Kas II MS oleks saanud ära hoida? (2)

Sarnased õppematerjalid

2

pdf

II maailmasõja algus oleks olnud välditav

Arutlev küsimus (ehk arutlus) II maailmasõja algus oleks olnud välditav II maailmasõja ametlikuks alguseks peetakse 1939.aasta 1.septembri varahommikut, kui Poola aladele sisenesid Saksamaa tankid ja allveelaev ning avasid tule Poola vastu. Kas II maailmasõda oleks olnud välditav? Sellele küsimusele vastuste leidmiseks tuleb liikuda II maailmasõja algusest tagasi, et arutleda põhjuste üle, mis viis riigid II maailmasõtta. I maailmasõda lõppes 1918.aastal Antanti riikide võiduga, Saksamaa ja tema liitlased pidid leppima kaotusega. Suure kaotusega kaasnes Versailles’ rahulepingule allkirjastamine, millega kaasnesid Saksamaa meelest ebaõiglased tingimused, nagu näiteks võidetud maade tagastamine Prantsusmaale ja Leedule

12. klassi ajalugu

3

odt

Teise Maailmasõja põhjused

Sõja põhjused On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weimari vabariigi ajast (1919-1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel - reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased

Maailmasõjad

30

ppt

Teine maailmasõda - sõja põhjused

Juhendaja: Mart Kand  Põhjused · On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weinmari vabariik ajast (1919-1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi. · Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel - reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris

Ajalugu

10

ppt

II Maailmasoda

Teine maailmasõda 1939-1945  Teine maailmasõda (1.sept. 1939- 2.sept. 1945) Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest, sh üle 20 miljonit NSV Liidus, Hiinas üle 10 miljoni. Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust).  Põhjused (1) · Vaieldakse, kas tegemist oli Esimese maailmasõja jätkuga või mitte; · Jaapan soovis luua ühtse Ida-Aasia majanduspiirkonna ja kontrollida sealseid riike; · Mussolini polnud loobunud soovist muuta Vahemeri Itaalia sisemereks; · Nõukogude Liit edendas maailmakommunismi- ideed; · Hitler kavandas Suur-saksamaad. Saksamaa olukord: - sõjale järgnes hüperinflatsioon; - Versailles` lepingut peeti ebaõiglaseks: taheti tagasi I MS järgselt kaotatud alasid ja laiendada oma mõjupiire >> SUUR-SAKSAMAA idee; - Natsionaalsotsialistiliku partei edu; - reparatsioonide osas oldi valmis talle järeleandmisi tegema; - Austria ansl

Ajalugu

10

rtf

Teine maailmasõda 1. september 1939 – 2. september 1945

sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Põhjused: On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weimari vabariigi ajast (1919­ 1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel ­ reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased

Ajalugu

10

ppt

II maailmasõda

ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke.  II maailmasõja algus · Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. · 17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla (NSV Liidu kallaletung Poolale). 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping ( ), millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli

Ajalugu

21

pptx

TEINE MAAILMASÕDA

Sammhaaval uue sõjani Getter Orav 12. klass TEINE MAAILMASÕDA Uute konfliktikollete kujunemine Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ja tekitas uusi konfliktikoldeid. Kokku varises Versailles' süsteem: Saksamaa tühistas 1935. aastal ühepoolselt lepingu Kehtestas üldise sõjaväekohustuse Asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järelandlikult Saarimaa elanikud otsustasid referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga 1936 viis Hitler väed Reini tsooni Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas ja vallutas Etioopia Lääneriikides sai alguse rahustamispoliitika, usuti, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad Saksa väed 1935. aastal Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komint

Ajalugu

3

doc

Teine maailmasõda: konfliktikollete kujunemine ning II MS algus

1939. a suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui ka Hitler. Stalin pidas kogu suve läbirääkimisi Ingl. ja Prant-maaga ning lõi salajasi kontakte Hitleriga. 23. aug. 1939 suureks üllatuseks sõlmiti Moskvas Sx. ja Nsv Liidu vahel mittekallaletungileping. Üksteisele lubati teineteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus (10 a jooksul). Lepingu oluline osa oli salajasel lisaprotokollil, kus diktaatorid jagasid ära Ida-Euroopa. Nsv Liit sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Poola pidi pooleks jagatama. Kuu aega hiljem müüs Sx. Leedu saades vastutasuks Poola territ. MRP sõlmimine täh, et uus MS võis alata. Teise maailmasõja algus 1939-1941 Poola purustamine: MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Sx-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. sept 1939 kallale. 3 sept. 1939. kuulutasid Prant. ja Ingl

Ajalugu

Kommentaarid (2)