50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
100 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
taavi117
Õppematerjali autor
teatud olukordades. Referaadi jaoks materjali sain ma peamiselt kirjandusest, mis teemat puudutab.. Referaadi koostamisel seadsin omale eesmärgi, saada võimalikult palju abistavat infot millest oleks kasu nii mulle kui ka lapsevanemale. 3 1. Piiride seadmise mõttest ja mõttetustest Ikka ja jälle on küsitud: ,,Kas tohin lastele piire määrata?" või ,, Kuidas teha lastele selgeks, kus on minu piirid?". Silma hakkab, et mõistet ,,piir" seostatakse ikka negatiivse sisuga- kehalise vm karistuse, hoiatuse, keelu, moraalijutluse, millestki ilmajätmise ja pideva ,,ei"-ga. Selle taga peitub ebakindlus kasvatustegevuses, puudulik eneseväärikus, vähene usk oma võimetesse- aga ka vajadus igikehtivate normide ja väärtuste ning alati toimivate retseptide järele. Kahtlemata saab kõikjal ette tulevaid raskusi kasvatustöös põhjendada väärtuste ja normide
See mis teeb ühe õnnelikuks, võib olla teisele kannatuste allikaks. Kindlasti on palju neid, kellel on elus olnud vähem õnne. Dalai-laama selgitab, kuidas õnnetunne on seotud vaimse seisundiga. Tuleb hoida ja arendada meeleseisundeid, näiteks lahkust ja kaastunnet, mis aitavad õnnetunnet hoida ning hoiduda nendest, mis seda hävitavad, nagu vihastamine ja kadedus. Me oleme ühiskondlikud olevused. Meie ellujäämine sõltub teistest ja seega tekib ka suurem osa meie õnnetundest suhetest teistega. Dalai Laama- õnn on seisund, mis jääb kestma hoolimata tõusudest ja mõõnadest. Tõelist õnne iseloomustab sisemine rahu. Sisemist rahu ei saa arsti käest osta. Tuleb vältida tegureid, mis seda takistavad ja arendada omadusi, mis sellele kaasa aitavad. Eeltingimuseks sisemise rahu saamiseks on hoiak. India õpetlane SANTIDEVA- jalgade kaitsmiseks
oma õpetaja Knutzen'i wolffiaanlikku kurssi. Seejärel võime täheldada ta mõtlemises muutust. Kant ärkab "dogmaatilisest unest" ja nimelt inglise empiristi JOHN LOCK' i filosoofiaga tutvudes. Samuti mõjutasid teda väga HUME skeptilised konsekventsid kindla teadmise suhtes. Locke oli öelnud: Mõistuses ei ole midagi muud, kui see, mis enne on olnud meeltes. See on konsekventne empirism. Üksnes kogemus (väline meelte kaudu, sisemine teadvuse tegevuse enesevaatluse kaudu) on meie tunnetuse allikas ja piir. Sellisele empirismile on metafüüsika teaduse tähenduses mõttetu, kuna just ülemeelelisele ei tähenda kogemus mitte midagi. Kant hakkab kahtlema ratsionalismi õigustatuses ja metafüüsika võimalikuses, seda näitavad selgelt tema "Vaimudenägija unenäod". Ta kasutas vana dogmaatilise metafüüsikaga arvete öiendamiseks teosoofi ja vaimudenägija Emanuel Swedenborg'i (1688-1772) kriitikat.
