevusele; *Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine, tagamaks loodusväärtuste teadvustamist ühiskonna huvides. Keskkonnakaitse probleemid ja suundumused *Süvenevad, meie elu aina ulatuslikumalt mõjutavad keskkonnaprobleemid nõuavad seni suhteliselt tagasihoidlike klassikaliste keskkonnakaitseliste meetmete laiendamist üha suurematele territooriumitele aina ulatuslikema piirangute näol. *Klassikalise keskkonnakaitse puudused: tarbijalikkus, sunduslikkus, kampaanialikkus *Kaasaegne keskkonnakaitse püüab leida vahendeid ja teid klassikalise keskkonnakaitse puuduste vältimiseks, tema tähelepanu keskpunktiks on inimene kui probleemide ja nende lahenduste ainuke allikas.

Keskkonnakaitse ja säästev areng

64

pdf

Jäätmemajanduse loengumaterjalid

prügilasse Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 37 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 38 Jäätmekäitluse õiguslikud alused Euroopa Liidu õigusaktid Kodune lugemine 8.septembriks: Eesti õigusaktid JÄÄTMESEADUS Kohalike omavalitsuste õigusaktid Kaasa võtta arvuti ­ 2-3 inimese kohta! Arengukavad ja planeeringud Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 39 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 40

Jäätmekäitlus

25

rtf

Keskkonnakaitse konspekt TTÜ TK 2014

hindamisega. Keskkonnapoliitika kavandamisel on heaks abimeheks rahvusvaheliselt kokku lepitud keskkonna ja jätkusuutliku arengu indikaatorid. Jätkusuutliku arengu indikaatorite alusel saab jälgida ühiskonnas toimuvaid trende ning soovi korral võidelda nende muude maade trendidega. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhineb säästval arengul. Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikkust kolmel alal: Keskkond, majandus ja kogukond. Säästev areng on olnud euroopa üldpoliitiliste prioriteetide hulgas. Euroopa liit ja selle liikmesriigid toetasid 1992. aastal ÜRO Keskkonna ja arengu konverentsil XXI sajandi tegevuskava Agenda 21 vastuvõtmist. Agenda 21 - "Maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO. Agenda 21-s on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Number "21" tähistab 21. sajandit. Ka Eesti on ühinenud Agenda 21- ga."

Loodus

32

docx

Keskkonnakaitse üldkursus

 Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK): Ülesandeks finantseerida loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Eesmärkideks: loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnakahjustuste likvideerimine; keskkonnaseisundi taastamine; taastuvate loodusvarade looduslikule taastumisele kaasaaitamine. KIKi toetuseid ja laene rahastatakse neljast allikast: Eesti Vabariigi keskkonnatasud; Euroopa Liidu struktuurifondid; osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile; Eesti CO2 kvoodimüük. KIK rahalised allikad: Saastetasu; Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu; Kalapüügiõiguse tasu; Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus. Planeerimisseadus:  Seaduse eesmärk tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks,

Keskkonnakaitse

46

docx

Keskkonnakorraldus vastatud

Tähtis on ka geneetiline ressurss: taimestik, loomastik, liigisisene geneetiline varieeruvus, ökosüsteemide mitmekesisus, maastike mitmekesisud. Ressursiks on ka kultuurimälestised ­ arheoloogia, ajaloo, kunsti, arhitektuurimälestised; UNESCO kultuuripärand (UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mis on leitud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulised) 2.3 Keskkonnakaitse põhiprobleemid Olulisemad keskkonnaprobleemid: - Välisõhu saastamine, negatiivne mõju inimese tervisele, ökosüsteemidele, ehitistele Tegu on globaalse probleemiga. Peamisteks saastajateks on kasvuhoonegaasid CO2 ja NOx. - Militaarne jääkreostus - Põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ja saastamine Probleemiks on militaarne jääkreostus (Tapa, Ämari, Haapsalu jt), põllumajanduslik reostus, kaevandusveed. - Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostumine, eutrofeerumine Reostus on piiriületav

Keskkonnakorraldus

20

pdf

KK üldkursuse eksami materialid

1997 kinnitati esimene "Eesti keskkonnastrateegia" ja "Eesti metsapoliitika" 1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus "Eesti punane raamat" 1999 jõustus uus "Metsaseadus", kus oli esmakordselt sees vääriselupaiga mõiste 1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 2000 Eesti Natura 2000 aastateks 2000­2007 2001 Eesti metsakaitsealade võrgustiku 2004 võeti vastu kuues looduskaitseseadus. Eesti esitab Euroopa komisjonile Natura 2000 eelvaliku alad 01.01.2006.a. alustab tööd kaitsealade administratsioonide baasil moodustatud Riiklik Looduskaitsekeskus; Riiklikul Looduskaitsekeskusel on Eestis kaheksa regiooni ja keskasutus Tallinnas; 2 01.04.2007.a. jõustub Looduskaitseseaduse muutmise seadus, millega täpsustatakse tööjaotust kaitsealade

Keskkonna kaitse

18

doc

EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

ÜRO II Keskkonna- ja arengukonverents 2 2002 – ÜRO III kk konverents 2012 – ÜRO IV kk konverents 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; Rahvusparkide loomine 1971 – Lahemaa 1993 – Soomaa, Karula, Vilsandi 2004 - Matsalu, 2004 – Jõustus esimene LKS 1997 - I Eesti keskkonnastrateegia 2004 - ühinemine Euroopa Liiduga, 2007 - liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga (IUCN-ga) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Igaüheõigus 2014 - Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele. Looduses vabalt liikumise õigus kõikide maaomanike maadel viisil, mis ei too endaga kaasa paha ega segadust. ÕIGUS – osa saada KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada VASTUTUS – seadust tunda ja sellest kinni pidada)

Keskkonna kaitse

24

doc

Keskkonnakaitse vastused EMU

1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus “Eesti punane raamat” 1999 jõustus uus “Metsaseadus”, kus oli esmakordselt sees vääriselupaiga mõiste 3 1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 2000 Eesti Natura 2000 aastateks 2000–2007 2001 Eesti metsakaitsealade võrgustiku 2004 võeti vastu kuues looduskaitseseadus. Eesti esitab Euroopa komisjonile Natura 2000 eelvaliku alad Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas: Eestis: 1417 Esimesed vee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis, Tallinn 1970 Eesti NSV maakoodeks, 1972 Eesti NSV veekoodeks, 1976 Eesti NSV maavarade koodeks, 1978 Eesti NSV metsa koodeks 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm

Keskkonna kaitse

Kommentaarid (0)