"astmes" - 586 õppematerjali

Õigus konspekt

Valduse kaitse hagi aegumise tähtaeg on üks aasta, arvates valduse rikkumisest või äravõtmisest. Kui mitu isikut valdab asja ühiselt (kaasvaldus), võib iga kaasvaldaja või kaasvaldajad ühiselt kaitsta valdust. 2. Kinnistusraamatu ülesanded 2.1. Õigusajalooline areng Rohkem kui tuhande aasta jooksul on kinnisvarade registreerimine oma arengus läbinud erinevaid etappe. Esimeses astmes oli kande funktsioon tõendada väljaspool registrit tekkinud õiguse olemasolu. Teises astmes omas kanne väljaspool registrit tekkinud õiguste kindlustamise toimet kolmandate isikute õiguste vastu, pandiraamatute puhul piiratud konstitutiivset mõju pandiõiguste tekkimisele. Kolmandas astmes on kõigi asjaõiguste omandamine ka inter parties sõltuv kandest ja avalikku usaldusväärsust omav kinnistusraamat tagab heauskse omandamise. Euroopas on viimase astmeni jõudnud vaid Kesk-Euroopa kinnistusraamatud. Euroopa õiguskorrad tunnevad erinevaid

Arvutiarhitektuurid eksam vastused TTÜ

etapis (konveieri astmes). Kui infotöötlus ühel etapil (konveieri astmes) lõpeb, siis saadud tulemused suunatakse järgmisse töötlusetappi ehk töötlusfaasi. Konveierit moodustavate üksikute astmete omavaheliste ühenduste viiside järgi eristatakse kahte konveieri struktuuri - lineaarne ja mittelineaarne. Lineaarse konveieri moodustab teatav kogumik jadamisi ühendatud infotöötluslülitusi. Töötlusesse suunatav info ning konveieri üksikuis astmes saadud tulemid säilitatakse ajutiselt konveieri astmetevahelistes puhverregistrites. Mittelineaarne konveier sisaldab tagasiside ja otseedastuse ahelaid. Need konveierid sobivad hästi rekursiivsete funktsioonide ning skalaarkorrutiste väärtuste arvutamiseks. Konveierid võivad oma talitlusviisilt olla kas sünkroonsed või asünkroonsed. 22. Sünkroonse käsukonveieri jõudlus, käsukonveieri jõudlust mõjutavad tegurid.

Matemaatika mõisted

41. Korrapärane püramiid ­ püramiid, mille külgservad on võrdsed ja põhjaks on korrapärane hulknurk. 42. Kraad ­ ringjoone kaare või vastava kesknurga mõõtühik. 43. Kuup ­ 1. risttahukas, mille kõik servad on võrdsed. 44. Kõõl ­ joone kaht punkti ühendav lõik. 45. Lineaarfunktsioon ­ kahe suuruse x ja y vaheline seos kujul y = ax + b ; ax on lineaarliige, b vabaliige; graafik on sirge. 46. Lineaarvõrrand ­ võrrand, milles tundmatud on ainult esimeses astmes. 47. Lõpmatu kümnendmurd ­ kümnendmurd, mille ükski numbrikoht pole viimane. 48. Lähisküljed ­ ühest ja samast tipust lähtuvad hulknurga küljed. 49. Mediaan ­ kolmnurga tippu vastaskülje keskpunktiga ühendav lõik. 50. Minut ­ ringjoone kaare või vastava kesknurga mõõtühik. 51. Mittetäielik ruutvõrrand ­ ruutvõrrand, mis esitub kas kujul ax2+c=0 või kujul ax2+bx=0 või hoopis kujul ax2=0. 52. Murdvõrrand ­ võrrand, mis sisaldab tundmatut murru nimetajas. 53

Algoritmid ja andmestruktuurid konspekt - puud

otsimise parameetrid. Kui on kindel tippude arv n, siis mida tihedamad on harud(nagu ilusal jõulukuusel), seda paremini on üksikud kirjed ära pakitud ja seda madalam on puu tervikuna. Selle kohta öeldakse, et puu on rohkem tasakaalus, sellel puul pole üksikuid harusid, mis on teistest tunduvalt kõrgmad. Kõige parem oleks, kui kõik harud on ühekõrgused. Sel puhul on puu absoluutselt tasakaalus. See on võimalik üksnes siis, kui kirjete arv n on kaks astmes k miinus üks, kus k on mingi täisarv. Võrduste arv ei saa olla suurem, kui on puu kõrgus ­ see on loogiline. Kõik oleneb palju sellest, mis järjekorras kirjed tulevad, et millise kujuga puu tuleb. Juhuslikult genereeritud puu on tulemuseks. Antud juhul minimaalne kõrgus on 4 ning maksimaalne on 15 ­ siis kui ta on loendiks taandunud. Kahendpuust otsimine on logaritmiline protsess ­ see on iseenesest väga hea.

FK labor 8: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine

CH 3COOC2H 5 H 2O K a = K C CH 3COOH C2 H5OH Antud süsteemis on lahuses mitteelektrolüüdid ja mitteelektrolüütide aktiivsustegurid loetakse üldjuhul võrdseks ühega. Kuna molaarse kontsentratsiooni saamiseks tuleb kõikide komponentide moolide arvud läbi jagada ühe ja sama arvuga (lahuse ruumalaga), siis võib KC' avaldisse panna antud juhul lihtsalt moolide arvud viimasest tabelist (kõik kontsentratsioonid on esimeses astmes ja lahuse ruumala taandub välja). Antud töös määrataksegi näiline tasakaalukonstant, mis on konstantne küllalt suures kontsentratsioonide piirkonnas. Selle reaktsiooni tasakaal saabub aeglaselt. Käesolevas töös kasutatakse tasakaaluoleku kiiremaks saavutamiseks katalüsaatorina HCl. Katalüsaatori kontsentratsioon on küllalt suur, et muuta vee happesust ja mõjutada tasakaalukonstandi arvväärtust, kuid kindla HCl kontsentratsiooni puhul igas segus on tasakaalukonstant püsiv

Peter Konstantinov Deunovi Ettekuulutus

Seega, tõstab inimene ennast kõrgeimale teadvuse astmele, mis on hädavajalik tema sisenemisele Uude Ellu. See on millest mõni ''Ülestõusuna'' mõistab. Mööduvad mõned aastakümned enne kui see Tuli tuleb, mis muudab maailma tuues uue moraali. See tohutu laine tuleb kosmilisest ruumist ning ujutab terve maailma. Kõik, kes üritavad sellele vastu seista, kantakse ära, viiakse üle ''mujale''. Isegi kui selle planeedi elanikud ei leia ennast samas evolutsiooni astmes, saab meist igaüks tunda uut lainet. Ning see transformatsioon ei puuduta ainult Maad, vaid kogu terve Kosmost. Parim ning ainuke asi mida inimene praegu teha saab, on pöörduda Jumala poole ja ennast teadlikult parandada, tõsta oma vibratsiooni taset, et leida ennast võimsa lainega harmoonias, mis ta varsti üle ujutab. Tuli, millest ma räägin, mis kaasneb meie planeedile pakutud uute oludega, noorendab, puhastab, taastab kõik: mateeria saab puhastatud, teie

