Ande Andekas Bioloogia Loomarakk Kuna valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega loetakse rakuteaduse e. tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitlust) alguseks XVII saj. keskpaika, mil leiutati valgusmikroskoop. Alles 1831. a. jõuti rakutuuma kirjeldamiseni. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Loomorganismide 4 põhilist koetüüpi on epiteel- (rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid, kaitsefunktsioon), lihas- (rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muut...
Ehitus Ülesanne Poolvedel, peamiseks koostisaineks Seob kõik rakuorganellid ühtseks terviku vesi. Selles on lahustunud paljud kindlustab nende koostöö. anorgaanilised ja orgaanilised ained: Tagab toitainete laialikandmise rakus, on polüsahhariidid, lipiidid, valgud, jääkainete eritumiskohaks Tsütoplasma nukleiinhapped, aminohapped nukleotiidid, mono ja oligosahhariidid, orgaanilised happed. Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulaatorained ning lahustunud gaasid. Ümbritsetud kahe membraaniga, milles Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protses paiknevad poorid. Tuumasisene plasma Tagab raku jagunemisvõime, ainevahetuse sisaldab valke, RNA-d, mitmesuguseid kiiruse ning raku eksisteerimise
eest, veelindudel kaitseks märgumise eest Bioregulatoorne hormoonid Ainevahetuslik metaboolne vesi, lipiidide lõplikul lahustumisel tekib vesi ja süsihappegaas (omane kõrbeloomadel nagu koi ja kaamel), toidulipiidid stimuleerivad sapi eritamist Lahusti veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse 14.Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. 15.Millest koosnevad aminohapped? Aluseliste omadustega aminorühmast ja happeliste omadustega karboksüülrühmast. 16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. 17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest moodustunud polümeeridest. 18.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 1)Esimest järku struktuur 2)Teist järku struktuur (Juuste ja küünte valkude ning ämblikuniidi ja siis valkude lõplik tase on see ja seda nimetatakse heeliksiks)
suurendab veres glükoosi sisaldust, aktiveerides glükoneogeneesi ja vähendades glükoosi transporti maksa. 4 2. Kasvuhormooni tootmine 1.1 Vallandajad Kasvuhormooni (G.H) vallandajad on toitained, mis stimuleerivad organismis kasvuhormooni tootmist. Inimese kasvuhormoon paikneb ajuripatsis ja organismis vallandab selle vastuseks unele, treeningule ja piiratud söömisele. Tähtsad kasvuhormooni vallandajad on aminohapped ornitiin, arginiin, trüptofaan, glutamiin, glütsiin, türosiin, mis tomivad koos vitamiini B6, niatsiinamiidi, tsingi, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ja C- vitamiiniga, et kasvuhormoon erituks ka öösel. 1.2 Eritumine Mida madalam on glükoosi tase, seda suurem on kasvuhormooni eritumine. Oma toidule aminohapete ja vitamiinide lisamisega, mis stimuleerivad kasvuhormooni vallandumist, võib selle hormooni produktsiooni tuua tagasi nooreea tasemele,
magneesiumi, kaaliumi ning Brühma vitamiinide hea allikas. Piimatoodetest saab organism 75% vajalikust kaltsiumist · Rasvlahustuvatest vitamiinidest sisaldab piim eriti just kasvavale organismile vajalikku · Piimatooted hoiavad luud tugevad ja hambad terved · Väherasvaseid piimasaadusi soovitatakse ülekaalulistele lastele alates 5.6. eluaastast · Lihast, kalast ja munadest saab organism kätte valkude tootmiseks vajalikud asendamatud aminohapped, mida teistest allikatest on raskem kätte saada · Kala sisaldab hulgaliselt oomega3rasvhappeid, mis on tervise seisukohalt parimad rasvhapped · muna on soovitatav süüa vaid mõned korrad nädalas Suhkur ja toidurasvad · Suhkur, maiustused ja karastusjoogid on väga energiarikkad, nende sagedase tarvitamisega kaasneb liigse energia saamine · Rasvad peavad moodustama 2530% toiduenergiast, kuid siia hulka arvatakse kõik toidutegemisel ja valmistoitudes sisalduvad
eraldamiseks), kemikaalide tootmiseks, kautsuki vulkaniseerimisel kummiks, tuletikkude, lõhkeainete, mürkkemikaalide, värvide, ravimite jpt ainete saamiseks. 4.Väävli biotoime (ülesanded organismis, vaegusest tingitud probleemid, tuntumad toiduallikad Väävel on bioelement ehk organismide elutegevuseks vajalik element. Väävlist oleneb naha siledus ja kui terved on juuksed ja küüned. Lisaks ta reguleerib organismis hapete ja aluste tasakaalu. Väävlit sisaldavad aminohapped osalevad valgu sünteesis, rakkude kaitsmisel. Väävlialusel kreemid ja salvid aitavad neid, kel on nahaprobleeme, näiteks psoriaas, ekseem või dermatiit. Inimesed, kes on allergilised väävlile, peaksid hoiduma pakendatud kuivatatud puuviljadest, milles olev konservant sisaldab väävlit. Tuntumatest toiduallikatest on väävlirikkamad: sinepipulber, maapähklid, soolatud või keedetud tursk, keedusink, vasikamaks, väherasvane peekon, küpsetatud suitsuheeringas, kana, juust, muna,