tähelepanu. Alles kreeka filosoofia teisel perioodil, kui tekkisidstoikute ja epikuurlaste koolkonnad, tunnustasid mõlema voolu esindajad kõigi inimeste võrdsust ning tähelepanu pööramist inimesele kui niisugusele. Mõte kõigi inimeste vendlusest ei saanud antiigis populaarseks. Aga tõigal, et filosoofia kuulutas humanismimeelsuse mõistusest tulenevaks vaateks, oli edaspidi suur tähtsus. Igatahes pole teadmine, et igal inimolendil kui niisugusel on õigus meie tähelepanule, iial saavutatud nii täielikku autoriteeti, kui ta vääriks. Veel meiegi päevil kahjustab teda vahetegemine rasside, usundite ja rahvuste vahel. Võõrastusest, mis seeläbi inimeste vahel tekib, pole veel üle saanud. Eetika arengut jälgides peab arvestama mõju, mida vastav maailmavaade eetikale avaldab. Eetika on oma olemuselt maailmajaatav. Ta tahab headuse nimel tegutseda ja toimida. Sellest järeldub, et maailmajaatus avaldab eetika arengule soodsat mõju, kuna
SUHTED Uurimistöö Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2012 1 SUHTED Sõnal "suhe" on mitu tähendust. 1. Matemaatikas on suhe sama mis jagatis. 2. Filosoofias nimetatakse suhteks ehk relatsiooniks aktsidentsi, mis mitut substantsi omavahel seob. 3. Kõnekeeles on suhe ehk inimsuhe inimestevaheline vahekord. 4. Seksuoloogiliselt võib suhe tähendada seksuaalsuhet. Mina räägin inimsuhetest. Inimene on sotsiaalne olend ja seega meie elu koosneb suhetest. Alguses ümbritsevad meid meie vanemad või/ja õed-vennad, siis lisanduvad naabrid, sõbrad, koolikaaslased ja õpetajad. Hiljem silmarõõmud, armsamad, töökaaslased jne. Ajalehes räägitakse linnade- ja riikidevahelistest suhetest. Suhete aluseks on suhtlemine, millest räägitakse väga palju. Suhted ja suhtlemisviis on väga palju muutunud. Inimestevahelised suhted ei ole enam nii head kui varem, abielulahutusi on rohkem kui abiellumisi
Ma usun, et siiski enamus inimesed sellist käitumist ei pooldaks. Kui robotiteadus areneks samas tempos edasi, siis ei mööduks kaua, enne kui robotite ehitus dramaatiliselt edeneks ning inimesed hakkaksid roboteid koduloomadena pidama. Selleks ajaks käituvad enamus roboteid juba rohkem nagu tõelised elusolendid ning aina vähem kui sisseprogrammeeritud mäluga masinad. Pilt 2: Sony AIBO ERS-7 robotkoer 2. Teine küsimus Kui meie ümber olev maailma oleks robotiseeritud ning meil oleks robotitest kaaslased, kes oleksid võimelised tegema meie eest ära kõik tööd, siis mis viisil muudaks see inimesi? Ma usun, et inimesed muutuksid väga laisaks, immuunsüsteem muutuks nõrgaks, inimesed jääksid haigeks, see kindlasti lühendaks ka nende elu iga ning süvendaks praegust negatiivset iivet. Kuna praegune maailm on juba n-ö laisaks muutnud, oleme näinud selle mõju/effekti inimeste peal
välja arvatud sekretäridena. Sekretäride staatus alanes nüüd tunduvalt ja palku vähendati, kuna arvati, et naistel on abikaasad, isad, pojad või vennad, kes neid ülal peavad. Palkade languse tulemusena langes ärimaailmas ka selle töö staatus ning sellele esitatavad nõudmised. Sekretäri rolliks kujunes oma ülemuse toetamine ja tema eest hoolitsemine ning selle hulka kuulusid kõikvõimalikud tööd alates kirjade masinal ümber löömisest ja lõpetades ülemuse prouale lillede ostmisega. See töö oli küll vaheldusrikas, kuid ei sisaldanud kuigi palju selliseid ülesandeid, mille eest oleks vastutanud sekretär ise. Pilt tänapäeva sekretärist on väga erinev sellest, milline oli sekretär 70 aastat tagasi. Tänu uue tehnika kasutusele võtule on tööülesandeid võimalik täita paremini ja lühema ajaga ning see laseb sekretäridel muude nõudlikumate töödega tegeleda
Eustress mõjub inimesele stimuleerivalt ja hõlbustab tema kohanemist. Ebasoodsad sündmused, samuti liiga tugevad ärritajad aga kurnavad kohanemis-mehhanisme ja põhjustavad negatiivset pinget distressi. Distressi tulemusena tekivad organismi elutegevuses häired ja kohanemisvõime alaneb. Raskematel juhtudel on distressi tagajärjeks haigus, äärmistel juhtudel surm. Seega aitab eustress ehk hea stress meis leida jõudu ning oskust olukordades õppida ja nendega kohaneda. Eustress võib meid motiveerida ja stimuleerida. Distress ehk halb stress aga tekitab meis sellise pinge, et me ei õpi sellest mitte midagi. See viib meid raskesse, võib- olla isegi haiguslikku seisundisse ning võib kaasa tuua ka mitmesuguseid ohtlikke kõrvalmõjusid (1: 153-155, 2). 1.2 Depressioon Stress muutub haiguslikuks siis, kui ta on pikaaegne. Haiguslikuks võib teda nimetada siis,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid