külmetuse ravimiseks. Pane potti orgaaniline aedvilja- või kanapuljong ning täida pott poole kuni kolmveerandi ulatuses veega. Lisa kaks peotäit pruuni riisi ning hakitud sellerit, sibulaid ja küüslauku. Keeda madalal kuumusel ning lisa soovi korral shiitake või reishi seeni, nende puudumisel sobivad ka kodumaised metsaseened. Riis koos ubade ja aedviljadega on maitsev ja tervislik söök, mis sobib ideaalselt taimetoitlastele. Selline kombinatsioon annab kätte kõik asendamatud aminohapped ning asendab lihasöömist. Magustoit - Lisa valmis riisile piima või sojapiima ning maitsesta kaneeli, muskaadi, rosinate ja meega. Niimoodi saab lihtsa aasia stiilis riisipudingu
OAA) . Glükoketogeensed aminohaped katabolismi käigus võivad anda Glc sünteesi substraate (Pyr, AKG, sukstinüül-CoA, fumaraat, OAA), kui ka ketokehade ja rasvhapete eelühendeid (atsetüül-CoA, atsetoatsetüül-CoA). Ketogeenseid aminohappeid annavad atsetüül-CoA või atsetoatsetüül-CoA, kasutatavad ketokehade ja rasvhapete sünteesiks. Ketogeenseid aminohappeid manustatakse hüperglükeemia ravil. Hargnenud ahelaga aminohapped Hargnenud ahelaga aminohapete (Val, Ile, Leu) katabolism erineb teiste aminohapete omast. Alguses toimub aminorühma elimineerimine vastava HAAH aminotransferaasiga . Ensüümi kaks isovormi transamiinivad kõike kolme aminohapet, kolmas on spetsiifiline Leu jaoks. Järgnevates protsessides tekivad võtmemetaboliidid: Val annab sukstinüül-CoA, Ile annab sukstinüül-CoA ja atsetüül-CoA, Leu annab atsetoatsetaadi ja atsetüül-CoA. HAAH
Organismis tähendab see seda, et näiteks fagotsüüdid needsamad rakud, kes neelavad ja lagundavad haigustekitajaid söövad raku algosi sisaldavad membraanpaunakesed ära. Fagotsüütide vahendusel viib organism jäätmekäitluse lõpule. Surnud raku materjal valmistatakse ette uue raku meisterdamiseks: tellised ja torud sorditakse, vajaduse korral veel tükeldatakse ja puhastatakse ning saadetakse siis taaskasutusse. ,,Vabad aminohapped või nukleotiidid või nukleotiidide eellased lähevad algainetena sisse tavalisse ainevahetusse," täpsustab Maimets. Nii saab sihipäraselt tapetud ja eeskujulikult lahti monteeritud rakust uue. Järgimist vääriv kokkuhoid. Rainer Kerge (1977) on õppinud bioloogiat, töötab Õhtulehes ajakirjanikuna. Varem portreteerinud valke Tarkade Klubis. KLOTS Kontrollitud rakusurma aitas paljastada pisike uss Hiirte-rottide ja äädikakärbse kõrval on üks teadlaste lemmikloomi varbuss
1. Põhikursuses õpitud molekulaargeneetika kordavalt – replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon. Nende protsesside mõisted, toimumiskohad rakus, ensüümid, toimumiskäigud. (vt esitlusi Translatsioon ja Transkriptsioon) REPLIKATSIOON- kromosoomide koostisaine DNA kahekordistumine. Saadakse ühest DNA molekulist kaks identse järjestusega DNA molekuli. (protsess eelneb raku jagunemisele nt mitoosile). Viib läbi ensüüm DNA-polümeraas. ● TOIMUB: eeltuumsetel tsütoplasmas; päristuumsetel rakutuumas, mitokondrites, kloroplastides. ● KOMPLEMENTAARSUS: A=T; G=C ● DNA-polümeraas keerab DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja kummagi esialgse ahela kõrvale sünteesib uue ahela. TRANSKRIPTSIOON- DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. Tuumas.Viib läbi ensüüm RNA- polümeraas. ● ETAPID: 1) lisandub RNA-polümeraas; 2) RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga; ...