Raku üldprintsiibid: kõik rakud säilitavad oma pärilikkuse informatsiooni DNA kujul lineaarse geneetilise koodina kõik rakud taastoodavad pärilikkusainet (ja selles olevat informatsiooni) matriitssünteesi abil kõik rakud transkribeerivad oma pärilikkuse informatsiooni RNA kaudu kõik rakud transleerivad RNA valkudeks kasutades sama printsiipi kõik rakud koosnevad sarnastest “ehitusblokkidest“ (nukleotiidid, aminohapped, rasvhapped) kõik rakud kasutavad funktsionaalsete ülesannete täitmiseks valke kõik rakud vajavad eluks energiat kõik rakud on kaetud rakumembraaniga kõik rakumembraanid on kahekihilised lipiidsed struktuurid rakumembraanides olevad valgud annavad raku erinevatele membraanidele spetsiifilisi funktsioone PROKARÜOOTSED/EELTUUMSED RAKUD reeglina üherakulised organismid kaks peamist harju: bakterid ja arhed
eritamist raseduse lõpus. türeotropiin Glükoproteiin Stimuleerib kilpnäärme kasvu ja talitlust. Kilpnääre türoksiin ja Joodi Intensiivistab rakuainevahetust. trijoodtüroniin sisaldavad Reguleerib kasvu ja arengut ja aminohapped põhiainevahetust. Kõrvalkilp- parathormoon Peptiid Mõjutab vere kaltsiumi sisaldust. nääre Kõhunääre insuliin Proteiin Vähendab glükoosi sisaldust veres, muutes rakumembraanid glükoosile läbitavaks ja suurendab glükogeeni tagavara maksas.
· vahad(taimsed ja loomsed). Puuviljadel, okastel ning t2idavad kaitsefunktsiooni. Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. · Lihtlipiidid e.fosfolipiidid- kuuluvad rakumembraani koostisesse. · Tsyklilised lipiidid- peamiselt hormoonid, mis moodustavad sisesekretsioonin22rmetes, vees ei lahustu, esinevad loomakudedes. *hormoonid *vitamiinid *kolesterool. VALGUD · Koosnevad aminohapetest. Nende erineval j2rjestamisel saame erinevate omadustega valke · Aminohapped on amforteersed. · Denaturatsioon- valgu k6rgemat j2rku struktuuride lagunemine, s2ilib primaarstruktuur · Renaturasioon- eelmise vastandprotsess. VALKUDE YLESANDED: · Esymaatiline funktsioon. Ensyymid on valgud mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Iga ensyym seostub ainult kindla l2hteainega. · Ehituslik funktsioon. Rakuorganellides, karvad, kyynised, kabjad, s6rad, suled. · Kaitsefunktsioon
neid lõhustatakse.Verre imenduvad aint Laktoos(piimasuhkur)-loomne disahhariid – rakumembraani potentsiaale,on ainevahetuse osmoose rõhuga lahus vabad aminohapped.5% läheb lümfi. rinnapiimas – 6-8%,lehmapiimas – 3.8-5% .Laktoos katalüsaatoriteks,määravad kehavedelike Homöostaas-regulatsiooniprotsess organiismis,mille Nukleinhapped-geneetilise info kandjaks ja on oluline galaktoosi allikas
5 Signaalid toiduvarudest Hormoonid · Suhkru tase veres pärsib isu, suhkrutaseme · Hüpotalamus toodab toitumiskäitumist mõjutavaid langus suurendab isu peptiide: Neuropeptiid Y magusanälg · Aminohapped käituvad analoogiliselt Galaniin rasvase isu · Rasvarakud toodavad leptiini ("kõhn") GLP-1 (glucagon-like peptide) ja serotoniin täiskõhutunne palju rasva = palju leptiini = madal isu · Insuliin vähendab isu · Glukagon stimuleerib isu · "Clock" gene tsirkadiaalse rütmi geeni
sool (Na-kaseinaat). Proteaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb kaseiini hüdrolüüsil uuritava proteaasi toimel ja järgneval trikloroäädikhappega (TKÄ) mittesadenevate hüdrolüüsiproduktide sisalduse määramisel spektrofotomeetrilisel meetodil. Tervikvalgud ja kõrgmolekulaarsed peptiidid, mille Mr > 10 000, sadestuvad lahusest TKÄ toimel, mis samas ka inaktiveerib ensüümi ja peatab edasise hüdrolüüsi. Aromaatset tuuma sisaldavad aminohapped türosiin (Tyr), trüptofaan (Trp) ja fenüülalaniin (Phe) omavad neeldumismaksimume UV- piirkonnas lainepikkustel 270280 nm ja tänu sellele on nad spektrofotomeetriliselt hõlpsasti detekteeritavad. Töö käik Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Uuritavast ensüümipreparaadist (Alcalase) valmistan 8,2 pH väärtusega puhverlahus,milles ensüümi kontsentratsioon on 1 mg/ml ja kogu lahuse maht on 5 ml.
