Mis toimub maailmas? Me elame maailmas, kus iga päev võib tekida konflikt, mis keerab pea-peale kõik meie unistused ja senise elu. Üks ainus sõna võib tekidaga kokkupõrke millesse segatakse kogu maailm, see põhjustab suurema kaose , kui arstide streik või kui euroala lagunemine ning paneb meid olukorda, kus isad matavad poegi ja järele jäävad varemed nii inimeste kui majade näol--selleks on sõda. Aastaid, mil tervel planeedil on olnud rahu ning keegi pole sõdinud, saaks kokku lugeda kahe käe näppudel. Too kurb aga tõene fakt, on ümberlükamatu tõestus sellele, et inimene ei suuda või pole seni õppinud, elama ilma sõjata. Igal sõjal on siht, mille poole püüeldakse ning mida saavutada soovitakse. Näiteks oli Ameerika
Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome. Esimesena 2004. aastal ELiga liitunud kümnest riigist ühines euroalaga 2007. aastal Sloveenia, talle järgnesid 2008.aastal Küpros ja Malta, 2009. aastal Slovakkia ja 2011. aastal on Eesti kord. 4 Kas teadsite, et ... Praegu on ringluses 11 836 miljonit euro pangatähte, mille koguväärtuseks on 684 miljardit eurot. 2002.- 2009. aastani toodeti 42 554 miljonit euro pangatähte. Euroala väljastab euro sularaha 419 554 panka ja sularahaautomaati. Kui panna kõik praegu ringluses olevad pangatähed otsapidi üksteise järele, oleks see rida 22 391 650 km pikk. See on sama palju kui 30 edasi-tagasi lendu kuule või 560 tiiru ümber Maa. Praegu on ringluses 80 677 miljonit euromünti, mille koguväärtus on 20056 miljonit eurot. Kõik praegu ringluses olevad euromündid (693 335 tonni) kaaluvad sama palju kui 100 Eiffeli torni. 5 Millised on euroalaga ühinemise kriteeriumid?
SOOME Soome on ELi kõige põhjapoolsem liikmesriik. Pindala 338 434,7 km2 Rahvastiku arv 2014 a lõpus 5 471 753 ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1995 Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999 Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika...
KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED „EUROOPA LIIT“ (TEEMAD 8.1-8.4) 1.Mida tähendab Euroopa Liit Teie jaoks? Põhjendage oma vastust. Mängib olulist rolli rahvusvahelistes suhetes diplomaatia, kaubanduse ja arenguabi kaudu ning ülemaailmsete organisatsioonidega koostööd tehes. 1.Julgeoleku tagamine kogu maailmas 2. Kriisile reageerimine ja humanitaarabi 3.EL on maailma suurim kaubandusblokk. 2.Defineerige mõiste: euroala. Ehk eurotsoon on ala, kus kehtib EL ühisraha euro. Sinna kuulub 19 riiki. 3.Mitu Euroopa Liidu liikmesriiki kuulub euroalasse? (19) Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Kreeka, Sloveenia, Küpros, Malta, Slovakkia, Eesti, Läti, Leedu 4.Missuguse Euroopa Liitu puudutava dokumendiga lepiti kokku euro kasutusele võtmine? 1993. Aasta Maastrichti lepinguga 5.Missugune Euroopa Liitu puudutav dokument sätestas EL ainupädevusse
Tallinna Teeninduskool Eesti majanduse hetkeseis Referaat Marlin Kroon Ko15-KE 2016 Eesti majanduse hetkeseis on rahuldav ning seda on oodata ka lähikuudel, kuid majanduskasvu pidurdavad euroala majandusprobleemid ja Venemaa-Ukraina konflikt, näitab Konjunktuuriinstituudi (EKI) kolmanda kvartali uuring. Konjunktuuriinstituudi küsitletud ekspertide hinnangul kasvab Eesti majandus sel aastal 2,0%, eratarbimine 3,5% ja tarbijahinnaindeks 0,2%. Selle aasta keskmiseks brutopalgaks prognoosib EKI 1000 eurot ning töötuse määraks 7,5%. Ekspordi maht on EKI prognoosi järgi 12,3 miljardit eurot ja impordi maht 13,3 miljardit eurot. Eesti majanduse edasine
Kreeditor võib keelduda igas teises vormis maksest (nt tsekk, krediitkaart). Seadusliku maksevahendi piirangud Kuna seaduslikust maksevahendist saab keelduda kuni isik on võlgu, siis ei pea müügiautomaadid ja transpordipersonal vastu võtma suurima nominaalväärtusega paberraha ühe bussipileti või sokolaaditahvli eest ning isegi poepidajad võivad keelduda suurtest paberrahadest. 10. Eurotsooni tekkimine ja olemus Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala liikmesriikide keskpangad moodustavad Eurosüsteemi. Euroala valitsused moodustavad eurogrupi, mida praegu juhib Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker. 1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused ja euroala tekkis euro ametliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 1999
Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine Eestis Kuni 1918 valitsejariigi raha 1 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon 2011 Euro 9.Eesti Panga ülesanded Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises Osaleb finantsstabiilsuse tagamises Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid
Kreeditor võib keelduda igas teises vormis maksest (nt tsekk, krediitkaart). Seadusliku maksevahendi piirangud Kuna seaduslikust maksevahendist saab keelduda kuni isik on võlgu, siis ei pea müügiautomaadid ja transpordipersonal vastu võtma suurima nominaalväärtusega paberraha ühe bussipileti või sokolaaditahvli eest ning isegi poepidajad võivad keelduda suurtest paberrahadest. 10. Eurotsooni tekkimine ja olemus Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala liikmesriikide keskpangad moodustavad Eurosüsteemi. Euroala valitsused moodustavad eurogrupi, mida praegu juhib Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker. 1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused ja euroala tekkis euro ametliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 1999. aastal, need riigid olid Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome.
