Valimisõiguse said nii täiskasvanud mehed kui ka naised, sõltumata nende varanduslikust seisust. Demokraatias eristatakse: · otsene ehk vahetu demokraatia. See tähendab, et otsuseid teeb rahvas · esindus ehk vahenduslik demokraatia. See tähendab, et rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Diktatuuris on aga kahte alaliiki: · autoritaarne diktatuur · totalitaarne diktatuur. Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Inimõiguste piirangud ja sekkumine erasfääri lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest, mitte mingist kandvast ideoloogiast.
depressiooni ajaks. Sisemigratsioon toimus, suur tööpuudus oli, suur enesetappude arv ning nälg. Massiline kuritegevus. Valitsus esimesed kaks aastat ei võtnud mitte midagi ette ning tehti veel valesid samme, püüti liberaalset majanduspoliitikat jätkata. Aga turg ei suutnud ennast ise reguleerida. Inimestel puudus sissetulek seega järelikult inimesed ei tarbinud. Toota polnud ka mõtet. Euroopale, maailmale oli suur mõju: Hakkasid tekkima diktatuurid. Selle tõttu said kannata kõik teised maailmariigid. Majanduses kannatada aga ei saanud Nõukogude Liit. Ta oli vaene ja totaalselt suletud ühiskond seega neid see ei puudutanud. Nad ei kaubelnud välisriikidega. See oli jällegi hea argument äärmuslikele ideedele, inimestele tundus et diktatuur on väga hea, sest siis ei ole majanduskriisi. Euroopa riikidest sai enim kannatada Saksamaa. Kõik mis Saksamaal toodeti, läks USA
aga vozdj narodov Jossif Stalin. Juhtituli igal võimalusel ülistada. Juhikultust pandi teenima kõik, mis oli juhiga seotud-tema elulugu, välimus, harjumised ja isegi puudused. Juhi eluloos rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, millega mõnikord üritati õigustada juhi madalat haridustaset, kangelaslikke tegusid. Juht pidi teadma kõigist paremini, mida rahvas vajab, ning iga tema otsus kuulutati ainuõigeks. Mõnikord jagtakse diktatuurid autoritaarseteks ja totalitaarseteks. Autoritaarses riigis kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. rahval ei ole mingit võimalust oseldada riigi juhtimises.Totalitaaset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühele isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja
Esimesena kehtestati diktatuur venemaal, kus võimule tulid kommunistid. Fasistid tulid 1922. aastal võimule fasistid itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid saksamaal. Weimari vabariik saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi pidi riik olema demokraatlik. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes natside partei tugevus, nad tulid võimule 1933. a mille riigikantsler ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Ungari, bulgaaria, jugoslaavia, hispaania, portugal. 3.Võrdle erinevaid hinnanguid demokraatiale (õpikus lk 33). Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused demokraatia kohta? Selle, et demokraatia on halb asi, halb valitsemisvõim. Vasta W. Churchilli ütlusest lähtudes. 1)Millised on demokraatia puudused? Suuremate ühiste tavade läbiviimine on raskendatud. Rahvas ei oska valitseda.
kool Jossif Stalin-sajandi suurim diktaator Diktatuurid euroopas Essee nimi klass Koht aasta Jossif Stalin-sajandi suurim diktaator. Jossif Stalin sündis 1879. aastal Gruusias. Tema õige nimi oli Dzhugashvili, mille ta hiljem vahetas välja STALINI vastu; tõlkes tähendab see "terasmeest". Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester. Nimelt õppis ta vaimulikus
Kordamisküsimused: Maailm kahe maailmasõja vahel ÕPIK LK. 74-116 Esimese maailmasõja tagajärjed. *Hukkus 10 miljonit inimest. *Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. *Muutus jõudude vahekord maailmas. *Purustas paljud illusioonid, seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused. *Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. *Ei suudetud lahendada ühtki suurt probleemi. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Lagunesid: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. Tekkisid uued riigid: Vene impeeriumi lagunemisel Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia. Iirimaa iseseisvus. Rahvasteliit 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglan...
Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii president kui ka riigipea, peab arvestama rohkem parlamendi tahtmisega. Nt: Venemaa, Leedu Parlamentaarne vabariik: olulisemad tunnused, näited. Parlamendi ülimlikkus, riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. Tihe seos täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel. Nt: Eesti, Saksamaa Konstitutsiooniline monarhia: mis see on, riigid Euroopas. Valitseja võim on piiratud põhiseadusega, nt: Põhja-Korea, Kuuba Absoluutne monarhia ja diktatuurid: õpilane oskab selgitada erinevaid mittedemokraatlikke valitsemisvorme ning tuua ka näited tänapäeva maailmast. Absoluutne monarhia: ainuvalitseja võim, mis on ainult päritav; Diktatuur: ühe isiku valitsemine, võimule tulek vägivalla või valimiste teel(Venemaa) ; Kollektiivne diktatuur: sõjaväeline,vaimulik, parteiline. NÄITED ??????????!!!!! Mis on poliitika, politoloogia ning kes on poliitik? Poliitika on riikliku elu korraldamine ja ühiste resursside jagamine, politoloogia ehk
Mille poolest sarnanesid ja erinesid Natsi Saksamaa ja NSV Liit? 1929. aastal alanud majanduskriisi mõjust ei pääsenud NSV Liit ega ka Saksamaa.NSV Liitu majanduskriis otseselt ei mõjutanud, kuid näljahädast polnud ka neil pääsu.Saksamaal algas majanduskriis palju varem ning seetõttu sai Saksamaa selles rohkem kannatada.Rahva pettumine võimus oli peamiseks põhjuseks, miks kujunesid totalitaarsed diktatuurid. Kuna Natsi Saksamaa ega ka Nõukogude Liit polnud rahul Esimese maailmasõja tulemustega ja Versaille süsteemiga oli mõlemate riikide majandus allutatud relvatööstusele.Peaeesmärgiks sai mõlematele riikidele ettevalmistumine uueks sõjaks.Seda tõestasid kulutused relvade tootmisele.Natsi Saksamaal oli kulutuste suuruseks 12 miljardit US dollarit ja Nõukogude Liidus 8 miljardit US dollarit. Enne majanduskriisi puhkemist võttis Nõukogude juhtkond eesotsas J.Staliniga vastu
1990. aastate algul toimusid Euroopas olulised muutused, mis põhjustasid nii mõningategi kriiside ja sõjaliste kokkupõrgete tekkimist. Need muutused olid : Berliini müüri lagunemine, Ida-Saksa alade liitmine Saksamaa Liitvabariigiga, Nõukogude Liidu lagunemine, Tsehhi ja Slovakkia riikide tekkimine. Peale Teist maailmasõda oli maailmakorraldus muutumas. Kahepooluseline maailm algul nõrgenes, lõpuks kadus sootuks. Kommunistlikud diktatuurid lagunesid ning Ida- Euroopas tekkisid mitmed uued riigid. Tekkisid lootused uue maailmakorralduse loomiseks. Loodeti demokraatia valitsemisele ja tuumasõja ohu kadumisele. Inimesed lootsid, et lahkhelisid ja tülisid saab lahendada ilma vägivallata, kuid varsti selgus, et see lootus oli olnud asjatu. Esimene vägivallaline konflikt tekkis Jugoslaavia lagunemisel 1989. aastal. Riigid, kes kuulusid Jugoslaavia koosseisu, hakkasid iseseisvust nõudma
mida nad eelistavad. Demokraatias on eeliseks just see et, puuduvad igasugused tsensuurid ning igaüks võib uskuda, pooldada just seda mida tema heaks arvab. Just sellepärast pooldan minagi diktatuurile demokraatiat. Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. II Maailmasõda sai alguse sellega, et A. Hitleri Saksama ja J. V. Stalini Nõukogudeliit tahtsid oma maavaldusi ja võimu suurendada. Tänu sellele koostati Molotov-Ripentropi pakt kus panti paika mõjuvõimu piirid. Just tänu sellele algaski II maailmasõda. Siinkohal ma vastan teie esitatud küsimusele: kui diktatuursed suurriigid ennem Teist Maailma sõnda oleks olnud demokraatilukd kas siis
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Dikatatuur on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu ja jõule toetuv võim. Diktatuuris on võimul üks juht ja üks partei. Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatias on rahval suur osa valitsemises. Mõnedes riikides kehtestati diktatuur. Heaks näiteks on Itaalia, kus kujunes 1920.-1930. aastail fasistlik diktatuur. I maailmasõda tõi Itaaliale kaasa suuri raskusi, mitmeid tuhandeid mehi suri rindel, sõjakulud olid Itaaliale liiga kulukad, sõja ajal tekis neil suur välisvõlg. Seda kasutasid ära fasistid ja nende juht Benito Mussolini. Nad lubasid rahvale, et riigi olukord muutub paremaks ja muudavad Itaalia uuesti vägevaks maaks ning vallutavad uusi alasid. Kuna inimesed olid pärast sõda nii lootusetus olukorras, siis pa...
väga algeline või puudulik sotsiaalabisüsteem · Majanduslik sõltuvus andis suurriikidele võimaluse sekkuda riikide sisepoliitikasse. NSV Liidult majanduslikku abi saanud riigid teatasid, et nad on valinud sotsialistliku arengutee. Peep Reimer · Sisepoliitiline ebastabiilsus: enamustes riikides valitseb kas autoritaarne või totalitaarne diktatuur: · Ladina-Ameerikas domineerisid sõjaväelised diktatuurid (v.a. Mehhikos); alates 1970- ndatest aastatest algasid paljudes Ladina-Ameerika riikides demokratiseerimisprosessid, mille tulemusel 1990-ndatel likvideeriti autoritaarsed diktatuurid (v.a. Kuubal). · Aafrikas nii sõjaväelised- kui ka üheparteidiktatuurid. · Osades Araabiamaades islamifundamentalistlikud reziimid (Pakistan 1977.a., Iraan 1979.a.); islamifundamentalism - islamiusu reeglite kehtestamine ja range järgimine
1)¤Teine sektor ehk erasektor: -eraettevõtted -peamisteks tunnusteks kasumi taotlemine ja eraomandus -suhted riigiga - riigipoolsed ettekirjutused, majanduse arengu reguleerimine -ettevõtluse vormid: üksikettevõtjad(FIE), suurfirmad(AS,OÜ) ¤Avalik sektor ehk esimene sektor: -riigiasutused -seotud valitsuse rahaliste ülekannetega -avalik-õiguslikud asutused ¤Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -kodanikualgatuslikud organisatsioonid(MTÜ, SA, seltsid ja asutused) -edendab valitsemist 2)Nüüdisühiskond: -3 sektorit -sektorite eristatatvus -tööstuslik kaubatootmine -rahva osalus ühiskonnaelus -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõigused 3)Tööstusühiskond -tööstuslik tootmine -ratsionaalsus -ametnikkonna tugevnemine -tööaja tähtsustamine -meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine -mitmekesised väärtushinnangud -teenindussektori kasv -teadu...
