Asjade kohta, mis ei muutu ja on eraldi. Sofia- tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia käib teoreetilise teadmise alla. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest. Tarkus on teadmine taevalikest ja maistest asjadest. Taevased asjad: kehalised asjad ( füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia ), kehatud asjad ( teoloogia, psühholoogia, matemaatika ) Maised asjad ( eetika ja riigitarkus ) Tehnilised asjad ( loogika, dialektika, retoorika ) 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Lähtuda meeleolust. Mitmed filosoofid on väitnud, et olulisem on alustada sellest, et tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles on öelnud, et filosoofia algab imestusest. Ka müüdid algavad imestusest. Ehk siis miks on asjad nii nagu nad on ja miks maailm on selliseks saanud nagu ta on
Saksa väed kannatasid idarindel gangreeni tõttu suure haavatute arvu all. Tekkis huvi terapeutiliste ravimeetodite vastu Sulfaniilamiidi avastamine andis võimaluse enneolematuteks sõjatevusest tulenevate haavapõletike ravimiseks Ravimit katsetati kehaliselt tervete juutide peal Nende kehadele tekitati tahtlikult haavad ning nakatati neid erinevate bakteritega ning vereringe katkestati KOHTUPROTESESSID JA JÄRELKAJA Nümbergi koodeks pani paika eetika õiguslikud küsimused inimkatsetuste alal. See dokument nõuab katsealuste vabatahtlikku osalust. Kaitseb inimõigusi Toimus Nürnerbergi kohtuprotsess, kus otsustati katsete tegijate saatuste üle. Paljud süüdistatavad põgenesid KASUTATUD KIRJANDUS http://maaja.ee/dr-josef-mengele-sadistlik-morvar- arstikitlis/ https://et.wikipedia.org/wiki/Natside_inimkatsed https://prezi.com/xxzwqj9628tg/sojalised-katsed /
Jõud, mis · Teosed suunab selle nähtuse talle omasele eesmärgile. · Teaduste klassifikatsioon · Tammetõrust ei tule lepp vaid tamm. · Kolm teaduste rühma: · Füüsika · Teoreetilised: filosoofia, matemaatika, füüsika. · On võimalik eristada nelja liikumist: · Praktilised: eetika ja poliitika. · Suurenemine vähenemine · Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. · Kvalitatiivne muutumine (muundumine) · Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem · Tekkimine ja hävimine seda kõrgem, mida rakenduslikum seda · Ruumiline ümberpaiknemine vähemväärtuslikum. · Esimesed 3 taanduvad viimasele
mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". 4 2. KÕLBLUS JA USK NING TUNNETUSTEOORIA Moraalifilosoofid ei ole uute kõlblusideede apostlid. Nad ei piirdu kirjeldamise ja analüüsimisega. Neile on oluline vaadete järjekindlus. Kant polnud erand. Ta väitis, et tema doktriini kesksed mõisted hea tahe ja kohus - on olemas juba terves ja loomulikus mõistes. Kanti jaoks on eetika põhimõtetele kuuletumise küsimus, mille kehtivus ja siduv jõud on sõltumatud nende järgimise tulemuste väärtusest. Tähtsaim ei ole reaalne eesmärk, vaid tahtlikult ja eetiliselt tegutsemine, maksku see mis maksab. Ja ometi peame järeldama, et Kanti eetika jääb deontoloogiliseks. Eetiline käitumine ei pea tema meelest olema suunatud mingi loomuliku ega üleloomuliku eesmärgi poole. Kui ma olen kõlbeline, pean lootma, et mu voorus saab lõpuks tasu
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
Tema õpetuses olid inimese kõrval kesksel kohal ühiskond ja riik. Konfutsiuse nägemuse järgi on ühiskond ideaalselt korraldatud siis, kui kogu taevaalune, s.t Hiina, kuulub ühe valitseja ehk taevapoja alla, kuid see ei sekku ühiskonna kulgu. Inimesed peavad elama kommete ja eetiliste põhimõtete najal. Nad peavad olema kuulekad õilsatele ametnikele, kes juhivad riiki ja rahvast leebelt, rakendades mitte niivõrd karistusi, kuivõrd eeskuju. Inimliku eetika, riigi ja ühiskonna ülesehitus algab perekonnast, pojalikkuse ja vennalikkuse kasvatamisest. Konfutsiusele järgnenud sajanditel tekkis Hiinas palju õpetusi, mis otsisid vastuseid samadele küsimustele: mis on inimene, mis on inimese koht ühiskonnas ja riigis ning missugune peaks olema ideaalne riik. Koolkondade ja mõttesuundade rohkuse järgi hakati seda aega hiljem nimetama saja koolkonna ajastuks. Mitmed toonased koolkonnad (taoism, moism, legism jt)
Psühholoogiks olemisest ei piisa kindlasti mitte kümne asja teadmisest, aga on kümme asja lähtudes loengumaterjalidest, kursusel õpitust ja mida iga psühholoog peaks kindlasti teadma ja oskama ning ilma milleta oleks väga raske või täitsa võimatu psühholoog olla. Jüri Allik toob enda kolmanda loenguslaidides välja kaheksa punkti mida psühholoog peab oskama ja teadma. Teadmised, uurimisoskused, mõtlemisoskus, eetika, väljendusoskus, informatsiooni kogumise oskus, suhtlemisoskused ja psühholoogia ajalugu need on kaheksa punkti mida Jüri Allik toob välja enda kolmandas loengus ja mis tema arvates peab psühholoog teadma ja oskama(Allik, 2013). Mina nõustun nende kaheksaga ja lisaksin veel üheksandaks kehtivad seadused ja kümnendaks teiste psühholoogide ja avalikkuse tunnustatuse. Teadmised koosnevad faktidest, teooriatest ja probleemidest, mida inimene
10.2012 Slide 1 Slide 2 Millest sõltub moraal? EETIKA Kas on tegusid, mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal?