Määramata integraal

( x - c1 )( x - c2 ) ( x - cm ) Selleks, et leida kordajad A1 , A2 , , Am viime murrud ühisele nimetajale. Kirjutame välja lineaarse võrrandisüsteemi, milles on m võrrandit ja m tundmatut, mida lahendades saame A1 , , Am . Kaks võimalust, kas anda x-le m erinevat väärtust või koostada iga x erineva astme (0 kuni m-1) kordajatest võrrand. Kui nimetaja tegurid on lineaarsed ja esimeses astmes, saame lahutada murru kaheks osamurruks. Näide 1: 2 x -1 A B = + , kus A ja B on konstandid ( x -1)( x - 2) x -1 x - 2 Kui nimetajas oleks tegureid rohkem, saaksime osamurde rohkem ­ vastavalt igale tegurile ühe. 2 x -1 A B = + ( x -1)( x - 2 ) ( x -1)( x - 2) x -1 x - 2 2 x -1 = A( x - 2 ) + B ( x -1) See võrdus peab kehtima iga x väärtuse korral

ühesugused, regressorid ei tohi olla lineaarselt sõltuvad, Regressorid X on eksogeensed: regressorite X väärtused on fikseeritud või sõltumatud juhuslikest liikmetest, eeldus: juhuslike liikmete keskväärtus peab olema 0, Homoskedastiivsus, Cov(ui , uj )=0, jääkliikmete autokorrelatsiooni puudumine, juhuslike liikmed peavad alluma normaaljaotusele, Aegread peavad olema statsionaarsed. 36) Regressorite suhtes lineaarne mudel Regressorid X esinevad mudelis vaid astmes 1. Ei ole ruutliimkeid, ln x. Graafikuks sirge. 37) Parameetrite suhtes lineaarne mudel Parameetrid esinevad mudelis vaid astmes 1. Vastasel juhul ei saa lineariseerida (kasutada OLS) 38) Mis juhtub, kui vaatluste arv on väiksem kui parameetrite arv? Kui meil on 1 objekt, st 1 arvupaar, ei saa määrata 2 parameetrit. Sirge määramiseks tasandil peab olema vähemalt 2 punkti. a= 0/0 39) Mis juhtub, kui regressori väärtused valimis on ühesugused?

Morfoloogia alused

Paljud sõnad on reduplikatiivsõnad, mis näitavad matkitava heli korduvust, nt auh-auh, röh-röh. 17. Tüve astmevaheldus. Definitsioon ja iseloomustus. Tüve tugeva ja nõrga astme paiknemine vormistikus. Astmevaheldus on sõna sisehäälikute muutumine käänamisel või pööramisel. Jaguneb välte- ja laadivahelduseks. Laadivaheldus, selle iseloomustus ja näited. Vältevaheldus, selle iseloomustus ja näited. Laadivahelduse korral eri astmes tüvevariandid erinevad teineteisest sulghääliku või s-i esinemise või puudumise poolest. kolle : `kolde Vältevahetuse korral muutub ainult sõna välde. `kapp : kapi Nõrgenev ja tugevnev astmevaheldus. Milliseid vorme võrreldes määratakse a) käändsõnade ja b) pöördsõnade astmevaheldus või selle puudumine? 18. Lõpuvaheldus. Definitsioon ja iseloomustus. Tüviallomorfide jagunemine lõpu- vahelduse seisukohalt: lähtetüved, muutetüved ja lühenenud tüved

Kus saab õppida lenduriks?

1.KUS SAAB ÕPPIDA LENDURIKS? Eestis saab ainult ühes õppeasutuses õppida lenduriks ja see kannab nimetust Eesti Lennuakadeemia(ELA), endise nimetusega Tartu Lennukolledz. Eesti Lennuakadeemia on riiklik rakenduskõrgkool, mis asutati 13.04.1993.a eesmärgiga luua Eesti Vabariigis vajatava lennunduskaadri koolitust teostav ja koordineeriv keskus. Kolledzi õppeprotsess on üles ehitatud õppemoodulite süsteemile, mis võimaldab õppetööd läbi viia kesk- ja kõrgemas astmes. Vastavalt vajadusele teostatakse tegevspetsialistide täiend- ja ümberõpet. ELA eripära seisneb selles, et kolledzil on väikearvuline koosseisuline õppejõudude kaader. Õppetööd viivad lepingulistel alustel läbi Eesti ja välismaa lennundusettevõtetes ning kõrgkoolides töötavad vastava eriala kogenud spetsialistid. Sellega garanteeritakse koolitusprotsessi püsiv kvaliteet ja vastavus Rahvusvahelise Tsiviillennunduse

Põhivara 7. klass

-(-a) = +a -a(+a) = -a Ratsionaalarvude korrutamine ja jagamine: (+)*(+) = + (+) : (+) = + ( - )* ( - ) = + (-):(-)=+ ( - ) * (+) = - (+) : ( - ) = - (+) * ( - ) = - ( - ) : (+) = - Kui negatiivseid tegureid on paarisarv on korrutis positiivne. Kui negatiivseid tegureid on paaritu arv on korrutis negatiivne. Kahe samamärgilise arvu jagatis on positiivne. Kahe erimärgilise arvu jagatis on negatiivne. Arvu aste: 2³=222=8 a0=1, kui a0 , st iga arv astmes 0 on võrdne ühega (kui see arv ei ole 0). 1³=1 2³=8 3³=27 4³=64 5³=125 6³=216 7³=343 8³=512 9³=729 10³=1000 20=1 21=2 22=24 23=8 24=16 25=32 26=64 27=128 28=256 29=512 210=1024 Tehted astmetega: 1) am an = a m + n Näiteks: 2² 2³ = 22+3 = 25 = 32 Võrdsete alustega astmete korrutamisel võime astendajad liita ning saadud tulemusega astendada antud alust. 2) am : an = a m-n Näiteks: 36 : 34 = 36-4 = 3² = 9

Kommunikatsioon ja teadmus

Kommunikatsioon ja teadmus ­ klassikaline informatsiooni juhtimine versus teadmuse juhtimine Uurimistöö Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................3 1. Kommunikatsioon ­ klassikaline informatsiooni juhtimine.................................4 2.Teadmusjuhtimine............................................................................................................7 KOKKUVÕTE.......................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................11 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teemaks on kommunikatsioon ja teadmus ­ klassikaline informatsiooni juhtimine versus teadmuse juhtimine. Töö eesmärk on uurida valitud teemaga seotud teoreetilisi seisukohti. Informatsioonijuhtimise eesmärk on kindlustada fi...

