Aafrika maad (1)

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

Mandaatsüsteem – Rahvaste Liidu loal said riigid õiguse hallata teatud piirkondi, kuni need on valmis omariikluseks. See mõeldi välja, sest I MS võitjariigid ei soovinud loobuda oma kolooniatest ja nende vahel tekkis terav vaidlus.
Pärast I MS vabanesid Jeemen , Afganistan, Egiptus , Iraan.
Kolonialism on poliitika, mis taotleb vähe arenenud riikide allutamist oma ülemvõimule, et neid riike röövida ja eksplanteerida kasu saamiseks.
Riikidel oli kolooniaid vaja rikkuse, odava tööjõu ja maavarade jaoks.

Suurimad koloniaalriigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Portugal ja Holland .

50.-60. Aastatel hakkasid paljud Aafrika riigid vabaduse eest võitlema. Esimesena vabanes 1950 Liibüa. Kolonialismivastase võitluse tippuks said 1950 lõpp ja 1960 algus kui iseseisvusid paljud troopilise Aafrika maad. 1960 on nimetatud Aafrika aastaks.
Metropol ehk emamaa on riik, kellel on koloonia, mis on tema poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium ja pole tegelikult selle riigi osa.
Neokolonialism – Iseseisvunud riikidele suruti peale ebaõiglasi lepinguid, mille tulemusel need jäid mõne riigi mõjusfääri.
Kapitalismi ja sotsialismi vaheline võitlus jõudis ka Aafrikasse ja Aasiasse . USA ja Venemaa tahtsid sealsed vähe arenenud riigid oma ülemvõimule allutada sõjalisel eesmärgil. See kuulus võidurelvastumise alla.
Aafrika ja India riigid hakkasid võitlema NL ja USA vastu. Nad pidasid mõlemaid võrdselt süüdlasteks maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. Nad proovisid end suurriikidest sõltumatuks võidelda, et saada võrsemad tingimused. Peamised algatajad olid Jugoslaavia, Egiptus ja India.
1930. Aastail algas Indias protest Suurbritannia vastu. Nad tahtsid saada vabaks. Nad ei ostnud Inglise kaupu, ei käinud inglaste asutatud õppeasutustes, ei täitnud seadusi. Suurbritannia sai aru, et nad ei suuda Indiat valitseda . Nad lõid 1935 India valitsemise seaduse. Selle alusel valiti India valitsusse India Rahvuskongress, kes pidi jätkama võitlust sõltumatuse eest. Iseseisvusvõitlus hakkas vilja kandma 1947. Aastal kui SBR jaotas India usu põhjal kaheks osaks: hinduistlik India ja islamiusuline Pakistan . Seejärel 1950 kuulutati välja India vabariik ja 1956 Pakistani islamivabariik. Mõlemad jäid siiski Briti Rahvaste Ühenduse liikmeteks .
Indial välispoliitiline olukord on olnud väga sõjakas. Juba 1947 sõditi Põhja-Hiinas Pakistaniga Kashmiri alade pärast. Samas välispoliitika põhisuund oli mitte liituda sõjaliste liitudega ning kaitsta rahuliku kooselu. India oli ka üks mitteühendusliikumise algatajaid. 1960 tekkis aga keeruline olukord: piirivaidlused Hiina ja Pakistaniga kasvasid üle sõjaliseteks kokkupõrgeteks. Samal ajal toetati aga eraldumistaotlusi Pakistanis. 1971 võitles India Bangladeshi valduste kinnistamiseks ja võitis. Viimane kokkupõrge Pakistaninga toimus 1998. Sealt tänaseni on mõlemad teinud mitmeid tuumarelvade katsetusi.
Aafrika vabanenud riike iseloomustavad diktatuurid , riigipöörded, kodusõjad, vaesus , viletsus, haigused ja majanduslik madalseis .
Apartheidipoliitika ehk rassieristuspoliitika. Seda viis ellu Aafrika Rahvuskongress, kes kaitses Aafrika põliselanike. 1960 keelati nende partei ära ja selle üks juht Nelson Mandela mõisteti eluks ajaks vangi. Rahvuskongressi juhtimisel alustati mustanahaliste vabadusvõitlust. See viis LAVi rahvusvahelisse isolatsiooni. 1980 pääsesid mustanahalised võimule. Pööre toimus 1989 kui presidendiks valiti Frederik de Klerk. Ta vabastas Mandela ja alustas Rahvuskongressiga läbirääkimisi. 1990 suvel iseseivus Namiibia ja tühistati kõik rassieralduspoliitikaga seotud seadused. Apartheidipoliitika aeg oli läbi. Loodi uus demokraatlik põhiseadus ja presidendiks valiti Nelson Mandela.
Valged loovutasid oma võimu 1980 aastal kui Rodeesias ja LAVis toimusid mitmed rahutused . Valgeid oli vähem ja neil polnud muud võimalust. Murrangulised muutused toimusid 1989 aastal kui presidendiks valiti Frederik de Klark. Ta vabastas Mandela ja alustas Rahvuskongressiga läbirääkimisi. 1990 suvel iseseivus Namiibia ja tühistati kõik rassieralduspoliitikaga seotud seadused. Apartheidipoliitika aeg oli läbi.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

