Annika Alemaa ÖKOMÄRGISED Tutvustus Ökomärgis on tähis,mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Ökomärgis antakse tootele mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju. Eesmärk on propageerida keskonnasäästlikku tarbimist ja käitumist. Märgised paigaldatakse tootele,pakendile või teenusele. Tutvustus Ökomärgis tõestab tarbiale,et sinu toode on keskkonnasõbralikum kui teised samasse tooterühma kuuluvad tooted. Ökomärgised on usaldusväärsed,kuna selle annab välja sõltumatu organisatsioon,toetudes adekvaatsele teabele ja teadusuuringule. Ökomärgis teavitab tarbijat,et tootja hoolib keskkonnast ning tõstab ettevõtte mainet. Ökomärgis annab turueelise. Tarbija kasu Tõestab tarbijale,et toode on keskkonna ja tervisesõbralik. Annab kinnituse, et toode tarbib vähem ressursse ja on seega ka majanduslik...
Antud probleemile on lahendust otsitud pikalt, kui seda leitud veel ei ole. Linnavõim on valitsusele teinud ettepaneku, et muuta kaubendustegevuse seadust selliselt, et linn ise saaks vanalinnas tegutsevatele ettevõtetele piire seada. Artikli kirjutamise ajaks seda tehtud polnud. Politsei ning Mupo ei ole suutnud piiratud resursside tõttu piisavalt hästi korda tagada. (Berg,M. 2013) Mõju majanduskeskkonnale on positiivne, kuna ettevõtjad teenivad tulu öösel lärmavate piduliste pealt. Mida rohkem külastajaid lõbustusasutustel on, seda kasumilkum on see ettevõtjale, seda rohkem teenitakse tulu ning makstakse makse mis üldsiselt elavdab majandust. Teisalt on mõju vanalinnas elavatele inimestele negatiivne, Nemad, kui resurss oma töökohas, ei saa öösel puhata ning seeläbi võib see mõjutada nende tegevust ja tulemuslikkust tööl. Mis omakorda
Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne. Majandusteooria jaguneb mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaas aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk
Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001): ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusea kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. 2. “Ettevõtja” (entrepreneur) ja “omanik-juht”(owner-manager). Mille poolest nad erinevad? Omanik-juht (owner-manager) – iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte
Kasvanud on kütuseaktsiisi- ja käibemaksulaekumised. Märgatavalt on suurenenud ka üksikisiku tulumaksu laekumised, kuid Läti ametkondade info kohaselt on ümbrikupalkade maksmine endiset levinud praktika. Alates 01.01.2004. on ettevõtte tulumaks Lätis 15%. Möödunud 2004.a. toimusid diskussioonid ettevõtjate ühenduste ja riigi vahel, kus arutati erinevad maksusoodustusi (ühe variandina kaaluti ka ettevõtte tulumaksu alandamist tasemele 12,5%). Ekspertide hinnangul eelistaksid ettevõtjad madalama tulumaksu asemel võimalusi: a) põhivara kiiremaks maha kirjutamiseks ja b) möödunud perioodide kahjumi mahakirjutamise tähtaja pikendamiseks. Läti Välisinvestorite Nõukogu sõnul ei soovi välisfirmad ettevõtte tulumaksu edasist alandamist kuna sellisel juhul võidakse Lätit pidada nn. maksuparadiisiks, ning osasid välisfirmasid võib oodata "kodus" täiendav maksustamine. Läti spetsialistid on rääkinud ka võimalusest rakendada Eesti eeskujul 0% tulumaksumäära
4.5. Majandustegevuse registris (MTR) registreerimine Majandustegevuse registri MTR-i (http://mtr.mkm.ee/) eesmärk on pidada arvet ja teostada järelvalvet erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate, seadusega nimetatud asutuste, sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle. Alustav ettevõtja peab välja selgitama, kas tema tegevus tuleb registreerida majandustegevuse registris. Majandustegevuse registris peavad end registreerima erinõuetega tegevusaladel tegutsevad ettevõtjad. Nendeks tegevusaladeks on: · reisikorraldus; · elektri-, tõsteseadme-, surveseadme-, gaasiseadme-, masinatööd; ehitus; kaevandus; · raudtee-ehitus; · valuutavahetus; · vedelkütus; · vastavushindamine; · elektrikontroll; · alkohol; · tubakas; · väärismetall; · kaubandus ja teenindusettevõtjad (jaekaubandus, hulgikaubandus (sh tootjad, kes tegelevad oma toodete hulgimüügiga), teenindus,
teha on lubanud. Elektroonilisel registreerimisel saate ettevõtte loodud kuni paari tunniga. Arvestage ajakuluks siiski üks tööpäev. Osaühingu registreerimine notari kaudu võtab aega 2-3 päeva. 9 Raamatupidamise korraldamine ja tööandja kohustus Vastavalt Eesti Vabariigi seadusele on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohuslaseks kõik juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Raamatupidamiskohuslane peab oma raamatupidamise korraldama lähtuvalt Raamatupidamise seadusest ning teistest Eesti Vabariigi normatiivaktidest, raamatupidamistoimkonna juhenditest, heast tavast, ettevõtte põhikirjast ning raamatupidamise sise- eeskirjadest. Ettevõtte raamatupidamise korraldamise eest vastutab ettevõtte juhatus. Raamatupidamise korraldamiseks on järgmised võimalused: • võtta tööle raamatupidaja
elulaad, perekodlik ja ühiskondlik eetika muutus. Inimesed muutusid käitumselt vabamaks, sültudes üha vähem traditsioonidest ja tavadest. Inglismaal ja Prantsusmaal, kus majandus oli kõrgelt arenenud, ilmnes 1932-1933. a. kriis samamoodi nagu USA-s. Samas oli nendes riikides 1920-ndatel välja kujuenud sotsiaal- kindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reguleerimise mehhaismid, mida USA-s polnud. Siiski koormas kriis sotsiaalsete tagatiste süsteemi. Tööstuslik tootmine vähenes, ettevõtjad tahtsid töötasu vähendada, kuid töötajad olid rangeltn selle vastu ning et mitte pankrotistuda, ei jänud muud üle, kui üleliigsed töötajad vallandada. See tõi kokku palju töölisi, kes pidid sotsiaalkindlustuse hoole alla minema. See süvendas aga rahapuudust, mille tagajärjel valitsus suurendas makse ja vähendas töötute abirahasid. Samuti ei makstud toetust neile, kes seda valitsuse meelet ei vajanud.
