Piirid meis ja meie ümber (1)

Piirid meis ja meie ümber
Elame maailmas, kus valitseb 21. sajand ja kõik, mida me näeme on omavahel ühendatud. Näiteks 100 000 aastat tagasi, ei kujutatud ette, et inimene räägib kellegi teisega , olles ise tuhandete kilomeetrite kaugusel või, et keegi astuks samme suure helendava täpi peal maa kohal, mida nüüd kutsutakse kuuks. Seda kõike on võimaldanud meile maailma globaliseerumine, kuid suuremate võimalustega kaasneb ka rohkem piire nii meis kui ka meie ümber ja rohkemate piiridega kaasnevad omakorda suuremad rikkumised.
Igale poole, kuhu me ka ei vaataks, võime füüsiliselt näha mingeid piire , olgu nendeks siis, kas silma-, metsa-, riigipiir või mingi muu selline, tuleb see piir siiski ületada, et saada teisele poole. Aga alati ei pruugi see nii kerge olla, näiteks jõudes silmapiirile, avanaeb ainult jällegi uus ja viimaseni jõuda polegi võimalik. Võib juhtuda ka nii, et ei pääseta üle riigipiirist kuna inimest kahtlustatakse lihtsalt sellepärast, et ta riietub või mõtleb teisiti ning see omakorda tekitab ebamugavustunnet ja alavääristab teda. Kuid riigipiiri ületavad ka immigrandid ja see võib meie silmis tunduda ebaõiglane, ometigi püüab ta omale või siis oma perele saavutada inimlikumad ja paremad elutingimused . Ning see, et ta saavutab selle ainult piiriületamisega, jääb igati tema eetikapiiridesse.
Aga peale silmaga nähtavate piiride on veel selliseid, mis meid takistada võivad, näiteks võimekuse piir, kas siis vaimselt või füüsiliselt. Olgugi, et see võib olla väike või suur asi, mida inimene saavutada püüab, ei pruugi ta selleni jõuda, kuna teda piirab tema võimekus, näiteks sportlane olümpiamängudele või abiturient ülikooli. Mõlemad neist soovivad ja tahavad saada seda ning on püstitanud selle omale eesmärgiks ja nad ei saavuta seda, kui nad just oma piire ei ületa, mis võib osutuda väga raskeks ülesandeks.
Nii meis kui ka meie ümber asetseb palju kirjutamata piire, mis avalduvad eetika ja moraali kujul, olenamata sellest, et need ajas pidevalt muutuvad. Eetiline on näiteks iga normaalse mõtlemisega inimese jaoks see, et varastamine ja teise vara, näiteks pastapliiatsi lõhkumine on vale või näiteks see, kui inimene on kellegiga suhtes, siis selle kõrvale ei saa tekitada teist sellist. Ometi võib selliseid lihtsaid ja ka palju keerulisemaid piiride rikkumisi kohata päevast päeva, olgu nad siis eetikapiiride vastased olnud minevikus, on praegu või hoopiski tulevikus.
Nagu näha on nii meis kui ka meie ümber ohtralt igasugu piire, olgu nad siis nähtavad või mitte, on nad ikkagi olemas ning see kuidas keegi neid piire jägib või ei jälgi, on igaühe enda teha. Sest kõiki tegusi või toiminguid, mis toime pannakse, ei saa hinnata ainult ühe vaatenurga alt ja see, mis võib algul tunduda piiride vastane, võib hiljem osutuda hoopis vastupidiseks. Piire meis ja meie ümber, nagu öeldud, on ohtralt ja milliseid neist ületada ja milliseid mitte tuleb hoolikalt kaalutleda, et leida õige tee just enda jaoks.