Kuid terav vastasseis oli hindude ja moslemite vahel. Pidevad piirivaidlused Pakistani ja Hiinaga kasvasid üle sõjalisteks kokkupõrgeteks. Teravnes ka siseriiklik olukord. 1984 aastal mõrvati peaminister Indira Gandhi, mille järel valitses tema poeg, kes samuti mõrvati. 20. sajandi lõpul toimusid kokkupõrked India ja Pakistani vahel. India elu tänapäeval on meeletutest rikkustest äärmuse vaesuseni. Aafrika rahvaste vabanemine kulges erinevalt. Enamikus riikides valitsesid diktatuurid. Vaid vähestes õnnestus saavutada rahu ja ühtsus. Üks edukamaid Aafrika riike oli Lõuna-Aafrika Vabariik. Kuid 1990. aastani valitses seal apartheidipoliitika. Aafrika põliselanike kaitseks loodi Aafrika Rahvuskongress, kelle üks juhte Nelson Mandela mõisteti eluks ajaks vangi. Valge valitsus kasutas vägivalda. 1960. Aastate lõpul puhkes partisanisõda. Muutused algasid alles 1989. Aastal, kui valiti uus president Frederik de Klerk. Pärast seda vabastati poliitvangid,
Maffia tegeles alkoholi salamüügiga, väljapressimiste, tapmiste ja ka narkokaubandusega. 1920. aastail võidutses USA-s vaba turg ning algas majanduslik õitseng. Alustati tarbekaupade hulgitootmist. Järsult elavnes ehitustegevus ja suurlinnasid hakkasid ilmestama pilvelõhkujad. Kuid see ei kestnud kaua ning juba 1929.aastal algas suur majanduskriis, mis oli USA-le suureks tagasilöögiks. Esimese maailmasõja järel hakkasid tekkima mitmetes euroopa riikides diktatuurid. Demokraatia ideedes hakati pettuma, sest ei suudetud lahendada mõningaid elanike probleeme. Euroopa maades hakkasid levima demokraatia kriisi nähtused. Diktatuur hakkas tekkima, sest pettuti Versaille’i süsteemis, pettuti demokraatlikus riigikorralduses, olid majanduslikud raskused ja uute kergemini suunavate rahvakihtide riigikorraldusse kaasamise mõjul. Demokraatia kriisi tingimustes hakkasid mõjuvõimu koguma demokraatiavastased liikumised
Tänu Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämisele ei olnud kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, elujõuline. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. 1936-1939aastal toimunud Hispaania kodusõda peetakse II maailmasõja eelprooviks. Prantsusmaa ettepanekul rakendati Euroopa riikides Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitika. Kuid diktatuurid ignoreerisid seda ning vabariiklastest sõdijaid toetas NSV Liit ja Franco pooldajaid Saksamaa.1939aasta 1. aprillil kuulutas Franco kodusõja lõppenuks ja Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. 23.augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit Moskvas kõigi suureks üllatuseks omavahelise mittekallaletungilepingu, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt. Lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda
Demokraatia ja diktatuuri võrdlus 1920-1930 aastatel DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva organisatsioonivorm, mida klassi poliitiline võim teiste klasside iseloomustavad rahva määrav osa üle ühiskonna küsimuste lahendamises Alaliigid: Diktatuurid jagatakse ning kodanikuvabaduste ja -õiguste autoritaarseks - pehme diktatuur, olemasolu. Enamuse võim vähemuse segu demokraatiast ja totalitarismist, üle kogu võim on koondunud ühe isiku Alaliigid: Eristatakse otsest ehk või väikese rühma kätte, seadusi vahetut demokraatiat - otsuseid teeb muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas, ja esindus- ehk rahval ei ole mingit võimalust osaleda
India oli ka üks mitteühendusliikumise algatajaid. 1960 tekkis aga keeruline olukord: piirivaidlused Hiina ja Pakistaniga kasvasid üle sõjaliseteks kokkupõrgeteks. Samal ajal toetati aga eraldumistaotlusi Pakistanis. 1971 võitles India Bangladeshi valduste kinnistamiseks ja võitis. Viimane kokkupõrge Pakistaninga toimus 1998. Sealt tänaseni on mõlemad teinud mitmeid tuumarelvade katsetusi. · Aafrika vabanenud riike iseloomustavad diktatuurid, riigipöörded, kodusõjad, vaesus, viletsus, haigused ja majanduslik madalseis. · Apartheidipoliitika ehk rassieristuspoliitika. Seda viis ellu Aafrika Rahvuskongress, kes kaitses Aafrika põliselanike. 1960 keelati nende partei ära ja selle üks juht Nelson Mandela mõisteti eluks ajaks vangi. Rahvuskongressi juhtimisel alustati mustanahaliste vabadusvõitlust. See viis LAVi rahvusvahelisse isolatsiooni. 1980 pääsesid mustanahalised võimule
Ajaloo KT ptk-idele 3, 3a, 4, 5 1.Miks demokraatia pärast I maailmasõja laienes? · Sõja võitjad olid demokraatlikud riigid · Valimisõiguse laienemine (töölistel ja naistel) 2.Millised põhimõtted väljendusid konservatismis, liberalismis, sotsialismis, sotsiaaldemokraatias ? · Konsevatism- pooldada vanu traditsioone, riiki ja mittesekkumist majandusellu, kaitstes vaba turgu · Liberalism- uuendustele vastuvõtlikud, kaitstes isikute vabadusi ja vabaturumajandust · Sotsialism ja Sotsiaaldemokraatia- riik peab toetama abivajajaid, inimesed peavad olema varaliselt võrdsed, kõikidele valimisõigus 3.Millist ideed kandsid endast fasism, natsionaalsotsialismis, kommunismis? Mis oli neis sarnast ja mis erinevat? · Fasism ja natsionaalsotsialismis- saavutada majanduslik õitseng ning õnnelik elu, tuli vaenlased muidugi hävitada · Kommunism- ajaloo liikumapanemiseks...
1. Ühiskonna komponendid- arenenud kultuur ja rahvuslik identiteet, püsiv territoorium, ajalugu, poliitiline sõltumatus, täienemine laste sündimusega ja/või immigratsiooniga 2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja va...
Kuuba Peale II maailmasõda Olukord peale II maailmasõda * Domineerisid sõjaväelised diktatuurid * Sagedased valitsuste vahetused, kodusõjad ja sõjaväelised riigipöörded * Majanduslik mahajäämus Lääneriikidest * Majanduslik sõltuvus andis suurriikidele võimaluse sekkuda riigi sisepoliitikasse. Fulgencio Batista y Zaldívar (16.jaanuar 1901 6.august 1973) * 19341940 oli Kuuba sõjaväe staabiülem ja poliitiline juht * 19401944 ja 19521959 oli Kuuba president * 19521955 presidendi kohusetäitja
1) Esimene maailmasõda 2) Läti iseseisvumine 3) Vabadussõda 4) demokraatia ajajärk 5) autoritaarne kord 6) majanduslik areng 7) välissuhted Kontrolltöö § 10-12 Tööülesanded: lk 64-67, TV ptk 13 ja kordamine (ptk 10-13). 14. Ameerika Ühendriigid 1) uue tehnika ja tehnoloogia võidukäik 2) Suur ülemaailmne majanduskriis 3) president F. D. Roosevelt ja new deal Tööülesanded: lk 68-72, TV ptk 14, mõisted: korruptsioon, majanduslik liberalism, isolatsionism 15. Diktatuurid Euroopas 1) diktatuuride tekkimise põhjused 2) autoritaarsus ja totalitarism 3) totalitaarsete reziimide iseloomulikud jooned 4) Itaalia fasism Tööülesanded: lk 73-77, TV ptk 15, mõisted: propaganda, sotsiaalprobleemid.
Oluliselt laiendati valimisõigusega inimeste ringi- tööerakonna esiletõus. Prantsusmaa oli äärmiselt kirju poliitilise maastikuga, koalitsiooniid olid paljuparteilised ja lühiajalised. Välispoliitiliselt oli Prantsusmaa kõige agaram Versailles’ süsteemi kaitsja. 1928. aastal sõlmiti Briand-Kelloggi pakt, kus deklareeriti, et ühtegi konflikti ei lahendata relva abil. Kõikides peale I MSi tekkinud riikides euroopas tekkisid demokraatlikud riigid. 5. Diktatuurid Itaalias ja Saksamaal Itaalia oli autoritaarne riik, võim koondus ühele isikule või väiksemale rühmale, erakondade tegevus oli piiratud, rahval puudus võimalus juhte mõjutada. Itaalial olid peale I MS majanduslikud raskused, tööpuudus. 1925. Aastal kehtestati Itaalias üheparteisüsteem. Mussolinile anti seadustega piiramatu võim. Majandus võeti riigi kontrolli alla, Mussolinile tagas edu intensiivne riiklik propaganda, mis rõhus vägevusele.
pettumist demokraatias ning kaotajariikide kättemaksu ebaõiglaste repressioonide eest. Ma pean üheks põhjuseks ka rahvusvaheliste suhete ebaõnnestumist, mille tõttu anti Kolmandale Riigile liigseid järeleandmisi ning müüdi maha rahvaid rahu nimel. Teise Maailmasõja ärahoidmiseks oleks minu silmis pidanud Rahvasteliit effektiivsemalt toimima, kuid ka see ei oleks ehk lõpuks agressiooni ära hoida, juhul kui diktatuurid oleks valitsema jäänud. Samas võib vaadelda tänapäeva Põhja- Koread, kes pole peale Korea sõda üheski suuremas sõjas agressorina osalenud. Maailmasõjad inimkaotustes olid suurimad kõigist senistest sõdadest. Lisaks tekkisid ellujäänutele psühholoogilised haavad, mille kõge paremaks näiteks on ehk ,,kadunud sugupõlv". Saavutatud tehnoloogilised saavutused ei ole väärt minu arvates selliseid ohverdusi.
