Keskkonnaprobleemid Euroopa Liidus (0)

Keskkonnaprobleemid Euroopa Liidus
Keskkonnaprobleeme on Euroopa Liidus palju. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika moodustub seitsmest valdkonnast: õhusaaste, jäätmekäitlus, maavarade kasutamine, pinnase kaitse, linnakeskkond , putukamürkide kasutamine ja merekeskkond. Tõsine mure keskonna pärast on tekkinud suhteliselt hiljuti. Endale tõmbavad suurt tähelepanu ootamatud katastroofid, kuid pidevad protsessid on palju ohtlikumad (nt. põhjavette kogunevad nitraadid, mis reostavad vett). Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus on kõige tähtsamaks aspektiks inimese tervise tagamine. Keskonna mõju tervisele avaldub eelkõige saastatud õhu, mittekvaliteetse joogivee ja müra kaudu. Üheks probleemiks, mis mõjub inimese tervisele halvasti, on väisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades.
Mida rikkamaks muutub ühiskond, seda rohkem tekib ka jäätmeid. Euroopa Liidus visatakse ära 1,3 (1,8) miljardit tonni jäätmeid aastas, millest 40 miljonit tonni ehk ligi 3 % on ohtlikud (ei arvestata põllumajandusjäätmeid, mida tekib 700 miljonit tonni aastas). Iga inimese kohta tekib 3,5 (3,8)tonni tahkeid jäätmeid aastas. Euroopa Liidus on peamisteks jäätmete tekitajateks ehitussektor (34 % üldkogusest), mineraalse toorme hankimine - kaevanduste ja karjääride jäätmed (27 %), tööstusettevõtted (17 %) ja elanikkond (16 %). Energia tootmisel tekib 4 % üldisest jäätmekogusest. Jäätmed viidakse prügilasse või põletatakse. Prügilad võtvad enda alla suuri maa-alasid , põhjustavad õhu, vee ja pinnase reostust. Kui jäätmete teket ei õnnestu vältida, tuleb võimalikult palju materjale võtta taaskasutusse. Kui vaadata meie igapäevasesse ostukorvi, siis näeme, et peamise osa olmejäätmetest moodustavadki tegelikult erinevad pakendid – tänapäevases tarbimisühiskonnas on praktiliselt võimatu vältida pakendijäätmete teket. Taara- ja jäätmekogumispunktide külastamist ei tasuks pidada häbiasjaks, vastupidi – see näitab hoolimist ümbritseva keskonna suhtes. Rootsis peab näiteks isegi McDonaldsit külastades tekkinud prahi enne lahkumist eraldi sorteerima. Tarbimise kasvu põhjustab kaupade ja teenuste küllus ning lääneliku tarbimiskeskse elulaadi propageerimine.
Probleemiks on ka veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine, vee-elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus. Linnadest pärinevat heitvett tuleks samuti puhastada. Euroopa Liidus koostatakse valglapõhiseid veemajanduskavasid. Põhieesmärgiks on saavutada aastaks 2015 Euroopa Liidu liikmesriikides kõikide veekogude, rannikumere ja oluliste põhjaveekihtide hea keemiline ning bioloogiline kvaliteet.
Saastatud toiduained on inimese tervisele kahjulikud. Geneetiliselt muundatud organismide (GMO-de) all mõeldakse organisme, kelle pärilikkuse ainele on kunstlikult lisatud teiste elusolendite geene või kelle geene on muudetud viisil, mida looduses ei esine. GMO-d võivad looduslikku liikide tasakaalu mõjutada isegi juhul, kui kohalikele liikidele geeniülekannet ei toimu. Näiteks Ameerikas on leitud, et herbitsiidiresistentsete kultuuride kasvatamine võib kiirendada monarhliblikate (Danaus plexippus) arvukuse vähenemist.
Natura 2000 on üle-euroopaline hoiualade võrgustik ohustatud või haruldaste taimede ja loomade ning nende elupaikade kaitseks. Sinna kuuluvad kahte tüüpi alad : linnuhoiualad – lindude kaitseks ning nende elupaikade säilitamiseks ; loodushoiualad – looduslike ja poollooduslike elupaigatüüpide ja looma- ning taimeliikide kaitseks. Eesti on üks kolmest riigist, kes esitas EL- le õigeaegselt linnu- ja loodusalade nimekirjad.