Miks osades riikides kehtestati diktatuur? (0)

Miks osades riikides kehtestati diktatuurid , teistes aga säilis demokraatia?
Dikatatuur on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu ja jõule toetuv võim. Diktatuuris on võimul üks juht ja üks partei. Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused . Demokraatias on rahval suur osa valitsemises.
Mõnedes riikides kehtestati diktatuur. Heaks näiteks on Itaalia, kus kujunes 1920.-1930. aastail fašistlik diktatuur. I maailmasõda tõi Itaaliale kaasa suuri raskusi, mitmeid tuhandeid mehi suri rindel, sõjakulud olid Itaaliale liiga kulukad, sõja ajal tekis neil suur välisvõlg. Seda kasutasid ära fašistid ja nende juht Benito Mussolini . Nad lubasid rahvale, et riigi olukord muutub paremaks ja muudavad Itaalia uuesti vägevaks maaks ning vallutavad uusi alasid. Kuna inimesed olid pärast sõda nii lootusetus olukorras, siis paljud uskusid neid ning samuti tõi propaganda neile poolehoidjaid juurde. Hädaolukorras on iga väiksemgi lootus lohutus ning just seda kasutasid fašistid ära ning suutsid võimule saada ja seejärel Itaaliast diktatuuririigi teha.
Sarnaselt nagu Itaalias oli ka Saksamaal raske olukord ning riik oli tõsistes raskustes. Pettumus Versailles ’ süsteemis, võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, kaotatud sõda, majanduslikud raskused ja poliitilised võitlused riigis muutis sakslased haavatavateks ja kergeusklikeks. Rahval oli lootusetu tunne ja hirm kommunismi ees ning see andis omakorda võimaluse Adolf Hitlerile, kes oli väga osav kõnemees, tekitada inimestes usaldust enda vastu. Nii oma kõnesid pidades suutis ta tõusta Natsionaalsostialistliku Saksa Töölispartei esimeheks ning hiljem riigipeaks. Riigis kehtestati ühe partei ja juhiga riik. Saksamaal tekkis natsistlik diktatuur.
NSV-liidus olid aga hoopis teised lood. Pärast I maailmasõda oli Venemaal segased ajad ning seda otsustasid ära kasutada bolševikud, kes said küll algul võimule, kuid peagi tuli neil seda kodusõjas teiste poliitiliste jõudude vastu võideldes kaitsta. Toimus äärmiselt julm ja ohvriterohke sõda mõlemale poolele, mille tulemuseks oli Punaarmee võit ning Nikolai II ja tema perekonna tapmine Lenini käsul. Pärast kodusõda likvideeriti kõik vähegi ohtlikud organisatsioonid bolševike vastu ning kehtestati üheparteiline süsteem. Venemaal oli kujunenud kommunistlik diktatuur.
Prantsusmaal ja Inglismaal oli peale Esimest maailmasõda märksa parem seis kui kaotanud riikidel, sest nemad olid ju sõja võitjad ja neile maksti raha. Nende majandus paranes kiiremini ja seetõttu ei tekkinud teistel poliitilistel võimudel võimalust riigipöördeid korraldada ning diktatuuri kehtestada.
Ma arvan, et mõnes mõttes tõi diktatuuri kehtestamine riikides kaasa head, sest suudeti ju riigid raskustest välja tuua ning taas võimsateks riikideks tõusta. Asja halvem pool oli kindlasti see, et inimesi saadeti vangilaagritesse ja piinati ning tapeti . Ma ei pea õigeks, et oma tahtmise saamiseks peavad teised inimesed kannatama. Ma pooldan seda täielikult, et riikides valitseb demokraatia. Ma arvan, et riikides, kus jäi demokraatia valitsema valisid õige tee ja ei pidanud kahetsema seda.
Nii demokraatial kui ka diktatuuril on omad plussid ja miinused ning seda said Euroopa riigid tol ajal kogeda ning nüüd järeldusi tagant järgi tehes, saab igaühe enda otsustada kumba ta õigemaks peab.