vaherahuga jäi Korea riik jagatuks: põhjas on jätkuvalt diktaatorlik Põhja-Korea, kus ei kehti inimõigused ega muud vabadused ning lõunaterri-tooriumil asetseb Lõuna- Korea, tunduvalt läänelikum ja liberaalsem riik. Sarnaselt Koreaga toimus sõjaline konflikt Põhja- ja Lõuna-Vietnami vahel, mida toetasid vastavalt NSVL ja Hiina RV ning lõunat Ameerika Ühendriigid kartuses, et olukorra ignoreerimise tulemusena võib saada teisteski Kagu-Aasia riikides võimule kommunistlikud diktatuurid. Aastatel 1964-73 kestnud sõda kujunes eriti veriseks ning julmaks. Ühendriikide püüdlused olid lõpptulemusena asjatud, sest pärast selle sõjaväe lahkumist jätkati sõda ja 1976. aastal liideti Vietnam ühtseks, kus kehtis eriliselt julm kommunistlik diktatuur. Kõige reaalsem oht kolmanda maailmasõja puhkemiseks leidis aset Kuuba kriisi ajal, kümmekond aastat pärast Korea sõda. USA keeldub Castro maareformide
1. Mis on demokraatia? Mis iseloomustab demokraatlikku ühiskonda? Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Tänapäeva demokraatlikku ühiskonda iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Tähtsamad demokraatlikud riigid olid 1920.-30. aastail USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia. 2. Mis on diktatuur? Miks tekkisid Euroopas 1920.-30. aastail diktatuurid? Diktaktuur (käskima, ette kirjutama) tähistab valitsemisvormi, milles juhil ehk diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel. Sõja-aastatel olid inimesed harjunud karmikäelise võimuga, mis jäikusest ning vägivaldsusest hoolimata suutis tõhusalt riiki juhtida. Ka rahu ajal leidsid rahva seas poolehoidu need juhid, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Sõjajärgsed raskused ning 192...
*komiternivastane pakt- selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni ehk Kommunistliku Internatsionaali(Komiterni) vastu. * "uus kurss" USA presidendi F.D Roosevelti kava majanduskriisi ületamiseks. 9. Kes oli ja mis tegi Winston Churcill? Ühest vähestest Lääne-Euroopa poliitikutest, kes 1930. aastatel mõistsid ohtu, mida demokraatlikele riikidele kujutavad diktatuurid ja tugevnev Natsi-Saksamaa. Ta sündis 1874. aastal balli ajal.Ta südis kaks kuud enne looduse poolt ettenähtud aega. Võib-olla sellepärast tegi ta noorpõlves kõike kiirustades, mistõttu tema vastased hakkasid teda nimetama "noormeheks, kes alati kiirustab" Churchill võitles aktiivselt kommunismi ja hiljem ka Saksa natsionaalsotsialismi vastu. Churchill pole tuntud ainult poliitikuna. Silmapaistva publitsisti ja kirjanikuna sai ta 1953.
Ajaloo töö, vihik +1,2pg 1901-13.optimism ja progress, inimeste elu paranes.1914-23. 28.06 tapeti F.F(1914);esimesed lennukid(I ms, mis toimus juba õhus, vees ja maal);tulid allveelaevad;1915 kasut sakslased gaasi;sõda lõppes1918; venemaal toimus kaks pööret:oktoobri ja veebruari revolutsioon;sõda tõi kaasa rahvuslikkuse tekke ja riigipiiride ümberpaiknemise.1919-29. 1929 algas suur depressioon;inimesed said rahulikult elada;kuldsed kaheksakümnendad.1929-33. Börsikrahh+kriis;tekkisid diktatuurid;NSVL oli ainuke, keda ei puudutanud majanduskriis(seal oli plaanimajandus);Saksamaa hakkas suhtlema NSVL-iga.1933-39. Diktaatorid haarasid võimu;kõik liikus sõja poole;K.Päts sai presidendiks1938;riigipööre eestis 1934.1939-45.1.sept tungis S kallale poolale ja algas II ms(põhjuseks tõi raadiojaamad);juute tappis H siis kui tal sõjas halvasti läks;holokaust;2sept 1945 lõppes sõda;8-9mai 1945 S kapituleerus.1945-55 pandi paika rahuting.(kus otsus...
tagasi tõmmanud. Prantsusmaa ei olnud valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata, kuid Suurbritannia seda ei soovinud. Üks olulisest põhjustest, miks ei reageeritud õigeaegselt Saksamaa tegudele, võis olla Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord. 1936-1939 aastatel toimus Hispaania kodusõda, mida peetakse II maailmasõja eelprooviks. Prantsusmaa ettepanekul ei sekkunud kogu Euroopa Hispaania kodusõtta, rakendati mittevahelesegamispoliitika. Kuid kahjuks diktatuurid ignoreerisid seda ning vabariiklastest sõdijaid toetas Nõukogude Liit. 1. aprillil 1939. aastal kodusõdade lõpuga kehtestati Hispaanias Franco diktatuur. Kui Euroopa oleks õigel ajal sekkunud Hispaania kodusõtta, oleks olnud võimalus, et diktatuuri poleks kehtestatud. 23. augustil 1939 sõlmiti Moskvas kõigile suureks üllatuseks Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel mittekallaletungileping ehk Molotovi-Ribbentropi pakt. Pakti sisu seisnes selles, et
Millist teed pidi said Stalin ja siga Napoleon võimule ning kuidas nad seda kasutasid? Milline oli Loomade farmi ühiskonnakorraldus võrdluses Stalini-aegse Nõukogude Liiduga? Miks oli Loomade farmi ja ka Nõukogude Liidu propagandamasin niivõrd efektiivne? Kuidas täitusid plaanimajanduslikust majandusmudelist loodetud ootused? Essee on jaotatud nelja peatükki, kus on välja toodud viis peamist valdkonda, milles loomade farmi ja ka Nõukogude Liidu diktatuurid toetusid. Nendeks valdkondadeks on võim, selle haaramine ja kasutamine, ühiskonnakorraldus, sunniaparaat; majandus ning propagandamasin. 2 George Orwelli "Loomade farm" kui totalitaarse Nõukogude Liidu mudel 1. VÕIMU HAARAMINE JA KASUTAMINE Orwell kirjeldab raamatus võimu haaramist farmis kui protsessi, millest võtavad osa kõik loomad
19. Mida kujutas endast Rahvarinde valitsus Prantsusmaal? Kuidas see end realiseerus? Selle moodustas sotsialistlik partei koos radikaalsotsialistidega. Võeti vastu hulk seadusi, mille abil püüti tõsta elanikkonna ostujõudu ning rakendada sotsiaalseid tagatisi. Vähendati töönädalat 48-lt tunnilt 40-le. Anti töötajatele iga-aastane 2-nädalane tasustatud puhkus. 20. Miks tekivad kahe maailmasõja vahel Euroopasse diktatuurid? Sest pärast I MS algas suur majanduskriis ning demokraatia polnud enam võimeline riike kriisist välja tooma, oma aegluse tõttu. Diktatuurid tegid kiireid ja kindlaid otsuseid. 21. Mis vahe on autoritaarselt ja totalitaarsel riigil? Autoritaarne on vähem vägivaldsem, pehmema loomuga, totalitaarses riigis on võimul vägivald, inimõigused puuduvad. 22. Mida sarnast, ja mida erinevat oli diktatuuridel Saksamaal, NSVL-s ja Itaalias?