aasta septembrikuu hindadega on Läti 11,5protsendilise kasvuga. Eesti asub 7,5 protsendiga kolmandal kohal, teisele kohal oli Bulgaaria 11,0protsendilise hindade tõusuga. Võrreldes eelmise aastaga on elukallidus Leedus suurenenud septembris 7,1 protsenti, mis asetab riigi neljandale kohale. Madalaima näitajatega riigid on Malta (0,9 protsenti), Taani (1,2 protsenti) ja Holland (1,3 protsenti). Mis mõjutab inflatsiooni: Kroon on seotud stabiilse raha, euro kaudu euroala madala inflatsiooniga. Eesti kaubavahetus toimub peamiselt Euroopa riikidega ja kui Euroopas on kaupade hinnatõus väike, siis tõusevad kaupade hinnad vähe ka meil. Teenuste hinna kujunemisel mängib olulist rolli tööjõu hind ehk palk. Kokkuvõttes mida rikkamaks saavad inimesed, seda kallimad on teenused. Kui tänavu on kiire hinnatõusu taga üha suurem tarbimissoov ja paremad palgad, siis 2008. aastal kergitavad inflatsiooni erinevad aktsiisimaksud
48 tunni jooksul eurodeks.Sularaha osas on alates E-päevast kahe nädala jooksul nii kroonid kui ka eurod võrdväärsed maksevahendid. Sellel perioodil saab oma ostude eest kauplustes veel kroonides maksta, vahetusraha saab aga vastu eurodes. Aasta jooksul peale eurole ülemineku päeva vahetavad kõik pangad kroone eurodeks ilma teenustasu ja kursivaheta. Sealt edasi vahetab Eesti Pank kroone eurodeks tähtajatult, teenustasuta ja ilma koguseliste piiranguteta. Euroala liikmeks saamise otsustavad Euroopa Liidu Nõukogu liikmeteks olevad rahandus- ja majandusministrid, teiste hulgas ka Eesti rahandusminister Jürgen Ligi. Praeguste plaanide kohaselt vahetub kroon euroks 2011.dal aastal.Ma loodan et selleks ajaks kui euro kasutusele võetakse,oleme me selleks valmis.Ja saame öelda nagu heale sõbrale ,soojalt ja siiralt "Tere tulemast, euro!"
raha suunatakse riigieelarvega tasandusfondi kaudu tagasi omavalitsustele. Muudatused ELi tasandil Jõustub majandus ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping. Lepingu eesmärk on kindlustada majandus ja rahaliidu majanduslikku alust võttes vastu eeskirjad liikmesriikide eelarvedistsipliini tugevdamiseks fiskaalkokkuleppe abil ja tõhustada liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimist ning parandada euroala juhtimist. Rahandusministeerium jätkab ka uue eurotoetuste perioodi planeerimist. Perioodi 20142020 eurotoetused suunatakse hariduse, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks. Esialgse rahastamiskava ehk vahendite jaotuse valdkondade vahel esitab rahandusministeerium valitsuskabinetile aruteluks 2013. aasta I kvartalis Ernest (Miller) Hemingway, 1899-196 Asjade eest, mis sulle rõõmu valmistavad, võib
võimu Euroopa Parlamendiga. · Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu institutsioon. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. · Euroopa Kontrollikoda kontrollib Euroopa Liidu rahaliste vahendite korrakohast haldamist. · Euroopa Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim · Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 18 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu juhtumine Euroopa Liidu juhtimiseks on loodud keerukas institutsioonide võrk, kus töötavad kümned tuhanded ametnikud. EL poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu
suurematelt pankadelt. Aastal 2010 tutvustasid Euroopa regulaatorid pankadele uut Basel III eeskirja. Basel III tugevdab pankade kapitalinõudeid ja uusi regulatiivseid nõudeid pankade likviidsus ja finantsvõimekuse suhtes. Euroopa Liidu riigipeade tippkohtumistel on arutatud ja heaks kiidetud väga erinevaid meetmeid, mille eesmärgiks on tasakaalustada liikmesriikide majandusi. Neis on määratletud euroala riikide juhtimisstruktuur, asutatud eraldiseisvaid finantseerimisskeeme, kirjutatud riikide põhiseadustesse tasakaalus eelarve nõudeid jne. Olulisemate meetmete loetelu on järgmine: · Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF European Financial Stability Facility) loomine mais 2010 · Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM European Stability Mechanism) loomine 2010 sügisel · fiskaalstabiilsust tagavate seadusandlike aktide vastuvõtmine, 2011
Komisjon on suuresti vastutav Euroopa Liidu ühise poliitika, näiteks teadusuuringute, arenguabi, regionaalpoliitika jne eest. Ta haldab ka nende valdkondade eelarvet. Komisjoni teenistuses on 36 peadirektoraadi ja talituse ametnikud, kes asuvad põhiliselt Brüsselis ja Luxembourgis. 10 Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 17 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome). Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis. Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on