Mullastikukaardi analüüs

sest muidu oleks vilja saak kehvem. Näiteks gleistunud leostunud ja leetjad mullad on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked ning vajavad põllumaana kuivendamist. Kuigi suvekuudel, kus ei saja nt. kuu aega vihma, siis tuleks muldi niisutada, kuna kui mullad liiga kuivad, siis ei kasva midagi edasi. Kivikoristus põld ei vaja, kuna kivid paiknevad m³/ha kohta on 5-20 kivi, mis on kivisuse astmes II, kive pole eriti palju ning seega ei sega. Õigel lupjamisel paranevad taimede toitumistingimused. Eestist pärit lubiväetist tuleks eelistada mitmekülgseid, s.o neid, mis sisaldavad lisaks kaltsiumile ka teisi taimetoiteelemente (K, Mg, S, P jne), samuti tolmjaid lubiväetisi (klinkritolmu ja põlevkivituhka) ning dolomiitjaid lubiväetisi (magneesiumirikast lubjakivijahu). Muldade taas-hapestumise tõttu tuleb põldude lupjamist teha iga 4...7 aasta järel

Tumeda šokolaadi tootmine kakaooast

(joonisel 3. tähistatud katkendjoonega) Evelin Edro Kakaooast tumeda sokolaadini 8  3.1. Kakaooa puhastamine Eesmärk: Tootmisesse sobimatute lisandite, nagu kivimitükid, metallipuru jmt kõrvaldamine Kasutatavad seadmed: Sõelad, harjad ja/või magnetid 3.2. Kakaooa röstimine · Eesmärk: Niiskussisalduse alandamine, muudab järgmises astmes kakaovello eemalsamise kergemaks, eelduseks sokolaadile iseloomuliku maitse ja lõhna tekkimisele. Väheneb aminohapate kui aroomühendite prekursorite hulk oas ning lagunevad taandavad suhkrud · Kasutatavad seadmed: Pideva või perioodilise tööpõhimõttega ahjud 3.3. Kakaooa kesta (kakaovello) eemaldamine tuumast · Eesmärk: Kakaovello kui oa kakaooa vähemväärtusliku osa eemaldamine

Eesti murded I konspekt

 iksi-konditsionaal: nägiksin, joiksimme;  sisekaota si-imperfekt: jättäsin, tundesimme;  tugevaastmeliste vormide üldistumine kirdemurdes: seppäl, kirjanikkul, tüttär, akkada ‘hakata’;  je-tunnuseline genitiiv: suurembije ‘suuremate’;  geminaadid rõhutu silbi järel: poiganni, poiganna; Ranniku- ehk rannamurre  ei esine õ-häälikut -> a, e, o, u: pohi, peld, sana;  hilisdiftongid: vueras ‘võõras’, rüem ‘rõõm’;  nõrgas astmes üksikklusiil: sepä ‘sepän’;  tugev üksikklusiil: sepä, koto ‘kodu’, jätän;  sk astmevahelduseta: leskel, käskin;  palatalisatsioon puudub: palk : palki;  g kadu: särg : säred, telg : teled, järestikku;  lööma, sööma lihtm.: löin, söin;  vokaalide sisekadu kolmesilbilistes sõnades toimumata: keldane ‘kollane’, laskesin;  nimetavas e: järve, lapse;  e ja o kõrgenevad h ees: tegema : tiha, koht : kuha;

Vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus

Kõik oleneb inimese treeningu efektiivsusest. Kõige hullemal juhul võib inimene võistlustel infarkti saada ja surra, või siis hakata põdema mõnda tõsist toitumishäiret nagu anoreksia. Samas on vaja tegeleda spordiga, et noore inimese keha areneks füüsiliselt, siis arenevad eluliselt tähtsad organid nagu kopsud ja süda. Kopsude ja südamelihaste tegevus paraneb, mis pikendab eluiga. Spordiga tegeletakse küllaltki aktiivselt Paide Ühisgümnaasiumi vanemas astmes. Seda oli näha vastajate küsitluslehtedelt. Paide Ühisgümnaasiumi vanemas astmes (10-12 klass) tegeleb lausa 67% vastajatest spordiga, kuigi arvasin, et spordiga tegelejate protsent tuleb väiksem. Vaba aega kulutatakse just spordile, kuna vastajatele meeldivad alad, mis neile meeldivad ning see spordiala, millega tegeletakse annab hea füüsilise koormuse. Tegeletakse kokku ligi viieteistkümne alaga, mis on veidi üllatav, sest tegu pole ikkagi väga suure linnaga

Sissejuhatus germaani filoloogiasse

esimene häälikunihe p->f, primus –> Frau -> first, I häälikunihe muutis p->f ja metateesi tõttu liikus r teiselt kohalt kolmandale. minevikuolevikuverb (preterite-present verb) – Tegusõnad jagunevad tugevateks ja nõrkadeks. Minevikuolevikuverbid paistavad silma sellega, et neil on nii nõrkade kui tugevate tegusõnade tunnused. Suur osa neist on modaalverbid. Oleviku ajad moodustatakse ablauti abil ja mineviku vormid dentaali abil. tegevusnimed (infinitiiv) on 0 astmes – lisatakse u. murdumine (breaking) – nullaste – ablauti vokaalivahetuse kolmas aste, seda märgitakse sümboliga ø nõrk verb – nõrk verb on see, mille minevik moodustatakse dentaali lisamisega. See on germaani keelte uuendus, sest tänapäeval ei ole mineviku moodustamine ablauti abil produktiivne. Selle asemel on lihtsam moodustada uusi verbe nimiõnadest ja mineviku tähistada dentaali lisamisega. See tähendab et nimisõna on näiteks click, tegusõna samamoodi

MÄ Ä R AMA T A I N T EGR A A L

( x - c1 )( x - c2 ) ( x - cm ) Selleks, et leida kordajad A1 , A2 , , Am viime murrud ühisele nimetajale. 5 Kirjutame välja lineaarse võrrandisüsteemi, milles on m võrrandit ja m tundmatut, mida lahendades saame A1 , , Am . Kaks võimalust, kas anda x-le m erinevat väärtust või koostada iga x erineva astme (0 kuni m-1) kordajatest võrrand. Kui nimetaja tegurid on lineaarsed ja esimeses astmes, saame lahutada murru kaheks osamurruks. Näide 1: 2 x -1 A B = + ( x -1)( x - 2) x -1 x - 2 , kus A ja B on konstandid Kui nimetajas oleks tegureid rohkem, saaksime osamurde rohkem ­ vastavalt igale tegurile ühe. 2 x -1 A B = + ( x -1)( x - 2 ) ( x -1)( x - 2) x -1 x - 2 2 x -1 = A( x - 2 ) + B( x -1) See võrdus peab kehtima iga x väärtuse korral

Pariku osa

rääkimine). Fc osa lõigatakse maha ja alles jääb Fab osa. Oleneb ensüümist saab erinevaid fragmente F(ab')2, silla piirkonnas jäävad kokku, või Fab või üks veel. On olemas antikehade retseptorid mis tunnevad neid siis ära kui antikehad on millegiga seondunud. Silmud Pole RAG põhinevat rekombinatsiooni mehhanismi, kasutavad retseptorite mitmekesisuse saamiseks geeni konversiooni. Lahknesime 500 miljonit aastat tagasi. Potentsiaal 10 neljateistkümnendas astmes erinevat retseptorit. Imetajatel 10 kaheksandas astmes erinevat T raku tetseptorit. Silmud sekreteerivad antikehalaadseid struktuure, mis on stabiilsed pH 1,5-11.0 juures ja temperatuuril 56° umbes nädal. Need on nii sekreteerituna kui B-lümfotsüüdi pinnal. Kõrge aviidsus- Spore agglutination by VLR4 was detected at a concentration 1,000-fold more dilute (5 pg/ml) than the mouse monoclonal antibody (5 ng/ml).