30.10.2012 Slide 1 EETIKA Moraalirelativism Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Argo Buinevits Mis on viltu? A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!
tahaks naasta pimedusse, sealhulgas ka vaimsesse pimedusse. Samas tunneks ta kaasa neile, kes ikka veel koopas peavad olema. Nähtust tahaks ta rääkida aga ka nendele, kes veel koopas on. Mis juhtuks kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurde tagasi? Ta jääks taas kord poolpimedaks, kuna poleks harjunud jälle pimedusega ja tahaks valguse kätte tagasi. Teised naeraksid ta välja ja arvaksid, et ta tuli tagasi hävitatud silmadega. 1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Klassikaline - Milline on hea/õnnelik elu? Milles see seisneb? Kuidas seda saavutada? Mis on õnn? Milles õnn peitub? Mida tuleks teha, et olla õnnelik? Uusaegne - Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enda ja teiste suhtes? 2. Mis on õnn? Õnne saavutamine/õnnelikuks saamise tahe on inimesele loomuomane. Õnn on inimese elu lõppeesmärk. Aristotelese järgi õnn ehk eudaimonia on ülim hüve, mis teeb inimese elu heaks. 3
tekkel), nähtavaks" (Cf VII, 20) · Aeg, · Ka Plotinos ei rahulda teda · Liikumine · Hinnang uusplatonismile · Ülem taevas ja inglid. · "Platoonikud nägid küll tõde kindlana, · Eetika liikumatuna ja muutumatuna, mis sisaldas kõiki · Eetikas rõhutab ta inimese vaba tahet. loodud asjade ürgvorme aga nad nägid seda · Eetiliseks ülesandeks on mõistuse abil vormida vaid kaugelt ja seetõttu ei suutnud nad teed leida, tungide toimet. millel võinuksid jõuda suure, kirjeldamatu
MÄEKÜLA PIIMAMEES peategelased Mari- kena välimusega ja huvitava iseloomuga. Ta tajub meeste võimu kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga. Prillup- prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema südametunnistus piinas teda Kremer-üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik Tegevuskohad Mäeküla mõis-suht lagunenud välisilmega hooned. Peahoone oli poolik ülemine korrus valmis ehitamata võssa kasvanud viljapuuaed kus enam midagi söödavat ei olnud. Kõrvalhooned olid räämas ja lagunemisohtlikud. Rahapuudusel ei olnud võimalik maju korda teha. Piimakoht-piimakamber. Sinna toodi peale lüpsi alati piim sealt laaditi piimad peale et neid laiali vedada Tegevuse aeg Tegevus toimus ajaliselt just enne eesti vabariigi väljakuulut...
) - Yue- musa. (Musa, laulude kuulamine ning vaatamine ja nendest osavõtmine.) - Wen- kultuur. (Tähistas seda mis oli kirjaga seotud. On kaunistus mis asub inimloomusel.) - Junzi- õilis. (Iseloom- püüd hariduse ja kultuuri poole, mõistmine et on vaja olla inimlik. Ühiskonna teenija) - Xiaoren- lihtinimene (Õilsa vastand, Ei kuulu kindlasse ühisk kihti. Iseloom- madalus, omakasu, tühisus) konfutsiuse eetika: kulg, kulgemine ja vägi dao - protsess, inimese loomulik liikumine kulgeva inimese omaduste kogu - vägi vägi on valitsemisel oluline pojalikkus, vennalikkus xiao - algselt: isa-ema hiljem: vennalikkus pojalikkus lynyus - austus ja lugupidav suhtumine tähtsama inimese suhtes ja (surnud) esivanemate suhtes. Inimlikkus: Ren tähistab kahte inimest või inimestevahelist suhtlemist või inimeste suhtumist teistesse. Ren ai ren ''inimlikkus on armastada inimest''
ühiskonda õigusi ja huve mittearvestav või kahjustav, ateist usuvastane, avalik õigus reguleerib suhteid inimese ja riigi vahel, avatud ühiskond otsusetegijad annavad rahvale aru millised otsused on tehtud ja tegemisel, deklaratsioon ametlik teada anne, demokraatia rahva valitsus, kus inimesed on võrdsed ja neil õigused, diktatuur ühe inimese või ringkonna valitsus, dividendid kasumiosa, eetika filosoofia haru, uurib moraali suhteid, eksport kauba müük välismaale, enamusvalisus valitsus, mida toetab parlamendi enamus, erakond partei, kuhu kuuluvad sarnaste arvamustega inimesed, eraõigus reguleerib isikuvahelisi suhteid, etikett suhtlemises kehtivad reeglid ja kombed, fraktsioon -ühte parteisse kuuluvadsaadikud parlamendis, hageja kohtu kaudu nõudja, heaoluriik - ühiskonna võrdsus, jagab riigi tulusid ümber, huvide
elutööpreemia 5 laureaadist (à 50 000 krooni). 2007 Gustav Suitsu stipendium Ütlused Runneli kohta "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka mõtleja." Ave Alavainu "Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid." Teet Kallas "Hando Runneli kogutud lasteluulet saab lugeda kui ajaloolist dokumenti, keeletaju ergutajat, eetika kasvatajat ja mõtlemise esimesi samme." Ivar Sild Luuletuse näide Ma polegi isa näinud Ta elu aeg käis tööl, ta hommikul vara väljus ja koju jõudis keskööl. Me lapsed magasime ja kunagi teda ei näinud, üks kord tema kõrget kuju ma une seest olen näinud. Tänusõnad
