Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Internet ja meie põlvkond (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on Internet?
Internet ja meie põlvkond
Koostasid:
Raimond Ilves
Kille Porroson
Raivo Läänemets
Kerly Klemm
Mis on Internet?
Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus
infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates
aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli).
Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne
aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse
IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel
on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada.
Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast,
näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi,
järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub.
Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi,
siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest
hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis
tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-
aadressideks.
Meie põlvkond internetis
Praegune, noorte, põlvkond arvatavasti ei kujutaks elu ilma
internetita ettegi, kui poleks ajalugu. Internet on muutunud meie
igapäeva eluks. Interneti kasutusala on väga lai ja interneti
kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel. Näiteks paljude inimeste
töö on seotud internetiga ja arvutitega. Internet on ka väga kiire
suhtlusvahend, kuna ta levib üle terve maailma ja kiiresti. On
võimalik saata teadet ühest maailma otsast teise vaid hetkega. Nii
kasutavatgi paljud noored interneti suhtlemiseks ja mitte ainult
trükkimise teel, võimalik on edastada ka heli ja pilti reaalajas, kui on
olemas vastavad vahendid.
Ohud internetis
Internetis valitseb ka palju ohte. On reaalsed ohud, mis võivad
rikkuda su arvutit, pääsed aligi su isikuandmetele jne. Näiteks
viirused võivad arvutit rikkuda, kuid spyware salvestab lihtsalt sinu
poolt trükitud info, millest on võimalik välja lugeda kasutajanimesid
ja paroole. Sellistest ohtudest saab hoiduda, viirusetõrje
programmide abil. Internetiga kaasnevad aga ka teised ohud.
Loomulikult kui pikalt arvutitaga istuda ja interneti kasutada kaob
ajataju ja see võib põhjustada ebameeldivusi reaalses elus.
Teadlaste uuringutel võib interneti kasutamine pika aja vältel
mõjutada ka keskentumisvõimet ja tähelepanelikkust. Vähe on
räägitud sellest, kuidas internet meid aeglaselt ümber
programmeerib.
Internet kui omette maailm
Internet on muutunud omaette maailmaks. Kõikvõimalik
informatsioon või imepärane seiklus on vaid ühe hiirekliki kaugusel.
Kui soovid lõõgastuda, saad aega veeta internetikohvikus, mängida
sõbraga pokkerit või lobiseda MSN-is. Lennu-, bussi-, kontserdi- või
teatripiletite jaoks ei ole vajadust lipata müügipunktidesse, sest kõik
on leitav Internetist. Isegi maitsva või meelepärase kõhutäie saab
tellida veebilehe vahendusel. Virtuaalses maailmas saad sa kõike,
millest unistad ja kehastuda kelleks iganes soovid.
Internet tulevikus
Arvatakse, et internetirevolutsioonei ole läbi. Paari
järgmise aasta jooksul muutub Interneti-ühendus
tunduvalt kiiremaks tänu väga kiire lairibaühenduse
