Mäeküla piimamees (15)

MÄEKÜLA PIIMAMEES
peategelased
Mari- kena välimusega ja huvitava iseloomuga . Ta tajub meeste võimu kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga.
Prillup - prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema südametunnistus piinas teda
Kremer -üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik
Tegevuskohad
Mäeküla mõis-suht lagunenud välisilmega hooned. Peahoone oli poolik ülemine korrus valmis ehitamata võssa kasvanud viljapuuaed kus enam midagi söödavat ei olnud. Kõrvalhooned olid räämas ja lagunemisohtlikud. Rahapuudusel ei olnud võimalik maju korda teha.
Piimakoht-piimakamber. Sinna toodi peale lüpsi alati piim sealt laaditi piimad peale et neid laiali vedada
Tegevuse aeg
Tegevus toimus ajaliselt just enne eesti vabariigi väljakuulutamist siis kui valitsesid mõisad ja ratsanukud maksid teomaksu
Sündmuse aren
Prillupi uus naine mari läks mõisasse tööle ning seal hakkas ta meeldima mõisahärra kremerile.
Kremer tegi prillupile ettepaneku et leo temaga oma naist jagaks ja mõisasse saadaks. Prillup pidi selle eest muidugi head tasu saama
Mari keeldus mõisa minemast sest mehed kohtlesid teda nagu asja ja talle oli vastumeelt et mehed tema eest otsustasid kuigi talle kremer meeldis. Mida rohkem prillup teda sundis seda kindlam mari oli et ta sinna ei lähe
Kui kremer teda sindumast loobus ja marile kremer meeldis siis ta ikkagi läks sinna.
Probleemid
Naiste(mari) kohtlemine ebavõrdselt naisi koheldi sellel ajal kui asju. Nad olid meeste lükata tõmmata. Prillup sundis marit minema teise mehe juurde mõisasse n.ö vahetuskaubaks. Mariküll võitles ja ei lasknud ennast käasutada kuid lõpuks tänu prillupi pidevale pealekäimisele ta terroriseerimisele alistus ka kõige tugevam naine ei oleks sellisel asjal suutnud vastu seista
Taluinimesed tahavad rikastuda
Prillup oli nõus rikastumise nimel isegi oma naise võõrale mehele andma.
Eetika : mõisnikel oli kombeks talupoegade naistega magada ’
Mina arvan et kirjanik on leidnud väga hea viisi tolleaegse ühiskonna kritisseerimiseks läbi nende tegelaskujude
Kokkuvõte
Jutt käib ühest perekonnast ja selle lagunemisest mõisniku süü läi. Näidatakse milleks on talupojad võimelised et rikastuda. Sündmuised toimuvad mäekülas väike küla mida valitseb mõisnik kremer kes iga päev oma talupoegade tegemisi jälgimas käib ning üksildast elu elab. Kremer otsustas slmifda lepingu prillupiga andes enda valduses oleva jaani maa ja ameti prillupile tema naise “kasutamise” eest pärast pikka vastuvaidlemist keeldumistt peab mari sellega leppima. Pärast hakkab prillup siiski kahetemsa ja tahab naist tagasi kuid siis on hilja . Mees joob tihti ning lõpuks jääb magama ja külmub surnuks . Mari põgeneb mõisnikku juurest koos lastega linna elama.