Kas II MS oleks saanud ära hoida? (2)

Kristiine Kõiv 12AÕ
Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida?
 
Minu arvates ei oleks olnud see võimalik ja järgmiste näidetega hakkan ma seda tõestama. Esimene maailmasõda lõppes aastal 1918 Antanti riikide võidu ja Saksamaa ning tema liitlaste kaotusega. Saksamaa oli sunnitud arvestama võitjariikide poliitikaga, kuna viimane määras suuresti tema olukorra. Saksamaa kirjutas alla Versailles ´i lepingule, kuid polnud rahul nende tingimustega ja luges neid ebaõiglaseks, kuna pidi loovutama nt. Elsass -Lotringi Prantsusmaale, Klaipeda Leedule ja tekkis ka n-ö Poola koridor . Saksamaa pidi Antanti riikidele maksma ka reparatsioone, mis tekitas talle tõsiseid majandusprobleeme. Kui ta ei suutnud neid maksta, okupeeris Prantsusmaa 1923. aastal suurima tööstuspiirkonna Ruhri ja Saksmaal algas hüperinflatsioon.
Saksamaa majanduslik nõrkus aeglustas kogu Euroopa arengut ja see tõi kaasa tööpuuduse ning inflatsiooni mujalgi. Ühendriikides sai 1929. aastal alguse suur börsikrahh, mis viis ülemaailmse majanduskriisini.
Kas II maailmasõda nähti ette?
Nõukogude Liidu eesmärgiks oli algusest peale maailma vallutamine . Lenin oli juba 1914.aastal vastu võtnud programmi Euroopa Ühendriikide loomisest teise imperialistliku sõja tulemusel. 1927.aastal kuulutas Stalin , et teine imperialistlik sõda on täiesti vältimatu ja sama vältimatu on Nõukogude Liidu astumine sellesse sõtta, kuigi ta ise ei soovinud seda sõda alustada. Stalin algatas industrialiseerimise , mille peaeesmärgiks oli sõjatööstuse võimsuse suurendamine selleni , et suudetaks käigus hoida tohutut armeed , mis oleks võimeline vallutama kogu Euroopa ning terve Nõukogude Liidu majandus töötas selle nimel.
Saksamaa reparatsioonide maksmise teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. 1930-ndatel olid Suurbritannia ja Prantsusmaa valmis reparatsioonide osas järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. 1932.aastal keeldus Saksmaa maksmast võitjariikidele reparatsioone, 1933.aastal sai Saksamaa kantsleriks Adolf Hitler ja algas NSDAP diktatuuri kehtestamine. 1935-ndaks aastaks tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles´ lepingu, kehtestati üldine sõjaväekohustus ning asuti uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult. 1936.aasta märtsis viis Hitler oma väed lausa demilitariseeritud Reini tsooni, kuigi tal polnud jõudu lääneriikidega sõdida, ning kui Lääneriigid oleksid sündmustesse sekkunud, oleks Hitler tagasi tõmbunud. Prantsusmaa ei olnud valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata ja viimane sõda ei soovinud. Briti maavägi oli nõrk, kuigi investeeriti sõjalaevastikku ja lennuväkke. Prantsusmaa olukorrale aitas kaasa 1930-ndate ebastabiilne sisepoliitiline olukord.
Tänu Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämisele ei olnud kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit , mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, elujõuline. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus.
1936-1939aastal toimunud Hispaania kodusõda peetakse II maailmasõja eelprooviks. Prantsusmaa ettepanekul rakendati Euroopa riikides Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitika. Kuid diktatuurid ignoreerisid seda ning vabariiklastest sõdijaid toetas NSV Liit ja Franco pooldajaid Saksamaa.1939aasta 1. aprillil kuulutas Franco kodusõja lõppenuks ja Hispaanias kehtestati Franco diktatuur.
23.augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit Moskvas kõigi suureks üllatuseks omavahelise mittekallaletungilepingu, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi-Ribbentropi pakt. Lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Salajaselt jagati ära Ida-Euroopa, nii et Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia anastamiseks, kuid Poola pidi pooleks jagatama. Hiljem müüs Saksamaa NSV Liidule ka Leedu, saades vastutasuks osa Poola territooriumist, mis oli kuulunud NSV Liidu mõjusfääri.
Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas uue maailmasõja algust.