võrkude kasutuselevõtule, mis võimaldab paljude uute
interaktiivsete meedia- ja sisuteenuste käivitamist.
Samuti levib Interneti-kasutus kõikjale; tänu odava
traadita lairibaühenduse laialdasele levikule ning traat- ja
traadita side teenuste ühtesulandumisele on võimalik
Internetti kasutada igal ajal ja igas kohas. Tekib nn
asjade Internet, kus veebist saab masinate, sõidukite,
aparaatide, sensorite ja paljude muude seadmete
omavahelise suhtlemise keskkond. Selle alusel
arendatakse välja palju rakendusi uutes valdkondades,
nagu näiteks energiaseire, transpordiohutussüsteemid ja
hoonete turvalisus.
Tuleviku internet
Tuleviku Interneti sotsiaalse ja majanduspotentsiaali täielikku ulatust
ei ole veel lõplikult kaardistatud, kuid see on juba haaranud keskse
koha maailmamajanduse mitme piirkonna arengustrateegias ning
hakkab ka Euroopas oma kohta leidma nn Lissaboni-järgse
tegevuskava raames. See potentsiaal hõlmab: tootlikkuse tõusu,
mis on vajalik majanduskasvu ja jõukuse säilitamiseks, hoolimata
globaalsest konkurentsist, tööjõu vananemisest ja
keskkonnasäästlikkuse saavutamise kuludest, ning paljusid
sotsiaalse iseloomuga uuendusi, mille abil saab eurooplaste
elukvaliteet jätkuvalt paraneda.
Internet Euroopas
Eurooplased on lairibaühenduse ja Interneti-teenused laialdaselt
kasutusele võtnud. See muudab majandust ja meie elustiili. Kasu saame
me nendest olulistest muutustest Euroopa majanduses aga ainult juhul,
kui asume lahendama mitmeid nendega seotud probleeme. Esiteks peab
Interneti-põhine majandus jääma avatuks, eelkõige innovaatilistele
ärimudelitele. Selleks tuleb jätkata ja tugevdada praegust elektroonilise
side turgude reguleerimist konkurentsi toetaval viisil ning tagada
asjakohased tarbijakaitsemeetmed. Teiseks nõuab võrkude
ettevalmistamine tuleviku Internetiks suuri investeeringuid infrastruktuuri,
et luua kiire Interneti-ühendus, Interneti arhitektuuri arendamist vastavalt
tulevikuvajadustele ning hõlpsamat ja paindlikumat juurdepääsu
spektrile, et võimaldada traadita teenuste laialdasemat käivitamist.
Kolmandaks toob Interneti kasutamise plahvatuslik kasv endaga kaasa
turvalisuse ja eraelu puutumatusega seotud probleeme. Avaliku võimu
esindajate kohustus on garanteerida kodanikele, et tuleviku Internet on
hõlpsasti kasutatav ja juurdepääsetav, turvaline ning et selle kasutamisel
austatakse nende eraelu puutumatust.
Internet ja Majandus
Ennustatakse, et veebi kaudu teenuste kujul pakutava tarkvara abil
suudavad kõik, nii suured kui ka väikesed ettevõtjad, kulusid
vähendada ja tegevusnäitajaid parandada, mille tagajärjel tõuseb
tootlikkus märkimisväärselt. Kui seda tõhusalt kasutada, toob
tuleviku Interneti areng endaga järgmisel kümnendil kaasa
innovatsiooni, tootlikkuse suurenemise, uued turud ning
majanduskasvu ja tööhõive tõusu.
Vasakule Paremale
Internet ja meie põlvkond #1 Internet ja meie põlvkond #2 Internet ja meie põlvkond #3 Internet ja meie põlvkond #4 Internet ja meie põlvkond #5 Internet ja meie põlvkond #6 Internet ja meie põlvkond #7 Internet ja meie põlvkond #8 Internet ja meie põlvkond #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mmargit Õppematerjali autor
Slaidshow

