Histritsismi ja eklektika stiilinäiteid võib rohkelt leida näiteks meie lähedalt Stockholmist. Eesti sai põlvkond kunstiajaloolisi ja arhitekte oma hariduse vaimus, et eesti ja ka muu maailma arhitektuur oli tol ajal languses. Elumaju ja muid hooneid peeti maitsetuteks ja detailidega ülekuhjatuiks. Kuni 1960. aastate lõpuni peeti 19. sajandi II poole arhitektuuri lausa maitsetuse etaloniks. Ajastu vähegi objektiivsema mõistmise puudumine pannakse fakti arvele, et tolle perioodi ehituskunsti lihtsalt ei uuritud. Raudkonstruktsioon Ka ehitustehnikas toimus areng -- näiteks võeti kasutusel raudkonstruktsioon. Algul vaid tööstusarhitektuuris või sildade ja raudteejaamade ehitamisel, juba 1781. aastal avati Inglismaal malmist Coalbrookdale'i sild. Kristallpalee aga ehitati 19. sajandi keskel metallsõrestikust ja klaasist. Oxfordi Ülikooli muuseum Pariisi raamatukogu
Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed estid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides. Itaalias sündis barokkarhitektuur. Barokset ehituskunsti iseloomustavad rohked detailid, sirgete joonte vältimine, hoonete keerulised põhiplaanid. Valguse ja varju mäng eenduvatel ja taanduvatel hooneosadel ning rikkalikel skulptuursetel kaunistustel jätsid ehitistest maalilise rahutu mulje. Armastatud detailid barokkarhitektuuris olid spiraaltaolised kaunistused- voluudid, keeridsambad, ovaalsed aknad. Baroki ajal ehitati palju losse ja kirikuid. Kirikutes mindi üle ladina ristile ja kirikuhooned muutusid tunduvalt pikemaks
sajandi alguses kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religion, mille ainejumalaks on Allah ja prohvetiks Muhameed. 21. Mida tähendavad moshee, minarett, mihrab, medrese? Mosee- pühakoda. Enamasti koosneb mosee müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Mihrab-poolümar palveniss Minarett-saledad ja kõrged tornid, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Medrese-ehitistüüp, mis ühendab mosee ja teoloogilise õppeasutuse. 22 Nimeta islami ehituskunsti suurteoseid. Kubbat-as-Sakra(Kaljutoomkirik) Jeruusalemmas Timuri haud Samarkandis Alahambra loss Granada lähedal (Hispaania) 23. Milliseid ettekirjutusi tegi islam kunstnikele? Islami usu monotism on väga järjekindel ja range ning vaen igasuguste "ebajumalate" vastu on põhjustanud mitte ainult usulise sisuga piltide, vaid igasuguse kujutava kunsti keelamise. 24. Millise ornamentikaga kaunistasid keldid oma esemeid? Keltide omapära on katkematu väänleva joonega loodud
KESKAJA KULTUURIST I periood u 700a üleminekuaega (u 450-1150) Alates 4.saj. m.a.j. hakkas Rooma impeerium lagunema a) II periood u 1150.a alates naabruses asuvate germaani hõimude (läänegoodid, vandaalid, hunnid, anglosaksid) kallaletugidele b) orjade ülestõusud c) KESKAJA KIRJANDUSES täheldatavad kolm peasuunda: impeerumi tohutute mõõtmete tõttu, nii suurt ala ei suudetud enam I kiriklik kirjasõna piibli ja religiooniga seotud tekstid valitseda. II rahvaeeposed/kangelaslaulud hispaania eeposed ,,Laul minu Järgnev ajastu Euroopas oli väga raske-palju vaenutsevaid hõime, Cidist" ja hilisem ,,Rodrigo"; germaani eepos ,,Niebelungide laul"; kes sõdisid, rahvaste rändamise ajajärk. Mingil määral suutis järjest skandinaavia eepos ,,Edda laul", kirjanduslikult kõige huvitavam ja tuge...
Vana-Kreeka tempel (kirjelda) Ristküllikukujuline põhiplaan, materjalideks oli algul puit ja savi, hiljem kivi (marmor). Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Tempel seisab alaehitusel ,mis on maapinnast paari astme võrra kõrgem- krepidoma. Templit ümritsesid samad- templi pikemal küljel on sambaid kaks korda rohkem, kui lühemal. Keskel akendeta tühi ruum, milles jumala kuju. Viilkatusega. Algselt värvilised, mitte valged, nagu meie neid näeme. 4. Kreeka ehituskunsti kolm stiili + kirjeldus Dooria sammas- vanim, suhtelised madalad ja jässakad, lihtne ja range. Joonia sammas- ümmargune baas (alusosa), elegantsem kui dooria, kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsas oleksid nagu rulli keeratud- VOLUUT Kornituse sammas- hellenistlik, toretsev, rikkalikud taimemotiivid kapiteeliosas. 5. Kreeka maalikunst, rooma maalikunst (mida kujutati, kuidas) Kreeka maalikunst- kreeklased hindasid oma maalikunsti kõrgelt, meieni pole midagi
Piison Altamira koopas Hispaanias ~14 00010 000 a. e.Kr Skulptuur Willendorfi Venus Vanem kiviaeg 30 00025 000 a. e.Kr Ta ebaloomulikult paks , kuna see kuju tähendas viljakuse jumalat Skulptuur Vogelherdi hobune Vanem kiviaeg ~28 000 a. e.Kr Mammutiluust hobuse kujuke Mesopotaamia kunst Kiilkirja märgid vajutatti pehmesse savisse, aga mõnikord raiuti või lõigati ka kivisse. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlused. Tähtsaimaks eitusmaterjaliks olid savitellised. Mesopotaamias leiutatu kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust. Arhitektuur Ishtari värav Babülonis ~ 575 a. e.Kr Praeguse asukoht Berliini riiklikes muuseumides Saksa maal. Skulptuur Gudea Lagashi linna valitseja ~21 sajand a. e
Tallinna Arte Gümnaasium Klassitsism Referaat Sofia Kruusalu 8.c -1- 2012 Sisukord 1. Sisukord............................................................................................2 2. Sissejuhatus.......................................................................................3 3. Klassitsism........................................................................................4 3.2 Klassitsism arhitektuuris.............................................................5 3.3 Klassitsism maalikunstis.............................................................6 3.4 Klassitsism muusikas.................................................................7 3.5 Klassitsism teatris.................................
Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. Mastaba Dzoseri püramiid Chepreni ja Cheopsi püramiidid Gizas Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kogu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes. Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See
Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. Mastaba Džoseri püramiid Chepreni ja Cheopsi püramiidid Gizas Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kogu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes. Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asub Giza püramiidide väljal. See
kirikuga (Viirand 1982:69). Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: 1. Varagootika XII sajandi lõpp ja XIII sajandi algus; 2. Küpsgootika XIII ja XIV sajand; 3. Hilisgootika XV ja XVI sajand (Viirand 1982:214). 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR Arhitektuur jäi endiselt juhtivaks kunstiliigiks. Sakraalarhitektuuri kõrval kasvas pidevalt ilmaliku ehituskunsti tähtsus. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kirikute katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks sai gooti süsteemile teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjal ühepaksune. Tema
võtsid kasutusele kiilkirja (märgid vajutati pehmesse savisse, enne seda oli kasutusel piltkiri ja mõistekiri) ning ehitasid esimesed templid. 3. at II poolel tungisid Mesopotaamiasse akadid, kes võtsid omaks sumeri kultuuri. 2350. a paiku ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimule ja sestpeale sai Mesopotaamia kunsti peateemaks ainuvalitseja ülistamine. Sedusteandja Hammurapi ajal muutus tähtsaimaks kultuurikeskuseks Babülon. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Ehitusmaterjaliks olid savitellised, millest osad olid põletatud, osad päikese käes kuivatatud, mistõttu polnud ehitised väga vastupidavad ja enamikust on säilinud ainult suured savikuhilad. Arheoloogid on nende järgi siiski suutnud kindlaks teha ehitiste kunagised planeeringud. Mesopotaamias leiutati ka kaared ja võlvid, mida kasutati peamiselt
nimekirju nn seitsmest maailmaimest. Nii mõnigi kord nimetati neis erinevaid vaatamisväärsusi. Kõige sagedamini loeti maailmaimede hulka aga järgnevaid ehitisi ja kunstiteoseid: Egiptuse suured püramiidid, Baabüloni rippuvad aiad, Halikarnassose mausoleum, Aleksandria tuletorn, Jumalanna Artemise tempel, Zeusi kuju Olümpias ja päikesejumal Heliose kuju. Seitse maailmaimet (täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet) olid antiikajal (alates 3. sajandist eKr) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tühendanud kreeklane Antipatros Sidonist.
muutused toimusid väga aeglaselt. Tehti ka uuendusi veoloomade paremaks kasutamiseks. Karjakasvatus arenes vähe, kasvatati üsna väheseid loomaliike. Tehnika arenes eelkõige tänu käsitöö koondumisele linnadesse, kus olid paremad võimalused sellega tegelemiseks. Arendati raua tootmist, tehti paremaid tööriistu, arendati välja efektiivsed tuuleveskid. Ehituskunstis toimus varakeskajal vähe, aga 11. sajandil toimus koos romaani stiili levikuga ka selles osas tõus. Ehituskunsti hinnati keskajal kõrgelt, seda peeti lausa juhtivaks kunstiks. Kehvadele maanteedele eelistati veetransporti. Kõige elavam oli liiklus Vahemerel. Hakati kasutama hiinlastelt õpitud uuendust - kompassi. Teine peatükk räägib keskaegsest maailmapildist. Keskaegse maailmapildi järgi kujutab kogu maailm endast vastandlike jõudude lepitamatut võitlust. Oldi väga usklikud ja usuti, et kuningas saab oma võimu jumalalt ja seega kannab oma tegude eest vastutust üksnes jumala ees. Aeg-
VANA-ROOMA LINN JA EHITUSKUNST Varajase vabariigi periood - Algselt kandis rooma arhitektuur väga suuri ja otseseid mõjutusi etruskide ehituskunstist. - Hiljem hakkas üha suuremat rolli mängima ka kreeka ehituskunsti mõju, mis eriti selgelt avaldus vabariigiajastu lõpu poole ja sellele järgnenud keisrite ajastul. - Arhitektuuris sai määravaks mitmete ehitustehniliste uudsuste nagu lubimördi ja nn. rooma betooni laiaulatuslik kasutuselevõtt. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Samuti võeti taas kasutusele idamaades tuntud tellis, kuid nüüd juba põletatud kujul. Kõik see võimaldas kasutada
ja jõudis kaasajani välja. Geograafiateadust iseloomustas Idamaade-suundumus, nt Põhjamaadest andis alles 15. sajandi rännumees selgema ettekujutuse. Bütsantsist võtsid slaavi rahvad vastu õigeusu, kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9. sajandil slaavi tähestiku (kirillitsa). Rooma õiguse säilitamine. Poliitiline olukord võimaldas kõrgetasemelise kultuuri teket. Keiser Justinianuse ajal rajatakse bütsantsi ehituskunsti suurim saavutus- Hagia Sophia kirik. Kunstis segunevad varakristlik, hellenistlik ja ida kunsti alge. Kujuneb välja kanoniseeritud näotüüp- suured silmad, kitsas nina ja väike suu. Ehituskunstis kasutati palju kupleid. Skulptorid rakendavad end eelkõige reljeefis. Maalikunstis valitses tehnikatest mosaiik, levis ikoonide ehk pühapiltide maalimine. Bütsantsi kunst elas peale 1453. aastat vanavene kunstis edasi. 4. Frangi riik