hüdrolüüs-valk laguneb tagasi aminohapeteks replikatsioon DNA molekuli kahekordistamine 6. Leidumine toidus TAIMNE LOOMNE Teraviljad tailiha Herned piimatooted Oad munavalge,hakkliha 5. T ähtsus kromosoomi materjal pärilikkuse säilitamine ja edasikandmine 1 kromosoom = 1DNA mol 6. Leidumine iga raku tuumas Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Igal aminohappel on : NH2 aminorühm COOH karboksüülrühm Igal aminohappel on erinev ehitus. Valgumolekuli struktuurid Primeaarstruktuur ehk esimest järku struktuur: - aminohappeline järjestus valgu molekulis - Primeaar struktuur jääb alati püsima, seda ei saa lõhkuda Sekundaarstruktuur ehk teist järku struktuur: - valgumolekuli keerdumine heeliksiks - Kõrvuti asetsevate ahelate valtumine
8-5% .Laktoos on bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale,on lõhustatakse.Verre imenduvad aint vabad Hüpertooniline lahus-vereplasmast kõrgema osmoose oluline galaktoosi allikas. Maltoos(lennassuhkur)-tüüpiline ainevahetuse katalüsaatoriteks,määravad aminohapped.5% läheb lümfi. rõhuga lahus taimne süsivesik,moodustab tärklise hüdrolüüsil seemnete kehavedelike pH,stabiliseerivad teatud Nukleinhapped-geneetilise info kandjaks ja Homöostaas-regulatsiooniprotsess organiismis,mille abil idanemisprotsessis.
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
1) antikehad a) humoraalne funktsioon 2) hormoonid b) kaitsefunktsioon 5p. 3) lihaste valgud c) liikumisfunktsioon 4) ensiiiimid d) valgu kompleks nukleiinhappega 5) nukleoproteiinid e) biokeemiliste reaktsioonide kiiruse regulatsioon 4, Tdida liingad: onvalkude monomeerideks a) aminohapped monomeerideks 3p. b) nukleotiidid on biobolümeeride . monomeerideks polüsahhariidide c) monosahhariidide jtiiigid on ............ .... monomeerideks. 5. I(as ei vdi ja? Vale vdite pukul lisa dige. vale a) tiirklis kuulub oligosahhariidide hulka
O O II II CH2 O H HO-C - R CH2 O C - R 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 29 Aminohapped .. Ained, mille molekul sisaldab aminorühma (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) Füüsikalised omadused on üsna varieeruvad, kuid paljude vesiniksidemete tekke võimaluse tõttu (nii NH kui OH) on nad vähelenduvad ja suhteliselt hästi vees lahustuvad. Suure molekulmassiga aminohapped lahustuvad muidugi halvemini. Kui aminorühmi ja/või karboksüülrühmi on mitu siis lahustuvus on parem Nimetused üldjuhul lisatakse happe nimele eesliide amino-
depoorasva. Vajaduse korral aga organism suudab triglütseriide ja glükogeeni taas muuta glükoosiks ning kasutada ära energia saamiseks. Rasvhappeid glükoosiks ei muudeta. Pärast söömist vereglükoosi sisaldus tõuseb, see stimuleerib kõhunäärme b-rakkudes insuliini vallandumist. Insuliin hakkab vere glükoositaset langetama. Ta teeb seda järgmiste mehhanismide kaudu: 1. Insuliini toimel aktiveeritakse transportvalgud (kandur-transport valgud), mille vahendusel glükoos ja aminohapped saavad rakku siseneda (ise nad läbi rakumembraani ei lähe). 2. Raku sees aktiveeritakse ensüümid, mis soodustavad glükoosi oksüdatsiooni ja selle oksüdatsiooni käigus vabaneb energia ning jääkainetena tekivad CO2 ja H2O. 3. Maksa – ja lihasrakkudes aktiveeritakse ensüümid, mis muudavad osa glükoosist glükogeeniks. See käib ka insuliini mõjul. 4. Aktiveeritakse ensüümid, mille toimel glükoosist tekkinud rasvhapped ja
Anorgaanilised ained meie organismis Vesi 80 % Vee ülesanded kehas: ainevahetus, temp reguleerimine (higistmaine, vereringe, joomisel jahutamine), jääkide eemaldamine kehast, tagab nahale elastsuse, tagab raku siserõhu, kaitse (nt vesikeskkonnas areneb loode), viljastumine. Soolad 1,5 % Orgaanilised ained Valgud 14% ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. BIOLOOGIA 2010 Aminohapped on amfoteersed ühendid. Kahte aminohapet seob peptiitside. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis. VALGU STRUKTUURID · primaarstruktuur aminohappeline järjestus · sekundaarstruktuur keerdumine ehk voltumine (küüned, juuksed) · tertsiaarstruktuur gloobulid või fibrillid (histoonid)
avaused. Kõige viimane kiht on hästi õhuke basaalmembraan. Filtratsioon toimub veresoonevalendikus kihnuõõnde läbi kolme rakukihi, millest kahel kihil on vahed vahel. (LOE ÜLE) Filtratsioon toiumb valendikust kihnuõõnde. Filtreerub plasma. Vormelemendid on liialt suured. Vereplasmast ei saa filtreeruda, seal ei lähe läbi globbuliinid ja albumiinid, need lähevad tagasi vereringesse, täielikult läheb läbi vesi, mineraalained, glükoos, aminohapped (kõik lähevad esmasuriiniga) Esmauriin erineb uriinist, sest seal pole suuremolekulaarseid valke. Läheb 60 korda ööpäeva jooksul läbi. U 3 l plasmat. 60x 3 ööpäevas, uriini tekib u 180 l lõplikult ainult 1,5 l. Et esmasuriin saaks tekkida, on vaja filtratsioonirhõku F ja selle suuruse määravad 3 erinevat rõhku. F= A-(B+C)= F=70- (30+15)=25 mmHG (normaalne filtratsioonirõhk, et esmasuriin saaks tekkida), kui madalam, siis