Mõisted

Molekulmass - Molekulmass ehk suhteline molekulmass on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü). Mool - Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 10astmes23) loendatavat osakest. Molaarmass - Keemilise aine molaarmass on ühe mooli aine mass grammides. Gaasiliste ainete molaarruumala ­ 22.4 l/mol Avogadro arv - Avogadro arv (tähis: NA) on aineosakeste (aatomite, molekulide või ioonide) arv 1-moolises ainehulgas. 6.02 * 10 astmes 23 Keemiline side - Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aine molekulis või kristallis omavahel seotud. Mittepolaarne keemiline side ­ kui elektronegatiivsuste erinevus on 0. Enamasti ühe ja sama elemendi vahel. Polaarne kovalenente side ­ Kui elektronegatiivsuste erinevus on 0-1,7. Enamasti mittemetallide vahel. Iooniline side ­ Kui elektronegatiivsuste erinevus on >1,7, enamasti metalli ja mittemetalli vahel.

Kõrgem matemaatika

kõik maatriksi elemendid ühel pool peadiogonaali võrduksid nulliga. Maatriksit AT=(aki) nim maatriksi A=(aik) transponeeritud maatriksiks. See on saadud maatriksi A ridade ja veergude ümbervahetamisel. Olgu Aik maatriksi elemendi aik alamdeterminant. Leiame maatriksi (Aik) ja transponeerime selle maatriksi. Sellist maatriksit nim adjengeeritud maatriksiks. Pöördmaatriksiks nim maatriksit 3. Lineaarsed võrrandisüsteemid Tundmatuid x1; x2; x3, ..., xn esimeses astmes sisaldavaid võrrandeid nim lineaarseteks. Korrastatud süsteem: Võrrandisüsteemi tundmatute kordajatest moodustnud maatriksit nim süsteemimaatriksiks. Maatriks A, millele on lisatud vabaliikmete veerg, nim süsteemi laiendatud maatriksiks. Iga tundmatute komplekti X, mis muudab samasuseks kõik võrrandid lineaarses võrrandisüsteemis nim lineaarseks võrrandisüsteemi lahendiks. Süsteemi lahend ei tarvitse olla üheselt määratud, ta võib sõltuda teatud arvust parameetritest

Mälu

Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvesta, vaid saadetakse sealt kohe pikaajalisse mällu [3]. Joonis 1. Lihtne test esmase mälu uurimiseks. Iga kujund on kokku pandud kahest pikemast ja ühest lühemast sirglõigust. Vaadake seda pilti 6-7 sekundit., katke see seejärel kinni ja proovige reprodutseerida see puhtale paberile. Vaadake, mis juhtub [2] Viimastel aastakümnetel vaatlevad psühholoogid uue materjali taju kahes astmes (faasis): 1) Esmataju, mil uut materjali võetakse vastu esmakordselt ja hinnatakse vastuvõtja poolt emotsionaalselt. Kui osutub, et uus materjal pole mingil põhjuselt õpilasele tähtis, ei meeldi või ei paku huvi, siis selle materjaliga ei tehta rohkem tööd- seda ei salvestata [1]. 2) Korduvtajumine , mis viib uue materjali tundmaõppimisele sügavuti ja mitmekülgselt. See viib uue materjali mõistmise ja teadvustamiseni, mis on vajalik

TÄISPIIMATOODETE TEHNOLOOGIA

21. Jogurti fermenteerimisprotsess Lühiajaline- juuretis lisatakse 1-3%,fermenteerimine kestab 40-42 °C juures kuni 4h. Pikaajaline- juuretis lisatakse 0,5%,fermateerimine kestab 30 °C juures 14-16 h. 22. Jogurti fermenteerimisjärgsed protsessid (sh jahutamine) Jahutamine: - Intensiivne segamine vähendab viskoossust; - Jahutamine peaks olema võimalikult kiire 5  - Jahutamine kahes astmes: - Esmalt temperatuurini 15-20 °C, seejärel lisatakse maitselisandid. Temperatuuri 15-20 °C peaks saavutama 1-1,5 tunni jooksul. - Lõplik jahutamine külmlaos temperatuurini 2-6 °C Lisandite lisamine: - Lisanditeks võivad olla puuviljasiirupid, moosid, marmelaadid, tarretised, puuviljad jne. Villimine/pakendamine: - Optimaalne säilitamistemperatuur enne pakendamisr 10-20 °C. - Säilivusaja pikendamiseks on võimalused:

Alternatiivseid koolisüsteeme – Dalton Plaani kool

Nendel õpetajatel on ühised õpilased ja ainekavad. Selle tulemusena on neil piisavalt võimalusi kohtuda ja arutada õpilaste individuaalseid vajadusi ja õppekava struktuuri. Võõrkeelte, kunsti, muusika, teadus, tantsuja kehalise kasvatuse õpetatakse väljaspool keskset õppekava aega. Nendel erialadel, saavad õpilased suhelda teiste rühmadega ning teha koos ühist tööd. Õpetajad suhtlevad omavahel pidevalt, et tagada õppija edusammud ja areng. Nagu Esimeses astmes, käivad ka põhikooli õpilased palju reisidel muuseumidesse ja instituutides. Põhikooli õppejõud on kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid, lisaks neile töötab põhikoolis spetsialiste psühholoogia, tervishoiuteenuste, lugemise, matemaatika, korrastamine ja oskuste õpetamise aladel. Keskkool ehk gümnaasium Keskkool aitab õpilastel võtta vastutust, arendada oskuste otsustusprotsessi, enesehindamist ja "anda endast olenev, et saavutada midagi", nagu Helen

JÕUD JA IMPULSS

resultantjõuks. 10. Kirjuta gravitatsiooniseadus ja definitsioonvalem (tähiste seletused). F=G*m1m2/r² Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga 11. Kuidas seda seadust veel nimetatakse? Newtoni ülemaailmne gravitatsiooniseadus 12. Kui suur on gravitatsioonikonstant? Mida see näitab? G ­ gravitatsioonikonstant (6'7*10 astmes -11 N*m²/kg²) näitab jõudu millega 2 keha teineteist 13. Mida nimetatakse raskusjõuks? Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaalu all mõistetakse seda jõudu, millega ta Maa külgetõmbejõu tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kui raskusjõud mõjub alati kehale, siis kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. 14