Vana-Rooma ja Etruski kunst I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi
-1.saj.e.Kr.) oli Kreeka algselt Aleksander Suure ja Makedoonia alluvuses. Peale Aleksandri surma vallutati peagi Vana-Rooma poolt ja 30.-395.a.e.Kr. oli Kreekas täielik Rooma võim. Roomas tuli peale keisriaega jagunemise aeg, mil kuulutati Kristlus riigi usundiks. Kuigi Rooma riik hõlmas peaaegu kogu Vahemere ümbrust ja omas erinevaid maavarasid ning loodussaadusi, valitses Kreeka kunstis ja kultuuris Roomat, et oma rõhutust välja elada. Kreeka arhitektuur oli Egiptuse ehituskunsti mantlipärija ning snitti võeti ka Kreeta-Mükeenest: neilt laenati ornamendid, mis olid nii kosmilised (meander), kui kohalikku loodust jäljendavad (palmett). Kasutati sideaineta plokke, mis seoti vajadusel pronks-klambritega. Hoopis erinevalt oli Roomas ehitusmaterialiks põletatud savitellis, mis hiljem kaeti marmoriga. Sideaineks oli vulkaanilise tuha koostisega rooma betoon. Rooma kunsti tõid ornamendi etruskid, muutes arhitektuuri lausa ornamendi keskseks
koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud.18.sajandi teisel poolel hakkas laiemalt levima ilmalik kirjandus peamiselt maarahva kalendrite näol. Kalendrites oli nõuandeid põllupidamiseks ja arstimiseks, ilmaennustusi jne. Kalendrisabades ilmus saksa keelest tõlgitud jutte. Ehituskunst Põhjasõja järgne majanduslik rusutis takistas ehituskunsti arengut. 18. saj. I poole kuulsaim ehitis on keskvalitsuse korraldusel püstitatud barokkstiilis Kadrioru loss. Sajandi teisel poolel kasvas ka mõisnike jõukus ning nad said rajada suurejoonelisi mõisakomplekse. Tuntuim neist on Palmse mõisaansambel. 18.sajandi lõpul hakkab barokki välja vahetama klassitsistlik arhitektuur. Sellest ajast on pärit Toompea loss Tallinnas. Klassitsistliku arhitektuuri on palju Tartus. Näiteks Kivisild ja ülikooli hooned, viimaste projekteerijaks oli J. W
Milline on sel juhul postmodernistliku keel ja selle tähendused? Postmodernistliku stiili olulisim tõlgendusalus on stiilisuhe ajaga, stiili vahekord eelnevate ajastustega. Itaalia semiootik ja postmodernistlik romaanikirjanik Umberto Eco kommenteerib ajalugu järgmiselt: me ei saa minevikku hävitada ega unustada, see viiks meid vaikusesse; postmodernism kujutab endast ironilist suhet minevikku. Modernistlikku ehituskunsti iseloomustab Jencks kui univalentset, s.h. hoone esindab vormilist lihtsust ja mingi ühe ,,teema" kasutamistkonstrueerimisel. Universaalsus ja ühemõttelisus savutatakse selle teema korduste kaudu (nt Chicago Civic Centre). Modernistlik arhitktuur on 3 arhetüüpide ja üldlevinud vormide keel. Postmodernistlik arhitektuuriline väljenduslaad eemaldub
· 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. ARHITEKTUUR Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid. Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse, mõõtmete, täpsuse ja tööga, mis nende püstitamiseks on kulutatud. Eriti mõjuvad pidid nad olema aga uuena, kui kogu nende lihvitud välispind ja kullatud tipp säras silmapaistvalt päikese käes. Esimene püramiid ehitati vaarao Dzoserile. Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi - Imhotep
Püüti edasi anda liikumist ja kujutada ruume ja maastikke. Kõige suurejoonelisemalt kujutati raamatute kaasi, mis võisid olla kullasepa ja juveliirikunsti meistriteosed. Romaanistiil Keskaja esimene ühtne kunstistiil 10- 12 saj. Lääne- Euroopas. Tähtsaim valdkond on arhitektuur. Ristiusk oli kindlustumas laiadel aladel. Toimusid pidevad palverännakud pühapaikadesse. Palverännutee äärde hakati püstitama palju kirikuid. Kasutati mitmeid Rooma ehituskunsti võtteid ja nimetatakse seetõttu romaanistiiliks. Erinevates piirkondades oli eriilmeline, kuid on mitmeid ühiseid tunnusjooni: 1) ümarkaar (aknad, uksed) 2) väikesed aknad 3) raskepärane mulje 4) sobiv kaitse otstarbeks 5) kaunistusi on vähe 6) mulje nagu oleks hoone geomeetrilistest kujunditest koosnev. Põhiline kirikutüüp oli basiilika. Vähem ehitati kodakirikuid. On samuti kolmelööviline, kuid kõik löövid asuvad ühe katuse all