Vere vormelemendid ei saa oma mõõtmete tõttu päsmakese kapillaaride seina läbida. Seetõttu saab filtreeruda ainult vereplasma, kuid seegi mittetäielikult. Nimelt ei saa spetsiifilised suuremolekulaarsed verevalgud, s.o. albumiinid ja globuliinid oma mõõtmete tõttu läbida kihnu sisemises lestmes paiknevat basaalmembraani. Ülejäänud vereplasma komponendid nagu vesi, mineraalsoolade ioonid (Na+, K+, Ca2+ Cl-, HCO3 -), glükoos ja aminohapped aga filtreeruvad vabalt kihnuõõnde ja moodustavad nn. esmasuriini. Ultrafiltratsiooni toimumiseks peab glomerulis olev filtratsioonirõhk ületama 18-20 mm Hg. Filtratsioonirõhk (F) on tekitatud järgmistest rõhkudest: F=A(B+C), kus A=70 mm Hg ja tähistab vererõhku päsmakeses, B=30 mm Hg ja tähistab vereplasma valkude osmootset rõhku ehk onkootset rõhku, C=20 mm Hg ja tähistab vedeliku rõhku Bowmani kihnu õõnes.
rakkude ja kudede koostisaine. Valkude peaülesanne on uute rakkude ning kudede loomine, mis tagab noorte organismide arengu. Küpses eas, kui kasvu protsessid on juba lõppenud, jääb vajadus vanade, kulunud rakkude taastamises. Selleks läheb vaja valku, kusjuures proportsionaalselt kudede kulumisele. On määratud, et mida suurem on lihaskoormus, seda suurem on taastamise- ja vastavalt valguvajadus. Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. Organismis valgud täidavad mitu olulist funktsiooni ensümaatiline, ehituslik, transport-, retseptor-, regulatoorne, kaitse-, liikumis- ja energeetiline funktsioonid. Kõige olulisem on organismi varustus ehitusmaterjaliga. Inimorganism on praktiliselt valgureservidest ilma jäetud. Ainsaks allikaks on toit. Valkude allikaks toitumises on loomsed ja taimsed tooted: liha, piim, kala, munad, leib, tangud, aga ka juur- ja puuviljad
Töö number 1.1 ja 1.2 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Palun täiendada. 23.02.12. M.K. Versioon 2 Tallinn 2012 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles olevad aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile sisaldavad mõningad valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.1.1 ja 1.2 Anna Logunova YAGB-22 Valkude reaktsioonid Valgud-polüpeptiidid,milles ,,ehituskivideks" olevaid aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil (peptiidsidemete abil).Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga.Peptiidside on planaarne ning enamasti trans-konformatsioonis.Valkude kostises leidub 20 üldlevinud aminohapet( proteogeensed).Valgud täidavad oma funktsiooni tänu nende iseloomulikele ruumilistele struktuuridele(primaarne,sekundaarne,tertsiaalne ja kvaternaarne).
. nt kaamel. ) Valgud : valk on elukandja. Valk on tahkes, kui ka poolvedelas olekus. Ei ladestu vees, v.a kolloide moodustavas valgus. Koostis : C, H, O, N, (S). Moodustuvad aminohapetest. Neid saab valguliste toiduainete seedimisest. Aminohapet seotakse omavahel peptiidsideme kaudu. Elutähtsaid amiidhappeid on 102st 20 ja nendest 8 on asendamatud. Valkude molekulid on ülesehitatud mitut moodi. Eristatakse 4 erinevat ehituslikku struktuuri : Esimene järk on ahelstruktuur. Näitab millised aminohapped on ahelasse kokku pandud, määrab ära ka valgu põhilised omadused. Teist järku struktuur on kas kruvi kujuline heeliks või voldistik nende vahel vesiniksidemed. Kolmandat järku struktuur on kera kujuline gloobul. Neljandat järku struktuur tekib siis, kui omavahel ühinevad kaks või enam polümeerset ahelat. Kui valku mõjutada ( vahutamine, kuumutamine ) toimub denaturatsioon. Valgud : 1.) lihtvalgud proteiinid ; 2.) liitvalgud proteiidid. Valkude bioloogiline tähtsus :
· Adrenaliin stressi või erutusseisundis · Liigutamine (lihastest signaalid hingamiskeskusesse, sealt mõju südame löögisagedusele) · Vererõhk (kõrge löögisagedus väheneb) 4. Veresuhkrusisalduse regulatsioon Veresuhkruallikateks on · Toidus sisalduvad süsivesikud · Glükogeenivaru maksa, lihastes · Aminohapped, kehavalgud, rasvad (nälgimisel) Reguleerimine insuliini ja glükagooni abil · Kui veres on glükoosi tase liiga kõrge, eritab kõhunääre insuliini, mis paneb rakud glükoosi siduma ja glükogeeniks muutma · Kui veres glükoosisisaldus liiga väike, sünteesib kõhunääre glükagooni, mis mõjutab glükogeeni lagundamist glükoosiks, mis läheb verre. 5. Maksa funktsioonid