tekkinud. Ja see on väga paha! PTK32b 1) Kirjelda millised muutused ja uuendused toimusid inimeste elus ja olmes II MS järel. Kuna tehnika ja teadus arenesid päris kiiresti, siis muutus inimeste elu. Inimeste ostuvõime kasvas üsna kiiresti, ning see soodustas massilise tarbimise tekkimist, kaupu toodeti väga palju ja massiliselt, ning neile leidus ka ostjaid. Suure konkurentsi tõttu tootsid ettevõtjad täiesti uusi olmekaupu. 2) Miks toimusid muutused moes ja soengutes just 50ndatel ja 60ndatel aastatel. 3) Millised muutused toimusid ühiskonnas II MS järel (naiste roll, sotsiaalfäär, poliitika). Maailmavaade läks vabamaks, üha enam hakati nõudma soolist ja rassilist võrdsust. Naised moodustasid suure osa valijaskonnast ja neid valiti ka valitsusse ning erakondadesse niiet poliitika polnud enam ainult meeste pärusmaa. Kõrgetele
valmistasid sõjavarustust. Tööd keegi ei kartnud, kuna mõeldi, et toodang läheb nende endi meestele. Meeste eemalolek mõjus negatiivselt ka kaupmeeste sissetulekule. Kliente polnud, kuna naised, kes pidid nüüd kõik tööd enda peale võtma, keskendusid ennekõike esmavajadustele- toit ja riided. Enam ei ostetud mõtetut kaupa ja ülejääk, mis ettevõtjatel toodetud sai jäi saisma ning kasum saamata. Selle tagajärjel panid paljud ettevõtjad poed kinni ja lõpetasid töö või hoopiski pankrotistusid. Lahendusena üritati spetsiifiliste tarvete asemel toota midagi, mida ühiskonnal oleks sõja ajal vaja ja tarvis. INGLISMAA MOTIIVID- Uute alade vallutamine, võimu suurendamine TÄHTSAMAD SÕJAD- Somme lahing (juuli-november 1916) Sakslastest üritati läbi tungida, kuid edutult. Lisaks võeti kasutusele tankid. Hukkus 1.3 miljonit inimest, kuid kumbki ei saavutanud edu. Lahing
· Jäätmete sorteerimine · Kokkuvõte · Kasutatud materjal Sissejuhatus Uuringud on näidanud, et pakendijäätmed moodustavad olmejäätmete massist ligikaudu 35% ja mahuliselt isegi kuni 70% . Pakendijäätmekoguste kasv on otseselt seotud tarbimise kasvuga . Tulemused näitavad, et enim on tõusnud plastpakendi osakaal . Pakendi seaduse kohaselt peavad pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldama ja seda finantseerima pakendi ettevõtjad ( ettevõtted, kes pakendatud kaupa Eesti turule lasevad ). Elanikonna küsitlused on näidanud, et inimeste teadlikus ja valmisolek on pakendijäätmeid eraldi sortida tõusnud . Jäätme seadus Reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd , kuivõrd see ei ole reguleeritud pakendi seadusega . Jäätme seadus kohustab kohalikku omavalitsust arendama oma haldus territooriumil jäätmehooldust, mis tähendab jäätme käitluse
SÕJAJÄRGNE MAAILM Teemad 24-29 1.Mõisted: Raudne eesriie- Nõukogude Liit eraldas Kesk- ja Ida-Euroopa ning suure osa Aasiast ülejäänud maailmast, tõkestades nende suhtlemist lääneriikidega. Külm sõda- Alguseks Berliini blokaad; kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu. Trumani doktriin- seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (silmas peeti kommunistide võimuhaaramiskatseid). Marshalli plaan- abiplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, Ühendriigid andsid 17le majanduslikku ja tehnilist abi. Võidurelvastumine- NSV Liit ja USA üritasid üksteist üle trumbata uute ja võimsamate relvade välja töötlemisega. Saksamaa majandusime- Raha oli kaotanud väärtuse ja õitses must turg, vaatamata okupatsioonivõimude vastuseisule alustas kristlik-demokraatlik valitsus radikaals...