minimaalset. Vorm vormi pärast! Tuglas eemaldus otsustavalt realismist. SÜMBOLISM IMPRESSIONISM ESTETISM Koondnimetus neile UUSROMANTISM ESTETISM Niisugune elu- ja kunstikäsitlus, mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ning peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale; seda iseloomustab arusaam, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kôlbelisi, kasvatuslikke ega muid kunstiväliseid ülesandeid · Kunst on kôrgem tegelikkus. · Ilus on parem kui hea, s.t eetika asemel on tähtis esteetika. Sümbolism - Sümbolistide arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Seetõttu kirjutasid nad väga metafoorselt ja sugestiivsed, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümboolse tähenduse. Impressionism - Impressionistid vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Eesti kirjanduses on impressionistlikke jooni Fr. Tuglase ja V
ajakirjandusõppejõud Tiit Hennasto ning Riigikogu liige Igor Gräzin. Sellekordses saates keskenduti ajakirjandusele ja meediale. Ainar Ruussaar leiab, et masu on teinud ajalehed ja ajakirjad füüsiliselt õhemaks. Ajalehed ei sisalda enam nii palju materjali, kui varem. Samas leiab ta, et kvaliteet ei ole masu ajal alla läinud vaid pigem on jäänud stabiilseks. Tarmu Tammerkule esitati küsimus: Kas ajakirjanike eetika on läinud alla või üles? Ta arvab, et oht selle on olemas. Ajalehtede toimetused kardavad, et ei saa enam hakkama ning hakkavad lisama reklaamlehti. Ajalehtede reklaamlehed on tegelikult kinni makstud, kuid lugeja ei saa sellest aru ning arvab, et see on toimetuse poolt kokku pandud. Samas lisalehti on muutunud vähemaks ning reklaami tulu kommerstajalehtedele- ja kanalitele enam nii palju ei tule.
Ta oli väga osav ja ettevaatlik. Kui ta kedagi nn ,,intervjueeris", siis ta tegi märkmeid, mis andsid alust, et ta on tõesti intervjuu teinud. 9. Aga so what? No ja mis siis, et ta mõtles mingeid lugusid välja? Mis selles nii hullu oli? Mida halba võib fiktsiooni esitamine faktide pähe meedias teha? See ei ole meedias lubatud, et võib lugusi ,,lambist" välja mõelda, see on räme eksimus meedia eetika vastu. Ta pettis sellega on kaastöötajad, toimetust ja kogu ühiskonda, ajaleht kaotas sellega suur osa oma lugejaskonnast, mõnel inimesel kadus võib-olla üldse usk ajakirjanduse ja meedia vastu. 10. Mida võiks olla noortel ajakirjanikel Glassilt õppida, mida ta hästi tegi? Glass kirjutas huvitavaid ja humoorikaid artikkleid. Inimestele läksid need hästi peale ja neile väga meeldis see, aga nad ei teadnud, et see oli välja mõeldis. 11
alades. Filosoofid hakkasid korraldama riike ja lõid seadused. 4. Millised probleemid huvitasid Kreeka loodusfilosoofe? Otsisid alternatiivseid maailmaseletusi. Algaineks peeti muu hulgas ka õhku, tuld ja maad. Püüti vastata küsimusele, kuidas algainest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Millest maailm tekkis? Mis paneb elu ja looduse maailmas liikuma? Algaine teke - Democritos arvas aatomitest. 5. Millised probleemid tõusid filosoofide huviorbiiti Ateenas? - Eetika moraal, inimeste käitumine, seadused, riigikorraldus. 6. Milline muutus toimus filosoofia problemaatikas hellenismi ajal? - Esiplaanile tõusis inimene, üksik isik, oma probleemidega ja muredega ning raskustega. Uuriti kuidas olla õnnelik. 7.Millised on Kreeka ja Mesopotaamia religiooni ja teaduse ühisjooned? Millised põhimõttelised erinevused ilmnesid teaduslike probleemide käsitlemisel? -
Tuumarelvad Mis on tuumarelv? Tuumarelv on lõhkeseade, mille jõud tuleneb tuumareaktsioonidest. Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus. Tuumarelva liike Põhimõtteliselt on olemas kahte liiki tuumarelvi: oma energia põhiliselt tuumade lõhustumisest saavad relvad tuumade lõhustumist kasutavad relvad, mis saavad põhienergia tuumade ühinemisest Relvade kohaletoimetamine Esimesed tuumarelvad olid pommid nagu Nagasakile visatud "Fat Man" Selliseid pomme said kanda ainult raskepommitajad Relvade kohaletoimetamine Miniatuuriseerimis ajastuga vähenesid ka tuumalõhkepead, võimaldades neid paigaldada rakettidele Relvade kohaletoimetamine Tänu interkontinentaalsetele rakettidele on neid omavatel riikidel reaalne võimalus saata tuumalõhkepäid igasse maailma nurka Relvade kohaletoimetamine ...