mitte ainult energiavaruks, vaid aitab vältida ka keha liigset jahtumist vees. Vahakiht kaitseb taimeorganeid nt haigustekitajate eest. 10. Too näiteid steroididest. Kolesterool (rasvasisaldus veres), hormoonid ( suguhormoonid ja neerupealiste hormoonid), vitamiin D (annab energiat) 11. Mida kujutab endast peptiidside? Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. 12. Millest koosnevad aminohapped? Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). 13. Milles seisneb antikehade toime? Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. 14. Võrdle denaturatsiooni- ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga
loodusega. Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides: Elus ja eluta ei erine mitte elemendid, vaid kontsentratsioon Elusorganismide funktsioneerimiseks on hädavajalikud 27 elementi, need on bioelemendid Elu Keemia Keemilised elemendid biomolekulis : O – oksüdeerija, osaleb oksüdatsiooni protsessis N – nukleiin – ja aminohapetes, pärilikkus S – pärilikkus, aminohapped H – vesiniksidemed, ainete stabiliseerija P – energia allikas OLULISI IOONE Na+, K+, Cl- – osmootse rõhu säilitamine rakkudes; Na ja K olulised närvirakkude töös. Ca+ - luude koostises, närviülekande vahendaja lihasrakkude ja närvirakkude vahel, oluline vee hulga reguleerimises. Mg+ - luude koostises, klorofülli koostises, ensüümide aktiveerija. VESINIKSIDEMED Vee molekulaarsed funktsioonid organismis:
Loomne varusahhariid on glükogeen ja esineb maksas ja lihastes. 13. Rasvkoel on erinevatel organismidel täita erinevad ülesanded: 1) on energiaallikas 2) kaitsebkeha jahtumise eest 3) annab veelise eluviisiga imetajatele voolujoonelisema keha 4) ümbritseb jakaitseb kehaõõnes siseorganeid välismõjude eest. 14. Steroidide hulka kuuluvad kolesterool ja hormoonid. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohapped. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16. Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid, näiteks sahhariide lõhustab amülaas, valke aga proteaas. 17. Transpordiülesannet, mis täidab meie kehas valk- hemoglobiin, mis kannab laiali hapnikku. 18. Tänu retseptorvalkudele tunneme keele limaskestal toidu maitset. 19. Regulatoorset ülesannet täidavad kehas valgulised hormoonid, näiteks suhkru sisaldust reguleerib insuliin. 20
17. Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest . 18. Peamiseb biomolekulid on ahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 19. biopolümeerid on valgud, polüsahhariidid ja nukleiinhapped 20. elusorganismide talituseks on vaja vähemalt 27 biolelementi 21. CHNOPS need 6 elementi moodustavad 98 % raku keemiliste elementide kogumassist makroelemendid 22. rasketes elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist 23. Kõikidel valkudel on erinev struktuur 24. Aminohapped on karboksüülhapped 25. RNA molekul on kaksikahelaline 26. Rohelise värvuse annab klorofüllile Mg 26. riboos on monosahhariid 27. glükoos on taimele kasutusel põhiliselt energia allikana 28. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest 29. DNA stuktuuri nim kaheahelaliseks biheeliksiks 30. biomolekulideks nim sahhariidid , lipiidid, valgud ja nukleiinhapped 31. lipiidid täidavad põhiliselt ehitusliku ja energeetilist ül 32
replitseeruvad mõlemad ahelad ERINEVUSED Matriitsiks terve Matriitsiks lõik DNA-st molekul Tekib kolme eritüüpi Tekib 1 molekulide molekule vorm Transkribeerub ühe ahela Replitseeruvad lõik mõlemad ahelad Translatsioon RNA alusel valgu süntees ribosoomidel Vajalikud tingimused: ribosoomid, mRNA, tRNA, aminohapped, energiat (ATP,GTP), ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks tRNA-ga ja peptiidahela sünteesiks mRNA primaarstruktuur määrab ära valgu primaarstruktuuri Koodipäike Initsiaatorkoodon - AUG mRNA-s (metioniin) Stoppkoodon - ei kodeeri aminohappeid: UAA, UAG, UGA Geneetiline kood - süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule Geneetilise koodi omadused: Tripletsus - ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s