Samas ei hoolinud ta Esmeraldast karvavõrdki, tema eesmärk oli oma ihasid rahuldada. Phoebus oli kergemeelne meesterahvas, kes armastas pidutseda ja viibida kaunite naiste seltskonnas. Ta oli täielik vastand Quasimodole väliselt ilus kuid hingelt tühi ja mõttetu. Romaanis ilmneb kaks omavahel tihedalt põimunud sisulist joont: üheks oleks melodramaatiline armujoon, kus ühe naise saatusse tungib neli meest, igaüks erineva suhutmisega; teiseks- sündmustikuta kultuuriromaan, ehituskunsti kivine eepos keskaegse Pariisi taustal. Romaani põhisüzeeks on võitlus Esmeralda ümber, mida peavad, nagu eespool märgitud, neli meest. Kõige nigelam osa on filosoofil ning luuletajal Gringoire'il. Ülejäänud kolmel on tütarlapsega ülimalt melodramaatilised suhted, mis on ülepingutatult paljude õnnetusttoovate juhuste tõttu saatuslikud. Kõigiga neist kolmest tekib mustlannal vahekord, mille laad sõltub iga mehe sotsiaalsest palest kuna oma ilu ja
Mida ta nende juures püüdis esile tuua? Ta armastas neid, keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ning andestas nende puudused. 10. Mis olid Rembrandti olulisemad väljendusvahendid? valgus, koondub alati teose sõlmpunkti 11. Too näiteid Rembrandti rikkalikust loomingust. Millist teost sa ise kõige enam hindad? ,,Öine vahtkond", ,,Püha perekond", ,,Kadunud poja tagasitulek" PRANTSUSE KUNST 17. SAJANDIL 1. Mida omanimelist on jätnud ehituskunsti Francois Mansart? Kas seda võiks leiduda ka Eestis? Paigutas kõrge katuse alla lisakorruse. Jah. 2. Milline valitseja andis näo tervele ajastule prantsuse kunstis? Kuningas Louis XIV 3. Mida olulist lisati nüüd Louvre'i lossile? Mis muudab selle eriti suurejooneliseks? Louvre'i lossi idafasaad. Võimsad ning suurejoonelised paarissambad. 4. Kuhu rajas Louis XIV oma peamise residenti? Kirjelda lossiansambli ja pargi üldkavatist? Versailles lossi. Lossi kogupikkuseks 580 m
nimeks hoopis Pantheon, ehkki selle nime mõte pole päris selge. Usutavasti oli tempel algselt pühendatud planeedijumalatele Marsile ja Venuseke, JuliusteClaudiuste sugukonna kaitse jumalatele. Sellele viitavad rohked sümbolid taevavõlvisarnasena konstrueeritud kuplil, mille keskel on ümmargune avaus päikesevalguse jaoks. Pärast 80. aastal pKr aset leidnud põlengut lasi keiser Hadrianus aastatel 118125 püstitada Pantheoni uue hoone sellisena, nagu see on püsinud tänaseni. See ehituskunsti meistriteos pani rooma arhitektide tehnilised oskused tõsiselt proovile ning oli hiljem eeskujuks sellistel renessansiaja kunstnikele nagu Bramante ja Michelangelo. Pantheon pääses hävingust ainult tänu sellele, et Bütsantsi keiser Phokas andis hoone 609. aastal paavst Bonifatius IV valdusse, kes muutis selle aasta hiljem 1. novembril Santa Maria ad Martyresi kirikuks. Sajandite jooksul tekitasid maavärinad, üleujutused ja lammutustööd hoonele märkimisväärset kahju,
Flandria maalikunst oli väga äärmuslikult barokilik. Selle suurim esindaja oli RUBENS, kelle teoste teemade haare on lai. Ta ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Ta tööd on fantaasiarikkad ja väga dünaamilised, kehad on lopsakad ja katavad terve pildi. Van Dyck oli portretist, keda loetakse paraadportree rajajaks (kujutab inimest tähtsana, parimas interjööris ja rõivastuses). Rahvusliku suuna võttis Jordaens, kes kujutas talupoegi. Hollandi kunst 17. Sajandil. Hollandi ehituskunsti märksõnadeks olid mugavus ja praktilisus. Tüüpiline Hollandi arhitektuurile on raekoda. Hollandi maalikunst elas üle suure õitsengu, sest võidetud oli just pikk vabadussõda. Kunsti iseloomustab realistlikus, taheti, et pilt mõjuks kui midagi käekatsutavat-ühemõttelist. Sest selle maa oli Holland ise vabaks võidelnud. Peamised zanrid olid: · Olustikumaal- Kujutas tavaliselt lõbutsemist jõukate inimeste kodudes. Nende maalide formaat oli väike
Ludwig Mies van der Rohe: Seagram Building IBM Plaza Frank Lloyd Wright Hillside Home School Fallingwater 5. kriitiline regionalism (critical regionalism) Kriitiline regionalism on arhitektuuristiil, mis püüab parandada modernismis kaduma läinud identiteedi. Hoone püütakse uuesti siduda piirkonnaga arvestades geograafilist konteksti. Kriitiline regionalism lahendab probleemi kasutades hoonete, ehituskunsti ning materjalide regionaalset omapära propageerides kohalikke elemente. Tuleb arvestada kohaliku kliimaga ja maastikuga, mille tulemuseks on intelligentne ja sobiv hoone piirkonda. 3 Town Hall- Alvar Aalto Church of the Light- Tadao Ando 6. high-tech arhitecture, esindajad, peamised ideed-teosed (3 näidet) · High-tech arhitektuuri on arhitektuuri stiil, mis tekkis 1970. aastatel