Rahu endas. Pole liiga rõõmus ega kurb, liiga rikas ega vaene- ``kuldne kesktee`` Ideaali kehastused metafüüsika tasandil- voorused Teadmiste saamine kogemustest-empirism Filosoofiline termin, mida tähendab ´´õnnelikku elu´´- eudaimonia Just selle meetodiga pidi F. Baconi arvates saama teadmisi - ´´Mesilase meetod´´ Filosoofia üldharud Küsimus teadmistest- epistemoloogia( tõene väide+ väär väide=väär järeldus) aristoteles) Küsimus olemisest- ontoloogia Küsimus normides- eetika Küsimus olemise olemisest- metafüüsika Teoloogia ehk- ´õpetus jumalast´ Eeldused Inimeste grupp, kes mõtles, et mõtlemine =kohal olemine (Parmenides) Grupp keda ühendab kriitilisus ühiskonnakorralduse vastu, rääkisid musta valgeks- sofistid(loodusfil.) Filosoof, kes eeldas, et on olemas liikumatu liigutaja- Aristoteles Eeldas, et tõesed väited on olemas- Aristoteles Filosoof, kes eeldas, et teed on jäävad, püsivad, muutuvad, iseeneses olevad ja igavesed- Platon
Väärtushinnangud läbi aegade- mis on muutunud ja mida see endaga kaasa toob? Tänapäeva ühiskonnas on inimeste väärtushinnangud muutunud suuresti võrreldes varasemaga. Tähtsustama on hakatud seda, mis sajand tagasi oli üks väiksemaid probleeme, või on tekkinud vastupidine efekt enam pole oluline see, mis kunagi määras kogu elu. Inimsed muutuvad, koos nendega ka väärtushinnangud, kuid tihtipeale võivad nende suurel erinemisel tekkida konfliktid. Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Neid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Kui varem peeti tähtsaks eelkõige perekonda, haridust ning austust vanemate vastu, siis nüüdisajal hinnatakse matertiaalseid väärtusi. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Eet...
-bürokraatia laienemine -mänedzeride revolutsioon e rakendamine -tööaja domineerimine puhkeaja üle omaniku rolli vähenemine -konkurents -leibkonnamudel -masstootmine, massikultuur -demokraatia levik -linnainimeste osakaal -massimeedia -piiranguteta turumajandus -turumajandus, mõõduka riigipoolse -keskkonna ohud, eetika küsimus -rahvusriigid planeerimisega -moderne ühiskond -heaoluriik 3.Leibkond agraarühiskonnas: ülekaalus suured pered sest, et mida rohkem oli talus töökäsi seda edukam oli majandamine Leibkond industriaalühiskonnas: peamiselt väikepere leibkond, koos olid vanemad ja lapsed, vanavanemad jäid maale 4. A
maksta. SUHTELINE VAESUMINE: omanike kasumid kasvavad kiiremini kui tööliste palk. Väljapääs on K. Marxi arvates eraomanduse asendamises kollektiivse omandiga (kommunism, sotsialism), mis leiab aset kõige arenenumal kapitalistlikul maal. Seda pole juhtunud, sest: 1) Kapitalistliku majanduse kiire areng tuleneb kodanluse säästlikkusest, kes erinevalt palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse (M. Weber protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim). 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga, palgataseme korrigeerimiseni sõltuvalt elukallidusest. 4) Ühiskond kehtestab sotsiaaltagatised abiraha näol töötuse või invaliidistumise korral ning pensioni vanaduspäevadeks.
spetsiaalse õiguskorra teooriat. Puhas õigusõpetus on üldine õigusõpetus, mitte rahvuslike või rahvusvaheliste õigusnormide interpreteerimine. Kuid ta loob võimaluse selliseks interpreteerimiseks. Ta on õigusteadus, mitte õiguspoliitika. Ameeriklasest Ronald Myles Dworkin on hetkel üks tuntumaid õigusfilosoofe maailmas. Kuulsaks on ta saanud nii õiguspositivismi ja Harti õigusmudeli väsimatu kriitikuna. Samuti on tuntud tema konstruktiivne teooria õiguse ja eetika suhetest, mis püüab vältida nii õiguspositivismi kui ka loomuõiguse vigu. Keskmise põlvkonna tuntumaid õigusfilosoofe Ronald Dworkin on üks peamiseid selle suuna tähistajaid, mille eesmärk on positivistliku analüütik täiendamine loomuõiguse elementidega. Nimelt loomuõiguslased on püüdnud lähtuda sellest, mille jaoks õigus üldse olemas on. Seetõttu aga ongi nad vaadelnud õiguse ja eetika vahekorda selle ideaalis.
küsimustega vaimufilosoofia – inimteadvuse ja psühholoogiaga seonduv, teadvuse ja aju vahekord, kas teadvus on iseseisev? keelefilosoofia – mis on tähendus? kuidas sõnad osutavad asjadele? loogika teadusfilosoofia 2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline, pigem elulähedasemate valdkondade üle teoretiseerimine) poliitikafilosoofia eetika – mis on õige ja väär, kuidas seda põhjendada esteetika – kuidas tunneme ära kunstiobjekti teiste seast õigusfilosoofia haridusfilosoofia III Filosoofia üldised tunnused üldisus – ei uuri konkreetseid küsimusi, mida saavad lahendada teiste alade esindajad. Uurib, kas ja kuidas inimene saab üldse midagi teada, mis on üldse olemas ja mis mõttes, kas vaim on materiaalne jne.
