Mikro- ja rakubioloogia (0)

Biloogia 2 Kontrolltöö
1. Milline erinevus on makro-ja mikroelementidel?
Makroelemendid on organismis põhielemendid ( C, H, N, O, P, S ) moodustades 96-97
% elusorganismide koostisest.Mikroelemente ( K, Cl, Ca, Na, Mg ) ei ole nii palju,
kõigest kümnendik- ja sajandik protsenti, kuid on hädavajalikud organismide
normaalseks elutegevuseks.
2. Milliseid keemilisi elemente on rakkudes kõige enam?
Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral
lämmastikku, fosforit ja väävlit.
3. Milles seisneb vee tähtsus?
• Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele .
• Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja
süntees, fotosüntees ).
• Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena.
• Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine
higistamise kaudu).
• Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru , järvekarp, räim ).
• Vee omadused:
• Suur soojusmahtuvus – vesi jahtub ja soojeneb aeglaselt. Veekeskkonnas on
organismidel stabiilsem elada kui õhkkeskkonnas. Seega aitab vesi säilitada
organismisisest püsivat temperatuuri.
• Hea soojusjuhtivus
4. Mis tähtsus on anioonidel?
Karbonaatioonid tekivad hingamisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja
fosfolipiidide koostises. Fosfolipiidid kuuluvad ka rakumembraani ehitusse.
Joodiioonide puudumisel haigestub kilpnääre.
5. Too näiteid katioonide tähtsusest eri organismides.
• K ja Na – osalevad närviimpulsi edasikandes, tagavad rakkude siserõhu ja leidub ka
veres.
• Ca – annab luukoele tugevuse; on vere hüübimisfaktor
• Mg – esineb klorofülli koostises keskse elemendina; on vajalik nukleiinhapete
talitluses
• Fe – esineb hemoglobiini koostises (vere punalibledes) keskse elemendina, osaleb
hapniku transpordil veres.
• NH4 – ammooniumioon – loomorganismides toimub selle ainevahetuse jääkprodukti
väljutamine erituselundkonna kaudu.
• H – vesinikioonidest valdav osa on moodustunud mitmete hapete ja aluste
dissotsiatsioonil (ehk ioonide tekkel). Mida rohkem on H-ioone lahuses, seda
happelisem on keskkond.
6. Mis kuuluvad bikoaktiivsete ainete alla?
Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid , vitamiinid ja hormoonid.
7. Kuidas jaotatakse sahhariidid ? Too näiteid
• Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud . Nad on madalmolekulaarsed orgaanilised
ühendid, milles süsiniku aatomite arv ei ületa 10 (enamasti 3-6). Nt viinamarjasuhkur
ehk glükoos , puuviljasuhkur ehk fruktoos .
• Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis tekivad väheste (2-10)
monosahhariidide liitumisel. Nt glükoosi ja fruktoosi omavahelisel liitumisel saame
sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine koostisosa . Linnasesuhkur ehk
maltoos koosneb aga kahest glükoosijäägist. Piimasuhkur ehk laktoos koosneb
glükoosist ja galaktoosist.
• Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis tekivad paljude –
sadade ja tuhandete monosahhariidide liitumisel. Nt tärklis, tselluloos ja glükogeen .
8. Milline on sahhariidide ehitus? Kirjelda ülesandeid.
• Energeetiline funktsioon, sahhariididest saadakse energia kiiresti kätte.
• Ehituslik funktsioon, tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja kitiin putukate
koorikkesta moodustajana. Ühtlasi ka kaitsefunktsioon.
• Varufunktsioon,tärklise või glükogeeni lagundamisel saadud glükoos on taas
energiaallikana kasutatav.
• Kaitsefunktsioon,nt kaitse külmumise eest: suhkrustunud rakumahl külmub
madalamal temperatuuril kui puhas vesi. Tselluloos taimeraku kesta moodustajana ja
kitiin putukate koorikkesta moodustajana.
• Ligimeelitav funktsioon: põhjustavad õite nektari lõhna ja magusa maitse, mille tõttu
putukad õiele tulevad.
9. Mis on lipiidid ? Selgita nende ülesandeid.
• Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad , õlid, vahad, steroidid jt
vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on organismide energiaallikaks.