......................................................................15 2 Sissejuhatus Käesolev referaat keskendub kahe maailmasõja vahelise Euroopa olukorrale, vaadeldes tekkinud diktatuure. Esimese maailmasõja mõju diktatuuride tekkimisele on ilmne: majandus oli laostunud, ressursid ammendunud, sõjaväed kurnatud. Kirjeldatud olukord viis diktatuurriikide tekkimiseni. Olgu siinkohal nimetatud mõned neist: Mussolini Itaalia, Stalini Venemaa, Hitleri Saksamaa ning diktatuurid Hispaanias, Portugalis, Kesk- ja Ida Euroopas. Antud referaadis on vaatluse all fasism ning eelkõige fasism Itaalias, sest sealt sai antud liikumine alguse. Samuti vaatleme fasismi Eestis ning uusi fasismi vorme. Sõna päritolu Sõna fascismo tuleneb sõnast fascio, mis tähendab 'kimpu' poliitilise või relvastatud rühmituse või rahvuse mõttes. Seda seostatakse ka ladina sõnaga fasces,
Ajalugu 1. II Ms põhjused (millal oli jne.?) II algas 1.sept 1939.a. Saksamaa rünnakuga Poola vastu. · Saksamaa rahulolematus Versailles' rahulepinguga. · Rahustamispoliitika- lääneriikide lootus, et diktatuurid rahunevad maha. · Rahvasteliidu suutmatus tgada rahu ja lahendada riikidevahelisi konflikte. · NL- u unistus kommunismi mõjuvõimu laiendamisest ja maailma revolutsiooni läbiviimisest. · Saksamaa oli huvitatud koloniaalvaldustest, tahtsid laiendada oma eluruumi. · Hispaania kodusõda (relvade proov) 2. Saksamaa sammud sõja vallapääsemiseks. · 1935.a. tühistas Versailles' rahulepingu. · Lõi uuesti lennuväe ja sõjalaevastiku. · 1935.a
oli see Venemaal kui Saksamaal. Kõigis riikides oli ainuvalitsejaks üks partei, kelle eesotsas oli ainujuht diktaator, kes kontrollis kõiki eluvaldkondi ning otsustas kõiki küsimusi. Kõigis neis riikides oli juhikultus levinud. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu osutamine oli karistatav ning inimeste hävitamine laialt levinud (Itaalias oli küll mõnevõrra tagasihoidlikum). Nii Venemaal, Saksamaal kui Itaalias oli majanduslik ja poliitiline olukord selline, et seal said tekkida diktatuurid just sellisel kujul nagu nad tekkisid - fasism Itaalias, natsionaalsotsialism Saksamaal ja kommunism Venemaal. Kuigi muudatuste ja uuenduste abil majanduseelu paranes, tõi see rahvale kaasa ränga katsumuse. Suur hulk rahvast kas hävitati või allutati riigi poliitikale. Välispoliitikas võeti suund relvastumisele ja sõjale. Liis Rekk 9.a
Kahe maailmasõja vahelisel perioodil kehtestati mitmetes Euroopa riikides diktatuur järgnevatel põhjustel: muutused ühiskonna poliitilises elus (poliitilist õiguste laienemine laiematele rahvahulkadele), maailmasõja mõjul olid inimesed harjunud karmikäelise juhtimisega ning demokraatia piiramisega, ebaõiglane Versailles´ süsteem, majanduskriis ja valimiskünnise puudumisest tingitud erakondade paljusus parlamendis. Isiklikult arvan, et olulisimaks põhjuseks, miks tekkisid diktatuurid, oli suur depressioon, sest majanduskriisi mõjud olid kõige laiaulatuslikumad.