AO5 ANDMEBAASID 1. Alustamine 2. Andmebaasi loomine 3. Vormi kasutamine 4. Informatsiooni otsimine 5. Aruanded AO6 ESITLUS 1. Elementaaroskused 2. Põhitegevused 3. Vormindamine 4. Graafika ja diagrammid 5. Printimine ja levitamine 6. Slaidiseansi efektid 7. Slaidiseansi vaatamine AO7 INFORMATSIOON JA KOMMUNIKATSIOON 1. Veebi kasutamise elementaaroskused 2. Veebis navigeerimine 3. Otsing veebis 4. Järjehoidjad (bookmarks) 5. Elektronposti kasutamise elementaaroskused KUTSE-EETIKA JA INSENERI EETIKA KOODEKS 1. Insener on erialases tegevuses kohustatud arvestama teaduse ja tehnika mõju inimkonnale ja looduskeskkonnale ega tohi tööülesannete täitmisel unustada vastutust ühiskonna ees. 2. Insener töötab ja suhtleb vastavalt Euroopa maade käitumisnormidele ja pöörab erilist tähelepanu endaga koos töötavate inimeste kutsealaste õiguste ning väärikuse austamisele. Insener kohustub oma tegevuses juhinduma järgmistest eetilistest tõekspidamistest. I Isiklik eetika 1
Kumb on primaarne? * metafüüsika - see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest); * ontoloogia - olemisõpetus ( - olema), kas maailma taga on vaimne või materiaalne alge?; * psühholoogia - mis on hinge olemus?, hingeõpetus (kasvanud välja ontoloogiast); * kosmoloogia - mis on universum?, kuidas ta on tekkinud?; * loogika - abiteadus, isaks loetakse Aristotelest. * antropoloogia - õpetus inimesest, inimene on avatud olend; * eetika: * esteetika - iluõpetus ANTIIKFILOSOOFIA PÕHIPERIOODID JA PROBLEEMID Filosoofia hakkas arenema Väike-Aasias (Joonia piirkonnas) Efesuse linnas, Mileetoses. Mõlemad on kaubalinnad Kreeka äärealal. Äärealadel avatus uuele ja kokkupuude teiste kultuuridega. Kolooniad, kaubandus. Sinna jõuavad ka teiste rahvaste teadmised. Vaimse horisondi avamine. 6.-7.saj.e.Kr. toimub vaimne pööre - üleminek müüdilt logosele
Võim tuleb altpoolt( ei ole binaarset opositsiooni domineerijate ja domineeritavate vahel) Võimusuhted on kavatsuslikud ja mittesubjektiivsed. Kus on võim, seal on ka vastupanu, mis ei asu kunagi väljaspool võimu. Võim ei tulene üksikisiku valikust või otsustusest. SUBJEKT Samal ajal nii allutatu kui ka tegutseja. Võimusuhe eeldab, et seda, kelle üle võimu teostatakse, tunnustatakse kui teatud määral vaba subjekti. Seksuaalsuse ajalugu: Eetika subjekti eneseloome võimalusena: suhe enesesse, mis ei sõltu teadmisest/võimust. Vana Kreekast avastab seksuaalsusega seotud subjekti, kes võrreldes Kristlusest leitava seksuaalsuse subjektiga suhtub selllesse teisiti. Vana Kreeka subjekt keskendub naudingule. Kristluses on ihu võrreldes hingega patune. Kui tegeled seksiga, oled oma ihadele nö allunud. Vana Kreekas on aga läbi naudingu võimalik ennast luua kui aktiivset subjekti. Eetika kui elust kunstiteose vormimine.
vormistatud kirjalikud uurimistööd? Raamatu „Üliõpilastööde vormistamise juhend“ Koostaja Jaan Sootak 17. Mis on tsiteerimine ja mis refereerimine? Tsiteerimine on täht- täheline väljavõte tekstist, mis peab vastama originaalile mitte ainult sõnastuse, ortograafia ja kirjavahemärkide, vaid ka rõhutuste poolest. Refereerimine on teise teose või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv edasiandmine. 18. Mis on eetika? Millised on peamised teadustöö eetika printsiibid? EETIKA-praktiline moraalifilosoofia, kuidas peaks käituma, milline käitumine on õige Austus isikute vastu Tõetaotlus Kahju tekitamisest hoidumine 19. Millised on peamised akadeemilise väärkäitumise vormid ja milles need seisnevad? Fabritseerimine-sihilikult väära v eksitava teabe avaldamine Op fussifikatsioon-segaduse tekitamine sihilikult osalise info välja jätmise kaudu
loominguperioodi. Autor on sündinud 1865.a Virumaal, hariduse sai ta Tallinnas ning ka populaarsus tuli mehele väga noorelt. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud, unistused. Alguses nii silmipimestavalt hea võimalusena tundunud pakkumine muutub lõpuks Prillupile ebameeldivaks. Mees kahetseb oma tegu, kuid selleks on juba liiga hilja. Ka kõige kangem naine poleks suutnud pidevale terroriseerimisele, vihjamisele ja pealekäimisele vastu seista ning nii andiski Mari
Platon ja Aristoteles olid vanakreeka filosoofid. Mõlemad olid pärit peredest, millel olid sidemed kuninga õukonnaga. Sellises keskkonnas üles kasvanud, võisid nende põhimõtted ja maailmapilt sarnaneda. Platoni järgi on kaks maailma: ideede maailm ja näiline maailm. Ideed olid tema arvates püsivad ja ei muutunud kunagi. Nendeni tuli jõuda mõistuse kaudu. Näilises maailmas ehk varjude maailmas kõik aga muutus. Aristoteles vaatles maailma reaalselt. Tema maailmaks oli Maa kui taevakehade suletud süsteem. Maal valitsesid neli elementi: tuli, õhk, vesi ja maa. Seal tuli ka Aristotelese olemisõpetus. Ükski asi ei saa olla ilma vormi ja mateeriata. Loodus on mateeria vallutamine vormi poolt. Mateeria aga ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Kuna vorm on liikumapanev jõud, siis allapoole liikudes jõutakse esmase mateeriani (mateeria prima). Ülespoole liikudes jõutakse esmase liikumapanija Jumalani. Aristotelese järgi on jumal vormi...