langus. 49. Sissevoog on tulu, mis lisandub. 50. Keskmine toodangu leidmiseks jagatakse kogutoodang muutuvressursi hulgaga. 51. Kui inflatsiooniootusi õnnestub vähendada 0%-le, siis tööpuudus väheneb. KONTROLLTÖÖ 1. Iseloomusta olemasolevat majandusolukorda Eestis, EL ja mujal. Maailmamajanduse aktiivsus suureneb. Kaubavahetus maailma turgudel on elavnenud. Euroala tööpuudus on suurem kui teistes piirkondades. Euroala majanduskasv on tugevnenud. Eesti peamiste kaubanduspartnerite kindlustunne on pigem suurenemas. Läti, Leedu ja Rootsi majandusaktiivsus on suhteliselt suur. Eestis oli majanduskasv aeglasem. Tööpuudus on vähenenud ja on euroala keskmisest väiksem. 2. Milline ettevõtja saab määrata prokuura? FIE võib anda prokuura (volitus, mis annab ettevõtja esindajale õiguse esindada ettevõtjat kõikide
• Hindade stabiilsus • Kõrge tööhõive • Maksebilansi tasakaal 11. Rahapoliitika teostamise vahendid, nende sisu • Avaturuoperatsioonid; nt struktuurioperatsioonid – väärtpaberite ost, müük, repotehingud; pankade likviidsuse parandamine. • Püsivõimalused; nt laenamise ja hoiustamise püsivõimalused. • Kohustuslik reserv; keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa, mis tuleb hoida reservina keskpangas. 12. Eesti Panga ülesanded • Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises • Arveldusüsteemide käigushoidmine ja arendamine • Sularaharingluse korraldamine • Finantssektori statistika ja Eesti maksebilansi koostamine • Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine, nõustades sellega valitsust ja tehes koostööd teiste keskpankade ning muude rahvusvaheliste institutsioonidega. 13. Hinnastabiilsuse kasulikkus Hinnastabiilsus on EKP nõukogu määratluse järgi euroala ühtlustatud tarbijahinnaindeksi
progn. THI 89,8% 47,7% 29,0% 23,1% 11,2% 8,2% 3,3% 4,0% 5,8% 5,6% Joonis 10.4. Inflatsioon Eestis 1993–2002, ESA andmed ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Euroala HICP Eesti THI vahe 7% 6% 5% 4% 3% 2% 1% 0% 07.00 04.01 07.01
Euribori muutumist põhjustab euroopa keskpanga rahapoliitika. Keskpank võib euroala intressitaset mõjutada muutes keskseid intressimäärasid. Need panevad paika ülemise ning alumise intressitaseme mille alusel europangad võivad keskpangast laenu võtta ja oma raha hoiustada. Kui keskpank intressimäärasid tõstab kasvavad ka pankadevahelise rahatulu intressid ( st euribor) . Läbi intressipoliitika on võimalik euroala majanduse arengut juhtida nii , et see tagaks madala inflatsioonitaseme. ( inflatsioon peaks olema ligilähedane 2%) Maksebilanss- aruanne , mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Toimub üldjuhul residendi ja mitteresidendi vahel . Maksebilanssi kontod on : *jooksevkonto- koosneb kaubandusbilansist , teenuste bilansist , tulude bilansist ja ülekannete bilansist kaubandusbilanss=kaupade eksport-kaupade import
juhtnööre üheltki valitsuselt ega organisatsioonilt. Kord aastas esitab ombudsman Euroopa Parlamendile tegevusaruande. EUROOPA KESKPANK EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja seeläbi hinnastabiilsus euroalal. Euroalasse kuulub 19 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast kasutusele võtnud euro. Asub Frankfurdis. Juht on Mario Dragi. · Euroala loodi 1999. aasta jaanuaris, mil üheteistkümne Euroopa Liidu liikmesriigi keskpangad andsid rahapoliitika teostamise vastutuse üle EKP-le. 2001. Aastal ühines euroalaga Kreeka, 2007. aastal Sloveenia, 2008. aastal liitusid Küpros ja Malta, 2009. aastal Slovakkia, 2011. aastal Eesti, 2014. aastal Läti ning 2015. aastal Leedu. Euroala moodustamine ning uue riigiülese institutsiooni, EKP loomine oli Euroopa pika ja keerulise lõimumisprotsessi verstapostiks.
ühiskonda edasiviiva teguri kvaliteeti, aitaks koolitada eelkõige ettevõtlikke inimesi. Kuid Toomas Hendrik Ilves juhib meie tähelepanu ka saavutustele ja positiivsetele aspektidele. Näiteks, kui 2011. aastal toimub üleminek eurole, siis saab Eestist Põhja-Euroopa kõige integreeritum riik. Sest Põhja-Euroopa riikidest osaleb vaid Eesti kõigis neljas demokraatlike riikide lõimumisprogrammis: nendeks on Schengeni ruum, NATO, Euroopa Liit ja euroala. Ma nõustun presidendiga, et üleminek eurole annaks igaühele meist teatud kindluse ja turvatunde. Kuid arenguruumi on veel palju ning et edasi minna, tuleb mõista, et asjad siin Eestimaal ei toimi iseenesest: me ei tohi niisama kõrvalt vaadata ja oodata, et keegi teeb meie eest kõik ise ära. Riigipea tõi näiteks emakeelse hariduse asutamise, Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise need protsessid nõudsid inimestelt kannatust ja teatud ohvreid ega toimunud spontaanselt.