Eugen Habermanni kavandi järgi . Johansoni oli Eesti esimene modernistliku lamedakatuselise ja ebasümmeetrilise mahtudejaotusega elamu ehitaja 1929. aastal. Funktsionalism sai algupoole ilusamate hoonete stiiliks. Hästi avaldus see ärimeeste villades, aga ka koolide ja haiglate ehitamisel. Kõige järjekindlamalt viljeles funktsionalismi arhitekt Olev Siinmaa. Tema projekteeritud on mitmed Pärnu eramud ja rannahooned. Pärast riigipööret aastal 1934 püüdis valitsus ehituskunsti oma tellimuse järgi suunata. Kalmu poolt esindustraditsionalismiks nimetatud uue suuna juhtiv arhitekt oli Alar Kotli, kelle tähtsaim ehitus oli presidendi kantseleihoone Kadriorus. Sisekujunduses ja ornamentikas taotleti rahvuslikkust ja püüti toetuda rahvakunstile. Omavalitsuste ja eraisikute tellitud arhitektuuri tungis samuti traditsionalistlikke elemente, kuid koolide või suurte kortermajade ehitamisel jäid funktsionalismi põhimõtted tihti ülekaalu. Nõnda jäi
suursuguste perekondade liikmed 3. Periklese valitsusajal kujunes Ateenas kindlalt demokraatlik riik. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed, võim rahvakoosoleku käes. Sellel ajal tugevnes ka Ateena laevastik. 4. Nad olid ainuvalitsejad Kreeka polistes, vägivaldsed ja halvad valitsejad. Lk 147 2,3 2. Roomlased imetlesid etruskide ehituskunsti, paljud roomlaste hilisemad kombed ja religioossed tavad olid etruski päritolu. Etruskid uskusid ellu pärast surma, nad olid erinevalt roomlastest jumalakartlikud. Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid, neil oli kõrgelt arenenud käsitöö. Erinevalt roomlastest ja kreeklastest, oli etruskide puhul tähelepanuväärne naiste kõrge positsioon ühiskonnas. 3. Ühiskonna täisväärtuselikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Rikkamad
Kui vandaalide alad olid tagasi võidetud, mindi edasi Itaaliasse. Nii algaski pikk ja verine võitlus idagootide alistamiseks. 20 aasta pärast sai Bütsants enda vanad alad tagasi ja Rooma oli taas täies hiilguses. Justiniuse üks eesmärkidest täitus. Justinius oli väge haritud valitseja ja ta hoolitses ka riigi sisemise hiilguse eest. Ta lasi Konstantinoopolisse ehitada Hagia Sophia katedraali, mida peeti üheks Rooma ehituskunsti tippsaavutuseks. Lisaks riigi hiilgusele lasi ta ka korrastada seaduseid. Ta lasi lisada varasematele seadustele ka enda väljamõelnud seadused, mis olid varustatud kommentaaridega. Seadusekogu võttis kokku kogu Rooma õiguse, mis sai enam kui tuhande aasta vältel eeskujuks kõigile Euroopa seadusteandjatele. (lk 4446) 3. Välisvaenlaste sissetungid VI sajandi teisel poolel, õige pea pärast Justinianuse surma, hakkasid põhja poolt Balkani poolsaarele tundima lõunaslaavlased
inimese elu võib jätkuda pärast surma. Seega tekkis vajadus keha säilitamise järele. Et keha säilitada õpiti neid palsameerima. Palsameeritud keha, ehk siis muumia, asetati kindlasse kohta. Seega saigi püramiidide ehitamine alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ning rüüstamise eest. Püramiide võib lugeda lihtsalt iidseteks hauakambriteks. Tänu sellele võib Egiptuse ehituskunsti märkimisväärseteimaks mälestusmärkideks pidada püramiide. Tuntuimad püramiidid olid Giza püramiidid. Giza püramiidid on püramiidide grupp Egiptuses Kairo linna lähedal. Tuntumad Giza püramiididest on Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid. Giza püramiide loetakse üheks seitsmest maailma imedest. Imeks nimetatakse neid püramiide sellepärast, et need on valmistatud ligi 3 tonnistest kiviplokkidest ning nende
Arvukamalt on säilinud varemeid Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Kuulsaim tempel: Poseidoni tempel, Paestu-mis. Perioodi lõpus valmis ka üks vanaaja seitsmest maailma imest Artemise tempel, Efesoses (väike Aasia poolsaare rannikul, säilinud pole midagi). Templit täiustati korduvalt ja kui seda külastas Herodotos... 850a. eKr hakati ehitama, 365a. eKr pani Herostratos selle põlema= HEROSTRATOSE KUULSUS=KURIKUULSUS. Templit aitas uuesti ehitada: Lydia valitseja Krezus EHITUSKUNSTI 1. ÕITSEAJAJÄRK E. KÕRGKLASSIKA: U. 470-400a. eKr ehituskunsti kõige silmapaistvamaks esindajaks oli Ateena linna Akropol (tavalisem kõrgemal künkal asetsev kindlustatud linnasüda). Toimus Ateena ülesse ehitamine (omaaja kõige kuulsamaid juhte Perikles, vanaaja 7. tarka kuuluv). Kui Akropoli lääne poole sammuda-Väravehitis ehk propülee, mille projekteeris arhitekt Mnesikles. Arvatakse, et põhjapoolses tiivas asus Pinakoteek (piltide kogu). Kreeklased ise hindasid oman
Tallinna Tehnikaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool Referaat Alar Kotli Arhitektuur EEA0021 Autor: Juhendaja: Anne Lannes Tallinn 2011 Sissejuhatus Arhitekt Alar Kotli astus ehituskunsti 1930. aastate alguses, samaaegselt moodsa arhitektuuri jõudmisega Eestisse. Ta tegi kaasa funktsionalismist taandumise laine, rõhutades esinduslikkust ja traditsionalismi nii enne kui ka pärast sõda, ning asus moodse arhitektuuri taasavastajate esiridadesse 1950. aastate teisel poolel.