Liigesepõletik

säästmisena. Mõnikord tursub põlv või mõni muu liiges nii, et seda on kerge märgata. Noorte liigesepõletiku alguse iseloomulikuks tundemärgiks võivad olla ka palavik ja õrn lööve. HAIGUSE KULG Noorte liigesepõletiku raskusaste võib olla väga erinev. See haigus kaldub kujunema pikaajaliseks ja kahjustama liigesekõhre, luud ja liigesesidemeid (ligamente). Tagajärjeks on liigese hävimine ja liigesetalitluse puudulikkus eri astmes. Silmapõletikud võivad olla salakavalad, kuna ei põhjusta silmas valu ja võivad sellest hoolimata edasi areneda. Noorte liigesepõletikule on iseloomulik luustiku arenguhäire ja kasvupeetus. Raske haiguse või eriti tugeva hormoonravi tagajärjena võib aeglustuda pikkuskasv. Põletikulises liigeses võib luukasv paikselt kiireneda. See võib valmistada raskusi, kui näiteks üks põlv kasvab teisest kiiremini. Ka alalõualuus, labajalgades, hüppeliigestes,

Suurbritannia eripedagoogilise sekkumise süsteem

kinnitatud HEV tegevusjuhises (Special Educational Needs Code of Practice). Astmed on järgmised: 1. Esimene aste koolipõhine. Sel astmel võivad lapsel ilmneda mõningased hariduslikud erivajadused, millest klassiõpetaja teavitab HEV koordinaatorit, kes määratleb lapse hariduslikud erivajadused ning klassiõpetaja tegeleb nende vajaduste rahuldamisega tava klassi kontekstis. 2. Teine aste koolipõhine. Selles astmes koostavad HEV koordinaator ja klassiõpetaja lapsele IAK, mille eesmärkide täitmise eest on nad mõlemad vastutavad. 3. Kolmas aste koolipõhine. Erineb eelnevast astmest kuna koolil on õigus küsida Education and Library Boards (ELB) abi, kes tagavad koolile väljast poolt tulevad spetsialistid, kes aitavad leida HEV lapsele õige arenduskava. 7  4. Neljas aste

NÄRVISÜSTEEM

peaaju närvide koostises on ka parasümpaatilise närvi osad. 10. Suuraju koor ja selle keskused. Otsaju suuremat osa nim. peaaju kooreks. Peaaju koort jaotatakse sagarateks (ajukäärud, nende vahele jäävad sissesopistused ehk vaod). Eristatakse nelja sagarat: Frontaal ehk otsmikusagar Parietaal ehk kiirusagar Oktsipitaal ehk kuklasagar Temporal ehk olmusagar Peaaju koore pindala on ligikaudu 2200 ruutsenti, paksus 1,3-4,5 mm, neuronite arv on 10 astmes 9 ­ kuni 10 astmes 10. Peaaju koore ehitus on kihiline ehk närvid paiknevad kihiti, erinevates piirkondades on see kihtide arv erinev. Maksimaalne on kuus kihti. Närviraku kehade vahele jäävad jätked. Millised on kihid? Kõige välimine kiht on molekulaarne ehk pleksiformne (väike hulk kiude ja vähe rakukehasid). Teine on granulooskiht (seal on palju väikeseid neuroneid), 3. Välimine püramiidrakkude kiht (väikesed püramiidrakud), 4. Sisemine granulooskiht, 5.

Morfoloogia. Eesti keele käänded

 Mitmusetüve moodustamiseks tuleb kõigepealt leida sõna tüvevokaal. Õige tüvevokaali saame lõpumuutuslike sõnade korral sõna muutetüvest, nt `lai : laia on a-tüveline, `keel : keele on e-tüveline, `siil : siili on i-tüveline, `laul : laulu on u-tüveline sõna. Klusiili või s-i kaoga laadivahelduslike sõnade korral on otstarbekas võtta aluseks tugevaastmeline muutetüvi (kui sõnal niisugune tüvevariant on), sest nõrgas astmes võivad vokaaliteisendused tüve lõpuvokaali moonutada, nt `pood : `poe : `poodi on i-tüveline sõna. Mitmusetüve saamiseks tuleb sõna tüvevokaali teisendada. Kui tüvevokaaliks on i või u, asendub see mitmusetüves alati e-ga, nt `kuul : kuuli : `kuule, `toit : toidu : `toite. Kui tüvevokaaliks on e, asendub see mitmusetüves alati i-ga, nt `meel : meele : `meeli, inimene : inimese : inimesi.

Mitmene regressioonmudel I

1. eeldus: mudel on lineaarne parameetrite suhtes Lineaarsus regressorite suhtes Lineaarne regressorite suhtes: regressorid X esinevad mudelis vaid Eristada tuleb · lineaarsus regressorite suhtes; astmes 1. Ei ole liikmeid, kus x 2 , x , ln x . Graafikuks sirge. · lineaarsus parameetrite suhtes. Näiteks yi b1 b2 x2i b3 x3i ui Kui mudel ei ole lineaarne regressorite suhtes, aga on lineaarne parameetrite suhtes, saab seda lineariseerida ning parameetrite Ka lineariseeritavad mudelid! hindamiseks kasutada harilikku vähimruutude meetodit OLS.

Õppimine ja mälu

üles leida. Salvestamine kui aktiivne protsess Uue info vastuvõtt algab eelkõige tajust, mis tugineb inimese meeleorganite komplekssele tegevusele. Taju on põlvnemiselt erakordselt ürgse päritoluga ja seetõttu on välismaailm seal toimuvaga inimesele (meeleorganitega) väga lihtsalt vastvõetav (ka tunnis). Tähtis on seejuures teada, et viimastel aastakümnetel vaatlevad psühholoogid uue materjali taju kahes astmes (faasis): Esmataju ­ Uut materjali võetakse vastu esmakordselt ja hinnatakse vastuvõtja poolt emotsionaalselt. Just seda on õppimisel väga tähtis teadvustada. Kui osutub, et uus materjal pole mingil põhjusel õppijale tähtis, ei meelde või ei paku huvi, siis selle materjaliga ei tehta ka edasi tööd ­ seda ei salvestata. Korduvtajumine on ratsionaalsema iseloomuga, mis viib uue materjali tundmaõppimisele sügavuti ja mitmekülgselt. See viib uue materjali mõistmise ja

METSAMULLATEADUS

leetunud kamar-karbonaatmuldade laiaulatuslik esinemine. Nend kõrval leidub kohati tüüpilisi kamar-karbonaatmuldi (valdkonna põjaosas) ning kamar-leetmuldi (valdkonna idaosas). Soostunud ja soomuldade leviku alusel on valdkond jaotatud kahte allvaldkonda, Tammsalu ja Väike-Maarja ning Paide-Jõgeva. Paide-Jõgeva allvaldkonnas on reljeef enam liigestunud. Lainjad moreentasandikud ja voored vahelduvad soostunud nõgudega. Kurisuid on ähe. Reljeefilt madalamad alad on mitmesuguses astmes soostunud. Poolhüdromorfsetest muldadet esinevad peamiselt soostunud kamarmuldade leaostunud ja leetunud variandid. Haritavat maad allvaldkonna pindalast on umbes 25%. Põllumassive lahutavad üksteisest soo-, metsa-, ja rohumassiivid. Põllumajanduse seisukohast on see mullastiku valdkond kõige viljakam piirkond meie vabariigis. Suured tasased põllud soodustavad põllumajandustööde mehhaniseerimist. Tootmistingimuste parandamiseks tuleks põlde