Liidu liikmesriikides. Portugali energeetika : 66% elektri tootmisel on söe-ja kütuse elektrijaamad. Kokku 29% on toodetust hüdroenergia ja 6% tuuleenergia. Valitsusel on kavas taastuvate energiate saamiseks panna 38000000000 $ järgmise 5 aasta jooksul . Portugal tahab taastuvaid energiaallikaid, nagu päikese-, tuule-ja laineenergia. Portugalil on kavas 2020-ks aastaks saavutada taasuvatest energiatest kogu energiast 50 %. Portugali majandus on käesoleval kümnendil kasvanud euroala keskmisest ja potentsiaalsest vähem. SKP kasv 2008. aastal peatus, mille põhjuseks oli peamiselt nõrk välisnõudlus, mis tulenes finantskriisistja peamiste kaubanduspartnerite kehvast majandusolukorrast. Lisaks ei ole nõrka konkurentsivõimet parandatud, mis näitab enamjaolt tootlikkuse piiratud kasvu, mis on endiselt Portugali majanduse suurimaid nõrkusi. Pidurdus ka sisenõudluse kasv, mille põhjuseks oli piiratum eratarbimine Portugali tööhõive suurenes veidi 2007
Kas euro teeb enam eurooplaseks? Eesti astus 2011. aasta 1. jaanuaril eurotsooni, kuid see ei tulnud probleemideta. Eesti on näinud vaeva, et astuda eurotsooni juba aastast 2004 kui me astusime Euroopa Liitu. Eesti Rahvas on vastu pidanud eelarve kärbetele ja kunstlikule inflatsioonile, et hoida meie hinnataseme tõus stabiilsena. Kuid mis tagajärgi see on endaga kaasa toonud eestlaste seas? Viimane TNS Emori küsitlus 2010. aastal näitas, et ainult 52% rahvastikust toetas euroga liitumist ja vastu oli 44%, mis näitab milliseks on kujunenud meie ohverdused euroalaga liitumisel. Kuid nüüdseks kui euro on olemas, kas oleme kaotanud enda identiteedi krooni näol või oleme saanud enam eurooplaseks? Euro võimaldab meil lahti saades läänelikust arvamusest, et Eesti on üks endine kommunistlik riik, mis nüüd üritab tubli olla. Kui eurooplane käis Eestis aastal 1995, võis siinne elatustase paista üsna kesisel...
INSTITUTSIOON,KUS LIIKMESRIIKE ESINDAVAD VALDKONNA MINISTRID,JAGAB SEADUSANDLIKKU VÕIMU PARLAMENDIGA); EUROOPA ÜLEMKOGU (VALITSUSTEVAHELINE INSTITUTSIOON,KOOSNEB LIIKMESRIIKIDE RIIGIPEADEST VÕI VALITSUSJUHTIDEST,KOMISJONI PRESIDENDIST JA ÜLEMKOGU PRESIDENDIST,MÄÄRAB PEAMISED ARENGUSUUNAD JA PRIORITEEDID,SEADUSANDLIKKU VÕIMU POLE); EUROOPA KONTROLLIKODA(KONTROLLIB EL-I RAHADE KORRAPÄRAST KASUTAMIST);EUROOPA KESKPANK(VASTUTAB EUROALA RAHANDUSPOLIITIKA EEST). ARTIKKEL 5 KOLLEKTIIVNE JULGEOLEK NATO-PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON LOODI 1949.A KOLLEKIITVSE KAITSE ORGANISATSIOON 29 LIIKMERIIKI EESTI LIITUS 29.04.2004.A, PEAMINE JULGEOLEKUTAGAJA KAITSTAKSE ÜKSTEIST VÄLISE RÜNNAKU EEST 3 PEAMIST INSTITUTSIOONI: PÕHJA-ATLANDI NÕUKOGU(KOOSNEB LIIKMESRIIKIDE ALALISTEST ESINDAJATEST NATO PEAKORTERI JUURES,KOHTUTAKSE KORRA NÄDALAS,PEAMINE ESINDAJA ON NATO
Milles seisneb Eesti Euroopa Liiduga liitumise majanduslik olemus? Eesti Euroopa Liidus Aktiivne ja konstruktiivne partner. Hindamatu tegur Eesti poliitilise ja majandusliku profiili tõstmisel. Meie huvi: tugev ja toimiv Euroopa Liit, mis on poliitiliselt kaalukas ja rahvusvahelisel areenil konkurentsivõimeline. Eesti räägib kaasa selles, mida Euroopa Liit peab tegema. kiirendas Eesti liitumine Euroopa Liiduga majanduskasvu, pakkudes ettevõtetele avaramaid turuväljavaateid, riigile võimalusi eurotoetusi kasutada ja välisinvestoritele kindlustunnet. Pooltargumendid Vaba liikumine ja võimalus töötada välismaal Turism Järsk langus laenude intressimääradele Autode odavnemine ja tehnoloogia arenemine Topeltmaksustamise tollimaksude tühistamine kaubavahetuses Venemaaga Ühtne raha Põllumajandusega tegelejad said hea kasumi Vastuargumendid Suurenes sõidukite kindlustuse maksumus Suurenes kütuste aktsiisimaks Suurenes ...
Rahapoliitika ja fiskaalpoliitika. 6. Rahapoliitika ja fiskaalpoliitika: a) millega 12. On teada, et oma raha on üks riigi tegeleb, b) kes ja kuidas teostab? iseseisvuse tunnuseid. Kuidas sobib antud Rahapoliitika: a)Raha väärtuse säilitamine ehk rahalise stabiilsuse mõte kokku ühisraha kontseptsiooniga (nt tagamine ehk madala infaltsioonitaseme hoidmine. euro)? Euro tähistab seda, et riik on euroala liige ja Riigi majanduskasvu soodustamine. on iseseisev. Kuna riik on selles euroalas, siis ta on b)Riigi keskpank – hoiab madalat inflatsioonitaset. käitunud targalt, sest ühine valuuta toob palju Reguleerib intresse ja käibeloleva raha hulka. hüvesid ning annab väikestele riikidele võimaluse Fiskaalpoliitika: suuremas maailma majanduspoliitikas kaasa rääkida.
