Kas euro teeb enam eurooplaseks? (0)

Kas euro teeb enam eurooplaseks?
Eesti astus 2011. aasta 1. jaanuaril eurotsooni, kuid see ei tulnud probleemideta. Eesti on näinud vaeva, et astuda eurotsooni juba aastast 2004 kui me astusime Euroopa Liitu. Eesti Rahvas on vastu pidanud eelarve kärbetele ja kunstlikule inflatsioonile, et hoida meie hinnataseme tõus stabiilsena. Kuid mis tagajärgi see on endaga kaasa toonud eestlaste seas? Viimane TNS Emori küsitlus 2010. aastal näitas, et ainult 52% rahvastikust toetas euroga liitumist ja vastu oli 44%, mis näitab milliseks on kujunenud meie ohverdused euroalaga liitumisel. Kuid nüüdseks kui euro on olemas, kas oleme kaotanud enda identiteedi krooni näol või oleme saanud enam eurooplaseks?
Euro võimaldab meil lahti saades läänelikust arvamusest, et Eesti on üks endine kommunistlik riik, mis nüüd üritab tubli olla. Kui eurooplane käis Eestis aastal 1995, võis siinne elatustase paista üsna kesisel tasemel. Aastal 2011 on pilt juba parem, ja kui veel lisada, et ta saab oma eurodega maksta ka, siis see hakkab juba Euroopa moodi paistma. Näiteks Riskikapitalifirma MTVP juhtivpartner Allan Martinson ütles: “ei tea küll ühtegi välisinvestorit, kes oleks krooni ajal euro pärast tulemata jäänud, kuid psühholoogiline tegur on siiski olemas – kas Eesti on klubis või mitte.” Paljud pisiasjad muutuvad euro tulles lihtsamaks ja odavamaks. Näiteks ei pea euroala riike külastades enam raha vahetama turistid, kuid ka ettevõtted, mis omavahel euroalas äri ajavad. Euro võimaldab meil rohkem raha endale jätta, sest praegu maksid eestlased pankadele igal aastal hiigelsummasid ainult selle eest, et konverteerisid kroone eurodeks ja vastupidi.
Euro on Euroopa, Euroopa rahvaste ja eurooplaste ühisidentiteedi ja ühisväärtuste tugevamaid käegakatsutavaid sümboleid. Euro on kõige laiemalt levinud läbi ühtsuse, kuna eurot kasutatakse kogu euroalal ning tal on igal pool ühesugune väärtus ja mitmekesisuse, sest müntide rahvusliku külje paljud erinevad kujundused peegeldavad Euroopa mitmekesisust, ajalugu, piirkondi ja kultuure. Näiteks Eesti euromüntide taga olev Eesti kaardi siluett võimaldab teiste eurotsooni riikide kodanikel tutvuda meie riigi kontuuridega andes meie rohkem tuntust eurotsoonis. Seega sümboliseerib euro Euroopa majanduslikku integratsiooni ühtseks turuks ja Euroopa integratsiooni üleüldist edukäiku ning muutes Eesti üheks vankumatuks osaks Euroopast.
Majandus- ja rahaliit ning euro võimaldavad Euroopa majandusel paremini toimida, mis loob meile rohkem töökohti ja suurendades eurooplaste jõukust. Euro on endaga loonud maailma suuruselt teise majandusruumi, mis annab rohkem võimalusi nii töötajatele kui ka tööandjatele. Euroga liitumine on näidanud minevikus, kuidas riikide SKP hakkab tõusma ning seejärel elavdab riikide majandust. Seda võib näha Slovakkia näitel, kes liitus Euroga 2009. aastal ning nende SKP on tõusnud 7% ning jätkab kasvamist. Majanduskasv seob meid aga aina tugevamini eurotsooniga, tugevdades meie riiki ning sellest tulenedes suurendada meie osalust Euroopa majanduses kaasa rääkida.
Eesti on muutunud endisest idabloki riigist tugevaks iseseisvaks riigiks ning suuresti on sellele kaasa aidanud Euroopa Liiduga liitumine. Kuid liitumine eurotsooniga seob meid nüüd ühtseks 16 teise riigiga. Meil on nüüd sama suur hääl sekka öelda majanduses, kui seda on teistel suurriikidel nagu Saksamaa või Prantsusmaa. Tänu eurole elavneb meie majandus ja toimub SKP tõus, mis ajapikku viib meid samale tasemele teiste liikmesriikidega. Seega sellest järeldades võib eeldada, et euro teeb enam eurooplaseks.