Munakoores on anorgaaniline aine läbi põimunud orgaanilise aine kiududega, mis teeb koore vastupidavamaks. Koore vastupidavus sõltub tema paksusest ja muna kujust. Muna purustamiseks tömbist otsast on vaja 4,73 ja teravast otsast 5,57 kg rõhku. Munakoore tugevus oleneb kanade söötmisest (sööda Ca ja P sisaldusest), kanade tõust, vanusest ja munemisintensiivsusest. KANAMUNA KUI TOIDUAINE Uks kanamuna katab inimese paevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud aminohapped 9,4, fosfor 8,0, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lusosuumi. Kanamuna sisaldab kolesterooli (rebus ~230 mg). Inimese koikides kudedes kokku on ~60 g kolesterooli ja osa sellest (~1000 mg paevas) sunteesib organism ise. Kahjuliku mojuga on kolesterool siis, kui tema sisaldus veres uletab 2 g liitri kohta. Kanamuna rikastatakse -3-rasvhapetega. -3-rasvhapetel on tervistav moju
• Geneetiline kood on universaalne s.t kõigis elusorganismides sama. 13. Kuidas on geneetiline kood seotud valgusünteesiga? Valgu molekuli aminohappeline järjestus sõltub mRNA nukleotiidsest järjestusest, sest translatsioonil rakendatakse geneetilist koodi. 14. Kuidas kulgeb valgusüntees? 1. Mis protsessid ja mis järjekorras toimuvad selleks, et saada valmis valk? a. Esmane aminohappeahel ehk valgu primaarstruktuur: s.o sirge ahel, kus aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidemete abil b. Valgu sekundaarstruktuur, kus aminohappeahel on kas spiraali keerdunud või tema kõrvalahelad on kokku volditud. Seda struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. c. Valgu tertsiaarstruktuur, kus ahel keerdub veelgi kokku. d. Valgu kvaternaarstruktuur: kaks või rohkem tertsiaarstruktuuris valku on omavahel liitunud. 2. Millised RNA-molekulid osalevad valgusünteesis?trna,mrna
Ainevahetuslik-lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas; omane kõrbelomadele (kaamel) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust Lipiidid kui lahusti-veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse; rasvkoes talletuvad hüdrofoobsed ainevahetusele mittealluvad ühendid; kiire metalli korral vabanevad mürkained organismi 17.Millest koosnevad aminohapped? Aminorühmadest ja karboksüülrühmadest 18.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon (3) R-CH(NH2)-COOH 19.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest 20.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 1) Primaarstrktuur (insuliin) 2) Sekundaarstruktuur: a) -heeliks (esineb juustes, karvades, siidiniidis, ämblikuniidis)
siseelundeid välismõjutuste eest) d) Varuenergeetiline ülesanne (nt loomadel talletud varu rasvkoena, taimedel on varurasvad seemnetes/viljades) e) Lahustid (osad inimkehale vajalikud vitamiinid on rasvlahustuvad nt K, A, D, E-vitamiin) NÄITED 14. Steroidide hulka kuuluvad: vees mittelahustuvad madalmolekulaarsed ühendid, nagu kolesterool, suguhormoonid (testosteroon – mehed, östrogeen – naised), neerupealise hormoon, D-vitamiin. 15. Valgud on biopolümeerid, mille monomeeriks on aminohapped Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeeriks on nukleotiidid. 16. Organismis biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleerivad ensüümid, näiteks sahhariide lõhustab amülaas, valke aga pepsiin. 17.Transpordiülesannet täidab meie kehas (vere)valk-hemaglobiin, mis kannab laiali hapnikku 18. Tänu retseptorvalkudele tunneme keele limaskestal toidu maitset 19. Regulatoorset ülesannet täidavad kehas hormoonid, näiteks suhkru sisaldust reguleerib insuliin 20
TRANSAMIINIMINE - ühe aminohappe aminorühm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape. DESAMIINIMINE - eraldatakse aminorühm ja aminohape muudetakse lämmastikuvabaks ühendiks, mis eraldatakse organismist või kasutatakse energeetilistes protsessides. Aminohapped, mis satuvad verre seedetraktis toimunud valkude hüdrolüüsil või moodustuvad organismis transamiinimise teel, kasutatakse uute kudede ehitamiseks ja elutegevuse käigus hävinenud rakustruktuuride taastamiseks. Aminohapped jagunevad kaheks: · asendatavad aminohapped organismis sünteesitakse aminohappeid desamiinimise ja transamiinimise teel. Asendatavate aminohapete hulka kuuluvad glükokoll, alaniin, tsüstiin jt. Mittetäisväärtuslikud valgud sisaldavad asendatavaid aminohappeid. · asendamatud aminohapped organismile vajalikud aminohapped, mida organismis ei sünteesita. Nt. arginiini, leutsiini, lüsiini, trüptofaani. Neid
Piimapulber 52 Sepik 51 7. AMINOHAPETEST Osad neist on asendamatud neid inimene ise ei sünteesi ja peab inimene saama toiduga, toiduvalkudest! Neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% energiast. Organismi aminohappe vajadust rahuldab kõige enam see toit, mis on süstemaatilselt päritolult kõige lähedasem (inimesele imetaja liha). Taimedes on aminohapped väga ebavõrdsetes proportsioonides ja nad tuleb ümber sünteesida. Tarbitava toidu mass kasvab ja organismis N ainevahetuse koormus suureneb oluliselt (see avaldab mõju neerudele). Asendamatuid AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad näiteks muna, piim, juust ja liha. Taimsed valgud (kaunviljad, pähklid, seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatuid AH-d. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist (soovitavalt 55% loomseid ja 45% taimseid valke)