ja tema luureteenistus oli lünklik. Mussolini surm Peale II maailmasõja kaotamist üritas Mussolini Itaaliast põgeneda, kuid sattus partisanide kätte, kes ta koos tema armukesega 28. aprillil 1945. aastal maha lasid Kasutatud kirjandus Hibbert, C. 1997. Benito Mussolini elulugu. Tallinn: Olion Kivisikk, A. 1993. Meteoorid poliitkas. Viljandi: AS KTK Laaman, E. 1991 Demokraatia ja diktatuur. Pärnu: Perona Lee, S. J. 2002. Euroopa diktatuurid 1918-1945. Tallinn: Kunst Williamson, D. 1997 From Socialist to Fascist. London: Hodder & Stoughton Ideon, A. 3. märts 2004. Eesti Ekspress. Benito Mussolini Eesti Vabadusristi kavaler
S.A. maffiarühmituse juht e. ristiisa kes läks vangi maksupettuste eest ja 7 a. pärast vabanes ajukahjustuse pärast. F. D. Roosevelt- U.S.A. president kes päästis Ameerika majanduslangusest HITLER- Saksamaa diktaator, kes lasi hukata ligi 6 miljonit juudiinimesi MUSSOLINI- Diktaator Itaalias, kes õpetas Hitlerile fasismi põhimõtteid STALIN- Diktaator ja kommunistliku partei esimees Venemaal. W.CHURCHILL- Inglismaa poliitik kes mõistis millist ohtu kujutavad endast diktatuurid, ning pani tangid massitootmisele- 3. DATEEERI! EESTI NAISED SAID VALIMISÕIGUSE- 1919 SUUR ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS- 1929-1933 4. MIKS SUURENES DEMOKRAATLIKE IDEEDE POPULAARSUS PÄRAST 1. MS- Sest saadi aru, et monarhia on oma aja ära elanud. 5. KUIDAS MÕJUTAS VALIMISÕIGUSTE LAIENDAMINE VALITSUSTE KOOSSEISU JA INIMESTE MEELSUST?- I MS järgnenul ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid tunduvalt kodanike demokraatlikke õigusi. 1918. a
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
majandusellu (Tööpartei ehk Leiboristlik Partei Suurbritannias, uue kursi rajaja F.D. Roosevelt) · INGLISMAA: kaotas juhtiva positsiooni maailmas, osa majanduses kahanes, aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega, 1937 kuulutas Iirimaa end iseseisvaks · PRANTSUSMAA: edukas tööstusriik, kiire majanduslik areng, poliitiliselt ebastabiilne, kiire valitsuste vahetumine Diktatuurid Euroopas · Natsionaalsotsialistlik ja fasistlik liikumine tähtsustasid rahvuse ühtsust (võimule tuldi dem. valimiste teel) · Esimesene kujunes välja kommunistlik liikumine (1919 loodi Venemaal Komitern ehk maailma kommunistlikke parteisid ühendav organisatsioon, mis üritas läbi viia maailmarevolutsiooni), mis tähtsustas tööliklassi (võim haarati vägivalla abil) · Diktatuuri tekkel aitasid kaasa: a) uute, kergemini manipuleritavate rahvakihtide
Fašistid tulid 1922. Aastal võimule Itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid sõja kaotanud Saksamaal. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919. Aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Saksa majandus oli 1924. Aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes natsionaalsotsialistliku partei tegevus, nad tulid võimule Saksamaal suure majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides: Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Hispaanias, Jugoslaavias ja Portugalis. TV lk 17 ül 3 Anna hinnang Rahvarinde valitsuse tegevusele Prantusmaal Rahvarinde tegevusel oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. Tänu sellele ei kehtestatud seal diktatuuri. TV lk 17 ül 5 Kas Edward VIII ja Wallis Simpsoni lugu põhjustaks skandaali ka tänapäeva maailmas? Põhjenda oma arvamust.
Tähtsamad sündmused sellega seoses. Hitleri Versailles’ rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N.Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile) Suurriikide lepituspoliitika – suurriigid arvasid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad; nad uskusid, et suudavad diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei sekkutud nende tegevusse. Müncheni konverents – Sudeedimaa anti Saksale. Hitleri argumendid: Versailles'i konverentsil määrati piirid valesti; RL ei suutnud lahendada probleeme; paljud riigid ei teinud koostööd. Otsustati, et Hitleri argumendid on põhjendatud. 4. Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut purustamaks Versailles’ süsteemi?
kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Dominioon: Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik. Omab oma parlamenti, valitsust, kohtusüsteemi, seadusandlust. Majanduslik liberalism: seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia: organiseeritud kuritegevus. Demokraatia kriis: tihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike probleeme, tekkis pettumust ja demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Diktatuurid tekkisid: muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused, terav riigisisene võimuvõitlus, valimiskünnise puudumine.