outsider Õppematerjali autor

9.klassi ajalugu Aafrika maadest.

aafrikamaad mandaatsüsteem ajalugu aafrika

Sarnased õppematerjalid

docx

Kolmas maailm 20. sajandil

Eriti karmid on Hiina võimud olnud nende vastu, keda peetakse kehtiva riigikorra poliitilisteks vastasteks.Verised sündmused toimusid 1989. aastal Pekingis, kui armee uputas verre üliõpilaste meeleavalduse. Mis on Kolmas maailm? "kolmandaks maailmaks" hakati kutsuma riike, mis ei kuulunud eiarenenud lääneriikide (esimene maailm) ega NSVL ja tema liitlaste (teinemaailm) hulka. Reeglina kuulusid siia koloniaalvõimu alt vabanenud Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika ja Okeaania riigid Millised on kolmanda maailma probleemid? ) Raske majanduslik olukord - emamaadest lahtiütlemine tõi uutele riikidele raskusi üksi hakkama saamisega ja tänu sellele pakkusid arenenud riigid majandusabi, nõudes aga juurdepääsu arengumaade maavaradele ning majanduslikku ja poliitilist kuulekust; suur võlakohustus - tänu sellele ei saanud oma majandust arendada; raske majanduslik olukord on toonud endaga kaasa pideva

Ajalugu

doc

Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid

Hiinas puudus ka poliitiline demokraatia. Teisitimõtlejate väljaastumised suruti julmalt maha. Verised sündmused toimusid 1989. aastal Pekingis, kui armee uputas verre üliõpilaste meeleavalduse. Kõigele vaatamata jätkusid majandusreformid ka järgnevatel aastatel. Poliitilise demokraatia küsimus jäi aga ikkagi lahendamata. 2. KOLMAS MAAILM: · mis on Kolmas maailm (lk 80) Kolmas maailm on mõiste, mille all mõeldakse enamikku Aasia, Aafrika ja Ladina Ameerika riike, millest paljud olid 20. sajandi keskpaigani kolooniad. · millised on nende probleemid , millest on need tingitud (lk 81-82) Tänapäevalgi on need riigid raske majandusliku olukorra küüsis. Probleemiks on ka veel joogivee ja toidu puudus, haigused ja muud raskused. Need probleemid on tingitud sõdade, valitsuste vahetamise ja kolooniate majanduse ning suhete katkemisel emamaadega. 3. INDIA:

Ajalugu

doc

Eesti NSV, Hiina ja Kolmanda maailma riigid

Ajalugu

doc

Kolmas maailm (Mao Zedong)

KOLMAS MAAILM 1. Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist. Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, et allutada need maad oma mõjule. Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises.