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia instituut Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhedaja: 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Seda nimetatakse ka kondensatsioonireaktsiooniks, sest reaktsiooni käigus eraldub vesi. Peptiidside on osalise korduse tõttu planaarne ja enamasti trans-konformatsioonis. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks
AH süsinikskelett on talle vastav ketohape, mis jääb järgi peale α-aminorühma elimineerimist. Energiavajadusel lõhustatakse TKT-s või kasutub see glükoosi, ketokehade, rasvhapete sünteesiks. Eristatakse glükogeenseid, glükoketogeenseid ja ketogeenseid aminohappeid. Süsinikskeleti kasutamine energeetilisel eesmärgil on suht tagasihoidlik. See suureneb suhkurtõve, nälgimise või paastumise puhul. 15.Glükogeensed, glükoketogeensed ja ketogeensed aminohapped: nende kasutamine organismis ja kliinilises praktikas. 5 Glükogeensed: katabolismi käigus annavad Pyr-di või TKT vaheühendeid (AKG, OAA, fumaraat, suktsinüül-CoA). Ala, Cys, Gly, Ser, Thr, Gln, Glu, Arg, His, Pro, Met, Val, Asn, Asp. Glükoketogeensed: nende katabolism annab nii glükoosi sünteesi substraate (TKT vaheühendid) kui ka ketokehade ja rasvhapete eelühendeid (Ac-CoA). Ile, Phe, Trp, Tyr
tavast toidust määral, mis muudab uuendtoidu tarbijale toiteväärtuselt ja omasta- tavuselt ebasoodsamaks. Uuendtoitude maaletoomiseks ja/või turustamiseks on vaja taotleda käitlemisluba. Toidulisand on toitaine või toitainete segu, mis ei kuulu ravimite ega ravimi- sarnaste ainete hulka ning mida lisaks toidule kasutatakse organismi toitaine- vajaduse rahuldamiseks. Toidulisandid on vitamiinid, mineraalained, aminohapped, asendamatud rasvhapped, kiudained, taimsed ja loomsed ekstraktid, taimede värsked või kuivatatud osad ja teised sedalaadi ained. Kõik toiduained koosnevad omakorda põhitoitainetest, mida organism omastab. Need on valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vesi ja vitamiinid. Toitumine on organismi eluline vajadus. Elusorganismis töötavad alaliselt vereringe- ja seede- elundid, närvid ja lihased. Kõigeks selleks on tarvis energiat. Et kõik eluks vajali- kud protsessid kulgeksid
nahaalused veenid kapillaarid ainevah.: vasak vatsake -> aort -> arterikapillaarid -> koed -> veenikapillaarid -> veenid -> alum. ja ülem. õõnesveen -> parem koda -> parem vatsake -> kopsutüvi -> parem ja vasak kopsuarter ->kopsuvärat -> artrioolid -> kopsukapillaarid -> kopsude veenid -> 2 kopsuveeni -> kopsuvärat -> vasak koda -> vasak vatsake veri koosn: plasma-- vesi, valgud, glükoos, rasvad, aminohapped, min.ained, ainevah. lõpp-prod. ül - ainete trans. veres, kaitsefunkts., happe-leelisetasak., osmootne rõhk, tasakaal. verre satt. anioone ja katioone vormelemendid -- erütrotsüüdid e punaverelibled, leukotsüüdid e valgeverelibled -- granolutsüüdid - eosino-, baso-, neutrofiilid; agranulotsüüdid - lümfo-, monotsüüdid, trombotsüüdid e vereliistakud
27. Valgu sünteesi tähtsus: lihasrakk ei pooldu, peab oma koostist uuendama, et kasvada, selle jaoks vajab palju valku. 28. Transkripstioon- RNA polümeraas kinnitub promootorile, selle tagajärjel keerdub lahti DNA kaksikspriraal. Ühest ahelast algab Transkriptsioon.Transkriptsioon lõppeb kui RNA polümeraas jõuab terminaatorini. Päristuumsed rakud kohandavad mRNA'd peale transkriptsiooni. 29. Translatsioon- toimub ribosoomides. tRNA transpordib valgusünteesi kohta aminohapped. tRNA-d transpordivad aminohapped valgusünteesi asukohta, valmis peptiidahel liigub Golgi kompleksi. 30. Ribosoomid, nende ülesanded. Ribosoomid on rakuorganellid, kus toimub valgusüntees. Kuivainest on pool RNA, pool valk. Koosneb väikesest ja suurest subühikust. 31. mRNA splicing- Funktsionaalse mRNA saamiseks tuleb intronid mRNA ahelast välja lõigata. Eksonid on kodeerivad osad, Intronid on mittekodeerivad osad. Intronid lõigatakse välja. 32
Tartu Kutsehariduskeskus Juuksuri eriala ILU11/1 Egert Eessaar Struktuurikujunduse Õpimapp Tartu2011 Schwarzkopf 1. Schwarzkopf Natural Styling EELHOOLDUSTOOTED Eelhooldusaine Pre- treatment Balance 200ml Eelhooldusaine Pre- treatment + Repair & Protect 200ml Rikutud, värvitud ja triibutatud juustele. KEEMILISE LOKI VEDELIKUD Hydrowave-tehnoloogia sisaldab Aloe Verat Classic 0,1,2 1000ml Glamour Wave 0,1,2,3 80ml Creative Gel 1,2 50ml Creative Fluid 1,2 500ml KINNITI Neutralizer 1000ml Neutralizer + 1000ml Hooldavam, rikutud ja töödeldud juustele. Kinnitite mõjuaeg on 5+5 minutit. Natural Styling Classic 0,1,2 Hydrowave - tehnoloogia ja hüdrolüüsitud keratiin. Keratiini osakesed, mis on sarnased juukse keratiiniga on väikesed ja tungivad sügavale juuksestruktuuri ja tugevdavad juuksekarva. Klassikaline leeliseline lokivedelik Lokivedelik 0 ja 1 : eelhoolduseks kasutame Pre- trea...