Allikas: Eurostat 11 12 Lisa 2. Valitsussektori hariduskulutuste baaskasvutempod 2002–2012 (baasaasta on 2003, Šveitsi puhul 2005) Riik/Aasta 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Euroopa Liit 1,0 1,02 1,00 1,00 1,00 0,98 1,00 1,06 1,06 1,02 1,02 (27 riiki) Euroala (18 1,0 1,02 1,00 1,00 0,98 0,96 0,98 1,06 1,06 1,04 1,02 riiki) Belgia 1,0 1,02 0,98 1,00 0,98 0,97 1,00 1,05 1,03 1,07 1,07 Bulgaaria 1,0 1,11 1,08 1,13 0,97 1,00 1,08 1,13 1,00 0,95 0,92 Tšehhi 1,0 0,98 0,90 0,90 0,92 0,88 0,88 0,94 0,94 0,96 0,94 Taani 1,0 1,00 0,99 0,95 0,91 0,87 0,90 1,04 1,05 1,01 1,03
Hinnastabiilsus Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige parema tulemuse saanud liikmesriigi inflatsioonimäära rohkem, kui 1,5 protsendipunkti võrra. Intressimäärad Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. Õguslik lähenemine Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. 18. Euroala kujunemine I Etapp Euroopa ühenduse loomine (Pariisi leping 1951). II Etapp - kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise põhimõtted ühenduse territooriumil. III Etapp - Schengeni leping aastal 1990. 19. Valuutaliidu positiivsed ja negatiivsed aspektid 20. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel) 21. Euroopa stabiilsusmehhanismide (ESM) olemus ja toimimise põhimõte
Suurbritannial – on seadusega tagatud erand ühisrahaga mitte liituda. Rahaliidul peaks edaspidi olema oma majandus- ja rahandusminister, kes lükkaks tagant struktuurseid reforme ja koordineeriks liidu rahalisi instrumente. See roll võiks edaspidi olla praegusel vastava mandaadiga volinikul – ekstra eraldi uut ametikohta Juncker vajalikuks ei pea. Samuti juhiks seesama inimene eurogrupi tööd, mis koosneb rahaliidu rahandusministritest. Juncker ei toetanud euroala eraldi eelarve ja eraldi parlamendi ideed, märkides, et paralleelseid struktuure pole tarvis. Küll aga võiks Euroopa Liidu eelarves olla euroala tarbeks kopsakamate vahenditega eelarverida. Ammutades oma kümnendite pikkusest kogemusest ja tööst Euroopa Liidu projektis ütles Juncker, et tema nägemuses peaks tuleviku Euroopa vundamendi kindlasti moodustama kolm aluspõhimõtet – vabaduse, võrdsete võimaluste ja õigusriigi põhimõte.
(tööle, õppima,....) , kaupadel, teenustel ja kapitalil (rahal)... EL riikidel on võimalus taotleda rahalisi vahendiid ja toetusi ...... EL on käibel ühi ühisraha Euro (€) 1.jaan. 1999.a.- 11 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome; 2001- 2009.a. liitusid Kreeka, Sloveenia, Slovakkia, Küpros, Malta; Praegu (2014) kasutab europangatähti ~337 miljonit inimest 19 euroala riigis. Seni viimased euroalaga liitujad: Eesti (2011), Läti (2014), Leedu (2015) ██ Eurotsooni liikmesriigid (19) ██ EL riigid, kes ei ole eurotsoonis: Suurbritannia, Taani; ██ ei kuulu EL, kuid kasutavad eurot ametlikult (Monako, Vatikan, San Marino) ██ ei kuulu EL, kuid kasutavad eurot mitteametlikult (Andorra, Kosovo, Montenegro) ██ ELi riigid, mis Maastrichti lepinguga on lubanud ühineda eurotsooniga
volinikust, kelle peab kinnitama Euroorpa Parlament. See teostab EL-i ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta EL-i kui terviku huve. Euroopa Kohus EL.i kõige kõrgem kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. Koospeb 27 kohtunikust ja kaheksast kohtujuristist. Euroopa Keskpank Vastutab euroala rahapoliitika eest 17 EL-i liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro. Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis. Euroopa Kontrollikoda Kontrollib EL rahaliste vahendite korrakohast haldamist. See koosneb 15 liikmest, kelle määrab Euroopa Liidu Nõukogu kuueks aastaks. Euroopa Liidu juhtimine: Euroopa Liidu Nõukogu on peamine otsusetegija ning see esindab liikmesriike. Euroopa Parlament osaleb EL-i seadusandlikus tegevuses ning esindab kodanikke.