Müsteeriumid. Isise ja Mithra kultus Roomas

Mitraeasid võib leida ka Kristlike kirikute maa-alustest osadest. Nende struktuuri järgi on võimalik oletada, et kummardajad kogunesid ühistele söömaaegadele, kus nad siis seinaäärsetel kusettidel lamasid. Enamikesse templitesse mahtus vaid kuni 30 või 40 üksikisikut. Mitrailised auastmed: Mitraismi liikmed olid jaotatud 7-sse järku. Kõikidelt liikmetelt oodati esimeses neljas järgus arengut, samal ajal kui vaid vähesed suutsid edasi liikuda kolmes kõige kõrgemas astmes. Esimesed neli astet esindasid spirituaalset progressi ning uuest asjasse pühendunud isikust sai Corax, samal ajal kui Leo oli juba meister ja ülejäänud kolm olid juba täiesti spetsialiseerunud ametikohad. Seitse auastet olid: Corax (Ronk); Nymphus (Peigmees); Miles (Sõdur); Leo (Lõvi); Perses (Pärslane); Heliodromus (Päikese-käskjalg); Pater (Isa) Esimese nelja auastme nimetused, mis põhinesid enesevaatlusel ja vaimsel kasvul, vihjasid edasiliikumise võimalikkusele läbi järkude

Erik Homburger Erikson

" Erik Homburger Erikson  2 Lapsepõlv (3-6) ­ initsiatiiv või süütunne. Kolmandat staadiumi iseloomustab kolm arenguliini: laps hakkab rohkem ja vabamalt ringi liikuma, mistõttu laieneb tema eesmärkide ring; aina täiustuv keeleoskus lubab pidevalt küsimusi esitada ning avardub ka lapse kujutlusvõime. Kõige selle taga on initsiatiivitunde teke, mis on aluseks reaalsetele ambitsioonidele ja eesmärkidele. Selles astmes tekib huvi suurus-, soo- ja eaerinevuste vastu. Imiteeritakse täiskasvanuid ja võrreldakse enda võimalikke tulevikurolle. Initsiatiivi tugeva regulaatorina toimib südametunnistus. Laste südametunnistus on üldjuhul liiga primitiivne ja kompromissitu, nad mõistavad kuulekust sõna-sõnalt ning elavad sügavalt läbi olukordi, kus vanemad ise ei ela südametunnistuse järgi, mida nõuavad lastelt. Moraalsus võib teiseneda kättemaksuhimuks ja teiste rõhumiseks

12. klassi füüsikaarvestuse konspekt

tõenäosusjaotus ❏ Kvantmehaanikas ei teata midagi konkreetselt, detailselt, võime ainult tõenäosusi ennustada ❏ Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest ❏ Kvanthüpotees - valgus kiirgub ja neeldub väikeste portsjonitena​, elementaarsete mõjukvantidena. Ühe kvandi energia on seotud valguslaine sagedusega. Sagedust ja energiat seob ​Plancki konstant​. E=hf (E - kvandi energia; h - Plancki konstant, 6,626 x 10 astmes -34 J x s; f - sagedus) - ​aines neelduva valguskvandi energia ❏ 1905 Einsteini fotoefekti teooria elektronide ja kvantide kaudu. Fotoefekti kasutatakse elektri tootmiseks, päikesepatareid. 3====D ❏ Fotoefekt: ❏ Tekib enamasti ultravioletse valguse toimel, sest pikemalaineline kiirgus ei suuda elektrone ainest välja lüüa. ​Punapiir - piiri, millest lühema lainepikkusega kiirgus on võimeline fotoefekti tekitama

Loodusgeograafia: Otepää Kõrgustik

looduslike protsesside ja inimtegevuse tagajärjel kujunenud äärmiselt mitmekesine mullastik. Kõrgustik kuulub Otepää-Karula erodeeritud kamar- leetmuldade valdkonda, mida iseloomustab erodeeritud ja deluviaalmuldade laialdane levik. Tugeva erosiooniohuga paistab kaitseala kaguosa, samuti Päästjärve- Kääriku- Mähe järve vaheline ala. Vaid kõrgustiku tasasema reljeefiga ida- ja kaguserv kuulub Lõuna- Eesti kamar- leetmuldade valdkonda. Üldiselt on kõrgendikel mitmesuguses astmes erodeeritud ning erosiooniohtlikud mullad, nõgudes aga pealeuhtemullad, soostunud ja soomullad. Kõrgustiku tasasema reljeefiga äärealadel on põllualad ulatuslikumad ning mullastik vähem vahelduv. Valitsevad Lõuna- Eesti punakaspruunil moreenil kujunenud kamar-leetmullad, madalamatel, niiskematel aladel aga soostunud leetmullad. Mulla viljakus on suhteliselt madal. Mullaliikide arv 1 km2 kohta on keskmiselt 16- 17, maksimaalselt 21- 22

Füüsika gümnaasiumi kordamine

Füüsika Mida näitab laeng? Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. 1. Kuidas erinevad laengud mõjutavad üksteist? Laengud jagunevad positiivseteks ja negatiivseteks. Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised laengud tõmbuvad üksteise suhtes. 2. Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on väikseim iseseisvalt eksisteeriv laeng, mille suurus on 1,6*10 astmes -19 kulonit. 3. Millise märgiga millistel osakestel esineb? Esineb ioonidel. Siis kui aatom LISAB väliskihile elektrone, tekib negatiivne ioon ja kui aatom ANNAB ÄRA väliskihi elektrone, siis tekib positiivne ioon. 4. Mis on vaba laengukandja? Vaba laengukandja on osake, mis sisaldab arvukalt laetud osakesi ning saab liikuda elektrijõudude toimel kogu vaadeldava keha või ainekoguse piires. 5. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?

Alternatiivpedagoogika analüütiline essee

Analüütiline essee alternatiivpedagoogikas Tallinna Pedagoogiline Seminar Alternatiivpedagoogika Lugesin läbi kohustusliku kirjanduse, mis käsitleb Montessori-, Waldorf-, Reggiopedagoogikat, Johannes Käisi üldõpetust ning Hea Alguse programmi ja metoodikat. Leidsin palju ühiseid jooni ja ka erinevusi. Olenemata sellest, et ma ei olnud vastavat kirjandust varem lugenud ja vaevalt kuu õpetajana töötanud, leidsin palju mõtteid, mis on mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püst...