tema juhtimisel kavatseti lõpetada'ebaõiglane ja saksamaad alandav' versailles' rahuleping. Binto Mussolini - itaalia fasist, kelle eesmärgiks oli muuta itaalia sama võimsaks, nagu seda oli vanaaja rooma keisririik Fransicisco Franco - hispaania kindral, juhtis sõjaväelaste mässu hispaanias, peale ta võitu kehtestati riigis franco diktatuur Winston Churdull üks väheseid Lääne-Euroopa poliitikuid, kes mõistis ohtu, mida demokraatlikutele riikidele kuulutavad diktatuurid ja tugevnev Natsi-Saksamaa. Oli sõjavarustuse minister, pani aluse tankide hulgitootmisele, kuulus ka valitsuse koosseisu, võitles kommunismi vastu, II MS ajal tegeles Suurbritannia peaministrina Hitleri-vastase liidu loomisega. Tunnustatakse ka maalikunstnikuna, publisti ja kirjanikuna. Franklin Roosevelt 1932.a. USA presidendiks, innustas rahvast elu paremaks muutma, hakkas riigis teostama reforme, koostas New Deal'i ning see toimis ja USA väljus majanduskriisist. TEEMAD
15.03.2010 PARLAMENT, VALITSUS JA PRESIDENT JUHTIVAD PÕHISEADUSLIKUD INSTITUTSIOONID Erinevad võimukorraldused 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Rootsi) b) absoluutne monarhia (Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) 3) autoritaarsed (Põhja-Korea) 4) totalitaarsed riigid (NSVL) 5) vabariik maailmas levinum valitsemiskorraldus. 15.03.2010 halduskorraldus 2 Erinevad demokraatiad parlamentaarne presidentaalne rahvas valib rahvas valib presidendi ja
*riik asus suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist *organiseeriti hädaabitöid *seadusega kehtestati min töötasu ja tp max pikkus *suurendati ametiühingute õigusi *töötutele abiraha,vanuritele pensioni, ning vaesematele peretoetusi *riik reguleeris põllumajandust, kehtestas tootmispiirangud riigikontroll panganduse üle 6. Milline oli Usa maailmasõdade-vaheline välispoliitika? Isolatsionismi poliitika. Püüdes maailmas toimuvast eemale hoida. 7) Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa 1.Nimeta diktatuuride kujunemise põhjusi I MS järgses Euroopas *uuterahvakihtide kaasamine poliitikasse / valimisõigused *pettumine Versailles süsteemis /rahu tingimusi peeti ülekohtuseks * pettumine demokr.riigikorralduses *majanduslikud raskused 2.Mille poolest erinevad autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid? Totalitaarne riigikorraldus on kindlasti diktatuur, tavaliselt autoritaarset riigikorraldust diktatuuriks ei nimetagi.
välist kuuletumist reziimile reziimile 5 sõjavägi on allutatud diktatuurivõimule sõjavägi domineerib või on autonoomne (sõltumatu) 6 terrori kasutamine elanikkonnagruppide laialdast terrorit ei kasutata, arreteeritakse või või potentsiaalsete vaenlaste suhtes hukatakse ainult reziimi vastase tegevuse eest N: kommunistlik NSVL 1917-1991 sõjaväelised diktatuurid (Hispaania 1923- fasistlik Itaalia 1922(1926)-1945 1975) natsistlik Saksamaa 1933-1945 üheparteilised reziimid (Eestis 1934- 1938/40) demokraatlikud riigid Island, Iirimaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Sveits, Tsehhoslovakkia autoritaarsed riigid Portugal, Hispaania, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Albaania, Kreeka,
valitsemisvorm, mille põhitunnusteks on: totalitaarne ideoloogia,üksainus massipartei,terroristlik salapolitsei,kommunikatsioonivahendite monopol,relvamonopol,käsumajandus. Diktatuuri kujunemine: Üleminekul vabariigilt monarhiale, Revolutsiooni järelnähtusena, Vajadus "kõva käe" järele. Diktatuur on selline valitsemissüsteem, kus võimu teostamisel puuduvad seaduslikud piirangud. Diktatuurid kahe maailmasõja vahel: NSVL kahe maailmasõja vahel: Kodusõja tagajärjed, Uus majanduspoliitika NEP, Sisepoliitilised reformid, NSVL Stalini ajal kuni II maailmasõjani, NSVL välispoliitika 1920.-1930.aastatel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: Weimari Saksamaa 1919-1933, Hitleri võimuletulek, Natsionaalsotsialistliku diktatuuri olemus. Itaalia kahe maailmasõja vahel: Mussolini / fasistide võimuletulek, Fasitliku diktatuuri olemus.
Nüüd otsustati need asumaad endale jõuga võtta. 3. Pärast sõda kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Mitmes riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. 4. Rahvaseliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930.aastatel võimule diktatuurid? 30ndate aastate majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatliku korra võimesse taastada normaalne elu. Loodeti, et vaid tugevakäeline valitsemine suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. Riikidevahelisi tülisid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga, mitte aga läbirääkimistega laua taga. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20NDATEL 1) Patsifismi ajastu 2) erinevad lepingud, mis pidid reguleerime riikidevahelisi suhteid
heaolu. + Arenguvõimalus ________________________________________________ ___ - Demokraatia on äraostetav - Kuna demokraatia on enamuse võim vähemuse üle, siis alati jääb vähemus alla - Valida saavad ka poliitikast mittehuvitatud inimesed Demokraatia laienemine 1920.aastal Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu peaaegu kolm korda. Valima lubati kõik mehed al. 21 eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Anti valimisõigusi ka naistele. Miks tekkisid diktatuurid? Inimesed lootsid demokraatiale , kuid kui see ei aidanud, hakkasid nad pooldama mittedemokraatllikke liikumisi, lootes nii kiiremini oma probleemidele lahendust leida. Demokraatlikud liikumised Liberalism- suund, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik Konservatism- suund, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele Sotsialism- suund, mis pooldab abivajajate aitamist ja väikest ebavõrdsust Mittedemokraatlikud liikumised
4. Lepituspoliitika (kes seda ajas, mida taotleti?) Tähtsamad sündmused sellega seoses. Hitleri Versailles’ rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N. Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile). Suurriikide lepituspoliitika - suurriigid arvasid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad; nad uskusid, et suudavad diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei sekkutud nende tegevusse. Müncheni konverents - Sudeedimaa anti Saksale. Hitleri argumendid: Versailles'i konverentsil määrati piirid valesti; RL ei suutnud lahendada probleeme; paljud riigid ei teinud koostööd. Otsustati, et Hitleri argumendid on põhjendatud. MRP- Sisaldas mittekallaletungi lepingut, jaotati salaja ära territooriumid, Saksamaale (Lääne-Poola, Leedu, Rumeenia), Venemaale ( Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola, natukene Rumeeniast)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