· situatsiooni mõistet pigem kui keskkonna mõistet · situatsioon annab edasi sotsiaalset keskkonda · keegi on olemas=minevik, olevik, tulevik · mõju http://www.unops.org/SiteCollectionImages/Sectors/ Environment/SGP_community.JPG Õendustegevus · Õendust - hoolitsev suhe/olukord, esineb side ja mure · Hoolimine kõige aluseks - annab võimaluse anda/saada abi · Õenduse teadus = moraalne kunst, eetika, vastutustunne. · Õendustegevus= elukogemustele põhinev hoolitsus ja õpingud http://www.frplegal.com/wp-content/uploads/2013/06/Nursing-h · Taustakogemused teatud olukorra suhtes puuduvad · raskusi eristada olulisi ja ebaolulisi aspekte · Õenduse õpilased http://74.220.219.56/~nursetop/wp- content/uploads/2011/06/benner_original1.jpg · üldiselt aksepteeritav tegevus
Olgugi, et see võib olla väike või suur asi, mida inimene saavutada püüab, ei pruugi ta selleni jõuda, kuna teda piirab tema võimekus, näiteks sportlane olümpiamängudele või abiturient ülikooli. Mõlemad neist soovivad ja tahavad saada seda ning on püstitanud selle omale eesmärgiks ja nad ei saavuta seda, kui nad just oma piire ei ületa, mis võib osutuda väga raskeks ülesandeks. Nii meis kui ka meie ümber asetseb palju kirjutamata piire, mis avalduvad eetika ja moraali kujul, olenamata sellest, et need ajas pidevalt muutuvad. Eetiline on näiteks iga normaalse mõtlemisega inimese jaoks see, et varastamine ja teise vara, näiteks pastapliiatsi lõhkumine on vale või näiteks see, kui inimene on kellegiga suhtes, siis selle kõrvale ei saa tekitada teist sellist. Ometi võib selliseid lihtsaid ja ka palju keerulisemaid piiride rikkumisi kohata päevast päeva, olgu nad siis eetikapiiride vastased olnud minevikus, on praegu või hoopiski tulevikus.
Konfutsianism · Hiinast pärinev Kaug-Ida eetika- ja filosoofiasüsteem, mis sai alguse Kong Fuzi (Konfutsiuse) õpetustest. · Tuumaks on inimlikkuse tunnetamine (toimimine, arvestades inimsuhete tundlikkust). · Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Laps pidi üles näitama pojalikkust (olema kuulekas, kohusetundlik selline suhe kajastus ka mehe ja naise suhetes ja valitseja ja ministri vahel). · Rõhutas ka inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. · Täieliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama rituaale ja kombeid. · Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. · Konfutsianistliku kaanoni tuumaks on: o Nelikraamat, mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust ja koosneb neljast osast: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu...
olemas meie vanemad, kes hakkavad last õpetama ning suunama õigele teele. Samuti oluline roll on ka koolil, kuhu siirdutakse juba kuue-seitsme aastasena. Seal hakatakse arendama oma võimeid ja oskusi ning saadakse algteadmised erinevatest eluvaldkondadest. Sellepärast ongi lapsepõlv inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk. Koolil on tegelikult inimese arengus suunav, kuid kodul määrav roll. Enamik ajast viibitakse siiski kodus lähedaste inimeste seltsis. Eetika ja kombed tulevad kaasa just sealt. Sõnavara, mida kasutame teistega suhtlemisel, võtame vanematelt. Isegi harjumused pärinevad kodust. Kooliga käsikäes saadakse haridus ning kogemused. Kool on kui tähtis eluetapp, mis suunab meid järgmisele staadiumile. Õppides vajab laps nii kodu kui ka kooli tuge. On elementaarne, et vanemad ei ole abiks ainult koolitükkide tegemisel, vaid ka eeskujuks oma käitumisega. Öeldakse, et inimene on oma kodu peegel
lihtsate tööliste ja viletsate ning väetitega. Välja on kujunenud salakavalad, riukalikud ent samas oma vigadest õppivad tegelased. Tähtsaks peetakse abielu austamist ja truudust, kuid samas ei ole haruldased olukorrad, kus antakse järgi oma ihadele ja unustakse kombekus. Väärtustakse armastust, ausust ja seda, et ei tohi ennast teiste silmas häbistada, sageli vaikitakse nii maha nii mõnigi patune tegu. Tegelaste eetika ja moraal põhineb aususel ja hoolimisel, aga tihiti unustakse need põhimõtted ja esile kerkib ahnus ja maisetele naudingutele allumine. Ühes kloostris elas kord üks imekaunis neiu, kes jäi silma ühele möödaminevale kelmikale noormehele. Poiss käis luuramas veel mitmel õhtul, kuni lõpuks tütarlapsega jutule sai. Nad olid koos mitmel õhtul kuid lõpuks said teised nunnad sellest teada ja kohe sellest pea nunnale teatama ruttasid