KESKAEG Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Eesti jagati üksikuteks osadeks, mille eesotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad, nn. maahärrad. Nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike. Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõd...
püramiid oli ehitatud telliskivdest ning kaetud lubjakiviga, kuid teised arvavad, et maailma esimene püramiid oli üleni lubjakivist ehitatud. Sakkara astmikpüramiidi looja, vaarao Dzoseri ülempreester ja peaminister Imhotep, on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat, mille tulemusena oli Sakkara astmikpüramiidi maapealne osa lõpuks 62,5 meetrit kõrge. Püramiidid Egiptuse ehituskunsti suurteosteks on püramiidid, mida ehitati ainult Vana riigi ajal. Need kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje tänu oma suurusele, mõõtmete täpsusele ja tööle, mis nende püstitamiseks on kulunud. Eriti võimsad ja uhked pidid need aga välja nägema vahetult pärast nende ehitamist, kui püramiidide välispind oli kaetud särava ja lihvitud lubjakiviga, mis aga kahjuks kasutati ära Kairo linna ehitamisel 14. sajandil.
Maja ja vara Juba 1406. aastal rentisid mustpead maja Pikal tänaval (Pikk tn. 24-26), mis jäi vennaskonna (hiljem klubi) kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. 1531. aastal ostsid mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss-stiilis ümber ehitama, osutades Tallinna linnale sellega suure teene - mustpeade maja on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Lisaks majale oli mustpeadel ka teisi tähelepanuväärse kunstilise väärtusega varasid: maale, lauahõbedat, Brüggest tellitud Neitsi Maarja altar, dominiiklaste kiriku jaoks soetatud kirikuriistad, laevamudelid jne. Tänapäeval säilitatakse Mustpeade varasid Tallinna Linnamuuseumis ja Eesti Kunstimuuseumis. Maja ülalpidamine, kunstivarade soetamine ning pidude korraldamine nõudis mustpeadelt märkimisväärset jõukust
Võrdle Vladimiri Dmitri peakirikut ja Kizi saare kirikut. Leia erinevused nende ülesehituses. DMITRI PEAKIRIK VLADIMIRIS: väike; üheksaosaliseks jaotatud ruum; üks keskne ümarkuppel. KizI SAARE KIRIK: kõrge; telgitaolise katusega; puukirik. Milline sündmus katkestas pikaks ajaks vene kultuuri arengu? Mongolite vallutus 13.saj alguses pidurdas idaslaavlaste kultuuri arengut. Milline linn sai 14.saj. Venemaa keskuseks? Rüüstatud Kiievi asemel tõusis 14.saj lõpul ehituskunsti keskuseks Moskva. Milliselt maalt pärinesid mitmed Moskvas töötanud ehitusmeistrid? Itaaliast pärinesid paljud Moskvas töötanud ehitusmeistrid. Nimeta tuntuim kindlusehitis Venemaal. Tuntuim kindlusehitis Venemaal- Moskva Kreml Nimeta kaks tuntuimat ikoonimaalijat. Võrdle nende loomelaadi. THEOPHANES KREEKLANE: maalitud pühakud sügavamõttelised ja targad; maalide üldmulje võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid heletumedusel, kehad modelleeritud
1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Templid ja nende stiilid lk 4 4. Akropool lk 5 5. Ehitised väljaspool Kreekat lk 5 6. Parthenon lk 6 7. Kasutatud kirjandus lk 7 Sissejuhatus Mina tegin oma töö Vana- Kreeka arhitektuuri kohta. Minu eesmark on lähemalt tutvuta selleaegsete ehitistega. Minu töös on juttu selleaegsetest ehitusstiilidest, templitest ja Parthenonist. Templid ja nende stiilid Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast, ehk 6. sajand e.m.a., kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel.
nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele. Irooniline küll, kuid indulgentside (patukustutuskirjade) müük, mis Martin Lutherit nõnda ärritas ja mida võib pidada usupuhastuse ehk reformatsiooni üheks ajendiks, oli mõeldud just selle kiriku ehituse rahastamiseks. SKULPTUUR Renessansiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi. Selline oli näiteks Püha Georg (Püha Jüri), kes võitis lohe. Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit - noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist.