Ajalugu

odt

AJALOO kt kordamine

Äritegevusega sidusid ennast ka kommunistliku partei ja riigiasutuste ametnikud ning nende sugulased. See kindlustas majandusreforme. Poliitilise demokraatia küsimus jäi aga lahendamata. KOLMAS MAAILM: 1)Mis on Kolmas maailm? (lk 80) Kolmas maailm tähistab riike, mis ei kuulunud arenenud lääneriikide (esimese maailma) ega NSV Liidu ja tema Kesk- ja Ida-Euroopa liitlaste (teise maailma) hulka. Kolmas maailm ehk arengumaad(Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika ja Okeaania riigid). 2)Millised on nende probleemid? Millest on need tingitud? (lk 81-82) 1.Majanduslik olukord. Selle tingis tõsiasi, et kolooniate majandus oli tihedalt seotud emamaaga. Tihti oli asumaa peaülesanne emamaa varustamine tooraine või põllumajandussaadustega. Pärast iseseisvumist katkesid varasemad sidemed ning noored riigid pidid ennast ise ära majandama. Arenenud riigid pakkusid majandusabi, aga vastutasuks tahtsid nad juurdepääsu maavaradele ning

Ajalugu

doc

Elu pärast II MS, Kolmas maailm

- Enne 70ndaid ajas Hiina võrdlemisi sõjakat välispoliitikat - ta kuulutas oma välispoliitika aluseks võitluse nii USA kui ka NSV Liidu vastu. Loodi ka tuumapommi. Enne 70ndaid ei otsitud teiste riikidega sõprussidemeid. - Pärast 1970a hakkas Hiina otsima sõprussuhteid - suhted paranesid nii USA kui ka NSV Liiduga. (hiljem Venemaaga ja teiste iseseisvuse saavutanud riikidega), 10. Millal iseseisvusid India ja Pakistan? Kelle võimu all need maad olid? 1947. a. Need riigid olid Suurbritannia võimu all. 11. Millised olid India põhilised sise- ja välispoliitilised probleemid? · Siseriiklikud probleemid: - riigisisene/väline eri rahvuste ja uskude vaheline vastasseis - paljud osariigid tahtsid eralduda Indiast. · Välispoliitika: - kehvad välispoliitilised suhted India ja Pakistani vahel eri uskude tõttu. - piiriküsimused Pakistaniga - paljud osariigid tahtsid eralduda Indiast. 12. Miks tekitas ÜRO 1947

Ajalugu

doc

India RV pärast II MS

allkasti. Probleemi lahendamine lükkus tulevikku. Nehru valitsuse siseprobleemid Jawaharlal Nehru oli India tunnustatud juht, nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelises suhtlemises. India parempoolsed poliitikud ja majanduslik eliit, samuti paljud Lääneriikide demokraatlikud liidrid suhtusid tema poliitilistesse vaadetesse ettevaatliku umbusuga ja kritiseerisid tema lähenemist pahempoolsetele reziimidele (NSV Liit, Hiina RV, Euroopa nn. rahvademokraatia maad, Vietnami DV jt.) kui ohtu globaalsele rahule ja julgeolekule. India kasutas korduvalt jõudu oma naabrite ja kunagi (ajalooliselt) temaga ühendatud olnud territooriumide suhtes. Tema jaoks oli nn. kolmas maailm (arengumaad) tähtsaim. Selles nägi ta maailma arengu tulevikku. Oma ideede elluviimisel põrkus J. Nehru tõsistele siseprobleemidele. Majanduse edusammud olid loodetust aeglasemad. J. Nehru formuleeris eesmärgiks majanduse

Ajalugu

doc

Aafrika ajalugu

evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suuresti unustatud. Levinud oli ka arvamus, et ajalugu pole, kui seda pole kirjalikult üles märgitud. Kiri ja suuline pärimus

Ajalugu

Rohkem sarnaseid