Kaupmehed ei tohi hindu põhjendamatult tõsta · Kaupmeestele on kehtestatud kohustus avaldada kaupade hinnad lisaks kroonidele ka eurodes pool aastat enne euro kasutuselevõttu ning pool aastat selle järel. · Ennetamaks põhjendamatut hinnatõusu, jälgib Tarbijakaitseamet tähelepanelikult hindade muutusi enne ja pärast eurole üleminekut ning annab selle tulemustest ajakirjanduse kaudu ka teada. · Ausa Hinnakujundamise Leppega liitunud ettevõtjad on andnud nõusoleku, et eurole üleminekul järgivad nad head tava ega tõsta põhjendamatult hindu. Eurole üleminekuga muutub vaid raha, mitte selle väärtus! · Euro kasutuselevõtuga ei muutu kaupade hinnad, vaid need esitatakse uues valuutas ehk eurodes. Euroinfo: 8000 3330 euro.eesti.ee
või haridust tõendavad dokumendid; CV; võrdlevad hinnapakkumised juhul, kui vara maksumus ületab 1279 eurot (koos käibemaksuga) Väga palju informatsiooni ettevõtja alustajale on ka leheküljel : www.eas.ee Sellel leheküljel pakutakse alustajale mitmekesist teavet, alates veebiinfost kuni personaalse nõustamiseni mentorprogrammi raames. Lisaks saavad alustajad taotleda otsetoetusi ning soodsatel tingimustel stardilaenu. 3. Kõik füüsilisest isikust ettevõtjad peavad enne tegevuse alustamist taotlema enda kandmist äriregistrisse. Äriregistrisse kantakse FIE tema poolt esitatud avalduse alusel. FIE äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada avaldus (digitaalallkirjastatud või notariaalselt kinnitatud) kande tegemiseks, mis peab sisaldama järgmiseid andmeid: · ärinimi (ärinime nõuded ÄS §-dest 715), talunime kasutamise korral ka viide kinnistu numbrile kinnistusraamatus;
protestivastased seadused, lootes sellega teha lõpu kaks kuud väldanud poliitilisele kriisile. Valitsusvastased meeleavaldused algasid novembri lõpus pärast president Viktor Janukovõtši otsust jätta sõlmimata Euroopa Liidu assotsiatsioonilepe. EL trahvis 114 miljoniga kolme poroloonitootjat kartellileppe eest. Euroopa Liit (EL) otsustas kolmapäeval trahvida kolme rahvusvahelist poroloonitootjat 114 miljoni euroga, sest ettevõtted olid omavahel teinud hinnakokkuleppe, kartellis olnud ettevõtjad mõjutasid ka Eesti turgu. USA tootja Carpenter sai 75 miljonit eurot trahvi, Belgia Recticel, kellel on ka Eestis tehas, sai 7,4 miljonit eurot trahvi ja peab maksma osa 31,6 miljoni eurosest trahvist, mis määrati ühisettevõttele Eurofoam. Seda trahvi peab maksma ka Austria ettevõtja Greiner. Hollandis leiti veiselihatoodetest veel hobuseliha. Hollandi toiduamet teatas kolmapäeval, et on leidnud ühe Gelderlandi provintsi
tasakaalupalgast, et oleks rohkem töökohti. 3. Efektiivsuspalga teooriad ● Teooriad, kus kõrgem palk suurendab töötajate tootlikkust: ○ Parema kvalifikatsiooniga töötajad kandideerivad vabadele töökohtadele ○ Suureneb töötajate jõupingutus, “viilimist” on vähem ○ Töötajate käive väiksem, vähem kulusid ettevõttele ○ Töötajate tervis parem(arengumaades) ● Ettevõtjad valmis maksma kõrgemat palka, mis on üle tasakaalupalga. ● Tulemuseks töötus. Kõik need teooriad räägivad sellest miks tööandjad maksavad rohkem kui tasakaalupalk, aga samas nemad tekitavad tööpuudust.
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärindus Alisia Vassiljeva TABB14 ENESEHINNANG ETTEVÕTJANA Kodutöö Õppeaine: Ettevõtluse alused Õppjõud: Juhan Teder Tallinn 2016 ENESEHINNANG ETTEVÕTJANA Kodutöö Kõik inimesed, keda ma olen oma elus kohtunud, on täiesti erinevad. Kindlasti erineb väga palju nende välimus, käitumine ja harjumused, aga kõige rohkem, minu arvates, erineb inimeste iseloom. Ja see sõltub paljudest teguritest: inimese vanusest, haridusest, ümbriskonnast, isegi sodiaakmärgist ja temperamendist. See kuidas nad tunnevad, mõtlevad, töötavad ja tajuvad maailma on ka erinev. Kuid maailm vajabki erinevaid inimesi. Mõnest saavad tavalised perenaised, paljudest palgatöötajad, teised eelistavad freelance ehk vabakutselist tööd või...
Õpetaja prestiiz on suhteliselt madal, välja arvatud eliitkoolides töötavatel õpetajatel. Keskhariduse ümber on pikemat aega käinud omamoodi rebimine. Rahva enamik püüab oma lastele anda üldist keskharidust gümnaasiumites, sest ebastabiilses ühiskonnas on see parim, võimaldades õpinguid jätkata kõigis kõrkkoolides ja erinevail erialadel. Samal ajal on võetud üldine suund kutsekeskhariduse laiendamisele, millest on eriti huvitatud ettevõtjad. Kõrghariduses on laienenud kutse - ehk rakenduskõrgharidus. Täiskasvanute haridus on viimase paari aastakümne keskel pidevalt laienenud. ´´TURUHARIDUS´´ JA ELIITKOOLID Eraharidus laialdaselt levinud ning hõlmab 45 - 50% gümnaasiumi - ja kõrgharidusest. 5 - 7-aastaselt kasvatusasutused on kujunenud eelkooliks. Väikesed maa - algkoolid on enamalt jaolt välja surnud. Põhiharidus on üldiselt kättesaadav ja kohustuslik, väljalangevus, mis oli enneolematult kõrge
ja kaubaturg).Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital(mittelooduslikud ressursid) on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid.Tootmisprotsessi väljundiks on erinevad
Ma pooldan riiki, mille kodanikud on loodud iseenda jaoks, mitte riiki, mis armu poolest kas sallib või ei salli oma kodanikke. Ma ei räägi ammumöödunud asjadest ja aegadest. Tänagi esineb palju nõudmisi, et riik peab peaaegu kõike ja kõiki finantseerima ning et riigi huvides on teha just nii ja mitte teisiti. Liiga tihti näeme riigi huvide asetamist ettepoole tema kodanike huvidest. Kui riik, olgugi et Eesti oma riik, on tähtsam kui tema kodanikud, tema ettevõtjad ja palgasaajad töötegijad, siis kes on see riik???? Kodanike riigis, kus riik ei võimutse kodaniku üle, vaid kodanik on oma riigis peremees, peab kodanik olema ise oma rahakoti peremees. Riik ja omavalitsused kaitsevad kodanikku ja tema omandit, kaitsevad riiki, tegelevad seaduseloomega, arendavad riiki, aitavad tõsiselt hätta sattunud kodanikke. Nende teenuste eest tuleb riigile vastavalt ühiskondlikule kokkuleppele maksta ja seda oleme kõik nõus tegema.