reaktsioonid 28.Kirjelda ainete passiivset liikumist läbi rakumembraani? Ei vaja lisaenergiat 29.Mis on difusioon? Gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda 30.Mis on osmoos? Molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsen. Keskkonnast kõrgema kontsent. keskkonda 31.Kuidas läbivad tahked ained rakumembraani? Membraanivalkude abil 32.Miks peavad glükoos, aminohapped ja paljud ravimid kasutama transportvalke rakumembraani läbimiseks? Sest nad on liiga suured otse läbi minemiseks 33.Miks ei või inimesele manustada verekaotuse korral puhast vett? Vesi liigub rakust välja ja selle tulemusena tõmbub rakk kokku 34.Miks taimed üleliigse väetamise korral võivad närtsida? Lahuse kontsentratsioon tõuseb väljaspool rakku kõrgemaks kui raku sees ja vedsi liigub taimerakust välja 35.Milline lahus on füsioloogiline lahus
vitamiin, testosteroon Lipiidide ülesanded: 1. varuaineks loomadel-taimedel 2. energiaallikad 3. ehitusmaterjaliks - nt vahad, fosfolipiidid 4. moodustavad kaitsekihi - siseorganite ümber, linnu tiibade ümber, taimelehtedele 5. on lahustiks 6. läbivad vaevata rakumembraane - signaalmolekulid 7. on lähteaineks 6. Valkude ehitus ja ülesanded. Valgud on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped ehk valgud pannakse kokku aminohapetest (valgus on 100-1000 aminohapet, organismis 20 erinevat aminohapet, asendamatuid aminohappeid organismis on 8, mida saame toiduga). Neid aminohappeid ühendab peptiidside. Valkude struktuuriastmed on: 1. Primaarstruktuur - aminohapetest ahel 2. Sekundaarstruktuur - ahel keerdub heeliksisse või volditakse 3. Tertsiaalstruktuur - heeliks keerdub gloobuliks või volditud ahelast moodustub fibrill 4
mitte ainult energiavaruks, vaid aitab vältida ka keha liigset jahtumist vees. Vahakiht kaitseb taimeorganeid nt haigustekitajate eest. 10. Too näiteid steroididest. Kolesterool (rasvasisaldus veres), hormoonid ( suguhormoonid ja neerupealiste hormoonid), vitamiin D (annab energiat) 11. Mida kujutab endast peptiidside? Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. 12. Millest koosnevad aminohapped? Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). 13. Milles seisneb antikehade toime? Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet. 14. Võrdle denaturatsiooni- ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga
Elu areng Maal Bio IV 4 miljardi aasta vanune Maa Sagedased vulkaanipursked Mullakiht puudus Madalad mered Esialgne atmosfäär sisaldas N2, CO2, SO2, H2S, CH4 Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht, UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Maa areng Elu teke 1. aminohapped, N-alused, monosahhariidid 2. Polüpeptiidid, polünukleotiidid 3. Polümeermolekulid rakutaolised süsteemid - Rakumembraan - Pärilikkusaine (Ilmselt RNA) Elu tekke eksperimendid Stanley Miller Keemilise evolutsiooni algtingimused Saaduseks 4 aminohapet Elu tekke eksperimendid Aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad
· Üherakulisel toimub aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani vahendusel- raku välimemembraani pindala ja sisekeskkonnaruumala suhe on oluline. · Taimeraku kuju määrab rakukest. Päristuumne rakk · Eeltuumne-prokarüoot · Päristuumne- eukarüoot · Prokarüoodid- bakterid ( puudub piiritletud tuum, vähem organelle ja rakulisi struktuure ) · Eukarüoodid- protistid, taime-, seene- ja loomariik. · Tsütoplasma: koostisained: vesi, aminohapped, nukeliinhapped, shhariidid, valgud jms.- Seob rakuorganellid tervikuks. · Tuum- 2 membraani. Karüoplasma ( DNA , valgud, RNA ) . Mitu tuumakest ( kromosoomide rRNa süntees, ribosoomide moodustamine)- Tuum Teguleerib raku s toimuvaid protsesse. · 46 kromosoomi. 23 paari- homoloogilised sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. · Kromosoomivalgud- histoonid Rakumembraan · Membraan eraldab rakus sisekeskkonda väliskeskkonnast
Termotuumareakstioonid Keemiline evolutsioon toimub käivitavad tähepõlemise. tähtedes. Supernoova ehk Kuskil mujal uusi algseid täheplahvatuse järel tekivad raskemaid aatomituumasid ei kõik rauast raskemad teki. elemendid. Keemilise evolutsiooni etapid 1. etapp gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena moodustuvad lihtsad orgaanilised ühendid ( aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid) 2. etapp toimub eelnevalt nimetatud ühendite polümeriseerumine. 3. etapp polümeeridest moodustuvad püsivad ja keskkonnast eristuvad molekulide kogumid e. mikrokerad. Keemiline evolutsioon ja Maa teke Tekkis gaasi ja tolmupilv. Raskemad ained ( Ni, Fe ) vajusid Gravitatsiooni tõttu muutus see Maa tuuma aina lapikumaks ja tihedamaks Vulkanismi periood. Tekkis