Teooria vastused II

1) Mitmemõõtmelise ruumi ja selle punkti mõisted. Kaugus mitmemõõtmelises ruumis. Kauguse omadused. Parameetrilised jooned. · Mitmemõõteliseks ruumiks nimetakse hulka , mille elementideks on kõik reaalarvust koosnevad järjestatud süsteemid ( a1, a2, ..., an). · Mitmemõõtmelise ruumi punktiks nim mitmemõõtmelise ruumi ( a1, a2, ..., an) süsteemi A=( a1, a2, ..., an). · Kaugus mitmemõõelises ruumis. Kui A=( a1, a2, ..., an) ja B=( b1, b2, ..., bn) siis |AB|= (a1-b1)+ (a2-b2)+ ...+ (an-bn) · Kauguste omadused: A=B siis ja ainult siis, kui |AB|=0 |AB|=|BA| |AB| |AC|+|CB| · Parameetrilised jooned ruumis Rm. Olgu lõigul [T1, T2] antud m funktsiooni x1 = 1(t), x2 = 2(t), . . . , xm = m(t). Vaatleme nende funktsioonidevõrranditest moodustatud süsteemi ...

Piimatoodete tehnoloogia konspekt

- aktiivne kasvuperiood kuni pH 5,5;; -hapniku ärakasutamine; Laktobatsillid (42-45C) -Proteolüütiline toime, aminohapete eraldumine; -Lipolüütiline aktiivsus. Fermenteerimine Lühiajaline: Juuretist lisatakse 1-3%, fermenteerimine kestab 40-42 C juures kuni 4 h; Pikaajaline: Juuretist lisatakse 0,5%, fermenteerimine kestab 30 C juures 14-16 h kuni pH 4,2- 4,5 Jahutamine Intensiivne segamine vähendab viskoossust; Jahutamine peaks olema võimalikult kiire Jahutamine kahes astmes: -Esmalt temperatuurini 15-20 C, seejärel lisatakse maitselisandid. Temperatuuri 15-20 C peaks saavutama 1-1,5 tunni jooksul -Lõplik jahutamine külmlaos temperatuurini 2-6 C Lisandite lisamine Lisanditeks võivad olla puuviljasiirupid; dzemid; marmelaadid; tarretised; puuviljad; suhkruga viljaliha; puuviljakontsentraadid jne. Villimine/ pakendamine Optimaalne säilitamistemperatuur enne pakendamist on 10-20 C Säilivusaja pikendamiseks on järgmised võimalused:

Matemaatiline analüüs II Teooria

1) Mitmemõõtmelise ruumi ja selle punkti mõisted. Kaugus mitmemõõtmelises ruumis. Kauguse omadused. Parameetrilised jooned. · Mitmemõõteliseks ruumiks nimetakse hulka , mille elementideks on kõik reaalarvust koosnevad järjestatud süsteemid ( a1, a2, ..., an). · Mitmemõõtmelise ruumi punktiks nim mitmemõõtmelise ruumi ( a1, a2, ..., an) süsteemi A=( a1, a2, ..., an). · Kaugus mitmemõõelises ruumis. Kui A=( a1, a2, ..., an) ja B=( b1, b2, ..., bn) siis |AB|= (a1-b1)+ (a2-b2)+ ...+ (an-bn) · Kauguste omadused: A=B siis ja ainult siis, kui |AB|=0 |AB|=|BA| |AB| |AC|+|CB| · Parameetrilised jooned ruumis Rm. Olgu lõigul [T1, T2] antud m funktsiooni x1 = 1(t), x2 = 2(t), . . . , xm = m(t). Vaatleme nende funktsioonidevõrranditest moodustatud süsteemi ...

Masinatehnika eksamiküsimuste vastused

Tõmbeteimi tulemused esitatakse tavaliselt tõmbediagrammina. Tõmbediagramm- tõmbekatsest saadud taandatud koormus ja suhtelise deformatsiooni graafik Telg- ja polaarinertsimoment on alati positiivsed. Dimensiooniks on 15. Perioodiliselt muutuvat pinget iseloomustavad näitajad. pikkuseühik neljandas astmes, tavaliselt cm4. Koormusetsüklit iseloomustavad järgmised parameetrid: väärtuselt suurim pinge, väärtuselt vähim pinge, keskmine pinge, amplituudpinge, asümmeetriategur 16. Mis on materjali väsimus? Detaili tugevuse kahanemist kohaliku purunemisprotsessi tagajärjel vahelduvkoormuse toimel nimetatakse väsimuseks. 17. Mis on materjali väsimuspiir? Väsimuspiiri mõjutavad tegurid. Väsimustugevust iseloomustab väsimuspiir R ­ maksimaalne pinge, mida materjal

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

Ka vesi ise on lahuses mõningal määral ioniseerunud: 2 H 2 O  H 3 O  OH ehk H 2 O  H  OH  *seega on happe lahuses ka OH– ioone ja aluse lahuses H+ ioone, mis tekivad veedissotsiatsioonist. Kuid kõikides vesilahustes kehtib seos: C H  C OH  const  K V   Seda korrutist tähistatakse Kv ning nimetatakse vee ioonkorrutiseks. *Standardtingimustel on Kv väärtuseks 1,00× 10 astmes –14. CH*COH=1.00*10 astmes -14 Puhtas vees on vesinikioonide kontsentratsioon võrdne hüdroksiidioonide kontsentratsiooniga ja võrdne: CH*COH=ruutjuur 1.00*10 astmes -14= 1.00*10 astmes -7 mol/l Lahust, milles vesinikioonide kontsentratsioon on võrdne hüdroksiidioonide kontsentratsiooniga, nimetatakse neutraalseks lahuseks. 69. pH mõiste, näited, määramine Happelises lahuses on ülekaalus vesinikioonid (CH+ > COH-) ja aluselises lahuses hüdroksiidioonid (CH+ < COH-) Näited: Gaseeritud vesi: pH ~5,5

RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012

(x) = D(x) = ( ­ )/12 = ( ­ )/ 23 4(x) = ( ­ )4/80 ex(x) = 4/4 - 3 = 1,8 ­ 3= -1,2 Tõenäosus, et juhuslik suurus X satub piirkonda A...B: p(A < X < B) = F(B) ­ F(A) = (( ­ ) ­ (A ­ ))/ ­ = (B ­ A)/( ­ ) Normaaljaotusseadus: On tõestatud, et piisavalt suure hulga sõltumatute (või nõrgalt sõltuvate), suvalistele jaotusseadustele alluvate juhuslike suuruste summa allub ligilähedaselt normaalsele jaotusseadusele: f(x) = 1/(x2)*e astmes (- (x-Ex)2/2x2). Normaaljaotuse jaotuskõver on sümmeetriline, '' künkakujuline'' Gaussi kõver. Maksimaalne ordinaat on 1/x2, millele vastab abstsissteljel punkt X = Ex, asümmetriategur ax = 3X/3x = 0; Ekstsess exx = 4(X)/4x ­ 3 = 0 Mx = Mex = Ex Juhusliku suuruse mingisse etteantud vahemikku sattumise tõenäosus võrdub jaotusfunktsiooni juurdekasvuga selles vahemikus: p( X < ) = F() ­ F() Normaaljaotuse funktsioon: F(x) = 1/2 * (--st kuni (x-Ex)/x)* e astmes(-t2/2)dt