4. Aminohapete, peptiidide ja valkude biokeemia. Aminohapped sisaldavad amino- (NH2) ja karboksüülrühma (-COOH), reageerivad nii hapete kui alustega. Jagunevad: Proteinogeenseteks - eluks vajalikud 20 aminohapet, millest on ehitatud valgud. Nt: alaniin, glütsiin. Aproteinogeenseteks Lisaks jagunevad veel: Asendatavateks - sisaldumine toidus pole oluline, sest neid võib organism ise sünteesida. Asendamatuteks - inimorganism peab saama toiduga, aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. Nt lüsiin, leutsiin. Peptiidside - tekib aminohapete vahel, moodustuvad peptiidid ja valgud ning seedimisel/ainevahetuses jälle lagundatakse/hüdrolüüsitakse. Peptiidid koosnevad aminohapetest. Liigitatakse: oligopeptiidid, polüpeptiidid, valgud. Valgud koosnevad aminohappejääkidest. Valgud jagunevad lihtvalkudeks (proteiinid),
Toitumine jõualadel · Spordialadel on kesksel kohal lihasmassi arendamine, siit suurem valguvajadus · Suurem valgutarbimine võib põhjustada vajaduse teatud vitamiinide (B6) järgi, samuti võib suureneda erituva uriini hulk. · Väga oluline loomse ja taimse valgu tasakaal (1:1) · Optimaalse valgu ja aminohapete koguse tagamiseks on sageli vajalikud vastavad toidulisandid · Efektiivseimad toidulisandid jõu arendamiseks on hargnenud ahelaga aminohapped (BCAA) ja kreatiin. · Vajalik süsivesikutevajadus on 5 8g/kg Toidu kalorsus jõualadel, maadluses, judos · 1. hommikusöök · 2. hommikusöök · Lõunasöök · Õhtuoode · Õhtusöök · Hiline oode · 25% 1250kcal · 5% 250kcal · 25% 1250kcal · 10% 500kcal · 20% 1000kcal · 15% 750kcal · KOKKU 5000kcal Toidu kalorsus kiirusjõualadel ja sportmängudes · 1. hommikusöök · 2. hommikusöök · Lõunasöök · Õhtuoode
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab, kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua ae...
SAHHARIIDID JA LIPIIDID Kõik organismid sisaldavad orgaanilisi ühendeid, mis koosnevad põhiliselt süsinikust,vesinikustja hapnikust. Need esinevad rakkude ehituses, aitavad reguleerida rakkude koostööd, osalevad aine ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulid on organismides moodustuvad orgaanilised ühendid sahhariidid, lipiidid, valgud, aminohapped ja vitamiinid. Bioaktiivsedainedon erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariididehksüsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik vesinik ja hapnik. Sahhariidid jagunevad mono, oligo ja polüsahhariidideks:
15. Leukotsütaarvalem e leukogramm on erinevate valgevere rakkude suhteline arv vereanalüüsis 16. Leukotsütoos on leukotsüütide arvu suurenemine veres. 17. Leukopeenia on valgeliblede arvu langemine veres. 18. Leukeemia (leukoos) on seisund, kus...mõne leukotsüüdi alaliik on pahaloomuliselt paljunenud veres. 19. Vereplasma koosneb: veest, valkudest, mittevalgulistest orgaanilistest ühenditest(glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolestorool, karbamiid, kreatiin, aminohapped, ammooniumsoolad) ja anorgaaanilistest ainetest(Na, Ca, K ja Cl-ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid). 20. Vereplasma valgud jagunevad: a) albumiinid, ülesanne-ainete transport b) globuliinid., ülesanne on transportida glükoosi, lipiide, polüsahhariide c) fibriogeen, ülesanne-vere hüübimine 21. Vere 3 olulist puhversüsteemi on järgmised: a) karbonaatpuhversüsteem b) fosfaatpuhversüsteem.
on aminohapete kohale toomine, et sünteesida nendest valku. RNA ülesanne: päriliku info realiseerimine. RNA osaleb pärilikkuse avaldamises ja geneetilise info realiseerimises. · Informatsiooni-RNA ehk mRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi paika e. ribosoomidesse. · Transport-RNA ehk tRNA ülesanne on geneetilise info lahtimõtestamine. Vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale õiged aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. · Ribosoomi-RNA ehk rRNA kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis.
seda happelisem kk, OH- ioonidel aluselisem lahus. Orgaanilised ained · Organismide koostises olevad põhilised org ained: valgud sahhariidid lipiidid nukleiinhapped. - Neid nimetatakse biomolekulideks, moodustuvad elutegevuse tulemusel. - Biomolekulid on ka aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid jt. - Kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad talitlusi ja omavahelist koostööd, osalevad aine- ja infovahetuses kk-ga. · Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid, hormoonid. - Bioaktiivsed ained väikestes kontsentratsioonides mõjutavad ainevahetust, reguleerivad elutalitlusi. - Enamik neist kuulub valkude ja lipiidide hulka. - Bioaktiivsed ained on ka antibiootikumid ja paljud mürkained.
Elu on tekkinud Maal elutu aine arengu tulmusena. Evulutsiooni vormid: 1. Füüsikaline evolutsioon- Elementaar osakestest tekkisid aatomid, umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike. Ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis Maa. 2. keemiline evolutsioon- lihtsamatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukamad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest olid tekkinud molekulid: tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid( aminohapped nukleotiidid) polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: Hapnik ,,põletaks" ära lihtsalt orgaanilised ained osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale. Maal elavad orgaismid kasutaksid toiduks ära ,,isetekkinud" orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 3. bioloogiline evolutsioon- Elu areng esimestest elusolenditest kuni inimeseni. 4
aminohappejäägid. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Amfoteerne ühend- nii aluseliste, kui happeliste olmadustega. Aminorühm ja karboksüülrühm on igas aminohappes. Peptiidsideme moodustamine kahe aminohappe ühinemisel. Kõhunääre ei sünteesi enam valku nimega insuliin suhkruhaigus. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis. Aluselised omadused määrab ära aminorühm. Aminohapped on amforteersed ühendid. Aminohappe jääkide vahele moodustub peptiidside. Valgu primaarstruktuur ehk aminohappejärjestus on esmane järjestus. Teisene, ehk sekundaarstruktuur, aminohappe keerdumine spiraaliks või voltumine. Kolmandane, ehk tertsiaarstruktuur, gloobul või fibrill. Neljandane struktuur, ehk kvaternaarstruktuur, mitme polüpeptiidi ühinemisel. Denaturatsioon on valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Säilib primaarstruktuur.