geneetilise info. Dna on vajalik päriliku info säilitamisex muutumatuna ja püsivana aastatuhandete vältel Nukleotiidid-. keemiline ühend, lämmastikalus ja kujutab endast DNA ehituskivi. Väiksemad kromosoomid sisaldavad ca 30 miljonit nukleotiidi, suuremad kromosoomid mõnisada miljonit. Nukleotiide on nelja tüüpi: A (adeniin), C (tsütosiin), G (guaniin), T (tümiin). 39. Ribonukleiinhapped-RNA esineb rakus kolme vormina: *transpordi RNA (tRNA)-transpordib aminohapped tsütoplasmast ribosoomidesse ning desifreerib geneetilise info *matriits- e. informatsiooni RNA (mRNA)- toob rakutuumast geneetilise info valgusünteesix ribosoomidesse. *ribosoomi RNA (rRNA)- kuulub ribosoomide koostisesse ja osaleb valgusünteesis 40.triplett-kolmik DNA-l koodon-kolmik mRNA-l antikoodon-kolmik tRNA-l 41. Geen- kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt
insuliin,kasvuhormoon, aminohapped- Reguleerivad mitmete elundkondade talitlusi- Valgud( proteiinid) Aminohapetest moodustunud polümeerid Biopolümeerid- polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped Aminohapped Kõigi aminohapete koostisesse kuulub: aluseliste omadustega amonirühm( -NH2) happeliste omadustega karboksüülrühm(-COOH) Kahe amonihappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side- peptiidside.(Valgu molekulis) Aminohapped: alaniin- Ala (A), Seriin-Ser (S), Valiin- Val (V) Valgu struktuur Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks) (insuliini molekuli algusosa) Ülevaade palju animohappejääke ja mis järjekorras on polppeptiidahelasse nad lülitunud, ei näita ruumilist kuju,määrab ära valgu ülejäänud omadused. Teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel
Varuaine funktsioon Kaitsefunktsioon (siseorganite ümber olev rasvkoe kiht kaitseb põrutuste eest, nahaalune rasvkude ärakülmumise eest, lindudel kaitseb märgumise eest) Ainevahetuslik funktsioon – lipiidide täielikul oksüdatsioonil moodustuvad süsihappegaas ja vesi (metaboolse vee teke). Iseloomulik kaamlile. Bioregulatoorne funktsioon (hormoonid, östrogeen, testosteroon jne) 5. Aminohapped ja valgud Aminohape – orgaaniline ühend, mis sisaldab karboksüülrühma (COOH) ja aminorühma (NH2). Kakskümmend peamist aminohapet on võimelised peptiidsidemeid moodustades „kasvama“ valkudeks. Asendamatud aminohapped- aminohapped, mida inimese organism ei suuda ise toota. Asendamatuid aminohappeid on täiskasvanul inimesel 8, lastel 10. Aminohappeid tähistatakse kolmetäheliste lühenditega. Aminohapete omadused mõjutavad
geneetilise info. Dna on vajalik päriliku info säilitamisex muutumatuna ja püsivana aastatuhandete vältel Nukleotiidid-. keemiline ühend, lämmastikalus ja kujutab endast DNA ehituskivi. Väiksemad kromosoomid sisaldavad ca 30 miljonit nukleotiidi, suuremad kromosoomid mõnisada miljonit. Nukleotiide on nelja tüüpi: A (adeniin), C (tsütosiin), G (guaniin), T (tümiin). 39. Ribonukleiinhapped-RNA esineb rakus kolme vormina: *transpordi RNA (tRNA)-transpordib aminohapped tsütoplasmast ribosoomidesse ning desifreerib geneetilise info *matriits- e. informatsiooni RNA (mRNA)- toob rakutuumast geneetilise info valgusünteesix ribosoomidesse. *ribosoomi RNA (rRNA)- kuulub ribosoomide koostisesse ja osaleb valgusünteesis 40.triplett-kolmik DNA-l koodon-kolmik mRNA-l antikoodon-kolmik tRNA-l 41. Geen- kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe
soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. 3.Aminohapete lühiiseloomustus Aminohapped (aminokarboksüülhapped) on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi(NH2) kui ka karboksüülrühmi(C+). Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku(H) aatomit asendunud aminorühmaga. Kakskümmend peamist (standartset) aminohapet moodustavad enamiku elusorganismide valgud. · Alfa-aminohapped valkude koosseisukuuluvad monomeerid · Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel Valkude lühiiseloomustus
Organismide koostis Org ühendid iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku, vesinikku. Põhilised elemendid (O, C, H, N, P, S) on makroelemendid. Anorg ainete põhiosa VESI, org ainetest VALGUD. Vesi on hea lahusti, osaleb keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada püsivat temp. Positiivselt laetud ehk katioonide hulka kuuluvad K, Mg, Na, Fe jne. K ja Na ioonid osalevad närviimpulsi moodustumisel. Ca soolad annavad luudele tugevuse.Taimedes Mg. Neg laetud ehk anioonide hulka kuuluvad soolad, nt hüdroksüül-, fosfaat-, karbonaat-, kloriid- ja jodiidioonid. Orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, teisisõnu biomolekulid. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Sahhariidid ehk süsivesikud on ühendid, mis koosnevad C, H ja O. Mono ja oligo on magusad. Monosahhariidid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti 3-6. Ol...