• Energeetiline funktsioon – sahhariididest energiarikkamad.
• Kaitsefunktsioon – mehhaaniline kaitse põrutuste eest ( rasvkude ), kaitse liigse
kuivuse ja külma eest. Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel
naha alla paks rasvakiht, mis kevadeks peaaegu kaob. Nt pruunkaru kasutab talveune
ajal nahaalust rasvkudet energia saamiseks. Veeimetajatel ei ole nahaalune rasvakiht
mitte ainult energiavaruks, vaid aitab vältida ka keha liigset jahtumist vees. Vahakiht
kaitseb taimeorganeid nt haigustekitajate eest.
10. Too näiteid steroididest.
Kolesterool (rasvasisaldus veres), hormoonid ( suguhormoonid ja neerupealiste
hormoonid), vitamiin D (annab energiat)
11. Mida kujutab endast peptiidside?
Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele
kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks.
12. Millest koosnevad aminohapped ?
Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH2) ja
happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH).
13. Milles seisneb antikehade toime?
Antikehad on erilised valgud , mis moodustuvad organismis ja mis liitudes
viirusosakeste või mikroobidega nõrgestavad nende toimet.
14. Võrdle denaturatsiooni - ja renaturatsiooni.
Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga
renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone pöördprotsess (saab toimuda
ainult siis kui denaturatsiooni mõju pole olnud liiga kahjustav ).
15. Mis on vitamiinid?
Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed
orgaanilised ühendid
16. Mis on ensüümid?
Ensüümid on valgud , mis reguleerivad biokeemilisi reaktsioone organismis
(sünteesivad ja lagundavad aineid, kiirendavad ja aeglustavad reaktsioone). Iga
reaktsiooni juhib oma ensüüm . Nt inimese süljes esinev valk amülaas lagundab
tärklist.
17. Mis on antigeenid ?
Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras
aine (nt valk, haigustekitaja , inertne aine), mille sissetungimine organismi põhjustab
spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks
muutumise. Antigeenid võivad organismi tungida naha, limaskestade , hingamis- ja
seedetrakti kaudu.
18. Millised on valkude ülesanded organismis?
Ensümaatiline funktsioon,  ehituslik funktsioon ( Küüned,karvad, soomused )
(Valgud on ka rakumembraani koostises ), Kaitsefunktsioon ( antikehad,
antigeenid ), Transpordifunktsioon ( hemogloniin vere punalibledes ) (molekulide
transport rakku ja rakust välja ), Retseptorfunktsioon , rakumembraanis esineb
valke,mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse . ( Inimesel aitavad keelel
olevad retseptorvalgud tunda toidu maitset )  Energeetiline ülesanne ( valkude
täielikult lagundamisel vabanev energia on kasutatav organismi
elutegevuseprotsessides )
19. Mis on AIDS ja mida see põhjustab? Selgita organismis toimuvat selle
tagajärjel.
AIDS – omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab viirus HIV. .
HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes (lümfotsüütides) antikehade teke. Organismi
vastupanuvõime langeb teiste haigustekitajate suhtes ja inimene haigestub järjest
sagedamini mitmetesse nakkushaigustesse.
20. Kuidas eristatakse nukleiinhappeid?
Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid : desoksüribonukleiinhape (DNA) ja
ribonukleiinhape ( RNA )
21. Millistest molekulidest koosneb DNA?
DNA on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli -
lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma – liitumisel.
22. Mis on komplementaarsusprintsiip?
Komplementaarsus on nukleotiidide kindel üksteisele vastavus.
23. DNA tähtsus?
Säilitab pärilikuse informatsiooni. Annab päriliku informatsiooni edasi
24. RNA molekulide ehitus.
Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul , mis koosneb ühest ahelast . RNA
molekulide omadused tulenevad monomeeride järjestusest ja hulgast molekulis.
25. RNA molekulide ülesanded.
mRNA- Informatsiooni RNA- toob geneetilise onformatsiooni raku tuumast
ribosoomidesse, kus toimub valgu süntees.
tRNA- Transport RNA- toob aminohappeid tsütoplasmast ribosoomidesse.
rRNA- Ribosoomi RNA- kuulub ribosoomide koostisse ja osaleb valgu sünteesi