mehe maha ning tõenäoliselt jäävad lapsed isata. Sina oled käitunud hästi ja ausa inimese kombel, kuid sellest hoolimata on olukord toonud palju kahju kõigile osalistele. On väga raske tagajärgi ette ennustada, kuid elukogemuse kasvades peaks inimesel seda lihtsam teha olema. Minu jaoks peitub hea ja halva vahekord kirjaniku Jaan Krossi mõtteteras: ,,Me peame järjest pidama silmas õige ja väära proportsiooni küsimust. Selles on moraali tuum. Selles on eetika ja ebaeetika kaalukeel. Me peame alati küsima: kas Hea, mida me taotleme, on küllalt suur, ja Halb, mille abil me seda taotleme, küllalt väike, et Hea, mida me taotleme, suudaks lahustada Halva, mida me kasutame, olematuks?" Aja jooksul on maailmapilt muutunud jumalakesksest inimesekeskseks. Näiteks keskajal oli inimesel palju lihtsam käituda moraalselt hästi, sest kõigile olid usuga ette antud kindlad reeglid. Ära tapa, ära varasta, ära valeta, ära ihalda teise vara
Aristoteles “Nikomachose eetika” Hüvest, loomutäiusest, naudingust, eneseväärikusest, õnnest. Mõned samastavad õnneliku juhuse õnnega Õnn paistab aga olevat jumalik isegi siis, kui ta pole jumala saadetud, vaid on saavutatud kas loomutäiuse, teatud õpimise või treenimisega. Inimese toimingutes ei esine mitte millegi juures nii suurt sihipärasust, kui seda on loomatäiusele vastava toimevõime juures On selge, et loomutäiusega seotut tuleb vaadelda inimesega seosesm sest me uurime ju inimese hüve ja inimese õnne. Inimese loomutäiusest ei räägi me aga mitte seoses keha, vaid hingega ja nimetame ka õnne hinge toimimisvõimeks. On kaht liiki loomutäiust: üks mõistuslikkuse ja teine eetose juurde kuuluv. See, mille kaudu ja mille abil igasugune loomutäius tekib ja hävib, on üks ja see sama nagu ka kunsti puhul: kaarat mängides võib sündida ju nii hea kui halb kitaaramä...
muutumises, kuid vaatamata sellele, on religioon endiselt meie elu keskmes. On ju teada, et erinevaid religioone on loendamatu hulk, kuid lähemal vaatluses paistavad maailma usundid siiski sarnasemad, kui nad esmapilgul tunduda võivad. Paljudes kultuurides on religiooni olemuseks suhe inimese ja ühe või mitmete jumalate vahel. Ususüsteeme seob veel moraaliõpetus ning usurituaali juhtide ja edasikandjate kultus. Suure au sees hoitakse pühakirju ja -paiku,tähtsal kohal on eetika. Need sarnasused on ühtlasi ka erinevusteks, sest iga usund tõlgendab õpetusi vastavalt oma usu põhitõdedele. Hea näide seda toetama on peremudeli ideaalid erinevates suurusundites islami õpetuse järgi on lubatud mehel omada mitut naist, kuid kristluse põhimõtetele on see vastu. Religioonide mitmekesisus ja omanäolisus annab kultuurielule iseloomulikud jooned ning tihti osutub selle südameks, mille rütmis kogu elutegevus käib.
ka kõrgematesse seisustesse pääseda. Madalaim on talupojaseisus ning kõrgeim kuningaseisus. Maailm oli juba tol ajal hierarhiliselt välja kujunenud ning samuti olid välja kujunenud inimeste stereotüübid. Teoses peetakse tähtsaks abielu austamist ning truudust, aga siiski esineb olukordi, kus antakse omaenda ihadele järele. Armastus on väga tähtsal kohal ning naudingu saamise nimel on kõik lubatud ja nii mõnelgi korral vaikitakse teiste patud maha. Tegelaste eetika lähtub aususest ja hoolimisest, kuid tihtipeale eiratakse neid ja siis avaldub ahnus ning maistele naudingutele allumine. Võrreldes tänapäeva eetikaga, oli tolle aja moraal suhteliselt primitiivne, sest valetamine ja tapmine olid XIV sajandil üpris igapäevased. Samas naeruvääristatakse teoses teistele valu põhjustamist ning ka häbitundmist ja samuti kindlaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte. Kõige rohkem pilati aadlikke ning vaimulikke, aga vaimulikke
Rahandusminister Martin Helme Siseminister Alar Laneman Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem 14) Kui Riigikogu valimised oleksid homme, kas hääletaksid selle erakonna poolt? Põhjenda oma vastust. Hetkel ei oskagi vastata, mulle hakkab tunduma, et ma kohati pooldan parempoolseid, samas EKRE on teinud omal margi täis nii Eestis , kui ka mujal ja kahjuks see ei käi enam minu vaadetega kokku! Täiskasvanud inimesed poliitikas, peaksid käituma ikka teatud eetika normide järgi, Eesti riiki esindades ei saa olla nii labane!
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut Turunduse eriala Mait Adoma NOTAR- KAS ERAÕIGUSE VÕI AVALIKU ÕIGUSE ESINDAJA Referaat Juhendaja: Karin Ploom TARTU 2011 Elame õigusriigis, kus poliitiline kohustus on inimese moraalne suhe riiki. Poliitiliste kohustuste probleem on nii mitmetahuline, nagu ka inimesed ise. Probleemide tekkides seaduste raames on õnneks kehtestatud mitu vastavat ametiposti, kust abi võib saada- juristid, prokurörid, notarid ja kohtutäiturid. Käesoleva referaadi raames tutvume lähemalt notari ametiga. Uurime kuidas on võimalik üldse notariks saada, mis see amet endast õigupoolest kujutab ja millised on notari funktsioonid. Otsime vastust küsimusele, kas notar on eraõiguse või avaliku õigus...