Euroopa valuutasüsteem 38. Euroopa rahaliit 1.jaanuaril 1999 võtsid 11 Euroopa Liidu liikmesriiki kasutusele ühise raha euro. Rahvusvaluutad kaovad järk-järgult käibelt ning nende asemele tuleb rahaühik, mille kehtivuspiirkond haarab kolmandiku Euroopast, peaaegu poole Euroopa rahvastikust. Euro on rahvusvaheliste rahaturgude üks juhtivaid vääringuid. 39. Euroopa vahetuskursi liit 40. Euroopa keskpank Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 17 Euroopa Liidu liikmesriigis, mis on omaks võtnud ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome. Pank asub Saksamaal Maini- äärses Frankfurdis. Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil".
täiendavatel osaistungjärkudel, Strasbourg'is täiskogu 12 osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale. Kohtade jaotus Parlamendikohad jagatakse reeglina proportsionaalselt, vastavalt iga riigi elanike arvule. Igal liikmesriigil on kindel arv parlamendikohti, mis ei või olla suurem kui 99 ja väiksem kui 5. Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 17 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg,Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome). Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis. Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on
Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euro tuli kontorahana kasutusse 1.01.1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Alates 1. jaanuarist 2002 on käibel ka euro sularaha. Euro on seaduslik maksevahend seitsmeteistkümnes ELi liikmesriigis, kuues muus Euroopa riigis ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud. Euroala liikmesriigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja Eesti. Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo. Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit · https://www.google.ee/search?q=euroopa+liitu&oe=utf-
13. separatism- eraldumispüüe nt vähemusrahvuse liikumine iseseisva rahuvsriigi loomiseks 14. inflatsioon- on kaupade või teenuste hinnataseme tõus 15. allianss- liit ühendus 16. riigieelarve- näitab, kui palju raha saab riik kulutada erinevate teenuste osutamiseks ja kui palju peaks riigikassasse raha laekuma 17. SKP- sisemajanduse koguprodukt-aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus 18.euroala- Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Sinna kuulub 19 riiki. 19. rahvusvähemus- erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest 20. lõimumine- ehk integratsiooni eesmärk on kaasa aidata Eestis sidusa ja tolerantse ühiskonna kujunemisele 2. Euroopa Liidu tegevusvaldkonnad: ühine turg, vaba liikumine ja Schengeni leping, kaubandus, arenguabi, keskkonnakaitse, ühine
tulud suunata pensionifondi, riigi autoparki vähendada ja nii edasi. Euroopa parlamendi esimees Martin Schulz ütles selle peale, et kui Kreeka peaks ühepoolselt katkestama oma kokkulepped, siis ka teine pool ei pea enam oma kohustusi täitma. Sellisel juhul peatatakse rahavoog Kreekasse ja Ateena ei suuda ennast enam finantseerida. Just selle pärast tuleb Kreeka peaministri Alexis Tsiprase valitsusel täita Kreeka ja euroala vahelisi kokkuleppeid. Alles siis on ülejäänud euroala riigid nõus rääkima Kreekale järeleandmiste tegemises. Kreeka rahandusminister vastas selle peale, et Saksamaa ei pruugi kreeklasi usaldada, aga ta peaks nad ära kuulama. Minister lubas, et Kreeka eelarve jääb edaspidi alati plussi, lisaks lubas ta suuri reforme ning korruptsiooni ja onupojapoliitika väljajuurimist. Peale selle lõigu kirjutamist mina enam Kreekasse ei usu. Sel lihtsalt põhjusel, et austus eelkõige enda ja oma riigi vastu puudub neil täielikult
o majanduse seire ja analüüs, o majandusprognoosikoostamine, o rahvusvaheline koostöö väljaspool El-i. 15. Hinnastabiilsuse kasulikkus o Hinnad muutuvad läbipaistvamaks- aitab eristada suhtelist ja üldist hinnataseme muutust o Vähendab intresside inflatsiooniriski o Väldib tarbetut riskide maandamist- korge inflatsioon ajendab varuma reaalkaupa 16. Eurosüsteem o Euroopa keskpank koos koigi europiirkonna liikmesriikide keskpankadega o Teaostab euroala rahapoliitikat o Eesmärgiks on säilitada hinnastabiilsus euroalal 17. Maastrichti kriteeriumid o Euroopa Liidu leping ehk maatrichti leping o hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme koige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% vorra; o eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; o riigivolg: ei tohi ületada 60% SKT-st;
Selleks tuli esmalt kooskõlastada liikmesriikide majanduspoliitika ja kõrvaldada finantslõimumist takistavad tegurid. Järgnevate etappide puhul kergendas keskpankade juhtide märkimisväärne ettevalmistustöö oluliselt asutamislepingu ülevaatamist. 2. etapp (1994) - Toimus Euroopa Rahainstituudi asutamine keskpankade koostöö tugevdamiseks ja ettevalmistused Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) loomiseks. Eurole ülemineku planeerimine. Euroala edasise haldamise määratlemine. Liikmesriikide vahel majandusliku lähenemise saavutamine. 3. etapp (1999) Toimus lõplike vahetuskursside kinnitamine ja üleminek eurole. Euroopa Keskpanga (EKP) ja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) asutamine koos sõltumatu rahapoliitikaga. Siduvate eelarve-eeskirjade rakendamine liikmesriikides. 1991. aasta detsembris Maastrichtis toimunud Euroopa Ülemkogul kiitsid riigipead ja valitsusjuhid Euroopa Liidu lepingu heaks. 1992. aasta 7
probleemiks sai kasvav eelarvepuudujääk. 2010. aastal tabas riiki võlakriis. 2012. aasta märtsiks oli Kreeka riigivõlg umbes 370 miljardit eurot.Töötuse määr oli 2010. aasta seisuga 12%, 2012. aasta alguses 21,7% ja tõusis 2013. aasta jaanuaris 27,2%-ni. Majanduse maht vähenes 2,3% aastal 2009, 3,5% aastal 2010 ja 6,0% aastal 2011. Kreeka on peamine Euroopa Liidu abisaaja. Et taastada Kreeka majanduse jätkusuutlikkus ning tagada Kreeka ja selle läbi kogu euroala finantsstabiilsus, kohustatakse Euroopa riike kokku panema suuri abipakette Kreeka toetuseks. Sellele vaatamata on siiani riigi majanduslik olukord raske ning eurotsoonis püsimine küsitav. Turism Kreeka mandriosa ja saared on üks turistide lemmiksihtkohti Euroopas. Kreeka on meelitanud turiste juba antiikajast oma rikkaliku ja pika ajaloo, Vahemere ranniku ja randadega. Kreeka on kogu maailmas 15. kõige külastatavam riik, sest riigi statistikaameti andmeil külastab Hellast üle 15 miljoni
1990 - EMÜ laienemine Saksa DV aladele. 1995 Austria, Soome ja Rootsi liitumine Euroopa Liiduga. 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küprose liitumine Euroopa Liiduga. 2007 Rumeenia ja Bulgaaria liitumine Euroopa Liiduga. Euro tuli kasutusele kontorahana 1.01.1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Sularahana tuli euro alates 1. jaanuarist 2002. Euroala liikmesriigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja Eesti. Euroopa riigid, kus kasutatakse eurot: Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo. Euroopa Parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest".