Praeguse poliitikat puudutava põhisüüdistuse arutamise asemel vilistasid Reformierakonna realiikmed Silver Meikari üldkogul lihtsalt välja, seetõttu jättis Reformierakond kasutama hea võimaluse oma mainet parandada, leiab kriisikommunikatsiooni asjatundja Ilona Leib. Paraku on poliitskandaal, mida osalised üritavad näidata erakondade siseasjana, leidnud kõlapida juba väljaspool Eestit, kuna annetuseskandaali on tõmmatud ka ettevõtjad, küsivad tööandjate keskliidu partnerid välismaal meie tööandjate esindajatelt selgitusi. «Selline vinduv kriis kahjustab oluliselt Eesti mainet, Põhjamaade ettevõtted on siia palju investeerinud ja sellised kriisid, mis jäävad lahendusteta või mis tekitavad küsimusi, panevad neid muretsema,» nentis tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. · Väärtuskasvatuse riiklik õppekava
kommertsialiseerimisvõime. Kaasatakse innovatsioonitegevusse ja projektidesse ka teisi ettevõtteid. Suurettevõtted enamasti. N: Samsungi innovatsioon: oma nutitelefonide arendamise puhul kasutab kiipe koostöös Intel'iga, tarkvara koostöös Google'ga · Suletud mudel ressursipõhine (sisemised ressursid). Täielikult integreeritud. Oluline kontrolli säilitamine. Suletud mudel tugineb eeldusel, et ettevõtjad peavad uuenduste tegemiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks ise oma ettevõtte sees omi ideid arendama. Enamasti väike- ja pereettevõtted. N: Dutton Engineering: Ettevõtte siseselt muudeti protsesse tänu millele 8 aastaga kahekordistati käive, tagastused on langenud 10%-lt 0,7%-ni ja 99% tarnetest toimuvad 24 tunni jooksul. Mõni aasta tagasi oli tarne 60% ühe nädala jooksul.
jagab vastutusvaldkonnad volinike vahel. 5. Selgita Euroopa Liidu kohtusüsteemi (millistest kohtutest koosneb, kohtujuristi ülesanded jne), kohtu pädevust ja ülesandeid. Euroopa Liidu Kohus koosneb kahest kohtust: ● Euroopa Kohus – menetleb liikmesriikide kohtutelt laekunud eelotsusetaotlusi, teatavaid tühistamishagisid ja apellatsioonkaebusi; ● Üldkohus – langetab otsuseid tühistamishagide kohta, mille on esitanud üksikisikud, ettevõtjad ning teatavatel juhtudel ELi liikmesriikide valitsused. Praktikas tähendab see, et kõnealune kohus tegeleb peamiselt konkurentsiõiguse, riigiabi, kaubanduse, põllumajanduse ja kaubamärkidega. Iga kohtunik ja kohtujurist määratakse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel ametisse kuueaastaseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada. Euroopa Liidu Kohus tõlgendab ELi õigust, et tagada selle ühesugune kohaldaminekõigis ELi liikmesriikides, ning lahendab
tasemel. Samuti tugev positsioon nimetatud valdkondade koolitusturul kutsehariduse tasemel. Tugev positsioon koolitusturul täiendkoolituse korraldajana. EHTE tugevusteks on hea positsioon oma valdkondade koolitusturul nii tasemekoolituse kui täiendkoolituse pakkujana. EHTE õppekavad ja õppekeskkond on kaasaegsed ning õppejõud, kelle hulgas mitmed kogenud praktikud valdkonna parimatest ettevõtetest, valdkonna ettevõtjad ja tööandjad, kõrge kvalifikatsiooniga. 2 EHTE-l on hea maine ja tööandjate ning koostööpartnerite usaldus. Kuna EHTE asub Tallinnas, annab lähedus turismisektori võtmeasjalistele ning valdkonna ettevõtete suur kontsentratsioon Tallinnas EHTE-le mitte ainult tugeva konkurentsieelise, vaid ka sektoripoolsed ootused seoses arendus- ja uuringutetegevusega.
