Diktatuur või demokraatia -Teise Maailmasõja eelõhtu/arutlus (1)

Demokraatia või diktatuur – maailm II Maailmasõja eelõhtul
arutlus
Selles arutluses näitan ma demokraatia ja diktatuuri negatiivseid ning positiivseid pooli, millest sai alguse II Maailmasõda ning mis oleks saanud siis kui diktatuursed suurriigid: Nõukogudeliit ja Hitleri Saksamaa oleks olnud demokraatlikud.
Deomkraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja –õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle.  Diktatuur aga majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle.
Kunagi on öelnud Winston Churchill, Suurbritannia kunagine peaminister , väga targad sõnad :“Demokraatia on kohutav asi, see on väga halb valitsemisvorm , kuid paremat pole välja mõeldud. Kõikide halbade poliitiliste süsteemide hulgas on demokraatia siiski kõige parem.” Ma ühtin täielikult Winston Churchilli tsitaadiga. Demokraatial on küll miinuseid, kuid paremat sellest valitsemiskorrast tõesti veel leiutatud ei ole. Ma leian, et üks suuremaid miinuseid demokraatial diktatuuri ees on kohmaksu ja otsuste tegemise aeglus. Diktatuuris otsustab valitseja ainuisikuliselt ja vajadusel hetkeliselt. Seda ei suuda seni aga demokraatia, sest rahva arvamust ei saa hetkeliselt teada. Diktatuuri puhul võib see otsus tulla küll väga kiiresti, kuid kui eesotsas on ainult enda huvisid rahuldav diktaator võivad need lahendusd olla väga tõsiste tagasilöökidega kodanike jaoks. Diktatuuri puhul on inimeste peadekohal justkui “nui” mis keelab neil ennast vabalt väljendada ja pooldada seda mida nad eelistavad. Demokraatias on eeliseks just see et, puuduvad igasugused tsensuurid ning igaüks võib uskuda , pooldada just seda mida tema heaks arvab . Just sellepärast pooldan minagi diktatuurile demokraatiat.
Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi.
II Maailmasõda sai alguse sellega, et A. Hitleri Saksama ja J. V. Stalini Nõukogudeliit tahtsid oma maavaldusi ja võimu suurendada. Tänu sellele koostati Molotov -Ripentropi pakt kus panti paika mõjuvõimu piirid. Just tänu sellele algaski II maailmasõda.
Siinkohal ma vastan teie esitatud küsimusele: kui diktatuursed suurriigid ennem Teist Maailma sõnda oleks olnud demokraatilukd kas siis II maailma sõda oleks ära jäänud? Jah ma arvan, et sõda oleks siis olemata olnud, kuna demokraatias on valikuvabadus ja inimene saab toimida vastavalt oma soovile, kas minna sõtta või mitte, kas pooldada riigi juhi otsuseid või vastupidi. Seetõttu ei olnud inimesed sunnitud järgima diktaatori nõudmisi.
Peale selle leian ma, kui diktatuursed riigid oleksid olnud demokraatlikud siis vühemalt 30 miljonit inimest oleks ellu jäänud ning rahvad poleks pidanud kannatama nälja ja hädade käes ning inimeste elatustase oleks olnud kõrgem, tänu II Maailmasõja ära jäämisele.
Alguses kui ma neid teemasid läbi võtma hakkasin tundsin ma tüdimust kuid mida rohkem ma nendesse teemadesse süvenesin hakkasin ma mõistma, kui huvitav on maailma ajalugu ja kuidas see on mõjutanud meie elu tänapäeval.