Mõistete töö 10.klassile Seleta mõisted ja too näiteid: · madlääni kultuur 15 000 aastat tagasi hakkasid Lääne Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi nimetama nii Madeline koobaste järgi. · dolmen- Kivikalme. Need on suurtest püstistest kiviplaatidest ehitatud ning plaadiga kaetud kambrid. Sinna oli maetud korduvalt ja tihti pikema aja jooksul. Esines neoliitikumist pronksiajani Põhja-Aafrikas,Euroopas ja Aasia rannikul. · tsikuraat Kõrge massiivne torn, mis aheneb astangutega ülespoole. ( Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. ) Paabeli torn, · püramiid- Haudeehitis ( mastaba ) mis on loodud vaaraodele. Kui ülikute mastabad olid maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid ning selle kohal asus kastitaoline kiviehitis , siis vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudeehitis olema oluliselt suurem kui ühelgi alamal. Mastaba ehitatigi kõrgem, aga kõrgustesse tõ...
· Seadused vältisid üldjuhul liialt karme karistusi · Kerkisid esile silmapaistvad seadusetundjad juristid; kujunes õigusteaduslik terminoloogia. Sai alguse õigusteadus · Rooma seadustest lähtuti kesk- ja uusajal ning paljud neis sõnastatud põhimõtted kehtivad tänaseni. Ehituskunst · Vastupidiselt kreeka ehituskunstile, milles on keskne jumalatele rajatav tempel, tekivad rooma ehituskunsti monumentaalsed tüübid praktilistest vajadustest lähtudes · Mördi kasutuselevõtt sideainena · Tellised · Kaar-ja võlvkonstruktsioonid · Olulisimate rajatiste hulka kuuluvad inseneriehitised (veevärk ja akveduktid [veejuhtmed; keisririigi ajal ehitati akvedukte sillataolistele kaaristutele toetuvate kaetud veerennidena, millest on tänaseni paljud säilinud]), rooma dekoratiivse fassaadiga korruselamud, paleed, keisrite foorumid, võidu- ehk
1. Kirjelda Kreeta paleesid, kuidas Knossose palee on seotud Kuulsaim reljeef Mükeene Lõvivärav. Minotaurusega? Lossid olid Kreeta ehituskunsti 7. Antiik-kreeka tähtsamad sakraalehitised? Põhiplaan. tähtsaimateks saavutusteks. Paleed koosnesid paljudest Templid. Tavaliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Templit väikestest ruumidest, mis paiknesid ümber siseõue. Paleede ümbritsevad tavaliselt igast küljest tiheda reana sambad. seinad olid kivist, laed puust. Lossidel ponud paraadlikke 8. Nimeta 3 vanakreeka stiili (orderit), missugune oli neist
võimu kehtestamiseni) 3 hellenistlikku suurriiki: 1) Egiptus 2) Seleukiidide riik Aasias 3) Makedoonia (Kreeka linnriigid kuulusid ka siia) Hellenistlikud linnad Aleksandria - Vahemere suurim linn ja tähtsaim teaduskeskus - Museion 3.saj eKr (muusade tempel, raamatukogu) - Aleksandria tuletorn (279. eKr) Antiookia (Süürias) Pergamon (Väike-Aasias) Endiselt ka Ateena tähtis filosoofiakeskusena Vanaaja seitse maailmaimet Kreeklased koostasid nimekirju Võrdlesid Idamaade ehituskunsti suursaavutusi 1. Egiptuse püramiidid 2. Babüloni rippuvad aiad 3. Pheidiase valmistatud kullast ja elevandiluust Zeusi kuju 4. Aleksandria tuletorn 5. Jumalanna Artemise tempel Efesoses linnas 6. Halikarnassose mausoleum Väike-Aasia rannikul 7. Rhodose linna sadamas kõrguv päikesejumal Heliose kuju Kokkuvõte Vana-Kreeka- Euroopa kultuuri häll? Kordamiseks... 1. Kreeta-Mükeene periood (minoiline kultuur, kuningas Minos ja lugu
Esiaja- Vana Mesopotaamia- Vana Egiptuse kunst Esiaeg neoliitiline revolutsioon - neoliitikumi algjärgus toimunud küttimise, kalastuse ja koriluse asendumine maaviljeluse ja koduloomapidamisega, muutis elatise hankimise tunduvalt kindlamaks ja kiirendas ühiskondlik-majanduslikku arengut. perioodid (idk kas seda läheb vaja) ❖ kiviaeg ➢ paleoliitikum (2 milj - 8000 a. eKr) ➢ mesoliitikum (7000 - 4000 a. eKr) ➢ noorem kiviaeg (6000 - 2000 a. eKr) ❖ pronksiaeg ❖ rauaaeg Algeline Arhitektuur e megaliitilised ehitised inimeste endi püstitatud algelised eluasemed pole säilinud ega omanud ka erilist kunstilist väärtust. eluasemeteks üheruumilised savist majad, linna kaitses kivimüür ★ mega lithos- suur kivi ★ menhir- pikk kivi ★ dolmen- kaks kivi ja nende peal kiviplaat ★ kromlehh- kiviring (nt Stonehenge) Keraamika alaliikideks kammkeraamika ja nöörkeraamika kas...