• Hajutatud riskid • Vertikaalselt integreeritud organisatsioonistruktuur, nt ettevõtjale endale kuuluv infrastruktuur Eriseadused majandusarvestusest KonkS: arvestuse pidamine erinevate tegevusvaldkondade tulude ja kulude kohta ElTS: Elektriettevõtja peab raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel tegevusaladel tegutsevad erinevad ettevõtjad • RdtS: finantsarvestus infrastruktuuri majandamise (sh teenuste kaupa eraldi) ja veoteenuse (sh eraldi avaliku liiniveo ja sel puhul ka grupisiseste tehingute) tulude ja kulude kohta • ÜTS: finantsarvestus avaliku liiniveo tulude, kulude ja vara kohta heast raamatupidamise tavast lähtudes • MGS: finantsarvestus gaasi põhi- ja jaotusvõrgu ning müügi (sh eraldi kodu- ja vabatarbijate) tulude, kulude, vara ja kohustuste kohta. •
Eesti on muutunud teeninduskesksemaks maaks. Valdavaimaks teenindusalaks on kaubandus, kõige rohkem investeeringuid on tehtud hotellidesse ja restoranidesse. Tootmisettevõtetesse on enamus investeringuid on tehtud omavahendite arvel. (Ivar Simson, Rein Lumiste,Rünno Lumiste, 2000, lk 169) 1. EESTI ETTEVÕTLUSE KASVUSTRATEEGIA Eesti ettevõtjaskonda iseloomustab mitu olulist strateegilist nõrkust. Mis suures plaanis pärsivad tootlikkust ning rahvusliku rikkuse kasvamist. Liiga paljusid ettevõtjad imestab vähene ambitsioonikus nii tootearenduses kui pürgimises välisturgudele. Samas vajab parandamist juhtimiskvaliteet. Kitsaskoht on vähene ettevõtjate omavaheline koostöö eksporditurgudel, kus see on Eest mahtude väiksuse tõttu ekspordi õnnestumiseks sageli vajalik. (Haridus- ja Teadusministeerium, 2007) Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2020 näol on tegemist kogu Eesti majanduse keskse
lähtuvalt oma pakkumus."14 13 EUROPA; Teie Euroopa; Ettevõtted; ELi turg; Riigihanked; Eesti 14 Euroopa Kohtu seisukoht 9 KOKKUVÕTE Riigiabi on ükskõik missugusel kujul pakutav abi riigi poolt ettevõtjatele. See ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, mistõttu on selle pakkumine ära keelatud, kuna muidu see soodustaks kindlaid ettevõtjad, kellele riigiabi antakse. See on oluline Euroopa Liidu ühisturu toimimise seisukohalt. Kuna Euroopa Liit soosib kaupade, teenuste jms vaba liikumist, siis mõne ettevõtte soodustamine tänu riigiabile oleks lihtsalt vastuolus EL õigusega. Samuti konkurentsi poolest oleks see teiste ettevõtjate suhtes ebaaus. Küll aga on tingimusi ja olukordi mil riigiabi pakkumine on võimalik (näiteks kalanduse ja põllumajanduse valdkonnas). On ka erinevaid
Ühiskond. · Majandus on see osa ühiskondlikust tegevusest,mis toodab asju ja teenuseid. 1. KÄSUMAJANDUSES otsustab riik,mida toodetakse ja mis on asjade ning teenuste hind.Käsumajanduses korraldab riik kõike.Tootmisvahenidid,tehased,tööriistad ja põllumaa kuuluvad riigile.Riigiasutused teevad pikaajalise plaani,mida tuleb toota.See tundub,et on väga tõhus.Kuid kõiki vajadusi nad ei märka või märkavad liiga hilja.Näiteks kui poes midagi otsa saab ei pruugi nad seda tähele pana,kui aga rauakaevandus plaanist maha jääb,siis pole tehastel toorainet ja tootmine seiskub. 2. TURUMAJANDUS majandust reguleerivad turul kujunenud suhted ja hinnad,aluseks on pakkumise ja nõudluse tasakaal.Eesmärgiks maksimaalne kasum.See on suht thus majandus,kuna kui on nt.nõudlus labidate järele,siis on mõned...
Usk NSV Liidus Suhtumine religiooni Usk ja usklik olemine olid ametivõimude poolt põlu alla pandud, seda teavad tõenäoliselt enamus inimesed. Põhjust aga igaüks teada ei pruugigi. See lähtus marksistlik-leninlikust ideoloogiast. Kõigepealt ideoloogiast endast: see kandis mingit ebamäärast kättemaksu motiivi, mis oli üles ehitatud järgmisele pildile. Nimelt valitsevat ühiskonnas kaks klassi, kodanlane (ehk rikkad inimesed; ettevõtjad) ja proletariaat (liht- ehk tööinimene). Need kaks klassi on omavahel alluvussuhetes, st kodanlane piinab proletariaati, ekspluateerib teda enda kasusaamissoovist lähtudes. Klassivõitlusest tuleb proletariaati informeerida, et ta võiks kodanlase revolutsiooni teel ja vägivaldselt kukutada ning asuda üles ehitama sotsialistlikku riiki, mis lõpuks viib ideaali ehk kommunismini. See teooria ei sallinud teistsuguseid maailmaseletamise viise ning nõudis lojaalsust kõigilt kodanikelt. Marksistlik-leninliku t...
Tunnustatud Maitse kvaliteedimärk ehk ristikumärk antakse Eestis toodetud toiduainetele, mis läbivad edukalt laboratoorse ja sensoorse hindamise. Toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei ole ristikumärgi puhul oluline. Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine* on 100%- liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu. * Põhitooraine - tooraine, mis annab tootele kõige iseloomulikumad omadused, nt lihatoodete puhul liha, piimatoodete puhul piim jne. Kvaliteedi- ja päritolumärgi väljaandmise eesmärgiks on: · väärtustada Eestimaist toodet Eesti turul; · toetada Eesti toiduainete kodumaist müüki ja eksporti; · pakkuda eeliseid konkurentsis;
põhjal. Nii üksikisikud kui ka ettevõtted võisid vahetada kroone muudesse valuutadesse ilma piiranguteta. 1992. aasta juunis kehtestatud fikseeritud vahetuskurss 1 Saksa mark = 8 Eesti krooni oli samasugune ka 2001. aasta juunis. Pärast rahareformi oli inflatsiooni tase Eestis suhteliselt kõrge. Eesti majanduse areng oli toimunud fikseeritud vahetuskursi tingimustes ja sellest tulenes kohaliku panuse hinna pidev kallinemine. Samas olid Eesti ettevõtjad hoolimata kasvavatest tootmiskuludest jätkuvalt konkurentsivõimelised tänu suurenenud tootlikkusele ning majanduses toimus tootmise ja ekspordi kiire kasv. Kõnealune kasv oli seotud eelkõige institutsionaalsete ja struktuuriliste muutustega. Institutsionaalsete muutuste (vabakaubanduskokkulepped teiste riikidega, suhted uute väliskaubanduspartneritega, tõhusamaks muutunud kvaliteedikontroll, mille tõttu on kaubad