EKp nõukogu tegeleb kõigi rahapoliitika küsimustega ning kehtestab reegleid ja võtab vastu otsuseid, mis antakse täitmiseks liikmesriigi keskpangale. Rahapoliitika raamistiku kujundamisel ja rahapoliitika eesmärkide määratlemisel teeb EKp nõukogu koostööd liikmesriikide keskpankadega. Kõik olulised otsused arutatakse läbi komiteedes ja töörühmades. 11. Europaberraha ja euromünte emiteerimine Europaberraha emiteerimise juriidiline õigus on nii EKp-l kui ka euroala keskpankadel. Müntide emiteerimise juriidiline õigus on euroala keskpankadel. Euroala tasandil kooskõlastab müntide emiteerimisega seotud küsimusi Euroopa Komisjon. Tegelikult emiteerivad pangatähti ja münte ning kõrvaldavad neid ringlusest ainult euroala keskpangad sel lihtsalt põhjusel, et EKP-l endal puudub sularahakassa. Seetõttu ka raamatupidamislikult pole ringluses olev eurosularaha mitte EKp, vaid kohalike keskpankade bilansiline kohustus
ning regionaalsete või kohalike ametiasutuste peale esitatud kaebusi isegi kui need kaebused puudutavad EL-ga seotud küsimusi. – Sellised kaebused saab esitada riiklikele või regionaalsetele ombudsmanidele või petitsioonikomisjonidele parlamendis või piirkondlikes volikogudes. EUROOPA KESKPANK • EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja ühtlasi hindade stabiilsus euroalal. • Euroala moodustavad need 18 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast võtnud kasutusele euro. Eesmärgid • EKPSi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus. • Peale selle, "ilma et see piiraks eesmärki säilitada hindade stabiilsus, toetab EKPS ühenduse üldist majanduspoliitikat, selleks et kaasa aidata ühenduse eesmärkide saavutamisele. EKPSi põhiülesanded • määratleda euroala rahapoliitika ja rakendada seda; • teostada välisvaluutatehinguid;
Põhjuseid, miks Eestis on tööpuudus niivõrd suur on mitmeid. Üheks põhjuseks võib välja tuua näiteks selle, et inimeste kvalifikatsioon, töökogemus ja haridus on jäänud maha tööandjate uuenevatest nõudmistest, sest tööandjad teevad järjest uusi investeeringuid ja hariduskoolitus ning osade töökogemus ei vasta nendele nõudmisetele. Tööpuudus Eestis on alla Euroopa Liidu keskmise. Eurostati andmetel oli euroala hooajaliselt kohandatud töötuse määr 2012. aasta septembris 11,6 protsenti. Euroopa Liidus tervikuna oli töötuse määr samal perioodil 10,6 protsenti ning Eestis 10 protsenti. Aastataguse olukorraga võrreldes kasvas töötus 20 liikmesriigis ja vähenes seitsmes. Vahemikus 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta augustini langes Eestis töötuse määr 11,4 %-lt 10,0 %-le. Vastavalt 2010. aasta statistikale kuulub Eesti 15-24-aastaste noorte kõrge töötuse määra poolest
Mullu toodeti Soomes ühtekokku 67,7 teravatt- tundi energiat ehk 4 protsenti vähem kui aasta varem, tarbimine kasvas samal ajal ühe protsendi 85,1 teravatt-tunnini. Siinset majandust puudutab see sellega, et Eesti saab energia ekspordiga riigile kasumit. Pika perioodi tagajärg võib olla miinimumpalga tõus. 6.Swedbank: Eesti majanduskasv aeglustub sellel aastal 1,6%-ni Swedbank märgib oma uuendatud majandusprognoosis, et viimastel kuudel on euroala majanduses toimunud küll pööre paremuse suunas, kuid meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu ootused on veidi madalamad kui veel paar kuud tagasi. Käesoleval aastal on hinnakasvu panustanud olulisel määral elektri- ja toiduainehindade tõus. ,,Aasta esimese üheksa kuuga on kodudesse jõudnud elekter kallinenud keskmiselt veerandi võrra ning selle mõju tarbijahindade kasvu on olnud veidi alla ühe protsendipunkti. Toiduainete hinnakasvu panus on olnud isegi 1,2 protsendipunkti
-institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal. EKP ülesannete täielik nimekiri Struktuur Euroopa Keskpangal on järgmised otsusi tegevad organid: EKP juhatus teostab igapäevast juhtimist. Juhatusse kuulub 6 liiget (1 president, 1 asepresident ja 4 muud liiget), kes nimetatakse ametisse euroala riikide juhtide poolt 8 aastaks. EKP nõukogu määrab euroala rahapoliitika ja fikseerib intressimäärad, millega kommertspangad saavad keskpangalt raha laenata. Nõukogu koosneb juhatusest ja 17 euroala riigi keskpankade juhtidest. EKP üldnõukogu aitab kaasa EKP nõuandvale ja koordineerivale tegevusele ning aitab ette valmistada uute riikide ühinemist euroalaga. See nõukogu koosneb EKP presidendist ja
pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; *rahaagregaat M1 hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o. osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; *rahaagregaat M2 rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne); *rahaagregaat M3 rahaagregaat M2 + suured tähtajalised hoiused, investeerimisfondide summad jms 13.Eesti pangaülesanded Osalemine euroala rahapoliitika kujundamises ja teostamises Osalemine finantsstabiilsuse tagamises Usaldusväärsete ja hästi toimivate arveldussüsteemide käigushoidmine ja arendamine Sularaharingluse korraldamine Eestis ja osalemine euroala sularaharingluse korraldamises Finantssektori statistika ja eesti maksebilansi koostamine Eesti stabiilse ja kestliku majandusarengu toetamine 14.Hinnastabiilsuse kasulikkus 15.Eurosüsteem 16.Maastrichti kriteeriumid
•Valuutavahetamise kulude vähenemine •Ühtlustatud intressimäärad ja inflatsioon (investeeringute stimuleerimine) •Euroopa Liidu sisese hinnakonkurentsi kasv ja EL konkurentsivõimelisuse kasv Ühisvaluutaga kaasnevad negatiivsed küljed •Usaldusväärsus: stabiilse valuuta ajalugu on liiga lühike, see on esimene mastaapne ühisvaluuta kogemus maailmas •Ühine rahapoliitika sageli ei võimalda spetsiifiliste majandusprobleemide lahendamist erinevates euroala riikides •Liiga suur Eurosüsteemi mehhanism: ühise rahapoliitika elluviimine on raskendatud erinevatest pangandusmudelitest tulenevate vastuolude tõttu •Uute rahaühikutega kohanemine tekitab inimestel psühholoogilisi probleeme •Hindade ümberarvestamine eurodesse soodustab inflatsiooni 45.R.Mundelli optimaalse vahetuskursi piirkonna teooria Teooria kohaselt vastastikune vahetuskursi fikseerimine või ühise valuuta kasutamine on
• haldab ELi eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid • teostab ELi õigusaktide täitmise järelevalvet (koos Euroopa Kohtuga) • esindab ELi rahvusvaheliselt, näiteks pidades läbirääkimisi ELi ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle. 8 Euroopa Keskpank ja euro Euroopa Keskpanga missioon Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad moodustavad eurosüsteemi ehk euroala keskpankade süsteemi. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust. Euroopa Keskpank on kohustunud täitma kõiki keskpangandusega seotud ülesandeid tõhusalt. Selle tegevuse käigus püütakse alati järgida usaldusväärsuse, asjatundlikkuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtet. Majandus- ja rahaliit (EMU) Majandus- ja rahaliit (EMU) on suur samm edasi ELi riikide majanduse lõimimisel. See
Liikmeid 28 - Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, Kreeka, Türgi, Saksamaa, Hispaania, Poola, Tšehhi, Ungari, Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Albaania, Horvaatia Peasekretär: Anders Fogh Rasmussen Kuuluvad NATOsse, aga ei kuulu Euroopa Liitu - Norra, Island, Türgi, USA, Kanada, Horvaatia, Albaania 4. Euroala – ala kus kehtib EL ühisraha euro. 1998/Eesti 2009 ja raha tuli käibele 2011 Riike 17 5. Schengeni viisaruum – ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. 26 riiki – 4 mitte EL liiget (Island, Liechtenstein, Norra, Šveits), 3 EL liiget ei kuulu (Rumeenia, Bulgaaria, Küpros). Eesti 2004 6. ÜRO e
majandus- ja rahaliidule. Liidul on kaks peamist eesmärki: tagada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. 1. jaanuaril 2002 tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis (Austrias, Belgias, Hispaanias, Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Kreekas, Luksemburgis, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes) käibele ühisraha euro seitsme pangatähe ja kaheksa mündi kujul. Eurorahatähtede kujundus on kõikides euroala riikides sama. Üheksa aastat pärast ühisraha käibeletulekut ehk 2011. aastal jõudis euro ka Eestisse. Kasutatud kirjandus: http://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu#mark
Häiremehhanismi aruandes tehakse kindlaks liikmesriigid, kelle olukorda on vaja edasi uurida (põhjalike analüüside kujul), selleks et järeldada, kas poliitikameetmeid nõudev tasakaalustamatus eksisteerib või mitte. Selle eesmärgiks on tuvastada ennetada korrigeerida riske ja mittejätkusuutlike riikide makromajanduslikku arengut. Selleks et tagada menetluse täitmine, võib euroala liikmesriikidele määrata rahalisi karistusi. Euroopa Komisjoni häiremehhanismi aruandes määratakse kindlaks, millistes liikmesriikides võib makromajandusliku olukorra tõttu vajalikuks osutuda täiendava põhjaliku analüüsi läbiviimine. Nimetatud analüüs aitab kindlaks määrata võimaliku tasakaalustamatuse laadi ja ulatuse. Häiremehhanismi aruanne põhineb 11 näitajat hõlmaval tulemustabelil. Need keskenduvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