Tokugawa ehk Edo ajastu arhitektuuri tippteos on gongeni ehk yatsumune stiilis ehitatud Nikko templistik: hooned on seest ja väljast lakitud ning ilustatud peente nikerdistega, dekoratiivsed on keeruka ehitusega katused. Nikko ehitised said eeskujuks ülikute residentsidele. 1620 hakati rajama Katsura keiserlikku lossiparki. Meiji ajastul algas Lääne eshituskunsti mõju. Võeti kasutusele uusi materjale, nt. tellised. 1920.- 30. aastail püüti luua rahvusliku ja euroopaliku ehituskunsti sünteesi. Kenzo Tange, Kuni Maekwa (s. 1905) ja Junzo Sakakura (s. 1911) loomingus kujunes pärast II maailmasõda funktsionalismist lähtuv Jaapani nüüdisarhitektuur. 1960. aastail hakkas suunda andma Kenzo Tange juhitav metabolistide rühm (Kiyonori Kikutake, s. 1928; Kisho Kurokawa). Metabolism avaldus eriti Osaka EXPO-70 näituse ehitistes; projekteeriti ka tulevikulinnu kui hiidstruktuure, mille väikseim üksus on elukapsel. 1970.- 80
graveertitud. Suurim kaubalinn · Asüüria ajastu - ~1500 eKr - 605 eKr o Asusid elama Põhja-Babüloonia mägedesse. o Asüürlasi on natukene tp. säilinud, enamik on "arenenud" armeenlasteks. o Tipp hetk 8-7 saj. eKr o Suur riik lagunes kiiresti · Uus-Babüloonia - 625 eKr - 539 eKr o 539 eKr vallutasid Pärslased Babüloni. Mesopotaamia kunst · Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakidlused. · Tähtsam ehitusmaterjal oli savitellised. Osad olid põletatud, kuid enamasti päikese käes kuivatatud. · Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati ainult väratate ja keldrite ehitamisel. · Vana-Babüloonias oli kõrgehitised, tsikuraatid e. astmikpüramiidid, mis ehitati jumala kuju jaoks
Ümarplastikat ei olnud. Suuremad on saavutused vanavene maalikunstis. Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on ikoonimaal. Esimesed ikoonid toodi Bütsantsist ja seal pärineb ka kogu ikoonide põhimõte ning maalitehnika. § 24. Islami kunst. Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda mosee. Muhameedlane peab 5x päevas palvetama. Moseesid hakati ehitama juba 7.sajandil. Moseede ja üldse muhameedliku ehituskunsti oluliseks võluks on rikkalik ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiline on abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv arabesk. Juba 8.sajandi alguses alustati Damaskuse Suure mosee ehitamist ristiusu kiriku kohale. Muhameedlikud valitsejad on ehitanud ka losse ja võimsaid linnuseid. Islami rahvaste tarbekunsti iseloomustab peen tehniline töötlus ja eriline armastus ornamentika vastu
Eestis 194050ndatel aastatel (vahel nimetatud ka nn stalinistlikuks arhitektuuriks). Romantism Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Eriti hästi kohanes pseudogootika Inglismaal. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY . Tihti kujunes välja omamoodi tööjaotus - arhitekt joonistas fassaadi, aga sellesse jäetud avade taha pidid insenerid sobitama siseruumid. Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o
VANA MAAILMA 7 MAAILMAIMET Ajaloo referaat Tallinn 2009 Vanaaja seitse maailmaimet olid antiikajal väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Sagedaminni on nende hulka arvatud Egiptuse Cheopsi püramiid, Babüloni nn. Semiramise rippaiad, Efesose Artemise tempel, Olümpia Zeusi kuju, Halikarnassose musoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn. Arvu 7 peetakse tähenduslikuks, sest seda on juba ammusest ajast peetud maagiliseks ning folklooris ja religioonis oli seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid
Inimfiguurid on neil mosaiikpildiel karmiilmelised ning nagu pikaks venitatud. Värvidest eriti armastati lillat, musta ja kulda. Suur osa bütsantsi ehitistest peegeldab sünguse ja raskuse vaimu. Need mõjuvad kuidagi suletutena, aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu. Bütsantsis puudus skulptuur. Apostlite kirik Ateenas; Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis; ,,Kristus siseneb Jeruusalemma" elevandiluust reljeef; Vladimiri Jumalaema. 10. vanavene 917saj. Ehituskunsti tähtsaimateks mälestusmärkideks kirikud. Skulptuur ei leidnud kuigipalju viljelemist, ümarplastikast ei saa üldse rääkida. Mosaiikide ja freskodega kaunistati siseruume. Kõige väärtuslikumad aga ikoonimaalid. Andrei Rubljov, Dmitri peakirik Vladimiris. 11. merovingid 57saj Tähtsaimaks kunstipärandiks käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Germaanlaste ja keltide rahvakunstis valitses nn
aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. 1531. aastal aga ostsid mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning rajasid järgnenud ümberehituses aastatel 15311532 selle asemele tollal ülimoodsas renessanss-stiilis hoone, mis on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Hoones pikendati ja kõrgendati dornset, mille tulemusel saadi uus suur pidusaal kolmele kaheksatahulisele piilarile toetatud võlvidega. Mustpeade maja jäi vennaskonna (hiljem klubi) kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