lihtne ja kättesaadav internetis. Viimase aasta jooksul on just sellest valdkonnast koorunud mõningaid skandaale. Rahad mis seal liiguvad on tohutud ja alati pole see spordiennustus, vaid sportlased on kinni makstud kellegi poolt. Hiljaaegu lahvatas skandaal Saksamaal kus sattus kahtluse alla ligi 200 jalgpalli mängu, mille tulemusi olevat mõjutanud organiseeritud kuritegelik struktuur, kus niinimetatud ettevõtjad teenisid umbes 10 miljonit eurot. Ma arvan, et see käis umbes nii, et meeskondade treeneritele maksti etteantud prognoosi alusel tegutsemise eest, mis on muidugi väga kahetsusväärne. Kuid nii suures mastaabis kuritegu ei jäänud kauaks varjatuks ja skeemi alusel töötanud mehed said karistada. Arvata võib, et see polnud ainujuhtum ning selliseid asju on enne juhtunud ning juhtub tulevikus veelgi. Samasugune petuskeem tuli avalikkuse ette ka Eestis, kus
Nõukogude Liidu eest põgenes Läände kümned tuhanded inimesed, paljud leidsid uue kodu Rootsis. Põhjamaad toetus oli Balti riikidele iseseivuse taatamisel väga oluline. Kõige esimesena tunnistas iseseiva riigina Eestit Island. Pätast iseseivumist 1991.a hakkasid sidemed Eeesti ja Põhjamaade vahel kiiresti tugevnema. Soome ja Rootsi muutusid lühikese ajaga meie suurimateks kaubanduspartneriteks ning nende riikide ettevõtjad hakkasid investeerisima Eesti majandusse. Vaatamata mõningatele raskustele, on suhted Eesti ja Põhjamaade vahel viimastel aastastel pidevalt tõusujoones. Soome, Rootsi, Taani, Norra ja Island on saanud Eestile lähedasteks ja usaldusväärseteks partneriteks.
Ühiskonna konspekt.Majandus TEADUSPÕHINE MAJANDUS Haritud inimesed + teadusuuringutest sündivad head ideed. Ettevõtjad teevad tihedat koostööd teadlaste ja haridusasutustega.Taolises ühiskonnas on kesksel kohal inimkapital inimeste oskused, teadmised ja kogemused. Väga oluline on üles leida võimalikult palju andekaid inimesi. Inimkapitali juurde kuuluvad ka motiveeritus ,ettevõtlikus ja tervis. Inimkapitali täiendab sotsiaalkapital inimestevahelised tihedad ja toetavad suhted. Teaduspõhine majandus põhineb innovatsioonil uute ideede leidmisel ja elluviimisel.
probleemidesse paremini süvenema, kuna teenindaja jaoks on see üks tavaline tööpäev ehk igapäev esinev mure, kuid kliendi jaoks võib see olla kuid , kui mitte aastaid ette planeeritud reis, mis võib saada rikutud, hullemal juhul ära jäetud, vaid põhjusel, et teenindaja ei suvatse oma igapäevaseid omandatud teadmisi rakendada ning ajanappuse tõttu lööb käega. Kindlasti lööb seal välja ka eestlasele omane kadedus kohati. Seetõttu peaks antud ettevõtjad väga hoolikalt kaaluma läbi oma personali, kasvõi investeerima psühholoogia alastesse koolitustesse ning võimaldama töötajatele erinevaid pinget maandavaid võimalusi. Teenindus Eestis ja mujal maailmas on erinev. Igas riigis on erinevate harjumuste ja traditsioonidega inimesed. Näiteks mõnel pool ollakse liiga aktiivsed müüjad, mis tüütab potentsiaalseid kliente. Teisalt, on palju selliseid kohti kus inimesed on soojad ja teenindus on väga soe ja armas
kui organisatsioonis pole infotehnoloogia alal pädevat töötajat, tuleb ta palgata. Tööjõuturul valitseb aga spetsialistide koha peal põud ning vajalike teadmiste ja oskustega inimest on raske leida. Seetõttu, kui see iõnnestub, ollakse tema väärtusest ettevõttele teadlikud ning pakutakse talle korralikku töötasu. IT-valdkonna areng on aga keeruline kuna uusi lahendusi kasutatakse tagasihoidlikult. Ettevõtjad ei ole kulutuste hirmus valmis oma tööprotsesse täielikult muutma, olgugi et selle läbiviimisel kasvaks ka konkurentsieelis ning igapäevatöö oleks tõhusam. Infotehnoloogia pakub palju võimalusi eneseteostuseks, ettevõtete tööprotsesside tõhustamisest uute lahenduste loomiseni. Rutiinset tööd on vähe ja iga tööpäev on eelmisest erinev. Ka kontori mõiste on selles valdkonnas vähetähtsaks muutumas kuna see amet ei eelda üheksast viieni laua taga istumist
KÄIBEMAKS – toote või teenuse lisandunud väärtuse maks. Maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt. Eestis kehtiv üldine käibemaksumäär on 20%. AKTSIIS – maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. SOTSIAALMAKS – Eestis riiklik maks pensionikindlustuse ja ravikindlustuse rahastamiseks. Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad töötajatele väljamakstud töötasudelt ja muudelt tasudelt ning füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlusest saadud tulult. TULUMAKS – füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku tulumaks olla erinevad maksuliigid, samuti võivad erinevad tulu liigid olla maksustatud erinevate maksuliikidega. Põhimõtteliselt võib tulumaks olla nii riiklik kui kohalik maks. Eestis kehtiv tulumaksumäär on 20%. Tulumaksu kinnipidamise määr on 20% (brutost mahaarvestada)
Õiglane kaubandus Mida sa täna hommikuks sõid? Kas sõid banaani, apelsini, riisiputru? Jõid kakaod või teed suhkruga? Ühiskonnategelase ja inimõiguste aktivisti Martin Luther King'i sõnul sõltume oma hommikusöögil pea poolest maailmast. Ent kui tihti mõtleme, millistes oludes kasvatatakse ja toodetakse meie igapäevaseid toiduaineid? Loomulikult on kõige mõistlikum, tervislikum ja keskkonnasõbralikum tarbida vaid neid toiduaineid ja tarbekaupu, mida kasvatatakse või toodetakse Eestis. Nii väldime lisakulutusi keskkonda saastavale transpordile. Samuti peaksime kõik eelistama mahetoodangut, mis ei sisalda meie tervisele ja keskkonnale ohtlikke kemikaale. Ent kuidas otsustada nende toodete üle, mis on Eestisse toodud välismaalt, sest neid siin kasvatada ega toota ei saa? Kas sa ka tead, et paljud meie igapäevased laiatarbekaubad nagu kohv, tee, puuviljad, suhkur ja kakao kasvavad geograafiliselt vaesemates riikides ehk Ladina-A...
