Ühiskonnagrupid esimeses maailmasõjas (0)

I variant (üksi tehes):  Vali kolm ühiskonnagruppi ja kirjelda nende olukorda I maailmasõjast tingimustes:  1. Mis probleemidega kokku puutusid?  2. Mis neid põhjustas?  3. Kuidas püüti neid lahendada või mis muutus sõja tulemusel?  Vali üks riik. Too välja motiivid, mida riik soovis sõjaga saavutada; rinded, kus võideldi ja  tähtsamad  lahingud koos tulemusega. Anna ülevaade ka siseriiklikust olukorrast sõja ajal.  Paaristöö puhul valige viis ühiskonnaklassi ja kaks riiki (üks Antandi hulgast ja teine  Keskriikide poolelt).  Lisa juurde allikad, mida kasutasid.    NAISED    Naised moodustasid märkimisväärse osa tööstuslikust tööjõust juba enne esimest                   maailmasõda, ehkki nad olid peamiselt keskendunud tekstiilitööstusele. Sõja ajal värvati aga                       suur hulk naisi töökohtadele, mille jätsid vabaks sõjas võitlema läinud mehed. Uued töökohad                           loodi ka sõjategevuse raames, näiteks laskemoonavabrikutes. Ehkki naiste palkamine nn                     meestetööks oli esialgu vastupanu, tekitas ajateenistuse kehtestamine 1916. aastal vajaduse                     naistöötajate järele. Umbes sel ajal hakkas valitsus kampaaniate ja värbamiste abil naiste                         tööhõivet koordineerima.    Kuna naistele maksti vähem palka kui meestele, oli mure, et tööandjad jätkavad naiste tööle                             võtmist ka siis, kui mehed sõjast naasevad. Seda ei juhtunud- kas naisterahvad vabastati                           tagasi pöörduvate sõdurite juurde või jäid naised tööle meeste kõrvale, kuid madalama                         palgamääraga. Enne sõja lõppu keeldusid paljud naised madalamast töötasust, mis enamasti                       pakuti sama töö eest, mida mehed olid varem teinud. Londoni transpordi asutustes töötavad                           naistöötajad streikisid 1918. aastal, et nõuda sama palgatõusu (sõjaboonust) kui mehed. See                         oli esimene võrdse palga streik Suurbritannias, mille algatasid, juhtisid ja lõpuks võitsid                         naised. 


Pärast naiste võrdse palga nõudmist moodustati 1917. aastal sõjakabineti poolt komitee, kes                         avaldas pärast sõja lõppu oma lõpparuande, milles kiideti heaks võrdse töö eest võrdse tasu                             maksmise põhimõte.     SÕDURID  Sõduritel olid halvad tingimused kaevikutes, kuna neid pidi ehitama kiiresti ja palju, seega ei                             pandud rõhku nende kvaliteedile. Kaevikutes puudus pesemisvõimalus ja mehed ei saanud                       hoolitseda oma hügieeni eest. Olematutes hügieeni tingimustes levisid haigused väga kiiresti.                       Ei puudunud ka vaimsed haigused- paljud sai shell shocki osaliseks, mis tekitas                         psühhholoogilisi häireid. Lisaks, oli kaevikutes kitsas ja ebamugav ning halva ilma korral ka                           ebameeldiv. Olukorda üritati parandada betoonist kaevikute rajamisega ja veesüsteemide                   parandamistega. Veel saadeti sõjakolletesse palju arste ja selle alase teadmisega inimesi, et                         haigete eest hoolt kanda.  Sõduritel puudus ka motivatsioon ja oli suur koduigatsus. Nähes oma sõpru ja lähedasi                           suremas, tekkis neil motivatsiooni ja julguse puudus. Ei aidanud kaasa ka pidevalt vahetuvad                           juhid, mis tekitas umbusaldust nende vastu. Eriti raske oli olukord siis, kui paljulubatud                           sõjalõppu ei saabunud. Ka uneaeg oli sõduritel lühike- puhata said nad ainult pärastlõunal ja                             öö jooksul tunni kaupa. Mis aga aitas, olid kirjad lähedastega, mis viisid mõtted mujale ja                               hoidsid kursis koduste eludega. Postiteenus oli sõduritele väga oluline. Puhkeajal nad kas                         kirjutasidki kirju või mängisid kaarte.    KAUPMEHED  Kuna enamus meestest olid sõjas, siis ei olnud kedagi, kes tööd teeks. Lahendusena hakati                             meeste töökohtadele palkama naisi. Näiteks sõjatööstuses, kus olidki naised need, kes                       valmistasid sõjavarustust. Tööd keegi ei kartnud, kuna mõeldi, et toodang läheb nende endi                           meestele.   Meeste eemalolek mõjus negatiivselt ka kaupmeeste sissetulekule. Kliente polnud, kuna                     naised, kes pidid nüüd kõik tööd enda peale võtma, keskendusid ennekõike esmavajadustele-                         toit ja riided. Enam ei ostetud mõtetut kaupa ja ülejääk, mis ettevõtjatel toodetud sai jäi                               saisma ning kasum saamata. Selle tagajärjel panid paljud ettevõtjad poed kinni ja lõpetasid                          


töö või hoopiski pankrotistusid. Lahendusena üritati spetsiifiliste tarvete asemel toota midagi,                       mida ühiskonnal oleks sõja ajal vaja ja tarvis.     INGLISMAA   MOTIIVID-  ​ Uute alade vallutamine, võimu suurendamine    TÄHTSAMAD SÕJAD-  Somme lahing (juuli-november 1916) Sakslastest üritati läbi tungida, kuid edutult. Lisaks  võeti kasutusele tankid. Hukkus 1.3 miljonit inimest, kuid kumbki ei saavutanud edu. Lahing  oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas.  Jüüti merelahing (1915-1916) Suurim merelahing 1. maailmasõjas. Mõlemal poolel olid  suured kaotused, inglased kaotasid 14 laeva, sakslased 11. Otsustavat võitu ei saavutanud  kumbki pool, kuid inglased säilitasid ülemvõimu merel. Saksamaa jääb lõpuks passiivseks.  SISERIIKLIK OLUKORD-  ​Algselt romantiseeriti sõda ning mehed tahtsid sõtta minna,  kuid hiljem pärast pikka ja venivat sõjas viibimist tüdinesid inimesed sellest ära ja kõik  ootasid sõja lõppu. Ajakirjandus populiseeris sõda rahva hulgas, propaganda. Nagu eelnevalt  mainitud võtsid naised palju meeste rolle üle.    Allikad:  https://www.striking-women.org/module/women-and-work/world-war-i-1914-1918  https://www.iwm.org.uk/history/12-things-you-didnt-know-about-women-in-the-first-world- war  https://www.history.com/news/life-in-the-trenches-of-world-war-i  https://www.youtube.com/watch?v=GgQtp8UZAiU  https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_the_United_Kingdom_during_the_First_World_Wa r#Social_change  https://et.wikipedia.org/wiki/Somme%27i_lahing  http://entsyklopeedia.ee/meedia/jüüti_merelahing3/nene3_page_0358