v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus. Valgud e proteiinid- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevat aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulisaminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja karboksüülrühma( COOH ) vaheline kovalentne side. Peptiidsideme moodustamisel eraldub üks molekul vett .Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C-terminaalosa
Transkriptsioon eukarüootsete rakkude tuumas 4. Geeniekspressioon rakutuumas 5. Terminaator geeni lõpu osas · mRNAs on 4 eri nukleotiidi, põhiaminohappeid aga 20. 1) mRNA tripletne, s.t 1 koodon moodustab 3 nukleotiidi. Nt AAA; AUG;CCC 2) 1 koodon määrab ära ühe aminohappe paigutuse valguahelas e polüpeptiidahelas. 3) Geneetiline kood on kordumatu, s. t 1 nukleotiid saab kuuluda vaid ühe tripleti koosseisu. 4) Gen. Koodi isel. Sünonüümsus, s. t teatud aminohapped on ära määratud paljude triplettide poolt (millel samad omadused) 5) Triplett AUG on algustriplett e. initsiaatortriplett. Selle tripleti jõudmisel ribosoomi teatud prk-da käivitub valgusüntees. 6) Tripletid UAA, UGA, UAG on nn nonsense e mõtetud tripletid, s. t neile ei vasta ühtegi aminohapet. Mõtetute triplettide ül-ks on katkestada valgusüntees. Valgusüntees e translatsioon toimub ribosoomides. Vajalikud tingimused selle toimumiseks: 1. Peab olema mRNA 2
Näiteks vitamiin D, kolesterool, osad suguhormoonid nt östrogeen ja testosteroon. LIPIIDIDE BIOLOOGILISED FUNKTSIOONID: · Energiaallikas · Kaitse · Ehituslik funktsioon · Varuaine funktsioon · Ainevahetuslik funktsioon · Rasvades lahustuvad vitamiinid VALGUD E PROTEIINID Valgud on orgaanilised kõrgpolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aminohapetel on igal oma nimi ja kolmetäheline lühend. Aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidemega. Valgust koosnevad inimese juuksed, küüned jm. Valkude erinevad omadused tulenevad: · Aminohappejääkide järjestusest · Aminohapete hulgast Millised struktuurid on valgumolekulidel? Esimest järku struktuur peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkide ahel Teist järku struktuur keerdunud/kokkuvoltunud peptiidsidemetega ühendatud aminohappejääkide ahel (heeliks)
14. NITROÜHENDID · Nitroühendite üldvalem: R NO2. · Funktsionaalrühm: NO2. · Nitroühendite nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest eesliite nitro- abil. CH3NO2 nitrometaan C6H5NO2 nitrobenseen 15. AMIIDID · Amiidide üldvalem: R COO NH2. · Amiidid on karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino- või asendatud aminorühm. CH3 CO ONH2 etaanamiid CH3CH2 CO ONH(CH3) N-metüülpropaanamiid 16. AMINOHAPPED · Aminohapete üldvalem: H2N R COOH. · Aminohape on aminorühmaga asendatud karboksüülhape. CH3CHNH2 COOH 2-amino( )propaanhape NH2CH2CH2COOH 3-amino( )aminohape Created by Riho Rosin 5 13666326165046.doc.doc
Evolutsioon Elutekke 3 põhiseisukohta: On toimunud elu algne loomine Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Evolutsioonivormid: Füüsikaline ,,Suure paugu" hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid. U 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa Keemiline lihtsatest molekulidest moodustusid polümeerid. Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, kust puudus hapnik, puudus osoonikiht. stanley Milleri katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi. Sidney Fox kuumutas aminohappeid laava tükil ja sai polümeerid, mis moodustasid omavahel mikrokerasid, mis sarnanesid ürgbakteritega. Louos Pasteur tõestas 1860ndatel, et elu teke elutust ainest ei ole t...
DNA tähtsus päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku. DNA molekuli ja struktuur avastati 1953-ndal aastal J.Watsoni ja Fr. Cricki poolt. RNA on peamiselt üheahelaline, komplementaarsus A=U, C=G. RNA tekib rakutuumas, tüüpe on kolm; a) Informatsiooni RNA(mRNA) toob ühe geeni info rakutuumast välja ribosoomi. Ribosoomis toimub valgusüntees, ribosoomid on membraanidel. b) Transport RNA(tRNA) toob aminohapped ribosoomi. c) Ribosoomi RNA(rRNA) moodustub ribosoomi. Ribosoom koosneb RNA-st ja valkudest. RNA tähtsus realiseerib pärilikku info ehk valmistab valgud. KÜSIMUSED! · Milline tähtsus on järgmisel anorgaanilistel ainetel: A) Ca Luude tugevndaja B) K Osalevad närviimpulsside moodustamine C) Fe Punaliblede valgu hemoglobiini koostises vajalik D) I Leidub kilmnäärmes, valkude sünteesiks vajalik E) Mg Luude kasvamiseks vajalik
Hapnikutarbe osas esineb aeroobseid ja anaeroobseid baktereid. AUTOTROOFID HETEROTROOFID Kasutavad süsinikuallikana CO2 Saavad energia orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist Kemosünteesijad, fotosünteesiad Süsinikkuallikaks orgaanilised ühendid (suhkur, aminohapped, tselluloos, nafta jne). Kemosünteesijad saavad energia anorgaaniliste ühendite oküdatsioonist, nt väävli- ja rauabakterid, nitrifitseerijad. Fotosünteesijad kasutavad valgusenergiat, näiteks tsüanobakterid. Fotosünteesivad rohe- ja purpurbakterid kasutavad vee asemel vesiniksulfiidi. AEROOBNE HINGAMINE- vajavad hapnikku; vees, aeroobses mullas, taimede ja loomade pinnal elavad bakterid. ANAEROOBNE HINGAMINE- kasutavad hapniku asemel sulfaat- ja nitraatioone, eritavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
