Väärtushinnangud
läbi aegade
Väärtused
on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest.
Väärtushinnanguid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja
kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Väärtushinnangud muutuvad
oluliselt koos ajaga . Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on
toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes.
Väärtushinnangud mõjutavad oluliselt ka inimeste ellusuhtumist.
Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas , need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Vanemad rajavad elus
vundamendi, ülejäänud elu tuleb ise üles ehitada. Kuidas on
muutunud inimeste väärtushinnangud ajaga ?
Tänapäeval väärtustatakse liialt raha. Iga liigutuse eest
küsitakse hinda, midagi ei saa enam tasuta. Raha on muutunud tihti
Väärtushinnangud läbi aegade- mis on muutunud ja mida see endaga kaasa toob? Tänapäeva ühiskonnas on inimeste väärtushinnangud muutunud suuresti võrreldes varasemaga. Tähtsustama on hakatud seda, mis sajand tagasi oli üks väiksemaid probleeme, või on tekkinud vastupidine efekt enam pole oluline see, mis kunagi määras kogu elu. Inimsed muutuvad, koos nendega ka väärtushinnangud, kuid tihtipeale võivad nende suurel erinemisel tekkida konfliktid. Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Neid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Kui varem peeti tähtsaks eelkõige perekonda, haridust ning austust vanemate vastu, siis nüüdisajal hinnatakse matertiaalseid väärtusi
Inimeste väärtushinnangute muutumine ajaga Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Väärtushinnanguid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Väärtushinnangud muutuvad koos ajaga ja mõjutavad oluliselt ka inimeste ellusuhtumist. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Vanemad rajavad elus vundamendi, ülejäänud elu tuleb ise üles ehitada. Inimeste väärtused kipuvad ajaga järjest muutuma, seatakse uusi eesmärke ja sihte ning unustatakse, mis tegelikult see õige peaks olema. Toon näiteks, et umbes kümme aastat tagasi,
ja edu, mistõttu inimese arengule ei pööratud eriti tähelepanu. Minu seisukohalt on see väär. Lisaks teadmistele, peaksid õpetajad toetama õpilaste füüsilist, vaimset, kõlbelist ja emotsionaalset arengut. Õpetamine on ju tugevalt väärtustest laetud tegevus, mistõttu usun, et seda hakatakse Eesti koolides üha enam mõistma. Väärtuskasvatus ei ole vaid eetika-või religiooniõpetaja asi, vaid sellega peaks tegelema iga õpetaja. Tegelikult on aegade jooksul väärusi pidevalt edastatud, isegi kui seda ei teadvustata. Näiteks õpetajate eeskuju, koolikeskkonna, koolis valitsevate suhete ja õpilastesse suhtumise kaudu. Eestis on kehtiva õppekava järgi eesmärgiks isiksuse kujunemine, kes suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, toetab ühiskonna demokraatlikku arengut, austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja vastutusest tunneb ja austab oma rahva kultuuri, hoiab loodust, elab ja
ootamatult ja viivitamatult lapsele lasteaeda järele minna, teda arsti juurde viia, temaga koju jääda, kooli direktori juurde minna või ka lapsele pallivõistlustel kaasa elada. See kõik võib juhtuda töö ajal, mis tähendab järeleandmisi ja kompromisse tööelus või loobumist lapsevanema rolli täitmisest (ibid.). Rolle täites kujunevad inimestel välja suhtumised suhtumine perekonda, töösse, vabasse aega. Suhtumine on sisuliselt aga eluhoiak, väärtushinnang. Inimeste väärtushinnangud on väga individuaalsed: kes asetab pingereas esimesele kohale perekonna, kes töö, kes jällegi vaba aja. Noortes perekondades, kus kaaslastevahelised emotsionaalsed suhted on värsked ja peres kasvavad väikesed lapsed, asub perekond eluväärtuste hierarhias tähtsal kohal. Tööle ja vabale ajale omistavad naised perekonnaga võrreldes hoopis väiksemat kaalu. Meestel on see vastupidi (Kelam 1989: 79).
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele.
Aasta sõdimistest Napoleoniga. Seega võtabki vaatluse alla aastad 1805-1825. Geograafiliselt on see romaan veel laiem, sest see on siis Moskvast kuni Pariisini. ,,Romaan Epopöa", kuna romaanil on neli osa, mis veel omakorda jagunevad üsna mitmeks jaoks, mis omakorda jagunevad mitmeks jaoks (15). Tegelasi umbkaudu 500. Osa neist on sellised väga ajaloolised tegelased Napopleon, Kutuzov (vene vägede ülemjuhataja). See ei oleks ikka Tolstoi, kui ei mõtleks veel kord kompositsiooniliselt läbi. Hakkab inimesi jagama parveinimesteks ja mitteparveinimesteks. Parv, mis tuleb putukate parvedest, loodusest, mitte need palgid. See inimene, kes on nn ,,parveinimene," see ei ole egoist, sest temale on oluline tema parv. Esimene parv on perekond, kodu, parv on klass, kool, Pärnu. Parve kuuluvus on ühiste omadustega inimestele, kes ei mõlte esmajärgus iseendale, nende jaoks on oluline nende parv. ,,Sõda ja rahu" tegelased kolmes
Spordi ja ühiskonna seoste täpne uurimine nôuab, et me käsitleksime diferentseeritult aspekte, mis môjutavad spordisüsteemi väljastpoolt. Samuti peame me arvestama ka spordi kui terviku sisemist struktuuri. Nimetatud protsessi saab kirjeldada kolme astmena: ühiskondsportühiskond. Esimest astet iseloomustab spordi mitmekesised seosed, sôltuvused ja tunnused sotsiaalsetes struktuurides ning tema kultuurilised väärtushinnangud. Sport ei ole loomulik nähtus, ta on môjutatud spetsiifilistest sotsiaalsetest faktoritest millede muutumisel vôib muutuda ka sport ise.Vaadeldes tüüpilist meeste ja naiste sporti vôime tôdeda, et erinevused nende vahel ei ole naturaalse iseloomuga vaid sôltuvad konkreetsetest sotsiaalsetest struktuuridest ja ühiskonnast tervikuna. Seetôttu
Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ainest
Kõik kommentaarid