Kolmandaks toob Interneti kasutamise plahvatuslik kasv endaga kaasa turvalisuse ja eraelu puutumatusega seotud probleeme. Avaliku võimu esindajate kohustus on garanteerida kodanikele, et tuleviku Internet on hõlpsasti kasutatav ja juurdepääsetav, turvaline ning et selle kasutamisel austatakse nende eraelu puutumatust. Internet ja Majandus Ennustatakse, et veebi kaudu teenuste kujul pakutava tarkvara abil suudavad kõik, nii suured kui ka väikesed ettevõtjad, kulusid vähendada ja tegevusnäitajaid parandada, mille tagajärjel tõuseb tootlikkus märkimisväärselt. Kui seda tõhusalt kasutada, toob tuleviku Interneti areng endaga järgmisel kümnendil kaasa innovatsiooni, tootlikkuse suurenemise, uued turud ning majanduskasvu ja tööhõive tõusu.
Motiiv Millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasu. Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud. Kasum on firma kogutulude ja kogukulude vahe. Miks tekib konkurents? Kuna kõikide soove pole võimalik rahuldada, siis inimesed võistlevad ehk konkureerivad olemasolevate nappide ressursside pärast. Ettevõtjaid püüavad saavutada edumaad, tooted kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetustehingus kasumit. Ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid. Konkurents on müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võistlus müüjate pärast. Konkurents on kasulik majandusele tervikuna: Madalamad hinnad Ettevõtjad võistlevad turul tarbijate raha pärast alandades müügihind. Rohkem töökohti. Kõrgemad palgad ettevõtjad võistlevad omavahel, et saada paremaid töölisi. Parandab kvaliteeti mida
· Majanduse ebastabiilsus, mistõttu ei saa kunagi kindel olla klientide arvus. Näiteks majanduslanguse ajal võivad väheneda potentsiaalsete klientide sissetulekud ja seega kulutused luksuskaupadele. Seetõttu väheneb ka OÜ MAITSE klientide arv. Ettevõtte suuremad riskifaktorid on lisaks elanikkonna vähene informeeritus ning piiratud ressursid. Samuti võivad ettevõtte riski alla seada prognoosimatute turumuutustega seotud asjaolud. Potentsiaalsete riskide vähendamiseks on ettevõtjad koostanud põhjalikud finantsprognoosid, kus on arvesse võetud valitsevat majanduslikku olukorda ning muid kulude ja tuludega seotud aspekte. Prognooside kohaselt püütakse alustava ettevõtte kohustusi hoida võimalikult väiksena, et ettevõtte käivitamisega seotud ebaõnnestumisi vältida. Et edukalt turule tulla, on ettevõtjad põhjalikult läbi mõelnud toitlustusasutuse menüü, reklaami ning töötajad. Ettevõtte töötajad on menüüga ning kõige taimetoitlusega seonduvaga
Kordamisküsimused: 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Ettevõtja Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid; oskus murada väljakujunenud tegevuspraktikat Burns – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks, seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest toodlikumatesse ja kasumlikmasse, aksepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust Ettevõtlus Jarillo – protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis on sel hetkel nende käsutuses.