· Reklaam - story telling technique · Müügikiri - selling technique · Oversimplification ja kujundikeel · Lihtne kuid asjakohane tarbekeel · Reklaamis on kandev pigem emotsionaalne faktor · Müügikirjas on kandev pigem ratsionaalne faktor 42 REKLAAM: tsensuur ja eetika ja seadus EETIKA (kreeka ethika, ethos - tava, iseloom) on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla Eetika standardid kui sotsiaalse süsteemi stabiliseerimiseks kehtivad nö kirjutamata normid (nt. - destabiliseeriv vast. "pateetika")
2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. muutuvad nad ise seda märkamata ebakompetentseteks. Inimlik mitte-teada-suutmine käibki Sokratese käsitluse kohaselt ilmselt just nende “kõige tähtsamate küsimuste” kohta, millest eelpool toodud tsitaadis juttu oli. Inimese jaoks tähtsaim on küsimus: mis on hüve? Hüve on antiikse eetika üks kesksetest mõistetest ja Sokrates on antiikeetika küsimuseasetuse väljakujundaid. Kuid enne kui selle juurde jõuda, vaatame tema õpetuse epistemoloogilist komponenti lähemalt. Millist rolli mängib see tunnetus – “ma tean, et ei tea” – inimteadmises? Mõistmaks ühte filosoofilist väidet tuleb mõista seda küsimust, millele too väide on vastuseks. Sokratese osutatud seisukohta võiks vaadelda vastusena küsimusele: millistel eeldustel inimteadmine areneb? Võib
KUTSE-EETIKA JA KVALITEEDINÕUDED KOKKU TEOORIA LABOR PRAKTIKA 1õn 1 0 0 1. Mooduli eesmärk Õpetamisega taotletakse, et õppija omandab teadmised ühiskonnas kehtivate normide ja reeglite kujunemisest, töösuhetest ja kokkulepetest töökollektiivis, moraali mõjust töökollektiivis ning tööõhkkonda mõjutavatest teguritest. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. EETIKA, MORAAL JA KÕLBLUS. Eetika mõiste. Moraal ja kõlblus. Moraali kategooriad, moraaliprobleem inimeses. Valikud. Moraali ja eetika probleemid töökeskkonnas. Religioon ja moraalinormid. 3.2. KVALITEEDINÕUDED. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · eetika olemusest; · moraali kategooriaid; · tööle esitatavaid kvaliteedinõudeid; · materjalidele, detailidele ja tehnoloogiale esitatavaid kvaliteedinõudeid; · kvaliteetse teenindamise põhimõtteid. Õpilane oskab:
Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt). Epikuros (341270 eKr) liigendas filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste arvates oli inimene tekkinud õnneliku juhuse läbi ja seisab koos juhuslike aatomite kompleksist. Kõige tähtsamaks pidas Epikuuros tuld ja tuult meenutavaid aatomeid, mis pidid andma inimesele vabaduse valikute tegemiseks. Tema arvates laguneb inimene pärast surma jälle aatomiteks, mis hajuvad igale poole seosetult laiali. Selline teadmine pidi mõjuma kõigile õnnistavalt ja andma võimaluse segamatult nautida
kehastab armastus ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. On kirjutanud armastuslaule ka emast. Isamaa saatust tunnetas läbi enda elu traagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti käsitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Ta astus välja eetika ja moraali nurikülgede vastu, milleks olid omakasu, rahahimu, lipitsemine, hoolimatus. Liivi luule haaravuse ja tundesügavuse alus on välismaailma muljete ergas taju ja selle esitamine enda saatustraagika kaudu. Proosa peateos on jutustus "Vari". Kirjaniku juhtmõte oli luua realistlik teos talupoegade ja mõisa suhetest. "Varjus" oli oluline koht autori lapsepõlvemälestustel ja tähelepanekutel, tema arusaamadel õnnest, armastusest, haridusest, tööst ja ühiskonnast
inimesi välja töödata; eelarvamus vestluse koostajal); ankeet (+ jõuab väga palju, - raske töödelda); test (+ jõuab väga palju; lihtsam vastata; olemas normid ja vastusevariandid,- kõigile ei sobi; kõik ei talu teste); juhtumiuuring (+ saada olukorrast täpne pilt, - sõltub palju uurijast; raske tõlgendada); tegevustulemuste analüüs (+ kasutatakse palju materjali, - materjali on palju; sõltub uurijast; matrerjal ei pruugi olla saadav). Psühholoogi eetika psühholoog peab tagama katesisikule privaatsuse, eksperimentides/uurimustes osalemine peab olema vabatahtlik ja peab põhinema informeeritud nõusolekul; eksperimendist ei tohi tuleneda kestvat häda; psühholoog peab olema objektiivne ning tal ei tohi tekkida inimesest eelarvamust. Nimeta psühholoogia teoreetilised suunad, põhiidee ja üks esindaja. psühhodünaamiline psühholoogia (Sigmund Freud) rõhutatakse eelkõige varajaste
Väärtushinnangud läbi aegade Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Väärtushinnanguid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Väärtushinnangud muutuvad oluliselt koos ajaga. Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Väärtushinnangud mõjutavad oluliselt ka inimeste ellusuhtumist. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Vanemad rajavad elus vundamendi, ülejäänud elu tuleb ise üles ehitada. Kuidas on muutunud inimeste väärtushinnangud ajaga? Tänapäeval väärtustatakse liialt raha. Iga liigutuse eest küsitakse hinda, midagi ei saa enam tasuta. Raha on muutunud tihti ka tähtsamaks kui inimsuhted. Ka Jaan Tätte teoses ,,Ristumine peateega" oli Roland nõus Laura suure summa eest maha müüma. Rahal on väga su...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
