Eesti majanduse hetkeseis (0)

Tallinna Teeninduskool
Eesti majanduse hetkeseis
Referaat
Marlin Kroon
Ko15-KE
2016
Eesti majanduse hetkeseis on rahuldav ning seda on oodata ka lähikuudel, kuid majanduskasvu pidurdavad euroala majandusprobleemid ja Venemaa- Ukraina konflikt, näitab Konjunktuuriinstituudi (EKI) kolmanda kvartali uuring.
Konjunktuuriinstituudi küsitletud ekspertide hinnangul kasvab Eesti majandus sel aastal 2,0%, eratarbimine 3,5% ja tarbijahinnaindeks 0,2%. Selle aasta keskmiseks brutopalgaks prognoosib EKI 1000 eurot ning töötuse määraks 7,5%. Ekspordi maht on EKI prognoosi järgi 12,3 miljardit eurot ja impordi maht 13,3 miljardit eurot. Eesti majanduse edasine käekäik sõltub EKI teatel suuresti meie ekspordipartneritest, kes kõik (va Venemaa) ootavad aasta teisel poole majanduse üldise olukorra paranemist. Ettevõtjad peavad suurimaks probleemiks endiselt kvalifitseeritud tööjõu puudust.
„Ligi kolmandik küsitletud ettevõtetest tunnetab Venemaa- Ukraina konflikti mõju, samas hindab seda mõju oluliseks vaid 4% ettevõtjatest. Kõige rohkem on probleeme teenindussektoris, kus turismisektor tunneb nõudluse vähenemist ja maanteetransport ülepakkumist,“ märkis Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis konjunktuuri tutvustamisel. „Tööstusettevõtted on mures rubla kursi kiire languse pärast. Samuti on probleeme tooraine ja materjalide hankimisel Ukrainast ja selle transiidil läbi Venemaa,“ lisas Josing.
Venemaa impordikeelu mõju Eestile ulatub 2013. aasta andmetel 75 miljoni euroni, kaudne mõju 150 miljoni euroni. „Konflikti pikaajalised ja kaudsed mõjud on kindlasti suuremad kui lühiajalised ja otsesed mõjud. Eesti ettevõtjad ei tohi jääda lootma Venemaa turu taastumisele, vaid peavad kohanema muutunud olukorraga ja leidma oma toodetele ja teenustele uued turud,“ kommenteeris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi valdkonna juht Meelis Kitsing.
Tarbijate kindlustunne kolmandas kvartalis langes ja seda eelkõige Eesti majandusarengu väljavaadete halvenemise tõttu. Suurema osa perede arvates on nende majanduslik olukord sama mis aasta tagasi. Pea pooled pered kulutavad sama palju kui teenivad, samas on suurenenud säästmisaktiivsus. Kui aasta tagasi säästis 35% peredest, siis nüüd 44%. „Pere olukorda hinnatakse heaks, aga tarbijaid mõjutab ka see, kuidas Eesti riigil läheb, see hinnang on septembri jooksul muutnud pessimistlikumaks,“ kommenteeris Marje Josing.
Riikide rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis on Eesti 144 riigi seas 29. kohal ehk aastaga oleme oma positsiooni parandanud kolme koha võrra. Eelmisel aastal oli Eesti nende riikide seas, kes on arenemas efektiivsusepõhiselt astmelt innovatsioonipõhisele astmele . Tänavu oleme aga kõrgeima astme riikide hulgas, kuhu kuulub Euroopa Liidu uutest liikmesriikidest koos Eestiga veel Slovakkia , Sloveenia ja Tšehhi .