tõmbuvad kokku, madalama kontsentratsiooniga lahustes imavad rakud vett ja võivad lõhkeda. 18. Neerud töötavad kolme-etapiliselt: Filtreerimine läbi lähevad kõik peale vererakkude ja suurte valgumolekulide Tagasiimendumine verre imatakse tagasi (reabsorbeeritakse) kõik peale jääkainete ja osa vee Aktiivne eritus tekkivale uriinile lisatakse hormoonid, ravimid ja toidus olevad lisaained 19. Esmases uriinis on olemas vesi, glükoos, aminohapped, soolad, jääkained (nii vajalikud ained kui ka ebavajalikud). Lõplikus uriinis on vaid natuke vett, jääkained, uurea. 20. Organismi veetasakaalu hoitakse negatiivse tagasiside abil. Ajus, hüpotalamuses, asuvad spetsiaalsed retseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes (kui see on suur, siis on veekadu suurem vee saamisest). Hüpotalamus stimuleerib ajus asuvat
Steroidide hulka kuuluvad kolesterool,ja suguhormoonid, vitamiin D. Hormoonid- On bioaktiivsed ained mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmete Valgud Valgud(proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid.molekulmass varieerub väga suures vahemikus. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides- biopolümerid. Aminohapete omadused?- kõigi amonohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Katseklaasis aminohapped üldjuhul ei reageeri seega valke sel teel ei moodustu. Neid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahel kovalentne side mida nim peptiidsidemeks. Valgud omavad mingit ruumilist struktuuri Missugune on valgu molekuli struktuur? Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku struktuuriks
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KASULIKUD TOIDUAINED Referaat Riina Vahter 2010 Piimatooted on üheks hea ja tervisliku toitumise nurgakividest. Nüüdisajal on piimaletil olevate toodete valik lai ja nende kvaliteet kõrge ning igaühel võimalik valida nende seast endale meelepäraseim. Piim on suurepäraseks erinevate toitainete allikaks ja seega peaksid piimatooted olema toidulaual igas vanuses. Eriti oluline on piimarasvadest saadav energia aga noorele kasvavale organismile. NATUKE KOOSTISEST Piimast saadavate piimatoodete populaarsust on lihtne selgitada. Biojogurtid kuuluvad tervislike toiduainete kõrgliigasse ja on tervislikud nii lastele, täiskasvanutele kui ka eakatele. Hapendatud piimatoodet...
· Leidub kõikides organismides. · On varuained, annavad palju energiat. · Vees ei lahustu, kuid rasvad ise on head lahustid. · Liigsed sahhariidid muutuvad rasvadeks ja ladestuvad organismis. · Rasv ei ole polümeer VALGUD · Valk Elutähtis ühend, mis koosneb aminohappest. · Aminohape Orgaaniline ühend, mis koosneb karboksüülrühmast ja aminorühmast. · Üldkuju: · Erinevaid aminohappeid on meie organismis 20. Need aminohapped on moodustanud umbes 50 000 erinevat valku. · Valkudest koosneb meie keha · Taimed valmistavad valke C ühenditest. · Meie saame valke teistelt organismidelt. · Valk on looduslik polümeer. REAKTSIOONID 1. Alus + Hape Sool + Vesi 2. Aluseline oksiid + Hape Sool + Vesi 3. Happeline oksiid + Alus Sool + Vesi 4. Aluseline oksiid + Happeline oksiid Sool 5. Sool + Sool Sool + Sool
Keemia mõisted Aatommass on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon Positiivne ioon Anioon negatiivne ioon Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Molekul aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest Molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe elemendi aatomitest. ...
5) Fotosünteesi lähteained ja saadused Lähteained: süsihappegaas ja vesi Saadused: Glükoos ja hapnik 4.SELGITA 1) Millisel viisil saab ja kasutab energiat autotroofne organism? Heterotroofne organism? V: Organismid kasutavad energiat elutegevuseks ja kudede uuendamiseks. 2) Milline seos on organismides toimuval dissmilatsioonil ja assimilatsioonil? V: 1. seotud ainete kaudu: AS tekivad org.ained, osa nendest on lähteaineks DS (nt: toiduga valgud lagundatakse aminohapeteks(D) ja A aminohapped uuesti valguks) 2. energia kaudu: D energia vabaneb, talletatakse energia rikastesse ühenditesse(ATP) , A kasutavad energiat, mis tuleb ATPst. 3) Millistest osadest koosneb ATP molekul? Millised keemilised sidemed on molekulis olulised energia salvestamise seisukohalt? V: ATP on keemiliselt olemuselt nukleotiid . Fosfaatjääke on 3 (trifosfaat), mille vahel on energiarikkad sidemed (2). Iga sideme katkemisel laguneb 30 kJ e 60 Kcal energiat, mida kasutatakse uute ainete sünteesiks
Eukarüootides eristatakse veel pre-mRNA-d (primaarne, sisaldab introneid ja eksoneid), mis sünteesitakse vahetult transkriptsiooni käigus DNA-lt ja millest hiljem moodustuvad intronite välja lõikamise tulemusel mRNA molekulid. RNA osaleb päriliku info realiseerimises – valkude biosünteesis. mRNA kannab info DNA-st valgusünteesiaparaadiks olevasse ribosoomi. rRNA-st ja valkudest moodustatakse valgusünteesi läbiviivad ribosoomid, tRNA toimetab aminohapped ribosoomidesse, kus need seotakse polüpeptiidiks. Tsütoplasmas toimuva translatsiooni tulemusena valmistatakse RNA informatsiooni alusel aminohapete järjestusest koosnev valk. Kõikide valkude teekond rakus algab tsütoplasmaatilistelt ribosoomidelt (v.a. muidugi RNA valmistatakse raku- tuumas RNA 1) primaarstruktuur – ühe ahelaline. Nukleotiidide koostis on DNA omast erinev. Tümiini asemel on uratsiil. Kõikide RNA vormide primaarstruktuur on enam-vähem sarnane.
Tootjakoodi esimene number näitab lindude pidamisviisi: O – mahepõllunduslik tootmine; 1 – vabalt peetavate kanade munad; 2 – õrrekanade munad; 3 – puuris peetavate kanade munad. Järgneb tootja riigi tähis (näiteks: EE-Eesti; LV-Läti; LT-Leedu) ning lõpuks ettevõtte eraldusnumber (mis tuleb taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist). KANAMUNA KUI TOIDUAINE Kanamuna annab inimesele (%): energiat 3,3 , valk 8,0 , asendamatud aminohapped 9,4 , fosfor 8, kaltsium 3,8, raud 5,0. Muna sisaldab letsitiini ja lüsosüümi. Sisaldab kolesterooli rebus. Ei tohi veres ületada 2g liitri kohta. Sisaldab ω-3-rasvhappeid, millel on tervistav mõju HAUTAMINE Mida kauem hautatud mune säilitad, seda rohkem väheneb nende kooruvus. Hautatakse mune temp. 37-40. Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks
Mikroorganismide muutlikkus Teadust, mis uurib elavate organismide pärilikkust ja muutlikkust nim. geneetikaks. Geneetika püüab selgitada nelja põhiprobleemi: *kuidas geenid funktsioneerivad, *kuidas toimub geenide regulatsioon, *kuidas toimub geneetilise informatsiooni muutus, *kuidas toimub geneetilise informatsiooni ülekanne. *Esimeseks objektiks geneetilistel uuringutel olid soolekepikesed, sest nad on hästi kultiveeritavad laboratoorsetes tingimustes. Hiljem hakati uuringutel kasutama ka teisi baktereid ja viirusi. Genofoor koosneb ligikaudu 4x105--5x106 nukleotiidipaarist, milles sisaldub geneetiline informatsioon 3000 --4000 erineva valgu sünteesiks. *Pärilikkuse funksionaalseks ühikuks on geen, mis kujutab endast DNA molekuli või niidi osa ehk väikest lõiku. Geen koosneb ca 1000 nukleotiidi paarist. Geenidesse on koondunud kõik raku omadusi puudutav informatsioon. Geenid jaotatakse: *struktuurgeenid kannavad informatsiooni rak...
· Seeejärel mitoos, saame 8 askospoori (4A, 4a) Neurospora elutsükkel 1942: George Beadle ja Edward Tatumi eksperiment Kiiritasid röntgenikiirtega Neurospora koniidiaid ja ristasid neid metsiku tüvega. auksotroofne mutant = ei ole võimeline sünteesima teatud toitaineid Mutantsed askospoorid kasvasid täissöötmel Koniidiumide järglased pandi erineva koostisega minimaalsele söötmele, et määrata, millest neil oli vajaka erinevad aminohapped ja vitamiinid Oletades, et ühe aminohappe sünteesiks on vajalik mitut eri reaktsiooni eri ensüümidega, määrasid nad sünteesi rajad Näit. Metioniini rada Metioniini auksotroofide kasv min.söötmel OAcetyl Mutantne tüvi Min.sööde Homoserine Cystathionine Homocysteine Methionine + + + + + metsik
rakkude ehitusmaterjaliks muudavad kahjutuks haigusi asendamatud toitained uuenevad pidevalt VALGUD KOOSNEVAD AMINOHAPETEST pannakse kokku aminohapetest kahe aminohappe ühinemiseks peab nende vahele tekkima side, mida nimetatakse peptiidsidemeks valgud on liigispetsiifilised ehk rakkudes sünteesitakse aminohapetest igale liigile omased valgud valke lõhustatakse peptiidsideme hüdrolüüsimise teel ensüümi kaasabil asendamatud aminohapped VALKUDE STRUKTUUR geenid määravad aminohapete hulga ja järjestuse primaarstruktuur sekundaarstruktuur tertsiaalstruktuur kvaternaarstruktuur valkude struktuur võib muutuda - > denaturatsioon 6. VALGUD OSALEVAD KÕIKIDES RAKUS TOIMUVATES PROTSESSIDES ENSÜÜMID valgud, mis reguleerivad rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide kiirust katalüsaatorid iga reaktsiooni jaoks kindlad ensüümid tegevus rakkudes kooskõlastatud
Peale pikka katsetuste perioodi suutsid nad luua erinevatele nahatüüpidele sobiliku turbamaskide sarja. Pappel, Mangus ja 4 Naptal uskusid täielikult, et turbamaskid saavad eesti inimeste hulgas populaarseks. (Mangus, S. (2015), Turbliss) 1.2. TurBliss’i äriidee Kapriisse kosmeetilise turba originaalne koostis on rikkalik – humiinhappe, fulvohape, hümatomelaanhape, samuti anorgaanilised mineraalid, lipiidid, aminohapped, ensüümid, mikroelemendid, fütotoitained ja väävel. Need bioaktiivsed ühendid imenduvad sügavale nahka, taastavad selle elastustse ja naha normaalse funktsioneerimise. Turvas toimib tõhusa kortsuvastase hooldusena, ravib probleemset nahka, leevendab aknet ja psoriaasi, kiirendab naha ainevahetust, ergutab, elustab nahka. Albumiini sidumise toimel toimub nahas ioonide vahetuse protsess, mille käigus vahetatakse plusslaenguga ioonid negatiivsete ioonide vastu,
Mikrotoom õhukeste preparaadilõikude saamiseks parem saada taimerakust lõiku kui loomarakust Värvimine väiksemate rakustruktuuride ja makromolekulide eraldamiseks Rakk päristuumsed e. eukarüoodid ja eeltuumsed ehk prokarüoodid(bakterid) Tsütoplasma 60-90% veest lahustunud anorgaanilised(tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH ja orgaanilised ained katiooide ja anioonide kujul Madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid, orgaanilised happed Biopolümeerid sahhariidid, valgud ja nukleiinhapped Ainevahetuse vaheproduktid Ülesandeks rakuorganellide ühtseks tervikuks sidumine Rakutuum avastati 1831. aastal Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi ja meioosi) vahele jääv eluperiood, toimub raku intensiivne eluperiood. Raku tuuma saab jälgida ja vaadelda
Lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekana ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. a.) suu süsivesikud hakkavad lagunema, hormooni amülaasi toimel. b.) neel c.) söögitoru d.) magu maomahlas sisalduv pepsiini tõttu hakkavad pisut lagunema valgud e.) 12 sõrmik seal lagunevad rasvad maksas eritunud sapi toimel. Pankreasest e kõhunäärest läheb 12 sõrmikusse nõre, mis sisaldab nt insuliini. f.) peensool tekkinud ühendite imendumine verre, nt: aminohapped g.) pimesool h.) jämesool vee tagasi imendumine ning bakterite lisandumine - hingamiselundkond. Varustab organismi hapnikuga. Hingamiselundkonna hulka kuuluvad ninaava, kurk, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. - ringeelundkond. Transpordib kehas aineid. Ringeelundkonna moodustavad: 1.)veri; 2.) veresooned, mida mööda vedelik liigub; 3.)verd liikuma panev pump süda. - erituselundkond. Eemaldab kest mittevajalikud ained. Eritamine on protsess, mille käigus
Süsivesikute metabolism Põhiküsimused Süsivesikute metabolismi meditsiiniline tähtsus · 50-60% inimkeha toiduenergia vajadusest · Veresuhkru taseme tagamine · Monosahhariidsete eelühendite teke (riboos-5-P ja aminosahhariidide süntees) Glükoosi tähtsus · Vesilahustuv · Stabiilne struktuur ( keemiliselt inertne, ensüümse muundumise kontroll) · Organismi energia põhiallikas (ajukoe, erütrotsüütide, neerupealiste, reetina, testiste ainus kütus) Glükoosi difundeerumine 1) Na-sõltuv ko-transport 2) Kergendatud difusioon valktransporterite (GLUT) kaudu. Glükoosi aktiveerimine Keemiliselt inertse Glc fosforüülimine Glc-6-P-iks Glükoosi põhimetaboolsed rajad Anaeroobse glükolüüsi põhiskeem ( Glc+2 ADP+2 Pi -> 2 laktaat+ 2 ATP+ 2H++ 2 H2O) Anaeroobse glükolüüsi protsess I osa (võtmeensüüm allosteeriline fosfofruktoosi kinaas-1) Glc-i aktiveerimine Glc-6-P-iks (Mg2+- hek...
atsetüül CoA, siirdub tsitraaditsüklisse Tsitraaditsüklist tulemusena tekib 20 H aatomit, mis seonduvad NAD molekulidega, saadakse kokku 10NADH2 molekuli, mis lähevad edasi hingamisahelasse. Kõik vesiniku aatomid pole pärit algsest glükoosi molekulist, vaid tsüklisse sisenevast veest. Süsihappegaas on dissimilatsiooni jääkprodukt ja difundeerub mitokondritest välja Tsitraadistüklis lagundatakse lõplikult ka lipiidid ja aminohapped Hingamisahela tsükkel moodustunud NADH2 energia arvelt sünteesitakse ATP molekule Kokku tekib ühe molekuli glükoosi kohta 12 NADH2 molekuli, millest eraldub reaktsioonides vesinik 2NADH2 (glükolüüsist ja enne tsitraaditsüklit) + 10NADH2 (tekkinud tsitraaditsüklis) 12 NADH2 NADH2 molekulid vabanevad H aatomitest/ioonidest, moodustunud NAD molekulid liiguvad tagasi glükolüüsi ja tsitraaditsüklisse 12 NADH2 12 H2 + 12NAD (NADH2 lagunemine)
pürimidiinalused ja isegi ATP-d, kui segusse lisati fosforit. Tingimused ürgsel Maal Väga vähe hapnikku; redutseerivad tingimused; CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st; kõrge temperatuur; tugev UV kiirgus; vulkaaniline tegevus; meteoriitide rünnakud ja ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid Alaniini, glütsiini, aspartaadi ja aminobutüraadi laigud. Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped Proteinoidid on abiootiliselt moodustunud polüpeptiidid. (Abiootilises sünteesis moodustunud polüpeptiid. Näiteks savi pinnal võivad tekkida.) Prebiootilisteks aminohapeteks loetakse: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis Savi, isegi külm savi, on eriti hea pind polümeeride tekkeks. Savi adsorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere
7. Ainevahetuse olemus. Assimilatsioon – organismi viidud ainete ümber töötlemine ja omastamine. Et kudesid/rakke uuendada ja energiat toota. Dissimilatsioon – erinevate ainete lõhustamine ning laguproduktide eemaldamine organismist 8. Valkude ainevahetus Valk e. proteiin – kõrge molekulmassiga lämmastikühend, mis on ülesehitatud aminohapetest. Seedetraktis lõhustatakse valgud polü- ja oligopeptiidideks ning edasi aminohapeteks, mis peensoolest imenduvad verre. Veri kannab aminohapped maksa, kus nad lõhustatakse või ümber ehitatakse ja kehaomasteks muudetakse. valkude tähtsus organismis: Ainuke lämmastiku saamise allikas organismis. 1) Kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks 2) Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks - Nendeta ei saaks ainevahetusprotsessi toimida. 3) Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks e. fermentideks – vaja organismi protsessides 4) Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega
peensooles lõhustamist läbi viivad. Kui maost saabub uus küümuse ports, muutub pH duodenumis tugevalt happeliseks. Mao tühjenemist pärsivad: hüpertooniline keskkond duodenumis; CCK, GIPi ja sekretiini kaudu (jejunumi ja iileumi piirkonnas on toidu hüdrolüsaatidele tundlikud retseptorid). duodenaal-pH langemine alla 3 põhjustab püüloruse lihaste kontraktsiooni. Kui hape on neutraliseeritud ja pH liigub aluselisuse suunas, avatakse taas duodenaalsfinkter. aminohapped ja peptiidid peensooles => CCK kaudu, mis vabaneb eriti valgu hüdrolüsaatide toimel. (Toimib I rakkudest). rasvhapped ja monogütseriidid, toime GIP ja CCK kaudu. Kui peensooles on liiga palju valgu või lipiidide lõhustumisprodukte, siis maost uut portsjonit juurde ei lasta ja peensooles jõutakse eelmised lammutada, imendada ja edasi transportida. HCl mõjul vallandub peensoole limaskesta S- rakkudest sekretiin, mis stimuleerib
1 Munade koostis * makrotoitained (vesi, proteiin, aminohapped, rasv) * makromineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kaalium, kloor, väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata
struktuuriline hierarhia eluslooduses. Keemiliste reaktsioonide põhitüübid rakkudes. Bioelemendid: C, H, N, O, P, S moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Moodustavad tugevaid kovalentseid sidemeid. Makromolekulid valgud (30-70%), RNA (10-20%), DNA (2-5%), polüsahhariidid (1-20%), lipiidid (1-20%) Molekulaarne hierarhia rakus: I Anorgaanilised eellased - CO2, H20, NH3, N2, NO3 II Metaboliidid püruvaat, tsitraat, suktsinaat III Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped IV Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid V Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett jne VI Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid, EPR, Golgi kompleks Organisatsioonilised tasandid eluslooduses: Molekul lihtsaine või ühendi väikseim, iseseisvalt eksisteeriv osake Makromolekul teatud struktuuri ja funktisooniga molekulide kogum
Suhkruga kakaopulner 75 Sõstramoos, sai, nisukliid, odrakarask 53 Näkileib, kuivik 72 Piimapulber 52 Kuivatatud uba, rosinad, piparkook, makaronid 70 Sepik 51 Kama 68 AMINOHAPPED 4.1. Sissejuhatus R see on radikaal, mis kõikidel AH-l erinev NH2 C COOH H Funktsionaalseteks rühmadeks on NH2 (aminorühm) ja COOH (karboksüülrühm). Looduses on teada ligikaudu 200 (peamiselt taimedes ja bakterites), inimeses 60 erinevat aminohapet. Neid aminohappeid jaotatakse :
Suhkruga kakaopulner 75 Sõstramoos, sai, nisukliid, odrakarask 53 Näkileib, kuivik 72 Piimapulber 52 Kuivatatud uba, rosinad, piparkook, makaronid 70 Sepik 51 Kama 68 AMINOHAPPED 4.1. Sissejuhatus R see on radikaal, mis kõikidel AH-l erinev NH2 – C – COOH H Funktsionaalseteks rühmadeks on NH2 (aminorühm) ja COOH (karboksüülrühm). Looduses on teada ligikaudu 200 (peamiselt taimedes ja bakterites), inimeses 60 erinevat aminohapet. Neid aminohappeid jaotatakse :
sarved, karvad jne. Liikumisfunktsioon. Valgud on võimelised muutma oma struktuuri ja sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine. Taolisi valke nimetatakse kontraktsioonivalkudeks, nt lihasvalgud. Algloom viburite ja ripsmete liikumine. Energeetiline funktsioon. Valkude täielikul lagunemisele vabaneb energia. Valkudel on nii palju muid funktsioone, et nendest energiat saada, peab organism olema pikemaajaliselt nälginud. Aminohapped. Valgumolekulide koosseisu kuulub 20. Nn hädavajalikud aminohapped organismi jaoks on: arginiin, fenüülalaniin, histidiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, valiin. Igale neist 20-st aminohappest vastab üks või rohkem kolmenukleotiidilist DNA-s ja DNA-lt transkribeeritud informaatilises RNA-s. lihtsuse mõttes vaadeldakse ah-sid kui karboksüülhappeid, millel on lisaks aminorühm NH2. Enamus bioloogiliselt olulisi ahsid on alfa-ah. Aminohapete jaotus: hüdrofoobse kõrvalahelaga (vees ei lahustu), polaarse
Suhkruga kakaopulner 75 Sõstramoos, sai, nisukliid, odrakarask 53 Näkileib, kuivik 72 Piimapulber 52 Kuivatatud uba, rosinad, piparkook, makaronid 70 Sepik 51 Kama 68 AMINOHAPPED 4.1. Sissejuhatus R see on radikaal, mis kõikidel AH-l erinev NH2 C COOH H Funktsionaalseteks rühmadeks on NH2 (aminorühm) ja COOH (karboksüülrühm). Looduses on teada ligikaudu 200 (peamiselt taimedes ja bakterites), inimeses 60 erinevat aminohapet. Neid aminohappeid jaotatakse :
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
