Rahvusvaheline olukord peale I Maailmasõda (0)

Muudatused poliitilisel kaardil peale I MS: uued riigipiirid kehtestati kahepoolsete kokkulepetega või Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega. Mandri-Euroopa sõjaliselt tugevaimaks riigiks sai mõneks ajaks Prantsusmaa. Versailles ' rahulepinguga sai Prantsusmaa tööstuspiirkonna Elsass -Lotring-i tagasi. Suurbritannia ja USA suurendasid oma mõjuvõimu terves maailmas. Itaalia sai suurriigiks. Euroopa kaardilt kadus 4 Euroopa arengut määranud impeeriumi: Saksa Keisririik , Austria-Ungari, Türgi, Venemaa. Nende aladele tekkisid: Saksa Vabariik, Austra , Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik. Balkani ps-el kuulutati välja Serbia - Horvaatia - Sloveenia Kuningriik. Rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjuseid 1930-ndatel: poliitilise ja majandusliku iseloomuga , suuresti seotud Versailles' süsteemiga. 1) Sakslasi vihastas Versailles' rahuleping ja, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Üleskutsed tühistada see rahuleping ja sõjakaotus tasa teha leidsid Saksamaal suurt poolehoidu. 2) I MS-s Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud MS-s osalemise eest piisavalt asumaid. Otsustati need asumaad jõuga haarata. 3) Pärast I MS kehtestatud riigipiirid põhjustasid palju pingeid. Paljudes riikides arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. 4) Rahvasteliit ei jõudnud lahendada kriise, kus osalesid suurriigid. Demokraatlik ük: rahval määrav osa ük-a tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu. Totalitaarne ük: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle(kaasnesid inimõiguste rikkumine , hirmu all hoidmine, küüditamine, surmalaagritesse saatmine). Inimeste meelsuse pidev töötlemine e propaganda . Ühiskonna elu pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud. Nt: Saksamaa, Nõukogude Liit- mõjutasid kogu maailma ajalugu. Armastasid korraldada suuri masside paraade. Autoritaarne ük: enamik Euroopa diktatuure 1920-1930a. Ka Eesti: Päts sooritas 1934a sõjaväelise riigipöörde. Võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas ei saa osaleda riigi juhtimises. Stalin ( 1879 -1953): kõigutamatu NSVL liider/ juht 1930-ndatel. Peasektretärina peamiseks ülesandeks partei ametikohtadele inimeste määramine. Suutis oma võimu laiendada riigiaparaadini. Omas palju töökohti, kus kontrollis partei nimel kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid , koostates poliitilisi juhtnööre alates tööstusest kuni ajalookirjutuseni. Oli vasakust käest halvatud , suitsetas piipu , armastas juua Gruusia veine . Mussolini (1883-1945): Itaalia peaminister ja diktaator 1922-1943, seejärel juhtis 1943-1945 Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel, aga ta läks sotsialistidega tülli ja ta heideti nende parteist välja. Sai sõjas haavata . 1922 kuulutati Itaalia peaministriks. 1943a kukutati ja arreteeriti Itaalia kuninga käsul. 1945 lasti maha. Tema ja armukese laipa näidati Milano rahva ees. Hitler (1889-1945): Austriast pärit Saksamaa poliitik . Alates 1921a-st Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht. 1933a-st riigikantsler. Karismaatiline kõnemees, 1 väljapaistvamaid riigijuhte maailma ajaloos. Aitas luua sõjalis-tööstusliku kompleksi, võimaldas Saksamaal väljuda I MS-le järgnenud majanduskriisist. Tema valitsemisaja kõrgpunktis oli tal kontrolli all suurem osa Euroopast. Kui sõda peaaegu kaotatud , tegi enesetapu. Tundis end sõjaväes kui kodus. Oli taimetoitlane , ei tarvitanud alkoholi ega suitsetanud. Kartis kõrgust. keeledI MS 28.07.1914-11.12.1918, Pariisi Rahukonverents 18.01.1919-21.01.1920, Majanduskriis 24.10.1929 tänu börsikrahhile kuni 1939. Versailles' süsteem: Pariisis loodud uus poliitiline korraldus. Saksamaa pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ja tasuma sõjas tekitatud kahju. Reparatsioon : kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Rahvasteliit: Pariisi rahukonverentsil loodud org, eesmärgiks riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine; rahvusvaheline koostöö. Diktatuur: mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Propaganda: uudised, teave ja kihutustöö, eesmärgiks panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust.
Agressor: sõjaalgataja ja vallutaja. Compiegne 'i vaherahu: lõpetas sõja. Berliini- Rooma telg: 1936a sõlmitud Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Roosevelt : 1932a valiti USA presidendiks. Tegi suuri ulatuslikke reforme(kehtestati kontroll panganduse üle, riik hakkas reguleerima põllumajandust(maksti et põllumehed oma vilja hävitaksid), korraldati hädaabitöid, üritati luua uusi töökohti, riik hakkas hoolitsema abivajajate eest). 1933a hakkas USA majanduslik olukord paranema. Meeldisid ajalugu ja keeled. 1881 jäi lastehalvatusse. Sellegipoolest valiti teda 4x presidendiks. Peale viimast korda suri ajuverejooksu. Majanduskriisi põhjuseid: maailmamajanduse kohanematus , kaupade ületootmine, vale majandamine (võeti laene , kuid ei jaksatud tagasi maksta), riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised: kommunistlik(hirmuvalitsemine, tööliskonnast pidi saama õnneliku homse ehitaja: võidi rikastelt jõuga vara võtta, relva abil võim haarata, vaenlased tappa), fašistlik/ natsionalistlik (hirmuvalitsemine, oma rahvuse ülistamine). Weimari vabariik: 1919a Weimari linnas väljastatud põhiseadus, millega kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Dominioon : Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik. Omab oma parlamenti, valitsust, kohtusüsteemi, seadusandlust. Majanduslik liberalism : seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia : organiseeritud kuritegevus . Demokraatia kriis: tihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike probleeme, tekkis pettumust ja demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult. Diktatuurid tekkisid: muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused, terav riigisisene võimuvõitlus, valimiskünnise puudumine.