Tööealine rahvastik jaguneb kaheks: · majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama, siia kuuluvad töölised ja töötud. · Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või pole võimelised, siia kuuluvad koduperenaised, tudengid ja õppurid, kes ei käi kooli kõrvalt tööl ja puuetega inimesed. Töötajad ehk hõivatud palgatöölised, ettevõtjad ja ka vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu. Töötud inimesed, kes tahavad ja on võimelised töötama, kuid ei leia tööd. Heitunute grupi moodustavad need inimesed, kes on kaotanud lootuse tööd leida ja loobunud otsingutest. Töötus ehk tööpuudus töötute osatähtsus tööjõus. Majanduspoliitika üheks peamiseks eesmärgiks on saanud täistööhõive olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad. Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega
tootmiseks. 2)Energiaallikad. Vabrikute/ettevõtete omanikud mõistsid, et kasulik on investeerida leiutustesse. James Watt leiutas 1765.a. aurumasina. Energiaallikad vesi ja tuuleenergia. Alessandro Volta leiutas 1800.a. patarei, mis talletas elektrivoolu. Thomas Alva Edison valmista 1879.a. elektrilambi. 3)Linnas muutusid tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus üha rohkem inimesi 4) Sotsiaalsed kihid a)palgatöölised; b)kodanlus – ettevõtjad, oankurid, arstid, advokaadid, haritlased. Tööliste osakaal suurenes – talupojad lahkusid malt, et linnade vabrikutes tööle hakata. Tööliste osakaal 19.sajandil: 50-75%. Kujunes välja ka töölisklassist jõud, mis hakkas võitlema töötingimuste parandamise ja tööäevade lühendamise eest. 5) Trantspordi ja raudtee arneg. 1825. a. rajati Inglismaale esimene raudteeliin. Positiivsed küljed: tegi inimestele tarbekaubad kättesaadavamaks, alandas kaupade hindu,
Eetika ja kapitalism · Adam Smith (1723-1790) · Määratles kapitalismi kolme tingimusega: vabad turusuhted eraomandus tööjaotus · Konkurentsis võidab see ettevõte, kes suudab pakkuda madalama hinnaga toodangut. · Võitlus tarbija pärast tõstab tootjate loovust, efektiivsust, ebaefektiivsed ning liiga ahned ettevõtjad laostuvad. · Nii kasvab üksikute isikute egoistlikest taotlustest välja suurim võimalik kasu kogu ühiskonnale · Smith tõestas kapitalismi eetilisuse ainult utilitarismi seisukohalt · V.Pareto arendas seda edasi · Ühiskonna piiratud ressursse kasutatakse tootjate poolt nii efektiivselt ja kaupu ning teenuseid jaotatakse konkureerivate turgude poolt samuti nii efektiivselt, et on
Samuti teise või oma riigi sisepoliitikast tulenev risk streik, rahutus, kodusõda, valimistega seotud rahutused jm. Poliitiliste riskide alla kuulub veel maksmiskeelurisk, kui ei lasta oma võlgu tasuda neil, kes tegelikult on maksevõimalised; embargorisk, kui riik ei luba eksportida või importida teatud kaupu jm. (Hirjel 1996) Poliitilisi riske maandada on väga keeruline. Näiteks Gruusia sattus sõtta Venemaaga, mis tõi lisaks muudele hädadele kaasa blokaadi ja kodusõja. Eesti ettevõtjad, kellel oli äri Gruusias, sattusid tõsistesse raskustesse. Õiguslik risk tekib sellest, et äripartnerid asuvad erinevate õigussüsteemidega riikides. Õiguslikke riske saab maandada korrektsete ja mõlema riigi asjaolusid arvestavate lepingute sõlmimisega. Majanduslikud riskid on tururisk, krediidirisk, transpordirisk, hinnarisk, varustamis- või vastuvõtmisrisk, asukoharisk, asendamisrisk. (Hirjel 1996)
meeldiv keskkond. Olles juht, on oluline luua mudel, mille alusel töötajad võiksid ennast kujundada. Antud mudeli eeskujuks võiks olla juht ise, et moodustada töötajatele eeskuju, kuidas nad võiksid või peaksid töötades käituma. Väga tõhusaks meetodiks oleks nii samastumine tööliste rolliga kui ka juhi enda töödega eeskujuks olemine. Samuti aitaks see kaasa kollektiivi lähendamisele. Töötajate saavutuste tunnustamine on tänapäeval üha aktuaalsemaks teemaks tõusmas. Ettevõtjad ei ole just kõige altimad oma töötajaid tunnustama, kuigi selleks oleks võimalust ja ressursse. Kuid just tunnustamine on üheks tähtsamaiks edu saavutamise võtmeks ettevõttes. Tunnustamine on vajalik, et töötaja oleks motiveeritud ja positiivne, et ei tekiks soovi vahetada töökohta, hoidmaks tunnet enda hinnatusest ja vajalikusest. Tunnustada saab mitmetel erinevatel viisidel. Näiteks kingitustega, samuti nii töötaja avaliku tunnustamise läbi kui ka palgaga (preemia)
kohustused keskkonda säästval teel vastavalt strateegiadokumendis sätestatule. Nimelt Agenda 21 määrab keskkonnastrateegia ja riikide tegevuse põhisuunad keskkonna kaitsmisel ning loodushoiul selle sajandi lõpust alates järgmiseks sajandiks. Seal on ettekirjutused mitmesugustele huvirühmadele ja tasemetele: riikidele, kohalikele omavalitsustele, valitsusvälistele ühendustele, kõikidele ühiskonna rühmadele (naised, noored, töölised, farmerid, ettevõtjad jne.). Kavandades riigi kohalikku keskkonnastrateegiat, tuleb omavalitsusel pidada läbirääkimisi rahvaga ja moodustada töörühmad eri eluvaldkondade (liiklus, linnaehitus, haljastus, prügimajandus, tervis jne.) keskkonnasäästlikuks planeerimiseks. Loodusvarade säästmise nimel rõhutab Agenda 21 järgmisi põhivaldkondi: õhu, maa, merede ja ookeanide, mägialade ning metsa kaitse, kõrbestumine ja põuaoht, säästev põllumajandus ja biotehnoloogia, bioloogilise mitmekesisuse hoid
vaja hajutada riigi keskaparaadi töökohti maapiirkondadesse, viia osa riigiasutusi pealinnast välja ning luua võimalused 3000 inimese kaugtööks. 4. Liisa Oviiri sõnul vähendavad üürielamud regionaalset ebavõrdsust. Inimesed elavad seal, kus on mugav tööle minna, kus on hea panna lapsi kooli ning kus saab kerge vaevaga kätte kõik vajalikud teenused. Paraku on Eestis piirkondi, nt Hiiumaa ja Saaremaa, mille ettevõtjad on kurtnud, et töökoht on ja leiab ka töötajad, kuid elamispindu neile pole. Oviiri ettepanekul valmib 2020.aastaks Eesti eri piirkondadesse 6000 üürikorterit.
või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. 22. Mis on mõistlik võlaõiguses? Kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, on mõistlik aeg 30 kalendripäeva. Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. 23. Millises registris on kõik ettevõtjad? Äriregistris, ettevõtte registris. 24. Kes võtab vastu seadusi ja kes kuulutab seadusi? Seadusi võtab vastu Riigikogu, seadused kuulutab välja president. 25. Kus avalikustatakse õigusaktid? Riigi Teatajas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