Raud

RAUD  SISUKORD 1. Raud (Ferrum) Mendelejevi tabelis ....................................LK 2 2. Üldiselt rauast.................................................................LK 3 3. Raua kasutamine ............................................................LK 4 4. Raua omadused ............................................................. LK 6 5. Raua ja rauasulamite tootmine ....................................... LK 8 6. Huvitavaid fakte, hüpoteese ja paradokse rauast............... LK 9 7. Lisaks............................................................................LK 11 8. Natuke ajaloost...............................................................LK12 9. Lõpetuseks.....................................................................LK13 Raud (Ferrum) Mendelejevi tabelis Raua tähis on Fe. Raud asub Perioodilisustabelis 4. perioodis VIIIB rühmas. Ta ku...

Halogeenid

 fluoroos.Suurem fluori liig põhjustab maksa, südamme, kesknärvisüsteemi ja neerupealiste muutusi, impotentsust, kasvupeetust. Vesinikfluoriid ja vastav hape Vesinikfluoriid lahustub vees piiramatult ning vesinikfluoriidi vesilahust nimetatakse vesinikfluoriidhappeks. See on keskmise tugevusega hape, sest selle dissotsatsiooniaste on madal ja erandlikult ta dissotseerub võrreldes teiste halogeniidhapetega kahes astmes. Vesinikfluoriidhape väga sööbivate toimega hape. Nahale sattunud HF on väga ohtlik ning kui seda kohe maha ei pesta, siis imbub ta märkamatult kudedesse, põhjustades nende kärbumist. Ta söövitab isegi klaasi ja kvartsi, olles üks väheseid happeid, mida ei saa hoida klaasanumates. Põhjus seisneb selles, et klaasi koostises oleva räniga moodustab fluor püsivama sideme kui hapnikuga. Vesinikfluoriidiga ei

Metabolismi üldiseloomustus

Vesinik (e- + H+) kandub DOONORILT AKTSEPTORILE. Doonor oksüdeerub, aktseptor taandub. DH2 + A D + AH2 D - doonor (oksüdeeruv orgaaniline aine) A - aktseptor Vesiniku esmaseks aktseptoriks on sageli koensüüm NAD+ (FAD). DH2 + NAD+ D + NADH + H+ oksüdeeritud taandatud koensüüm koensüüm Redoksreaktsioonide viimases astmes seostub vesinik hapnikuga. AH2 + ½ O2 A + H2O BIOLOOGILINE OKSÜDATSIOON KUI PALJUASTMELINE PROTSESS Oksüdeerumisel kaotab orgaaniline aine järk-järgult vesiniku aatomeid. Toimub süsiniku oksüdatsiooniastme (o.-a.) suurenemine. Maksimaalne o.-a. IV saavutatakse süsinikdioksiidis. OKSÜDEERIV FOSFORÜÜLIMINE ATP moodustumine ADP-st, mis kaasneb elektronide transpordiga piki ÜLEKANDJATE ahelat (hingamisahelat) taandatud koensüümilt NADH (FADH2) hapnikule.

Üldise keemia kordaisküsimuste vastused

1. Millistel juhtudel nõrga elektrolüüdi dissotsiatsioonimäär suureneb? Miks? a) lahuse lahjendamine - kasvab. b) lahuse kuumutamine ­ tasakaal nihkub H>0, diss. tugevneb, kasvab. c) HNO2 lahusele KNO2 lisamine ­ väheneb. selle happe soola lisamine d) HNO2 lahusele HNO3 lisamine ­ väheneb. happe lisamine tsakaal <- e) HNO2 lahusele KOH lisamine ­ leelis seob ära osa prootoneid, tasakaal ->, kasvab. 2. Miks H2S dissotsieerub lahuses peamiselt I astmes? Kuna vesinikdisulfiidhape on nõrk hape, diss. lahuses anult osaliselt. 3. Reastage järgmiste ainete 0,1 M lahused pH kasvu järjekorras (põhjendage vastust): H3PO4 H2CO3 HNO3 CH3COOH NaOH NH3H2O Fe(OH)3 pH=0,5 pH=0,7 pH=1 pH=5,7 pH=13 pH=13 pH=13,4 4. Miks ammooniumpuhvri pH oluliselt ei muutu väikese koguse tugeva happe või aluse lisamisel ega ka lahjendamisel (st. kuidas lahus "puhverdab")? Sest ta nihutab tasakaalu diss

Isiksus

on isiksust rohkem kui teisel, see on silmapaistvam, erilisem, eredam ... · Isiksuse kõige sagedasemad epiteedid on tugev,täiuslik, võimas, silmapaistev, legendaarne, kangelaslik, karismaatiline jne. Kes on isiksus? Isiksus tavakeeles ­ ...lahkunud on suur inimene, silmapaistev isiksus, ....Räägib tõeline daam ja ere isiksus... ... on tõeline isiksus, ühiskonnategelane.. Kes on isiksus? Tavakeeles ... Isiksuseks olemine on midagi head Seda eksisteerib teatud kindlas astmes  Teaduslikus psühholoogias ... Isiksuseks olemine ei ole hea ega halb Kõik on võrdsel määral isiksused  Sinu isikuomadused ei ole võrdselt avatud teistele inimestele Sinu ümber ega ka Sulle endale: Johari aken Avatud ala MINA TEAN + TEISED TEAVAD Pime ala MINA EI TEA + TEISED TEAVAD Varjatud ala MINA TEAN + TEISED EI TEA Tundmatu ala MINA EI TEA + TEISED EI TEA Johari aken Johari aken on kognitiivse psühholoogia vahend,

Seksuaal positsioonide psühholoogia

-mehe kohal. Eriti, kui nad sotsiaalses elus on tugevama poole poolt alla surutud, ning see ei meeldi neile sugugi. On olemas ka osa naisi, kes vaatamata oma aktiivsusele suhtuvad sellesse asendisse üpris külmalt. Ja seda sellepärast, et taolises olukorras -- ,,mees lamab ja kaifib, sina aga teenindad teda..." Loomulikult on olemas kõikide pooside puhul partnerite vastastikuse aktiivsuse võimalus. Olgu või erinevas astmes: poosis ,,mees peal" saab naine teatavasti soodustada vastastikust (ja eelkõige iseenese) rahuldamist. Täpselt samuti, kui partnergi ,,naine peal" poosis pole ilma jäetud võimalusest liikuda, oma kaaslast enese vastu surudes. Kui aga peamist osa hakkavad taas etendama mitte füsioloogilised aistingud, vaid psühholoogilised, ning kui peamiseks muutub sugude suur vastasseis -- tekivadki konfliktid. Poosid istudes