Sarnased õppematerjalid

Interneti Ajalugu
8
docx

Interneti Ajalugu

Tallinna polütehnikum Interneti ajalugu ******* ******* Juhendaja: ***** **** Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus On vähe inimesi planeedil maa, kes ei teaks mis on Internet. Kuid selguse huvides: Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ja servereid ühendav masinapark, mis võimaldab ligipääsu digitaalsel kujul asuvale informatsioonile. Teke Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku

Informaatika
Internet
10
doc

Internet

Tartu Kutsehariduskeskus Erkki Mägi ATP08 INTERNET Referaat Juhendaja: Marko Taremaa Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................................2 Mis on internet?.......................................................................................................................................3 Interneti struktuur....................................................................................................................................4 Interneti ajalugu.......................................................................................................................................7 Interneti teenused......................................

Arvutite riistvara alused
Internet
16
doc

Internet

kool nimi INTERNET Referaat Juhendaja: -- koht 2014 Sisukord Ajalugu....................................................................................................................................................3 Mis on internet?.......................................................................................................................................4 Struktuur..................................................................................................................................................5 Teenused..................................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus...............................

Operatsioonisüsteemide alused
Internet ja interneti ajalugu
9
docx

Internet ja interneti ajalugu

Tapa Gümnaasium Internet Referaat Tapa 2012 Sissejuhatus Interneti kasutavad miljonid inimesed iga päev. Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu. Mis on internet ? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski

Arvutiõpetus
Intranet extranet-internet-WAN-LAN
10
doc

Intranet,extranet, internet, WAN, LAN

Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutiteenindus 1 Andres Nurk Intranet,extranet, internet, WAN, LAN Referaat Juhendaja: Marko Kõrv Uuemõisa 2008 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 1. Intranet.......................................................................................................................3 1.1Intraneti ehitus......................................................................................

Arvutiõpetus
Arvutivõrgud
22
doc

Arvutivõrgud

255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 2 Arvutivõrgud 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP numbrite täisklassid ja alamklassid Täisklassid Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel Diaposoonid Mask Seadmete hulk Võrkude hulk 29 A 0.0.0.0 ­ 126.255.255.255 255.0.0.0 2 126 16 6 8 14 B 128.0.0.0 ­ 191.255.255.255 255.255.0

Arvutiõpetus
Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia-IST-mõisted
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Teine levinud võrguarhitektuuri tüüp on võrdõigusvõrk (peer-to-peer network), kus kõigil arvutitel on ühesugused ülesanded. Mõlemat tüüpi võrkudel on omad eelised ja puudused. 1.3.1.3 Interneti olemus ja selle peamised kasutusalad. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk, mis ühendab kohtvõrke, laivõrke , linnavõrke, koduvõrke , territoriaalvõrke, piirkondlikke ja riiklikke magistraalvõrke. Andmevahetuseks Internetis kasutatakse pakettkommutatsiooni ja TCP/IPprotokolli. Internet sai alguse ArpaNET'ist , mille projekteerimist USA Kaitseministeerium alustas 1958.a. veebruaris reaktsioonina venelaste sputniku üleslennutamisele 1957.a. oktoobris. 12 aastat hiljem, 1969.a. oktoobris hakkas tööle ArpaNET'i esimene võrgusõlm. USA Riiklik Teadusfondi loodud ülikoolidevaheline võrgumagistraal NSFNet, mis oli esimene TCP/IP protokolle kasutav laivõrk, hakkas tööle 1. jaanuaril 1983.a. ning seda kuupäeva loevad paljud Interneti sünnipäevaks. 1992.a

Arvutiõpetus
Arvutivõrgud eksamimaterjalid
46
pdf

Arvutivõrgud eksamimaterjalid

Ehk ühte kihti ei huvita kuidas teine kiht toimib!! (postkontoreid ei huvita mis keeles ma oma kirja kirjutasin). Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile! Füüsiline andmeedastus – autod, lennukid, laevad jne. - Postisüsteem on mitmekihiline arhitektuur. Ülevalt alla toimub füüsiline liikumine. Horisontaalselt on protokoll, ehk kuidas omavahel suheldakse. Mitmed võrgukommunikatsiooni põhimõtted toimivad täpselt samamoodi nagu meie igapäeva elu kommunikatsioonis. Kui me võtame näiteks postisüsteemi, siis täpselt nagu ühes võrgus on ka siin meil saatja ja vastuvõtja. Saatja kirjutab kirja, paneb selle ümbrikusse ja siis ümbriku omakorda postkasti. Kiri viiakse postkastist postkontorisse ning postkontor transpordib selle kirja omakorda vastuvõtja postkasti. Vastuvõtja võtab kirja postkastist ja ümbriku seest välja ning loeb selle . Täpselt samamoodi nagu võrguski on vaja siin mitmed reeglid paika panna

Arvutivõrgud




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun